Beebi areng 12 kuu vanuselt: esimesed sammud ja sõnad, uni, toitmine ning uued oskused

Beebi areng 12 kuu vanuselt tähistab suurt verstaposti: lapse esimene eluaasta on täis saanud. Aastane laps ei ole enam vastsündinu ega päris väike beebi, kuid tema arengutee alles hoogustub. Ta võib liikuda kiiresti mööda põrandat, tõusta mööbli najal püsti, lehvitada, plaksutada, kasutada mõnda tähenduslikku sõna ning proovida järjest rohkem igapäevaseid tegevusi iseseisvalt teha.

Mõni aastane laps teeb juba iseseisvaid samme, teine liigub mööblist kinni hoides ja kolmas eelistab endiselt roomamist. Kõik need variandid võivad olla normaalsed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib tervete laste iseseisvalt kõndima hakkamise tavapärane arenguvahemik ulatuda ligikaudu 8,2–17,6 elukuuni. Seega ei pea laps oma esimesel sünnipäeval veel iseseisvalt kõndima.

CDC arenguliste verstapostide järgi mängib enamik üheaastaseid lihtsaid ühismänge, lehvitab hüvastijätuks, kutsub vanemat talle tuttava nimetusega, mõistab sõna „ei”, otsib peidetud eset, paneb eseme anumasse, tõuseb toe najal püsti ja liigub mööblist kinni hoides. Arengulised verstapostid kirjeldavad oskusi, mida vähemalt 75% lastest vastavaks vanuseks teeb, kuid need ei ole test ega diagnoos.

Kõige olulisem ei ole see, kas aastane laps teeb täpselt sama, mida teine sama vana laps. Tähtis on vaadata tervikpilti: kas ta muutub järjest liikuvamaks, kasutab mõlemat kehapoolt, tunneb huvi inimeste ja mänguasjade vastu, suhtleb ning õpib uusi oskusi.

Milline on 12 kuu vanune laps?

Aastane laps on sageli liikuv, uudishimulik ja järjest iseseisvam. Ta soovib osaleda pere igapäevaelus, jäljendab täiskasvanute tegevusi ja proovib oma soove varasemast selgemalt väljendada.

12 kuu vanune laps võib:

• istuda kindlalt ilma toeta;
• liikuda ise istumis-, roomamis- ja põlvitamisasendi vahel;
• roomata või liikuda mõnel teisel viisil;
• tõusta mööbli najal püsti;
• liikuda mööblist kinni hoides;
• seista mõne sekundi ilma toeta;
• teha esimesi iseseisvaid samme;
• kasutada väikeste esemete haaramiseks pöialt ja nimetissõrme;
• panna mänguasja karpi või tassi;
• otsida peidetud või maha kukkunud eset;
• lehvitada ja plaksutada;
• mängida lihtsaid ühismänge;
• mõista sõna „ei”;
• kutsuda vanemat talle tuttava nimetusega;
• jäljendada täiskasvanu lihtsaid tegevusi;
• juua avatud tassist, kui täiskasvanu tassi hoiab.

Need oskused põhinevad CDC esimese sünnipäeva arengulistel verstapostidel. Laps ei pea neid kõiki täpselt oma sünnipäevaks valdama, kuid need aitavad jälgida, millises suunas areng liigub.

Aastase lapse füüsiline areng

Esimese eluaasta jooksul on lapse keha läbinud väga suure muutuse. Vastsündinust, kes ei suutnud oma pead hoida, on saanud laps, kes võib istuda, roomata, põlvitada, seista ja isegi kõndida.

12 kuu vanuselt on tugevamad:

• kaela- ja õlalihased;
• käed ning randmed;
• selja- ja kõhulihased;
• puusad;
• tuharad;
• reied ja sääred;
• jalalabad ning varbad.

Need lihased võimaldavad lapsel oma asendit kontrollida, tasakaalu hoida ja keharaskust ühelt jalalt teisele viia.

Aastane laps võib põrandal:

• roomata kiiresti;
• ronida üle madala takistuse;
• minna roomamisest istuma;
• liikuda istumisest põlvitama;
• pöörata kitsas kohas ümber;
• tõusta stabiilse mööblieseme najal püsti;
• laskuda seismisest tagasi istuma;
• proovida kükitada;
• lükata või vedada mänguasja.

Laps vajab endiselt palju vaba põrandal liikumise aega. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab 1–2-aastastele lastele päeva jooksul vähemalt 180 minutit erinevat kehalist tegevust. See ei tähenda treeningut, vaid päeva jooksul kogunevat roomamist, kõndimist, mängimist, ronimist ja muud aktiivset liikumist.

Kas aastane laps peab kõndima?

Ei pea. Esimese sünnipäeva ajal võivad laste liikumisoskused olla väga erinevad.

Aastane laps võib:

• liikuda ainult roomates;
• tõusta toe najal püsti;
• seista mööblist kinni hoides;
• liikuda mööda mööblit külg ees;
• kõndida täiskasvanu käest kinni hoides;
• seista mõne sekundi iseseisvalt;
• teha paar iseseisvat sammu;
• kõndida juba üsna kindlalt.

CDC esimese sünnipäeva liikumisverstapostide hulka kuuluvad toe najal püstitõusmine ja mööblist kinni hoides liikumine. Iseseisvat kõndimist ei ole 12 kuu verstapostina nõutud.

WHO uuring näitab, et iseseisva kõndimise normaalne arenguvahemik võib ulatuda kuni ligikaudu 17,6 elukuuni. See ei tähenda, et iga hiljem kõndima hakkava lapse puhul võiks lihtsalt lõputult oodata, kuid 12-kuuselt iseseisvate sammude puudumine ei ole iseenesest veel arenguhäire tunnus.

Märgid, et esimesed sammud lähenevad

Esimesed sammud võivad läheneda, kui laps:

• tõuseb sageli toe najal püsti;
• liigub mööblist kinni hoides;
• sirutub ühelt mööbliesemelt teisele;
• laseb toest hetkeks lahti;
• seisab paar sekundit iseseisvalt;
• kükitab mänguasja võtmiseks;
• kõnnib ühe või kahe käe toel;
• lükkab stabiilset mängukäru;
• tõuseb põrandalt üles vähese abiga.

Kõndima õppimine ei sõltu ainult lihasjõust. Laps peab arendama tasakaalu, koordinatsiooni ja julgust toest lahti lasta. Mõni laps on füüsiliselt valmis, kuid ettevaatliku iseloomuga ning harjutab enne esimest sammu kaua.

Kuidas toetada kõndima õppimist?

Lapsele ei ole vaja korraldada spetsiaalset kõndimistreeningut. Kõige kasulikum on turvaline keskkond, kus ta saab ise liikuda ja katsetada.

Paku palju põrandal mängimise aega

Vaba põrandal liikumine arendab jõudu, tasakaalu ja koordinatsiooni. Pikka aega kärus, söögitoolis, turvahällis või muus liikumist piiravas vahendis veetmine vähendab võimalusi neid oskusi harjutada. WHO soovitab mitte hoida väikelast järjest üle ühe tunni liikumist piiravas vahendis.

Paiguta stabiilsed mööbliesemed sobivalt

Kahe tugeva mööblieseme vahele võib jätta väikese vahe, et laps saaks ühelt teisele sirutuda. Mööbel peab olema ümberkukkumiskindel ja vajadusel seina külge kinnitatud.

Harjuta kontrollitud istuma laskumist

Kui laps oskab püsti tõusta, kuid ei oska alla tulla, aita tal põlvi painutada ja puusad tahapoole viia. Harjutage seda päeval, et laps ei jääks võrevoodis püsti seistes hätta.

Lase lapsel võimaluse korral paljajalu liikuda

Paljajalu saab laps põrandat paremini tunnetada ning kasutada tasakaalu hoidmiseks varbaid ja jalalaba väikseid lihaseid. Jalanõusid vajab ta peamiselt jalgade kaitsmiseks väljas.

Väldi ratastega beebikõndimistooli

Ratastega kõndimistool ei õpeta loomulikku tasakaalu ja võib viia lapse kiiresti trepi, kuuma pliidi või muude ohtude juurde. Turvalisem on vaba põrandal liikumine ja vajadusel stabiilne lükatav mänguasi.

Esimesed jalanõud aastasele lapsele

Kui laps hakkab väljas kõndima, vajab ta jalgu kaitsvaid jalanõusid. Esimesed jalanõud võiksid olla:

• õige pikkuse ja laiusega;
• avara ninaosaga;
• kerged;
• painduva tallaga;
• libisemisvastased;
• kindlalt jalas püsivad;
• ilma tugeva kõrgendatud kontsata.

Toas ei ole tervel lapsel tavaliselt vaja jäiku jalanõusid ega tugevaid jalavõlvitugesid. Paljajalu või libisemisvastaste sokkidega liikumine annab jalale rohkem võimalust vabalt töötada.

Käte areng ja pintsetthaare

Aastase lapse käed on võrreldes pooleaastasega palju osavamad. Ta ei haara enam kõiki esemeid ainult kogu peopesaga, vaid kasutab väiksemate asjade võtmiseks pöialt ja nimetissõrme.

CDC järgi suudab enamik üheaastaseid võtta väikese eseme pöidla ja nimetissõrme vahele ning panna eseme anumasse, näiteks klotsi tassi sisse.

Aastane võib:

• võtta väikese toidutüki sõrmeotstega;
• panna klotsi tassi või karpi;
• võtta mänguasju anumast välja;
• koputada kahte eset kokku;
• ladumistopsi ümber lükata;
• vajutada nuppu;
• avada klappi;
• pöörata paksu raamatu lehti;
• anda mänguasja vanemale;
• proovida lusikat kasutada;
• joonistada kriidiga juhusliku joone, kui talle seda näidatakse.

Peenmotoorikat toetavad kõige paremini suured ja turvalised esemed. Münte, helmeid, nööpe ja muid väikeseid lämbumisohtlikke asju ei tohi harjutamiseks kasutada.

Miks aastane laps asju karpi paneb ja sealt välja võtab?

Esemete karpi panemine ja väljavõtmine võib lapsele pakkuda väga pikalt huvi. Ta õpib nii:

• täis ja tühja erinevust;
• esemete asukohta;
• käe ja silma koostööd;
• esemete suurust;
• põhjuse ja tagajärje seoseid;
• tegevuste järjekorda.

Lihtne plastkauss ja mõned suured klotsid võivad olla arendavamad kui keeruline elektrooniline mänguasi.

Mõtlemine ja probleemide lahendamine

Aastane laps hakkab järjest teadlikumalt otsima lahendusi. Ta võib lükata takistuse kõrvale, tõmmata mänguasja nöörist või avada kaane, et soovitud esemeni jõuda.

CDC järgi otsib enamik üheaastaseid eset, mida nad nägid täiskasvanut peitmas. See näitab esemete püsivuse ja mälu arengut.

Laps võib:

• otsida tassi alla peidetud mänguasja;
• vaadata, kuhu pall veeres;
• avada karbi;
• tõmmata riide alt mänguasja välja;
• korrata tegevust, mis tekitab heli;
• kasutada üht eset teise liigutamiseks;
• jäljendada vanema lihtsat tegevust.

Anna lapsele enne aitamist veidi aega. Väike pingutus ja katsetamine on õppimise oluline osa.

Suhtlemine ja kõne areng

12 kuu vanune laps mõistab sageli rohkem sõnu, kui ta ise öelda suudab. Tema suhtlemine koosneb sõnadest, lalinast, häälitsustest, žestidest, pilgust ja näoilmetest.

CDC järgi lehvitab enamik üheaastaseid hüvastijätuks, kutsub vanemat „mama”, „dada” või mõne muu tuttava nimetusega ning reageerib sõnale „ei” vähemalt hetkeks peatumise või tegevuse katkestamisega.

Aastane laps võib:

• öelda ühe või paar tähenduslikku sõna;
• kasutada „emme”, „issi”, „anna”, „aitäh” või mõne eseme lihtsustatud nimetust;
• laliseda pikkade kõnet meenutavate jadadega;
• jäljendada loomahääli;
• pöörata pea tuttava inimese või eseme poole;
• tõsta sülle saamiseks käed;
• lehvitada;
• plaksutada;
• osutada soovitud asja poole;
• anda vanemale mänguasja;
• kasutada keelamiseks peapööret või käega lükkamist.

Mis loetakse esimeseks sõnaks?

Sõnaks võib lugeda häälikukombinatsiooni, mida laps kasutab teadlikult ja järjepidevalt kindla inimese, eseme või tegevuse kohta.

Näiteks:

• „pa” tähendab palli;
• „au” tähendab koera;
• „atu” tähendab autot;
• „mäm” tähendab süüa;
• „opa” tähendab sülle;
• „mama” tähendab ema.

Sõna ei pea olema täiskasvanu moodi õigesti hääldatud. Juhuslik „mamamama” ei ole tingimata sõna, kuid ema poole vaadates ja käsi sirutades kasutatud „mama” võib juba olla tähenduslik.

Kas aastane laps peab rääkima?

Aastane ei pea rääkima lausetega ega kasutama suurt sõnavara. Paljud lapsed ütlevad esimese tähendusliku sõna umbes esimese sünnipäeva paiku, kuid kõne arengus esineb individuaalseid erinevusi.

Oluline on jälgida ka kõne-eelseid oskusi:

• kas laps reageerib oma nimele;
• kas ta laliseb;
• kas ta kasutab žeste;
• kas ta näitab või annab esemeid;
• kas ta vaatab vanema poole;
• kas ta mõistab lihtsaid tuttavaid sõnu;
• kas ta soovib suhelda.

Kui laps ei kasuta sõnu, kuid suhtleb aktiivselt žestide, pilgu ja lalinaga, võib tema väljendusoskus alles areneda. Kui aga puuduvad nii sõnad, lalin, žestid kui ka kõne mõistmise märgid, tasub seda tervishoiutöötajaga arutada.

Kuidas toetada aastase lapse kõne arengut?

Räägi igapäevastest tegevustest

„Paneme jope selga.”

„Pall kukkus maha.”

„Vesi läheb tassi.”

Kasuta lühikesi ja selgeid lauseid

Liiga pika jutu asemel rõhuta olulist sõna: „Punane pall. Pall veereb.”

Järgi lapse tähelepanu

Kui laps vaatab lampi, räägi lambist. Kui ta hoiab autot, nimeta autot ja selle tegevust.

Vasta lalinule

Laps: „Ba-ba.”

Vanem: „Pall! Sul on pall.”

Laienda lapse öeldut

Laps: „Auh.”

Vanem: „Jah, koer teeb auh.”

Vaadake koos raamatuid

Küsi: „Kus on kass?” Kui laps ei näita, osuta ise ja ütle: „Siin on kass.”

Kasuta žeste

Lehvita, plaksuta ja osuta. Žestid ei takista rääkimist, vaid annavad lapsele lisavõimaluse suhelda.

Sotsiaalne ja emotsionaalne areng

Aastane laps võib olla väga kiindunud oma lähedastesse ning protestida vanema lahkumise peale. Ta võib võõraste inimestega olla ettevaatlik ja vajada uue olukorraga harjumiseks aega.

Laps võib:

• rõõmustada vanema saabumise üle;
• otsida ebakindlas olukorras vanema pilku;
• klammerduda võõras kohas;
• matkida vanema näoilmeid;
• pakkuda mänguasja;
• mängida plaksutamismänge;
• väljendada selgelt oma tahet;
• vihastada, kui soovitud asi ära võetakse;
• naerda ja korrata tegevust, mis vanemat lõbustab.

CDC esimese sünnipäeva sotsiaalsete verstapostide hulka kuuluvad lihtsad ühismängud, näiteks plaksutamismäng.

Lapse tugevad emotsioonid ei ole sihilik halb käitumine. Tema eneseregulatsioon alles areneb ning ta vajab täiskasvanut, kes aitab rahuneda ja seab rahulikud piirid.

Millised mängud sobivad 12 kuu vanusele?

Karbi täitmine ja tühjendamine

Anna lapsele madal karp ning mõned suured klotsid või pallid. Näita, kuidas ese sisse panna.

Peitusemäng

Peida mänguasi osaliselt tassi või riide alla ja lase lapsel seda otsida.

Palli veeretamine

Istuge vastamisi ja veeretage pehmet palli.

Ladumistopsid

Laps võib topse üksteise sisse panna, ümber lükata ja proovida torni teha.

Plaksutamine ja liisusalmid

Korduvad liigutused toetavad jäljendamist, mälu ja kõne arengut.

Pildiraamatud

Vali tugevate lehtede ja suurte piltidega raamatud. Lase lapsel ise lehti keerata.

Mänguline kodutöö

Paku puulusikat ja kaussi, mängutelefoni või puhast lappi. Laps naudib täiskasvanu tegevuste jäljendamist.

Turvaline lükatav mänguasi

Stabiilne aeglaselt liikuv käru võib sobida lapsele, kes juba tõuseb püsti ja liigub toe najal. Ratastega istutavat beebikõndimistooli ei ole vaja.

Aastase lapse uni

12 kuu vanusest alates soovitab WHO ööpäevas üldjuhul 11–14 tundi kvaliteetset und, sealhulgas päevauinakud. Regulaarne une- ja ärkamisaeg võib toetada lapse unerütmi.

Aastane laps võib:

• teha kaks päevauinakut;
• hakata järk-järgult ühe pikema päevauinaku poole liikuma;
• magada öösel pikemaid perioode;
• ärgata endiselt läheduse või joogi saamiseks;
• muutuda lahkumisärevuse tõttu rahutumaks;
• harjutada voodis püstitõusmist;
• ärgata hammaste tuleku või haiguse tõttu.

Ühe päevauinaku peale ei ole vaja minna ainult seetõttu, et laps sai aastaseks. Paljud aastased vajavad veel kahte und. Üleminek sõltub lapse väsimusest, ööunest ja päevakavast.

Kuidas aastase lapse und toetada?

• Hoia õhturutiin võimalikult sarnane.
• Paku päeval aktiivset liikumist.
• Käige võimalusel päevavalguses õues.
• Vähenda enne und valju mängu ja ekraane.
• Jälgi väsimusmärke.
• Harjuta päeval püsti tõusmisest tagasi istuma tulemist.
• Kasuta rahulikku ja tuttavat magamiskeskkonda.

WHO ei soovita üheaastasele istuvat ekraaniaega ning soovitab rahuliku tegevusena eelistada koos täiskasvanuga lugemist ja jutustamist.

Ohutu magamine pärast esimest sünnipäeva

Esimese eluaasta jooksul soovitatakse laps asetada iga une alguses selili kindlale ja tasasele magamispinnale. AAP soovitab kasutada tugevat, horisontaalset magamispinda ning hoida beebi voodi pehmetest ja lahtistest esemetest vaba.

Pärast esimese sünnipäeva täitumist võib pere hakata unevarustust järk-järgult ümber hindama, kuid kõige turvalisem ja lihtsam lahendus on jätkata selge ning võimalikult tühja magamiskohaga. Suuri patju, raskeid tekke, voodipehmendusi ja ronimiseks kasutatavaid mänguasju ei ole vaja võrevoodisse lisada.

Kui laps suudab püsti tõusta:

• vii madrats tootja juhise järgi madalasse asendisse;
• eemalda voodist suured esemed;
• hoia voodi akendest ja ruloonööridest eemal;
• kontrolli, et laps ei saaks üle võre ronida.

Aastase lapse toitmine

12 kuu vanuselt saab laps tavaliselt süüa järjest rohkem samu toidutüüpe nagu ülejäänud pere, kui toit on toitainerikas, sobiva tekstuuriga ning valmistatud ilma liigse soola ja suhkruta. WHO soovitab 12–23 kuu vanusele üldjuhul 3–4 toidukorda päevas ning vajadusel toitvaid vahepalasid.

Toidulaual võiks olla:

• köögiviljad;
• puuviljad ja marjad;
• puder ja teraviljatooted;
• kartul, riis ja pasta;
• liha;
• kala;
• muna;
• kaunviljad;
• maitsestamata piimatooted;
• pehmed näputoidud;
• pere toit sobivalt kohandatud kujul.

Oluline on pakkuda regulaarselt raua- ja toitainerikkaid toite. WHO rõhutab mitmekesise ja toitainetiheda toidu tähtsust, sealhulgas liha, kala, muna ja piimatoodete või muude sobivate toitainete allikate kasutamist.

Kas rinnaga toitmist võib jätkata?

Jah. Rinnaga toitmist võib jätkata pärast esimest sünnipäeva nii kaua, kui see sobib lapsele ja vanemale. WHO märgib, et rinnapiim võib 12–24 kuu vanuses anda jätkuvalt olulise osa lapse energiast ja toitainetest.

Rinnapiim ei takista pere toidu söömist, kui laps saab päeva jooksul mitmekesiseid eineid ja tema kasv areneb ootuspäraselt.

Kas aastane võib juua lehmapiima?

Alates 12 kuu vanusest võib pastöriseeritud lehmapiima pakkuda põhijoogina, kui lapsel ei ole piimaallergiat ega tervishoiutöötaja antud teistsugust soovitust. Mitmed ametlikud juhised soovitavad väikelapsele täispiima, sest see annab kasvavale lapsele energiat ja rasvlahustuvaid vitamiine.

Peamised joogid võiksid olla:

• vesi;
• rinnapiim;
• sobiv pastöriseeritud piim.

Magusaid jooke, karastusjooke ja teed ei ole vaja pakkuda. WHO soovitab vältida vähese toiteväärtusega jooke ning piirata mahla, et see ei asendaks toitainerikkamat toitu.

Taimejook ei ole automaatselt lehmapiimaga võrdväärne. Allergia, eridieedi, vähese kaaluiibe või piiratud toiduvaliku korral tasub sobiv põhijook valida koos arsti või toitumisspetsialistiga.

Tassist joomine ja pudelist loobumine

Aastane laps võib õppida järjest iseseisvamalt tassist jooma. Sobivad:

• väike avatud tass;
• sangadega tass;
• vabavooluline joogitops.

Avatud tass aitab õppida huulte, lõualuu ja neelamise koordineerimist. Alusta väikese veekogusega ning arvesta, et alguses läheb osa joogist riietele ja lauale.

Pudelist loobumine ei pea toimuma ühel päeval, kuid tass võiks muutuda järjest tavalisemaks. Eriti tasub vältida magusa joogi või piimaga pudeli pidevat kaasas kandmist, sest sage hammaste kokkupuude joogiga võib soodustada hambakahjustusi.

Näputoit ja lusika kasutamine

Aastane võib süüa suure osa toidust ise sõrmedega. Ta võib proovida ka lusikat kasutada, kuigi suurem osa toidust ei pruugi veel suhu jõuda.

Näputoit võiks olla:

• pehme;
• sobiva suurusega;
• kergesti igemete või hammaste vahel purunev;
• ilma kontide ja kõvade seemneteta;
• mitte ümara lämbumisohtliku kujuga.

Lase lapsel toitu katsuda, pigistada ja uurida. Söömisega kaasnev segadus on tavapärane osa iseseisvuse õppimisest.

Milliseid toite tuleb endiselt vältida?

Pärast esimese sünnipäeva täitumist võib mett üldjuhul toidu osana pakkuda, sest alla 12-kuuste imikubotulismi puudutav piirang enam ei kehti. Mesi on siiski suhkrurikas ja seda ei ole vaja regulaarselt lisada.

Alla viieaastasele ei tohi anda terveid pähkleid nende lämbumisohu tõttu. Pähkleid võib pakkuda jahvatatult või sobivalt vedeldatud pähklivõina, kui lapsel ei ole allergiat ega muud vastunäidustust.

Vältida või ohutuks kohandada tuleb:

• terveid pähkleid;
• popkorni;
• kõvasid komme;
• terveid viinamarju ja kirsstomateid;
• suuri vorstirattaid;
• kõva toorest porgandit;
• suuri õunatükke;
• kontidega liha ja kala;
• paksu lusikatäit pähklivõid;
• väga soolaseid toite;
• magusaid jooke;
• tooreid või alaküpseid loomseid toite;
• pastöriseerimata piimatooteid.

Laps peab sööma sirgelt istudes ja täiskasvanu pideva järelevalve all.

Hammaste tulek ja suuhügieen

Aastasel lapsel võib olla mitu hammast, vaid üks hammas või mitte veel ühtegi. Hammaste lõikumise aeg varieerub palju.

Hammaste tulekule võivad viidata:

• igemete tundlikkus;
• suurem ilastamine;
• soov esemeid närida;
• ajutine rahutus;
• häiritud uni.

Kõrget palavikku, tugevat kõhulahtisust, korduvat oksendamist ega väga haiglast olekut ei tohiks automaatselt hammaste tuleku arvele panna.

Hambaid tuleb puhastada alates esimese hamba ilmumisest. Laps võib proovida harja ise hoida, kuid põhjaliku puhastamise teeb täiskasvanu.

Kodu turvalisus aastase lapsega

Liikuv aastane jõuab kiiresti kohtadesse, mis olid veel mõni kuu tagasi kättesaamatud.

Kontrolli, et:

• treppidel oleksid turvaväravad;
• kapid ja riiulid oleksid seina külge kinnitatud;
• teler ei saaks ümber kukkuda;
• ravimid ja puhastusvahendid oleksid lukustatud;
• nööppatareid ning magnetid oleksid kättesaamatud;
• juhtmed ja ruloonöörid ei ripuks lapse kõrgusel;
• kuumad joogid oleksid lauaservast eemal;
• pliidi käepidemed ei ulatuks väljapoole;
• laudlinad ei ripuks alla;
• aknad ja rõduuksed oleksid turvaliselt suletud;
• põrandal ei oleks väikeseid esemeid;
• vann ja veeanumad ei jääks järelevalveta;
• võrevoodi madrats oleks madalas asendis.

AAP soovitab 6–12 kuu vanuse lapse keskkonnas hoida kilekotid, nöörid ja aknakatete paelad kättesaamatuna ning paigutada võrevoodi akendest eemale. Need ettevaatusabinõud jäävad oluliseks ka pärast esimest sünnipäeva.

Millal tuleks lapse arengu pärast nõu küsida?

Perearsti, pereõe, lastearsti või füsioterapeudiga tasub nõu pidada, kui aastane laps:

• ei suuda ilma toeta istuda;
• ei liigu mingil viisil;
• ei võta jalgadele keharaskust;
• ei tõuse üldse toe najal;
• ei haara ega hoia mänguasju;
• ei kasuta pöialt ja sõrmi väiksemate esemete võtmiseks;
• ei kasuta mõlemat kätt või jalga võrdselt;
• ei reageeri helidele;
• ei reageeri oma nimele;
• ei lalise;
• ei kasuta ühtegi žesti, näiteks lehvitamist või käte tõstmist;
• ei tunne huvi inimeste ega ühismängu vastu;
• ei mõista ühtegi tuttavat sõna;
• tundub väga jäik või ebatavaliselt lõtv;
• sööb halvasti või kasv ei edene;
• kaotab varem omandatud oskuse.

CDC soovitab lapse arstiga rääkida, kui laps ei saavuta üht või mitut eakohast verstaposti, kaotab varem omandatud oskusi või vanemal on tema arengu pärast muu mure. Enneaegselt sündinud lapse puhul kasutatakse arengu hindamisel korrigeeritud vanust.

Eriti oluline ohumärk on oskuse kadumine. Kui laps varem lalises, istus, liikus või suhtles, kuid enam seda ei tee, tuleb võimalikult kiiresti abi küsida.

Millal vajab laps kiiresti arstiabi?

Kiiret meditsiinilist abi tuleb otsida, kui laps:

• hingab raskelt või väga kiiresti;
• muutub sinakaks, halliks või väga kahvatuks;
• on ebatavaliselt unine või teda on raske äratada;
• ei reageeri tavapäraselt;
• saab krambihoo;
• keeldub vedelikust;
• märgi mähkmeid on tavapärasest oluliselt vähem;
• oksendab roheliselt;
• saab raske allergilise reaktsiooni;
• tekib lööve, mis vajutamisel ei kahvatu;
• neelab patarei, magneti, ravimi, nikotiinitoote või kemikaali;
• tundub vanema hinnangul tõsiselt haige.

Eestis saab tervisemure korral ööpäev läbi nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi või raske trauma korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Mürgistuse kahtluse korral saab nõu mürgistusteabekeskuse telefonilt 16662.

Korduma kippuvad küsimused

Mida peaks 12 kuu vanune laps oskama?

Paljud aastased mängivad lihtsaid ühismänge, lehvitavad, kutsuvad vanemat tuttava nimetusega, mõistavad sõna „ei”, otsivad peidetud eset, panevad eseme anumasse, tõusevad püsti ja liiguvad mööblist kinni hoides.

Kas aastane laps peab kõndima?

Ei pea. Iseseisvalt kõndima hakkamise normaalne arenguvahemik on lai ja võib WHO uuringu järgi ulatuda ligikaudu 8,2–17,6 elukuuni.

Kas aastane laps peab rääkima?

Aastane ei pea kasutama palju sõnu. Paljud ütlevad vanema kohta tuttava nimetuse ja kasutavad suhtlemiseks lalinat ning žeste. Oluline on vaadata ka kõne mõistmist, nimele reageerimist ja suhtlemissoovi.

Mitu sõna peaks aastane ütlema?

CDC ei sea 12 kuu verstapostina kindlat sõnade arvu. Tavapärane oskus on vanema kutsumine talle tuttava nimetusega. Mõni laps kasutab lisaks veel mõnda lihtsat sõna, teine suhtleb rohkem žestidega.

Kui palju aastane laps magab?

WHO järgi vajab 12 kuu kuni 2 aasta vanune laps tavaliselt 11–14 tundi und ööpäevas koos päevauinakutega.

Mitu päevaund vajab aastane?

Paljud aastased teevad veel kaks päevauinakut, kuid osa hakkab esimese ja teise eluaasta jooksul järk-järgult ühe pikema uinaku poole liikuma. Üleminekut tuleks hinnata lapse üldise une ja väsimusmärkide järgi.

Mitu korda päevas peaks aastane sööma?

WHO soovitab 12–23 kuu vanusele lapsele tavaliselt 3–4 toidukorda päevas ning vajadusel toitvaid vahepalasid.

Kas aastane võib süüa sama toitu nagu pere?

Jah, enamik 12-kuuseid saab süüa sama tüüpi toite nagu ülejäänud pere, kui toit on toitainerikas, sobiva tekstuuriga ning ilma liigse soola ja suhkruta.

Kas aastane võib juua lehmapiima?

Alates 12 kuu vanusest võib pastöriseeritud lehmapiima pakkuda põhijoogina, kui lapsel ei ole piimaallergiat ega teistsugust meditsiinilist soovitust.

Kas aastane võib süüa mett?

Pärast 12 kuu vanuseks saamist võib mett üldjuhul pakkuda, kuid see on suhkrurikas ning selle kasutamist tasub piirata. Alla 12 kuu vanusele mett anda ei tohi imikubotulismi ohu tõttu.

Kas aastane võib süüa terveid pähkleid?

Ei. Terved pähklid on alla viieaastasele lämbumisohtlikud. Pähkleid võib sobivuse korral pakkuda jahvatatult või ohutult vedeldatud pähklivõina.

Kas aastane võib juua avatud tassist?

Jah. Üheaastase tavapäraste oskuste hulka võib kuuluda avatud tassist joomine, kui täiskasvanu tassi hoiab.

Kas aastane vajab ekraaniaega?

Ei. WHO ei soovita üheaastasele istuvat ekraaniaega. Arengut toetavad paremini liikumine, mäng, raamatud ja vahetu suhtlemine.

Millised mänguasjad sobivad aastasele?

Sobivad suured klotsid, ladumistopsid, tegevuskuubikud, pehmed pallid, pildiraamatud, karbid, lihtsad pusled, kujundisorteerijad ja stabiilsed lükatavad mänguasjad. Kõik mänguasjad peavad olema ilma väikeste eemaldatavate osadeta.

Kokkuvõte

Beebi areng 12 kuu vanuselt toob sageli kaasa järjest suurema liikuvuse, iseseisvuse ja suhtlemisoskuse. Aastane laps võib roomata, tõusta toe najal püsti, liikuda mööda mööblit, seista iseseisvalt või teha esimesi samme.

Iseseisev kõndimine ei ole esimese sünnipäeva kohustuslik oskus. Tervete laste kõndima hakkamise arenguvahemik on lai ning paljud lapsed alustavad alles järgmiste kuude jooksul.

Lapse käed muutuvad järjest täpsemaks. Ta võib kasutada pintsetthaaret, panna esemeid anumasse, proovida lusikaga süüa ja juua täiskasvanu abiga avatud tassist. Suhtlemisel kasutab ta lalinat, žeste, pilku ja võimalikke esimesi tähenduslikke sõnu.

Aastase lapse arengut toetavad kõige paremini:

• vaba ja turvaline põrandal liikumine;
• mööbli najal seismise ning laskumise harjutamine;
• paljajalu liikumine toas;
• karpide täitmine ja tühjendamine;
• pildiraamatud ning laulud;
• lapse lalinule ja žestidele vastamine;
• mitmekesine pere toit;
• iseseisva söömise ja tassist joomise harjutamine;
• regulaarne unerutiin;
• põhjalikult lapsekindlaks muudetud kodu.

Kui laps ei istu, ei liigu, ei reageeri helidele, ei lalise, ei kasuta žeste, ei haara esemeid, kasutab üht kehapoolt vähem või kaotab varem omandatud oskuse, tuleb nõu pidada tervishoiutöötajaga.

Vaata lisaks:

• Beebi areng 8 kuu vanuselt
• Beebi areng 9 kuu vanuselt
• Beebi areng 10 kuu vanuselt
• Beebi areng 11 kuu vanuselt
• Beebi areng kuude kaupa
• Millal beebi hakkab istuma?
• Millal beebi hakkab roomama?
• Millal beebi hakkab kõndima?
• Millal beebi hakkab rääkima?
• Beebi jalanõude suurused
• D.D.Step jalanõud
• Lisatoit beebile
• Beebi une regressioon
• Beebi palavik
• Beebi nohu

Minibeebi.ee e-poest leiad järgnevad vajaminevad tooted:

• esimesed jalanõud;
• D.D.Step jalanõud;
• stabiilsed lükatavad mänguasjad;
• ladumistopsid;
• tegevuskuubikud;
• suured klotsid;
• kujundisorteerijad;
• pehmed pallid;
• pildiraamatud;
• laste sööginõud;
• joogitopsid;
• pehmed lusikad;
• pudipõlled;
• magamiskotid;
• beebiriided.