Kui palju kasvuruumi peab laste jalanõus olema?

Lastejalanõusid ostes on üks tähtsamaid küsimusi: kui palju peab olema laste jalanõude kasvuruum? Liiga väike jalanõu hakkab kiiresti varbaid suruma. Liiga suur jalanõu võib aga jalas loksuda, muuta lapse kõnnaku ebakindlaks ja põhjustada komistamist.

Seetõttu ei ole hea lahendus valida jalanõud:

täpselt lapse jala pikkuse järgi

ega ka:

„üks-kaks numbrit suurem, küll ta sisse kasvab“.

Igapäevase kinnise lastejalanõu puhul on hea üldine lähtepunkt umbes:

10 mm ehk 1 cm kasvuruumi pikima varba ees.

Näiteks kui lapse pikem jalg on:

13,5 cm,

siis võiks sobiva jalanõu kasutatav sisepikkus olla ligikaudu:

14,5 cm.

Kuid see on alles algus.

Õiget sobivust mõjutavad lisaks:

jalanõu tüüp;
lapse vanus;
jala laius;
varvaste kuju;
jala kõrgus;
kanna sobivus;
kasutatava soki paksus;
konkreetse tootja mõõdutabel.

Seetõttu ei saa jalanõu sobivust määrata ainult ühe sentimeetrinumbri järgi.

Kui vajad kõigepealt põhjalikku jala mõõtmise ja jalanumbri juhendit, vaata Minibeebi artiklit beebi jalanõude suurused: kuidas valida lapsele õige jalanõu suurus.

Mis asi on jalanõu kasvuruum?

Kasvuruum ehk varuruum on lapse pikima varba ja jalanõu sisemise ninaosa vahele jääv vaba ruum.

Seda ruumi on vaja kahel põhjusel.

Esiteks liigub jalg kõndides jalanõu sees veidi edasi.

Teiseks kasvab lapse jalg kiiresti.

Seega ei ole eesmärk, et varvas oleks juba uue jalanõu ostmise hetkel peaaegu vastu nina.

Hea jalanõu jätab:

varvastele liikumisruumi;
jalale loomuliku kõndimisruumi;
väikese kasvuruumi.

Kasvuruum ei tähenda aga seda, et kogu jalg võib jalanõus edasi-tagasi ujuda.

Kõige lihtsam reegel: umbes 1 cm

Tavalise kõndimiseks mõeldud lastejalanõu puhul on hea orientiir:

umbes 1 cm pikima varba ette.

Seda võib mõelda ka millimeetrites:

10 mm.

Näide:

lapse jalg = 120 mm

kasvuruum = 10 mm

jalanõu soovituslik kasutatav sisepikkus umbes 130 mm.

See on palju täpsem süsteem kui:

„laps kannab praegu 20, ostan nüüd 21“.

Sama jalanumber võib eri tootjate juures olla erineva sisepikkusega.

Miks täpselt sama pikk jalanõu ei sobi?

Kui lapse jalg on 13 cm ja jalanõu sisepikkus samuti 13 cm, pole varvastel praktiliselt üldse ruumi.

Kõndimisel liigub jalg ettepoole.

Lisaks võib laps:

päeva jooksul aktiivselt liikuda;
kanda sokki;
jalale raskust asetades jalalaba veidi pikemaks muuta.

Seetõttu võib näiliselt „täpselt paras“ jalanõu tegelikus kasutuses olla juba väike.

Uus jalanõu ei peaks olema ostmise hetkel piiripealselt paras.

Miks 2 cm kasvuruumi pole parem?

Vanem võib mõelda:

„Kui 1 cm on hea, siis 2 cm kestab kaks korda kauem.“

Praktikas see nii ei tööta.

Liiga pikk jalanõu võib põhjustada olukorra, kus:

jalanõu nina ulatub jalast kaugele ette;
laps komistab kergemini;
kand tõuseb üles;
jalg libiseb ette;
jalats paindub valest kohast;
laps üritab varvastega jalanõud jalas hoida.

Eriti kõndima õppiva väikelapse puhul on liiga suur jalanõu ebamugav.

Laps alles õpib:

sammu pikkust;
tasakaalu;
jala tõstmist;
takistustest üle astumist.

Väga pikk jalanõu muudab selle keerulisemaks.

Kas 5 mm kasvuruumi on piisav?

5 mm võib tähendada, et jalanõu on praegu veel kantav, kuid uue jalanõu ostmiseks on see tavaliselt üsna väike varu.

Lapse jalg võib kasvada kiiresti.

Kui ostad uue jalanõu ainult 5 mm varuga, võib see üsna lühikese aja pärast juba liiga täpseks jääda.

Seetõttu on uue kinnise igapäevajalatsi puhul umbes 10 mm praktilisem lähtepunkt.

Kui palju kasvuruumi esimeste jalanõude puhul?

Kõndima õppiva lapse esimeste päris jalanõude puhul on hea orientiir samuti umbes:

10 mm ehk 1 cm.

Esimese jalanõu puhul on eriti oluline mitte liialdada kasvuruumiga.

Laps vajab:

kerget;
painduvat;
hästi jalas püsivat

jalanõud.

Kui esimene jalats on väga suur, muutub kõndimine kohmakamaks.

Kui laps alles:

tõuseb püsti;
liigub mööbli najal;
teeb kodus esimesi samme,

ei pea päris kõndimisjalanõusid veel tingimata ostma.

Turvalises kodus saab laps tavaliselt hästi harjutada paljajalu.

Kasvuvaru ja liikumisruum on kaks eri asja

Kasvuruumi nimetatakse vahel ainult selleks ruumiks, mille laps tulevikus „täis kasvab“.

Tegelikult on osa ees olevast ruumist vajalik juba praegu.

Jalg liigub kõndides.

Varbad vajavad ruumi.

Seetõttu ei ole kogu 10 mm ainult tulevikuks reserveeritud kasvuruum.

Praktilisem on mõelda:

liikumisruum + väike kasvuruum = vajalik vaba ruum.

Mõõda alati mõlemad jalad

Lapse jalad ei pea olema täpselt ühepikkused.

Näiteks:

vasak jalg = 13,1 cm

parem jalg = 13,4 cm.

Jalanõud tuleb valida pikema ehk:

13,4 cm

jala järgi.

Kui kasutad umbes 10 mm kasvuruumi:

13,4 cm + 1,0 cm = umbes 14,4 cm sisepikkust.

Lühem jalg saab lihtsalt natuke rohkem ruumi.

Mõõda kõndiva lapse jalga seistes

Kõige täpsem on mõõta lapse jalga siis, kui laps seisab sellele päriselt toetudes.

Keharaskuse all võib jalalaba:

veidi pikeneda;
laieneda.

Kui mõõdad ainult õhus olevat jalga, võid saada veidi väiksema tulemuse.

Lapse kand peaks olema loomulikus asendis ning varbad sirged.

Lihtne kodune mõõtmine paberiga

Vaja läheb:

paberit;
pliiatsit;
joonlauda või mõõdulinti.

Tee nii:

pane paber kõvale põrandale;
lase lapsel paberile seista;
veendu, et raskus on jalal;
märgi kanna kõige tagumine punkt;
märgi kõige pikema varba ots;
mõõda nende vahe millimeetrites;
korda teise jalaga;
kasuta suuremat mõõtu.

Millimeetrid on jalanõude puhul mugavamad kui ümardatud sentimeetrid.

Näiteks:

13,7 cm = 137 mm.

Kui soovid 10 mm ruumi:

147 mm.

Ära eelda, et suur varvas on alati kõige pikem

Mõnel lapsel on kõige pikem:

suur varvas.

Teisel võib teine varvas olla sama pikk või isegi veidi pikem.

Kasvuruumi mõõdetakse:

kanna kõige tagumisest punktist kõige pikema varba otsani.

Mitte automaatselt suure varba järgi.

Kas sisetalla pikkus tähendab alati jalanõu sisepikkust?

Mitte tingimata.

See on väga oluline e-poest jalanõusid ostes.

Tootja võib tabelis näidata:

jala soovituslikku pikkust;
sisetalla pikkust;
jalanõu sisemist pikkust.

Need pole alati sama asi.

Ka eemaldatav sisetald ei pruugi täpselt näidata kogu kasutatavat sisepikkust, sest jalanõu nina kuju võib olla:

kõrgem;
kitsam;
kaarduv.

Seetõttu vaata alati, mida konkreetse tootja mõõdutabeli number päriselt tähendab.

Näide e-poest ostmisest

Oletame, et lapse pikem jalg on:

145 mm.

Tahad umbes:

10 mm kasvuruumi.

Sihtmõõt:

155 mm.

Tootja tabel ütleb:

suurus 23 = sisepikkus 151 mm;
suurus 24 = sisepikkus 157 mm.

Sellisel juhul vaataksin tõenäolisemalt suurust 24, kui ka laius, kand ja jala kõrgus sobivad.

Suurus 23 jätaks vaid:

151 – 145 = 6 mm.

See võib olla veel kantav, kuid uue jalanõu jaoks üsna väike varu.

Kasvuruum ei lahenda liiga kitsast jalanõud

See on üks kõige olulisemaid punkte.

Lapse jalg võib olla:

13 cm pikk.

Jalanõu:

14 cm pikk.

Kasvuruumi on täpselt 1 cm.

Aga jalanõu võib ikkagi olla täiesti vale, kui see on liiga kitsas.

Kontrollida tuleb ka:

päka laiust;
varbaosa laiust;
jala kõrgust.

Laps ei vaja ainult vaba ruumi ette, vaid piisavalt ruumi ka külgedele.

Ära lahenda laia jalga liiga suure jalanumbriga

Kui lapse jalg on lai ja õige pikkusega jalanõu pigistab, tekib kiusatus võtta järgmine või isegi ülejärgmine number.

See annab küll:

rohkem pikkust;

aga jalanõu võib endiselt olla:

vale kujuga.

Tulemuseks võib olla väga pikk jalats, mis on lapse päka jaoks ikkagi halb.

Lahendus on:

laiema liistuga mudel.

Ninaosa kuju mõjutab kasvuruumi kasutatavust

Kaks jalanõud võivad olla mõlemad 15 cm sisepikkusega.

Ühel on:

lai;
jala kujuline ninaosa.

Teisel:

tugevalt kitsenev nina.

Paberil on kasvuruum sama.

Tegelikult võib teises jalatsis suur varvas või väike varvas juba külje vastu suruda.

Seetõttu ei piisa ainult sisepikkuse numbrist.

Vaata jalanõud alati ka ülalt.

Kui palju kasvuruumi sandaalides?

Sandaalide puhul ei pea ees olema tohutult tühja talda.

Liiga pikk sandaal võib:

takerduda;
komistamist soodustada;
muuta sammu kohmakaks.

Praktiline vahemik sõltub mudelist, kuid sageli sobib umbes:

5–10 mm.

Avatud sandaali puhul on oluline, et:

varbad ei ulatuks üle talla;
kand ei ulatuks taha üle talla;
jalats püsiks rihmadega hästi jalas.

Kui tootja annab oma sobivusjuhise, järgi seda.

Kui palju kasvuruumi kinnistes suvejalanõudes?

Kinnise:

tossu;
barefoot-jalatsi;
kerge kinga

puhul võib kasutada sama umbes:

10 mm

lähtepunkti.

Oluline on, et kand püsiks hästi.

Kui jalanõu hakkab 10 mm varuga kannast tugevalt loksuma, pole probleem tingimata pikkuses.

Võimalik, et:

mudel on lapse kanna jaoks liiga lai;
kinnitus ei sobi;
liist on vale.

Kui palju kasvuruumi talvesaapas?

Talvesaapa puhul tuleb arvestada lisaks jala kasvule:

paksemat sokki;
soojustuskihti;
varvaste liikumisruumi.

Praktiline lähtetase võib olla umbes:

10–15 mm, sõltuvalt konkreetsest saapast ja tootja soovitusest.

Oluline on aga üks asi:

15 mm pole eesmärk iga lapse ja iga saapa puhul.

Kui saabas:

loksub;
kand tõuseb;
laps komistab,

on see liiga suur isegi siis, kui arvutus ütles 15 mm.

Talvesaapa puhul kontrolli alati sobivust sokiga, mida laps talvel päriselt kannab.

Kas panna mõõtmisel jalga paks talvesokk?

Kui ostad talvesaapaid, tasub lasta lapsel proovida neid sama tüüpi sokiga, mida ta talvel kasutama hakkab.

Kui mõõdad jala täiesti paljalt ja valid väga täpselt sisepikkuse, võib paks sokk hiljem:

ruumi vähendada;
jala kokku suruda.

Samas ei pea talvesaapa sisse tingimata minema mitu paari paksusid sokke.

Liiga tihedalt kokku surutud kiht võib olla ebamugav.

Kui palju kasvuruumi kummikutes?

Kummik peab olema:

piisavalt avar;
lihtsalt jalga pandav;

kuid väga suur kummisaabas võib lapse jalas tugevalt loksuda.

Umbes 10 mm suurusjärk võib olla hea lähtepunkt, kuid kummikute:

kand;
sääreosa;
sokipaksus

mõjutavad sobivust palju.

Kummik ei ole tavaliselt kõige parem pikkade igapäevaste jalutuskäikude jalanõu.

See on ilmastikuspetsiifiline jalats.

Kui palju kasvuruumi barefoot-jalanõus?

Barefoot-jalatsite tootjad võivad anda täpseid mudelipõhiseid soovitusi.

Paljude puhul on praktiline ruum umbes:

10–12 mm.

Barefoot-jalatsi puhul on eriti oluline, et ruumi oleks ka:

päka laiusele;
varvaste loomulikule laialiminekule.

Barefoot ei tähenda, et jalats peaks olema väga suur.

Väga suur barefoot-jalats on endiselt liiga suur jalanõu.

Kui palju kasvuruumi pehmetes papudes?

Mitte-kõndiva beebi pehme papu puhul ei ole kõndimise stabiilsus sama suur küsimus.

Praktiline varu võib olla umbes:

5–10 mm.

Peamine eesmärk on:

hoida jalg soojas;
mitte suruda varbaid.

Väga pikk ja jalast kukkuv papu pole siiski praktiline.

Kuidas kasvuruumi sisetalla abil kontrollida?

Kui jalanõul on eemaldatav sisetald, võib see olla väga kasulik.

Võta sisetald välja.

Lase lapsel sellele seista nii, et kand on õigel kohal.

Vaata:

kui palju ruumi on pikima varba ees;
kas jalg mahub laiusesse;
kas varbad mahuvad talla kuju sisse.

Näiteks:

varba ette jääb umbes 10 mm

jalg ei ulatu külgedelt üle.

See on hea märk.

Aga proovi jalanõud siiski päriselt jalga, sest sisetald ei näita:

pealse kõrgust;
kanna sobivust.

Kas sõrmega jalanõu nina vajutamine töötab?

See võib anda ligikaudse hinnangu, kuid ei ole alati väga täpne.

Väike laps võib vajutamise ajal varbad:

krampi tõmmata;
tahapoole tõsta.

Siis tundub varbaruumi rohkem kui tegelikult.

Paksu või tugeva jalanõu nina kaudu võib samuti olla raske varba täpset asukohta tunnetada.

Paremad meetodid on:

jala mõõtmine;
sisetalla kontroll;
tootja sisemõõdu kasutamine.

Kas kanna taha peaks sõrm mahtuma?

Seda testi kasutatakse tihti:

pane lapsel jalanõu jalga ja vaata, kas kanna taha mahub sõrm.

See võib anda väga üldise indikatsiooni, kuid pole parim viis kasvuruumi mõõtmiseks.

Kui jalg lükatakse meelega ette ja kanna taha mahub sõrm, ei tea me endiselt täpselt:

mitu millimeetrit on varba ees;
kas jalanõu on laiuses sobiv.

Mõõda pigem jalg ja jalanõu sisemus.

Kas pöial on hea mõõdupuu?

„Pöidlalaiune ruum“ on levinud soovitus.

Probleem on selles, et täiskasvanute pöidlad on erineva laiusega.

Ühel inimesel võib pöial olla:

12 mm;

teisel:

18 mm.

Seetõttu on millimeetrites mõõtmine täpsem.

Kui oled poes ilma mõõdulindita, võib pöidlatest olla ligikaudseks kontrolliks siiski abi.

Kui kiiresti lapse jalg kasvab?

Väikelapse jalad võivad kasvada kiiresti ja mitte täiesti ühtlases tempos.

Kasv võib toimuda:

periooditi kiiremini;
siis mõnda aega aeglasemalt.

Seetõttu ei saa öelda:

„ostsin jaanuaris, järelikult augustini kindlasti sobib“.

Esimeste jalanõude puhul võib laps vajada järgmist suurust juba mõne kuu pärast.

Kui sageli jalanõu suurust kontrollida?

Väikelapse jalanõude sobivust tasub kontrollida regulaarselt.

Hea praktiline harjumus on kontrollida umbes:

kord kuus.

Veel sagedamini tasub kontrollida, kui:

laps on kasvuspurdis;
püksid ja riided jäävad kiiresti väikseks;
laps hakkab jalanõusid vältima;
pärast kandmist tekivad jäljed.

Sobivuse kontroll võtab paar minutit.

Kas jalgu peaks iga kord uuesti mõõtma?

Jah, uue jalanõu ostmisel tasub mõlemad jalad uuesti mõõta.

Ära kasuta ainult kolme kuu tagust mõõtu.

Samuti ära eelda:

„eelmine paar oli suurus 23, nüüd võtan 24“.

Ühe tootja 24 võib olla teise tootja 23-ga peaaegu sama sisepikkusega.

Kas jalg tuleks mõõta õhtul?

Jalad võivad päeva jooksul koormuse mõjul veidi muutuda.

Kõndiva lapse jalanõusid on hea proovida ajal, mil laps on juba:

natuke liikunud;
jalale toetunud.

Suurim erinevus tuleb siiski sellest, kas jalg mõõdetakse korralikult:

seistes ja raskusega jalal.

Kuidas aru saada, et kasvuruumi on liiga vähe?

Märgid võivad olla:

varvas on jalanõu nina lähedal;
alles on vaid paar millimeetrit;
laps ei taha jalanõud jalga panna;
tekivad punased kohad;
varbad on kokku surutud;
jalanõu panemine muutub raskemaks.

Väike laps ei pruugi öelda:

„mu varbad on siin ees kinni“.

Seetõttu tuleb vanemal sobivust kontrollida.

Kuidas aru saada, et kasvuruumi on liiga palju?

Märgid võivad olla:

kand tõuseb igal sammul;
jalanõu tuleb jalast ära;
laps lohistab jalgu;
jalanõu nina takerdub;
laps komistab tavapärasest rohkem;
jalats liigub jalas edasi-tagasi.

Kui jalats on liiga pikk, ei lahenda probleemi alati rihmade maksimaalne pingutamine.

Õige suurus on parem kui liiga suure jalatsi vägisi jala külge kinnitamine.

Kas uus jalanõu peab olema kohe mugav?

Jah.

Lapse jalanõu ei peaks vajama valulikku „sisse kandmist“.

Uue jalanõuga võib materjal loomulikult veidi:

pehmeneda;
kohanduda.

Aga jalanõu ei tohiks esimesel päeval:

pigistada;
hõõruda;
haiget teha.

Kui jalats tundub valesti sobivat, kontrolli:

pikkust;
laiust;
liistu.

Kas laps oskab ise öelda, et jalanõu on väike?

Vanem laps võib küll.

Väikelaps sageli mitte.

Laps võib hoopis:

jalanõud jalast võtta;
neid vältida;
kõndides vinguda;
keelduda kõndimast.

Seetõttu ei tasu oodata ainult lapse sõnalist kaebust.

Kas liiga suur jalanõu on sama halb kui liiga väike?

Probleemid on erinevad.

Liiga väike:

surub varbaid;
hõõrub;
tekitab ebamugavust.

Liiga suur:

loksub;
segab kõndimist;
võib põhjustada komistamist.

Eesmärk pole valida „kahest halvast parem“.

Eesmärk on jalanõu, mis on:

praegu sobiv ja jätab mõistliku kasvuruumi.

Kas tasub osta üks suurus suurem?

Mitte automaatselt.

Kui lapse mõõt ja tootja tabel näitavad, et järgmine suurus annab umbes 10 mm ruumi, võib see olla õige.

Kui järgmine suurus annab:

18–20 mm

ruumi, võib see olla juba liiga suur.

Lähtuda tuleb mõõdust, mitte mõttest:

„lastele ostetakse alati number suurem“.

Kas kahe suuruse vahel olles valida suurem?

See sõltub vahe suurusest.

Näiteks:

jalg 140 mm.

Suurus 22 = sisepikkus 145 mm.

Suurus 23 = sisepikkus 151 mm.

Esimene jätaks 5 mm.

Teine 11 mm.

Siin oleks suurus 23 tõenäoliselt loogilisem.

Aga kui järgmine suurus oleks:

160 mm,

jääks juba 20 mm.

Siis tasub:

proovida teist mudelit;
teise tootja suurust.

Lastejalanõude numbrid pole nii täpselt standardiseeritud, et alati peab valima ühe kahest järjestikusest numbrist.

Näited kasvuruumi arvutamisest

Lapse jala pikkus	Soovitud kasvuruum	Jalanõu sisepikkus
110 mm	10 mm	120 mm
120 mm	10 mm	130 mm
125 mm	10 mm	135 mm
130 mm	10 mm	140 mm
135 mm	10 mm	145 mm
140 mm	10 mm	150 mm
145 mm	10 mm	155 mm
150 mm	10 mm	160 mm
160 mm	10 mm	170 mm
170 mm	10 mm	180 mm

Tabel ei anna automaatselt EU jalanumbrit.

See annab siht-sisepikkuse.

Seejärel tuleb vaadata konkreetse tootja tabelist, milline suurus sellele vastab.

Miks see on parem kui EU jalanumber?

Oletame, et vajame:

150 mm sisepikkust.

Ühe tootja puhul võib see olla:

EU 23.

Teisel:

EU 24.

Kolmandal:

EU 25.

Seetõttu pole oluline saada lapsele „õige number“.

Oluline on saada:

õigesti istuv jalanõu.

Kasvuvaru kontrollnimekiri enne ostmist

Enne ostu kontrolli:

1. Mõlemad jalad on mõõdetud.

Kasuta pikemat.

2. Mõõt on tehtud seistes.

Kõndiva lapse puhul.

3. Igapäevajalatsile jääb umbes 10 mm ette.

Hea lähtepunkt.

4. Jalanõu pole liiga kitsas.

Pikkusest üksi ei piisa.

5. Varbaosa kuju sobib.

Varbad ei tohi külgedelt kokku surutud olla.

6. Kand püsib paigal.

Liigne üles-alla liikumine pole hea.

7. Sokk on arvesse võetud.

Eriti talvesaapa puhul.

8. Laps saab normaalselt kõndida.

Vaata päris liikumist.

9. Jalanõu ei tekita punaseid jälgi.

Kontrolli pärast proovimist.

10. Suurust kontrollitakse hiljem uuesti.

Jalg kasvab.

Kõige tavalisemad kasvuruumi vead

Viga 1: jalanõu sisepikkus = lapse jala pikkus.

Kasvuruum jääb puudu.

Viga 2: alati ostetakse üks number suurem.

Numbrid pole tootjate vahel võrdsed.

Viga 3: ostetakse 2 cm kasvuruumi.

Jalats võib muutuda kõndimiseks liiga suureks.

Viga 4: laia jalga üritatakse mahutada pikemasse kitsasse jalatsisse.

Vaja on teise kujuga mudelit.

Viga 5: talvesaapaid mõõdetakse õhukese suvesokiga.

Arvesta päris kasutusega.

Viga 6: mõõdetakse ainult üks jalg.

Jalad võivad olla erinevad.

Viga 7: vana jalamõõtu kasutatakse mitu kuud hiljem.

Mõõda uuesti.

Viga 8: kontrollitakse ainult pikkust.