Kuidas vannitada vastsündinut? Esimene vannitamine võib tunduda lapsevanemale pisut hirmutav. Vastsündinu on väike, märjana libe ning vajab kogu vannitamise vältel kindlat pea ja keha toetamist. Õige ettevalmistuse korral on vannitamine siiski lihtne ning võib kujuneda lapse ja vanema jaoks rahulikuks lähedusehetkeks.

Vastsündinut ei ole vaja iga päev vannitada. Esimestel nädalatel piisab tavaliselt kahest või kolmest vannist nädalas ning vahepeal võib puhastada lapse nägu, kaela, käsi ja mähkmepiirkonda sooja veega. Liiga sage vannitamine ja pesuvahendite kasutamine võib beebi õrna nahka kuivatada.

Kõige tähtsamad vannitamise põhimõtted on:

• valmista kõik vajalik enne lapse lahtiriietamist;
• hoia ruum soe ja tuuletõmbuseta;
• kasuta sooja, mitte kuuma vett;
• toeta kogu aeg lapse pead ja õlgu;
• hoia vähemalt üks käsi pidevalt lapse küljes;
• ära jäta beebit vanni üksi mitte ühekski hetkeks;
• kuivata laps pärast vannitamist kiiresti ja hoolikalt.

Millal võib vastsündinut esimest korda vannitada?

WHO soovitab esimese vannitamisega oodata vähemalt 24 tundi pärast sündi. Varajase vannitamise edasilükkamine aitab vastsündinul paremini kehatemperatuuri säilitada ning annab aega nahk-naha kontaktiks ja esimesteks toitmisteks.

Kohe pärast sündi ei ole vaja kogu valget vahajat nahakihti ehk lootevõiet maha pesta. See toimib loomuliku niisutajana ning aitab kaitsta vastsündinu õrna nahka kuivamise eest.

Haiglas võib esimese vannitamise aeg sõltuda:

• lapse kehatemperatuurist;
• sünnikaalust;
• sellest, kas laps sündis ajalise või enneaegsena;
• lapse üldseisundist;
• haigla töökorraldusest;
• ämmaemanda või lastearsti soovitusest.

Enneaegse, väikese sünnikaaluga või tervisemurega lapse puhul tuleb järgida haigla individuaalseid juhiseid.

Kas vastsündinut võib vannitada enne nabaköndi äratulemist?

Mitmed lastearstide juhised soovitavad teha kuni nabaköndi äratulemiseni pigem osalisi pesemisi või käsnvanni, mille käigus last ei asetata täielikult vette. Nabakönt tuleb hoida puhta ja kuivana ning sellele ei tohiks omal algatusel määrida õli, kreemi ega antiseptikut.

Nabakönt kuivab ja tuleb tavaliselt ise ära. NHS-i järgi kulub selleks sageli umbes nädal, kuid aeg võib lapsiti erineda. Kui nabapiirkond määrdub uriini või väljaheitega, võib seda õrnalt puhastada sooja vee ja puhta vatipadja või lapiga ning seejärel kuivaks tupsutada.

Võta ühendust ämmaemanda, pereõe või arstiga, kui nabapiirkonnas esineb:

• leviv punetus;
• turse;
• halb lõhn;
• kollakas või mädane eritis;
• korduv või tugev veritsus;
• tugev hellus;
• palavik või lapse halb üldseisund.

Kui sünnitusosakond on õpetanud last enne nabaköndi äratulemist vannitama, järgi nende juhiseid ja kuivata nabapiirkond pärast vanni hoolikalt.

Kui tihti vastsündinut vannitada?

Vastsündinut ei ole vaja iga päev vanni panna. Tavaliselt piisab kahest kuni kolmest korrast nädalas, kui mähkmepiirkonda puhastatakse korralikult iga mähkmevahetuse ajal ning nägu, käed ja nahavoldid hoitakse puhtana.

Igapäevane vann ei ole tingimata kahjulik, kui:

• lapse nahk ei muutu kuivaks ega ärritunuks;
• vann on lühike;
• vesi ei ole liiga kuum;
• pesuvahendeid kasutatakse väga vähe või üldse mitte;
• laps naudib vannitamist.

Vastsündinu võib vajada lisapesu, kui:

• piim on voolanud kaelavoltidesse;
• laps on palju higistanud;
• mähe on lekkinud;
• väljaheide on sattunud seljale või jalgadele;
• nahavoltidesse on kogunenud mustust;
• lapsel esineb tugev piima tagasiheide.

Pikema täisvanni asemel piisab sellisel juhul sageli ainult määrdunud piirkonna pesemisest.

Millal on parim aeg vastsündinut vannitada?

Vali aeg, mil beebi on:

• ärkvel;
• rahulik;
• mitte väga näljane;
• mitte üleväsinud;
• mitte äsja suurt söögikorda lõpetanud.

Kohe pärast toitmist vannitades võib laps muutuda ebamugavaks või piima tagasi heita. Väga näljane või väsinud laps võib aga vannis kiiresti nutma hakata. NHS soovitab vältida vannitamist vahetult pärast toitmist ning ajal, mil laps on näljane või väsinud.

Vann ei pea alati toimuma õhtul. Sobiv aeg võib olla ka:

• hommik;
• pärast päevauinakut;
• enne õhtust toitmist;
• ajal, mil kodus on teine täiskasvanu abiks.

Kui vann näib last ergutavat, ei pruugi see sobida vahetult enne magamaminekut. Kui soe vesi muudab lapse rahulikuks, võib vannist kujuneda osa õhtusest unerutiinist.

Mida on vastsündinu vannitamiseks vaja?

Kõik tarvikud tuleb panna käeulatusse enne, kui võtad lapselt riided ära või asetad ta vanni.

Valmista ette:

• beebivann või puhas pesukauss;
• soe vesi;
• vannitermomeeter või võimalus kontrollida vett küünarnukiga;
• kaks pehmet rätikut;
• puhas mähe;
• puhtad riided;
• vatipadjad või pehme pesulapp;
• vajadusel õrn lõhnatu beebipesuvahend;
• mähkmekreem, kui seda on vaja;
• mähkimisalus.

Telefon, uksekell ja muud võimalikud segajad tasub enne vannitamist kõrvale jätta. Kui vannitamise ajal on vaja ruumist lahkuda, tuleb beebi alati kaasa võtta.

Kas vastsündinut võib vannitada kraanikausis?

Puhas kraanikauss võib väikese lapse pesemiseks sobida, kuid arvestada tuleb libedate pindade, kraani ja väljaulatuvate detailidega. Kraan tuleb enne lapse vette asetamist sulgeda, sest jooksva vee temperatuur võib ootamatult muutuda.

Spetsiaalne beebivann on sageli lihtsam, sest:

• see vajab vähem vett;
• lapse toetamine on mugavam;
• vanni saab asetada sobivale kõrgusele;
• puuduvad kuumad metallkraanid lapse vahetus läheduses.

Beebivann peab seisma kindlal ja stabiilsel alusel. Seda ei tohiks asetada lauale või alusele, kust see võib maha libiseda.

Milline peaks olema vannivee temperatuur?

Vannivesi peab olema soe, kuid mitte kuum. Soovituslik temperatuur on ligikaudu 37–38 °C, mis on lähedane kehatemperatuurile.

Kõige kindlam on kasutada vannitermomeetrit. Ilma termomeetrita kontrolli vett randme sisekülje või küünarnukiga. Vesi peaks tunduma meeldivalt soe, mitte kuum.

NHS soovitab:

1. lasta vanni kõigepealt külm vesi;
2. lisada seejärel kuum vesi;
3. segada vesi põhjalikult;
4. kontrollida, et vanni ei jääks kuumi piirkondi.

Vanni võiks täita umbes 8–10 sentimeetri sügavuselt. Vastsündinu keha ei pea olema täielikult vee all.

Kui vann asub kraani all, keera kraan enne lapse vette panemist kinni. Kuum metallkraan ja ootamatult muutuv veetemperatuur võivad tekitada põletusohu.

Kas vastsündinu vannivette võib panna pesugeeli?

Esimesel elukuul on üldiselt parim kasutada ainult puhast vett. Vastsündinu nahk on õhuke ja selle loomulik kaitsebarjäär alles kujuneb. NHS soovitab vähemalt esimesel kuul vältida vannivette lisatavaid puhastusvahendeid ning nahakreeme, kui nende kasutamiseks ei ole konkreetset vajadust.

Hiljem võib vajadusel kasutada:

• spetsiaalselt imikule mõeldud toodet;
• lõhnatut pesuvahendit;
• värvaineteta toodet;
• võimalikult lihtsa koostisega vahendit;
• väikest kogust.

Väldi vastsündinu vannis:

• vahuvanni;
• tugevalt lõhnastatud pesugeele;
• eeterlikke õlisid;
• täiskasvanute šampooni;
• antibakteriaalset seepi;
• antiseptikuid ilma meditsiinilise soovituseta;
• talgipulbrit.

Seep ja pesugeel ei ole vajalikud igal vannitamisel. Kui neid kasutatakse liiga palju, võivad need nahka kuivatada.

Kuidas vannitada vastsündinut samm-sammult?

1. Muuda ruum soojaks

Vastsündinu jahtub kiiresti. Sulge aken, väldi tuuletõmbust ja veendu, et rätik ning riided oleksid käeulatuses. NHS soovitab vannitada last soojas ruumis ja valmistada kõik tarvikud enne alustamist ette.

2. Valmista vannivesi

Täida vann umbes 8–10 sentimeetri sügavuselt sooja veega. Sega vett ja kontrolli temperatuuri.

Ära lisa kuuma vett siis, kui laps on juba vannis.

3. Pese kõigepealt lapse nägu

Hoia beebit põlvel või turvalisel mähkimisalusel. Jäta tema keha esialgu rätiku sisse.

Puhasta:

1. silmad;
2. nägu;
3. kõrvade ümbrus;
4. kaelavoldid.

Silmi võib puhastada sooja veega niisutatud vatipadja või pehme lapiga. Liigu silma sisenurgast väljapoole ning kasuta mõlema silma jaoks eraldi puhast padjakest, et vähendada võimaliku eritise kandumist ühelt silmalt teisele.

Kõrvu puhasta ainult väljastpoolt. Vatipulki ei tohi lapse kuulmekäiku panna.

4. Pese juuksed vajaduse korral

Juukseid ei ole vaja pesta iga vannitamise ajal. Hoia beebit kindlalt, toeta tema pead ja pese juukseid vähese puhta veega.

Šampoon ei ole vastsündinule tavaliselt vajalik. Kui seda hiljem kasutatakse, vali õrn ja lõhnatu beebitoode ning loputa see põhjalikult välja.

Kuivata juuksed enne, kui võtad lapselt ülejäänud riided ära. Nii kaotab beebi vähem soojust.

5. Eemalda mähe ja puhasta mähkmepiirkond

Kui mähkmes on väljaheide, puhasta see enne lapse vannivette panemist.

Pese õrnalt:

• tuharad;
• kubemevoldid;
• suguelundite välispind;
• reite voldid.

Tüdruku mähkmepiirkonda puhasta eest tahapoole. Tupe sisemust ei ole vaja puhastada. Vastsündinud tüdrukul võib esimestel nädalatel esineda valkjat eritist või vähest veritsust, mis on tavaliselt seotud ema hormoonide mõjuga.

Poisi peenist ja munandikotti pese õrnalt väljastpoolt sooja veega. Eesnahka ei tohi jõuga tagasi tõmmata, sest vastsündinul on see tavaliselt peenisepeaga loomulikult seotud.

6. Hoia beebit kindlalt

Aseta üks käsi beebi selja taha ning hoia selle käega tema kaugemast õlavarrest. Sinu käsivars toetab lapse pead ja õlgu.

Teise käega:

• toeta esialgu tuharaid;
• langeta laps aeglaselt vette, jalad ees;
• pärast lapse vannipõhjale jõudmist pese tema keha.

NHS soovitab hoida ühe käega lapse õlavart ning toetada sama käsivarrega tema pead ja õlgu.

Vastsündinu pea peab jääma kogu aeg vee kohale.

7. Langeta laps aeglaselt vette

Langeta laps vette rahulikult, jalad ees. Räägi temaga vaikse häälega.

Mõni vastsündinu ehmub, kui ta asetatakse kiiresti vette. Aeglane liikumine ja kindel haare aitavad lapsel turvalisemalt tunda.

8. Pese lapse keha

Kasuta puhast vett ja oma vaba kätt või pehmet pesulappi.

Pese õrnalt:

• kael;
• käed;
• kaenlaalused;
• rindkere;
• kõht;
• selg;
• jalad;
• varbavahed;
• kubeme- ja muud nahavoldid.

Ära hõõru nahka tugevalt. Vastsündinu ei vaja koorimist ega pesukäsnaga nühkimist.

Vala aeg-ajalt lapse kehale sooja vannivett, et ta ei külmetaks. Nägu ja pea peavad jääma veest välja.

9. Hoia vann lühike

Esimesed vannid võivad kesta vaid mõne minuti. Vannitamise eesmärk ei ole last pikalt vees hoida, vaid ta õrnalt puhtaks pesta ja soojas hoida.

Lõpeta vann, kui laps:

• hakkab külmetama;
• muutub väga rahutuks;
• nutab järjest tugevamalt;
• tundub ebatavaliselt loid;
• tema huuled või nahk muutuvad sinakaks;
• hingamine muutub raskeks.

10. Tõsta laps vannist välja

Vastsündinu on märjana väga libe. Hoia üks käsi endiselt kindlalt lapse pea, õlgade ja õlavarre ümber ning toeta teise käega tema tuharaid.

Tõsta laps otse valmis rätikule.

11. Kuivata tupsutades

Ära hõõru nahka tugevalt. Tupsuta laps pehme rätikuga kuivaks.

Pööra erilist tähelepanu:

• kaelavoltidele;
• kaenlaalustele;
• kõrvatagustele;
• kubemevoltidele;
• põlveõndlatele;
• sõrme- ja varbavahedele;
• nabapiirkonnale.

Niiskus nahavoltides võib põhjustada ärritust.

12. Pane kiiresti mähe ja riided

Kui laps on kuiv, pane talle puhas mähe ja riided. Märg beebi jahtub kiiresti, mistõttu tasub riietamine teha rahulikult, kuid viivitamata.

Kuidas pesta vastsündinut ilma vannita?

Esimestel nädalatel võib teha igapäevast osalist pesu, mida ingliskeelsetes juhendites nimetatakse „top and tail“ pesuks.

Selle käigus pestakse:

• silmad ja nägu;
• kõrvade ümbrus;
• kael;
• käed;
• mähkmepiirkond;
• määrdunud nahavoldid.

NHS soovitab hoida lapse keha pesemise ajal rätikusse mähituna ja paljastada ainult parajasti pestav piirkond.

Osalise pesemise sammud

1. Valmista ette kaks kaussi sooja vett, puhas rätik, vatipadjad, mähe ja riided.
2. Aseta laps turvalisele tasasele pinnale.
3. Jäta talle bodi ja mähe selga ning mähi ta rätikusse.
4. Puhasta kummagi silma jaoks eraldi vatipadjaga silmad.
5. Pese nägu, kõrvatagused, kael ja käed.
6. Kuivata pestud piirkonnad.
7. Eemalda mähe.
8. Pese mähkmepiirkond puhta vee ja uue lapiga või vatipadjakestega.
9. Kuivata nahavoldid ja pane puhas mähe.

Kui laps asub mähkimislaual või muul kõrgemal pinnal, peab vähemalt üks käsi olema kogu aeg lapse peal.

Kas beebivanni istet võib kasutada?

Vannitamisiste ei asenda täiskasvanu kätt ega järelevalvet. NHS ja AAP hoiatavad, et vannitamisistmed võivad lahti tulla või ümber minna ning laps võib vette vajuda.

Vastsündinu puhul on kõige kindlam:

• hoida last oma käega;
• toetada tema pead ja õlgu;
• kasutada väikeses koguses vett;
• valmistada kõik tarvikud ette;
• mitte toetuda vannitamisistmele kui turvavahendile.

Kõige olulisem vanniohutuse reegel

Ära jäta beebit vanni üksi mitte ühekski hetkeks.

See kehtib ka siis, kui:

• vannis on ainult mõni sentimeeter vett;
• laps asub vannitamisistmel;
• vanem läheb ainult rätikut võtma;
• telefon heliseb;
• uksekell heliseb;
• ruumis viibib vanem õde või vend;
• laps oskab juba istuda.

Beebid võivad vette vajuda kiiresti ja ilma valju hääle või rabelemiseta. Vannitamise ajal peab last jälgima täiskasvanu, kelle käsi on pidevalt lapse küljes.

Kui pead vannitoa juurest lahkuma:

1. tõsta laps veest välja;
2. mähi ta rätikusse;
3. võta laps endaga kaasa.

Vanemat last ei tohi jätta vastsündinu vannitamise eest vastutama.

Mida teha, kui vastsündinu kardab vannitamist?

Mõni laps naudib vett kohe, teine nutab esimestel kordadel. Nutmine ei tähenda tingimata, et vannitamine teeb talle haiget.

Proovi:

• muuta tuba soojemaks;
• kontrollida vee temperatuuri;
• teha vann pärast puhkust, mitte väsinuna;
• langetada laps vette aeglasemalt;
• rääkida temaga rahulikult;
• hoida vann väga lühike;
• pesta last mõnda aega ainult lapiga;
• mässida laps õhukese musliinlapi sisse ja langetada ta vette koos lapiga, kui ämmaemand on seda tehnikat näidanud;
• paluda teisel täiskasvanul esimestel kordadel aidata.

Kui laps nutab kontrollimatult, võta ta veest välja, kuivata ja proovi mõnel teisel päeval uuesti. Beebit ei ole vaja vannis hoida ainult sellepärast, et vannivesi sai juba valmis pandud.

Kuidas hoolitseda vastsündinu naha eest pärast vanni?

Kui lapse nahk näeb terve välja, ei ole pärast iga vannitamist vaja kasutada kreemi ega õli.

Kui nahk on kuiv:

• vannita harvem;
• kasuta ainult vett;
• hoia vann lühike;
• väldi lõhnaaineid;
• küsi pereõelt sobiva lõhnatu niisutaja kohta.

AAP soovitab kuiva naha korral kasutada väikest kogust lõhnaaineteta ja imikule sobivat niisutajat pärast vannitamist. NHS-i varase vastsündinuperioodi juhised soovitavad esimesel kuul võimalusel vältida tarbetuid kreeme ja õlisid.

See tähendab, et tervel vastsündinul ei ole nahahooldustoodet tavaliselt vaja, kuid väga kuiva või ekseemile kalduva naha korral võib tervishoiutöötaja soovitada sobivat toodet.

Kas beebiõli võib vannivette panna?

Vastsündinu vannivette ei ole vaja lisada õli. Õli võib:

• muuta lapse ja vanni väga libedaks;
• ärritada tundlikku nahka;
• sisaldada lõhnaaineid;
• raskendada lapse turvalist hoidmist.

Massaažiõli või kreemi kasutamist tasub arutada pereõe või ämmaemandaga, eriti esimesel elukuul.

Levinud vead vastsündinu vannitamisel

Kõik asjad ei ole valmis

Rätiku või puhta mähkme otsimine vannitamise ajal tekitab olukorra, kus vanem võib hetkeks lapse juurest eemalduda.

Lahendus: valmista kõik tarvikud enne vee laskmist ette.

Vesi on liiga kuum

Täiskasvanu käele meeldiv vesi võib vastsündinule olla liiga kuum.

Lahendus: kasuta vannitermomeetrit või kontrolli vett küünarnukiga. Sobiv temperatuur on ligikaudu 37–38 °C.

Kuuma vett lisatakse lapse vannis olles

Lisatud kuum vesi võib tekitada vanni kuuma piirkonna või last otseselt põletada.

Lahendus: valmista õige temperatuuriga vesi täielikult valmis enne lapse vette asetamist.

Vannitamisistet peetakse turvaseadmeks

Vannitamisiste võib ümber minna ning laps võib sealt välja libiseda.

Lahendus: hoia last pidevalt oma käega.

Kasutatakse liiga palju pesugeeli

Vastsündinu nahk ei vaja tugevat puhastamist.

Lahendus: kasuta esimesel kuul üldjuhul puhast vett ning hiljem pesuvahendit ainult vajadusel.

Nahavoldid jäävad märjaks

Niiskus kaela-, kaenla- ja kubemevoltides võib nahka ärritada.

Lahendus: tupsuta kõik voldid pärast vanni hoolikalt kuivaks.

Kõrvu puhastatakse vatipulkadega

Vatipulk võib lükata kõrvavaigu sügavamale või vigastada kuulmekäiku.

Lahendus: puhasta ainult kõrvalesta ja kõrvatagust piirkonda.

Poisi eesnahka tõmmatakse tagasi

Vastsündinu eesnahk ei pruugi veel peenisepeast eraldunud olla ning jõuga tõmbamine võib põhjustada valu, rebendeid ja veritsust.

Lahendus: pese peenist ainult väljastpoolt sooja veega.

Millal vastsündinut mitte vannitada?

Vannitamine tasub edasi lükata, kui laps:

• on väga näljane;
• on tugevalt üleväsinud;
• on äsja söönud;
• tundub külm;
• on loid või raskesti äratatav;
• hingab raskelt;
• oksendab korduvalt;
• tal on palavik;
• tema üldseisund on ebatavaline;
• arst on soovitanud vannitamist ajutiselt vältida.

Haige lapse puhul ei ole vann kohustuslik. Vajadusel piisab näo ja mähkmepiirkonna õrnast puhastamisest.

Millal pöörduda tervishoiutöötaja poole?

Küsi nõu ämmaemandalt, pereõelt või perearstilt, kui:

• lapse nahk on väga kuiv, lõhenenud või veritsev;
• tekib laialdane lööve;
• nahavoldid on tugevalt punetavad või märguvad;
• nabapiirkond punetab, haiseb või eritab mäda;
• silmast tuleb palju kollast või rohelist eritist;
• laps nutab iga puudutuse või liigutamise peale;
• vannitamise järel ei õnnestu last soojaks saada;
• laps sööb halvasti või tundub ebatavaliselt unine;
• sul on küsimusi enneaegse või haige vastsündinu pesemise kohta.

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või kõrgem vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Eestis saab tervisemure korral ööpäev läbi nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220. Eluohtliku seisundi, hingamisraskuse, sinakaks muutumise või teadvushäire korral tuleb helistada 112.

Korduma kippuvad küsimused

Millal võib vastsündinut esimest korda vannitada?

WHO soovitab oodata vähemalt 24 tundi pärast sündi. Haiglas lähtutakse ka lapse kehatemperatuurist, üldseisundist ja sünnitusosakonna juhistest.

Kui tihti peab vastsündinut vannitama?

Üldjuhul piisab kahest või kolmest korrast nädalas. Nägu, kael, käed ja mähkmepiirkond võivad vajada sagedamat puhastamist.

Kas vastsündinut võib iga päev vannitada?

Võib, kui laps naudib seda ja tema nahk ei kuiva, kuid hügieeni seisukohalt ei ole igapäevane vann vajalik.

Kas nabakönt võib vannis märjaks saada?

Kuni nabaköndi äratulemiseni on lihtne ja ettevaatlik lahendus teha osalist pesu või käsnvanni. Kui nabapiirkond saab märjaks või määrdub, tuleb see pärast õrnalt puhastada ja hoolikalt kuivatada.

Kui soe peab vannivesi olema?

Ligikaudu 37–38 °C. Ilma termomeetrita kontrolli vett küünarnuki või randme siseküljega.

Kui palju vett panna beebivanni?

Umbes 8–10 sentimeetrit on vastsündinu vannitamiseks piisav. Lapse pea ja nägu peavad jääma veest välja.

Kas vannivette peab panema pesugeeli?

Ei pea. Esimesel elukuul on tavaliselt parim kasutada ainult puhast vett.

Kas beebi juukseid peab šampooniga pesema?

Vastsündinu juukseid võib pesta puhta veega. Õrna beebišampooni võib hiljem kasutada vajaduse järgi, kuid mitte tingimata igal vannitamisel.

Kuidas hoida beebit vannis?

Hoia ühe käega lapse kaugemast õlavarrest nii, et sinu käsivars toetaks tema pead ja õlgu. Teise käega toeta vette laskmisel tuharaid ning pese seejärel lapse keha.

Miks vastsündinu vannis nutab?

Põhjuseks võib olla külm ruum, vale veetemperatuur, nälg, väsimus, ehmatus või lihtsalt uus kogemus. Hoia vann lühike ja proovi mõnel teisel päeval uuesti.

Kas vannitamisiste teeb vannitamise turvalisemaks?

Ei. Vannitamisiste ei asenda täiskasvanu käsi ega pidevat järelevalvet ning võib ümber minna või vanni küljest lahti tulla.

Kas beebi kõrvu võib vatipulgaga puhastada?

Ei. Puhasta ainult kõrvalesta ja kõrvatagust piirkonda. Vatipulka ei tohi kuulmekäiku panna.

Kas poisi eesnahka tuleb pesemisel tagasi tõmmata?

Ei. Vastsündinu eesnahka ei tohi jõuga tagasi tõmmata. Pese ainult peenise välispinda sooja veega.

Kas pärast vanni peab kasutama kreemi?

Terve nahaga vastsündinule ei ole kreem tingimata vajalik. Kui nahk on väga kuiv või ärritunud, küsi pereõelt või arstilt sobiva lõhnatu toote kohta.

Kas vann võib aidata vastsündinul uinuda?

Mõni laps muutub sooja vanni järel rahulikuks, kuid teist võib vann hoopis ergutada. Vann võib olla osa õhturutiinist, kuid see ei taga pikemat ega katkematut und.

Kokkuvõte

Kuidas vannitada vastsündinut? Kõige olulisemad märksõnad on ettevalmistus, soojus ja pidev järelevalve.

Vastsündinu esimest vanni soovitatakse edasi lükata vähemalt 24 tundi pärast sündi. Kodus piisab tavaliselt kahest või kolmest vannist nädalas ning esimestel nädalatel võib kasutada osalist pesemist.

Turvaliseks vannitamiseks:

1. vali aeg, mil laps on rahulik ja ärkvel;
2. valmista kõik tarvikud enne alustamist ette;
3. hoia ruum soe;
4. kasuta umbes 37–38-kraadist vett;
5. täida vann ligikaudu 8–10 sentimeetri sügavuselt;
6. kasuta esimesel kuul peamiselt puhast vett;
7. toeta pidevalt lapse pead ja õlgu;
8. hoia vähemalt üks käsi kogu aeg lapse küljes;
9. ära jäta last vanni üksi mitte ühekski hetkeks;
10. kuivata hoolikalt kõik nahavoldid;
11. hoia nabakönt puhta ja kuivana;
12. pane lapsele pärast vanni kiiresti mähe ja riided.

Esimesed vannid ei pea olema pikad ega täiuslikud. Kui beebi nutab, võib ta veest välja võtta ja mõnel teisel päeval uuesti proovida. Rahulik hääl, kindel haare ja ettevalmistatud vannitamisruum aitavad muuta kogemuse järk-järgult turvaliseks ja meeldivaks.

Vaata lisaks blogipostitusi:

• Kui tihti beebit vannitada?
• Millal võib vastsündinut vannitada?
• Beebi vannitamise vead
• Mida vajab vastsündinu?
• Beebi nohu
• Beebi palavik
• Beebi gaasivalud
• Mis on koolikud?
• Beebi unegraafik
• Kuidas panna beebi magama?
• Vastsündinu unegraafik
• Beebi areng 1 kuu vanuselt
• Beebi nahahooldus
• Kuidas vahetada beebi mähet?
• Vastsündinu naba hooldus

Minibeebi.ee e-poest leiad järgnevad vajaminevad tooted:

• beebivannid;
• vannitermomeetrid;
• kapuutsiga beebirätikud;
• beebide pesulapid;
• mähkimisalused;
• beebide vannitarvikud;
• lõhnatud beebipesuvahendid;
• beebide juukseharjad;
• vannilelud vanemale beebile;
• puhtad vatipadjad;
• beebide hommikumantlid;
• mähkmed;
• mähkmekreemid;
• vannimänguasjade hoiukotid.