Esimesed jalanõud beebile – millal neid vaja on ja kuidas valida?

Esimeste jalanõude ostmine tundub ühe suure arenguetapi algusena. Beebi tõuseb püsti, liigub mööbli najal ja teeb võib-olla juba esimesi iseseisvaid samme. Tekib loomulik küsimus: kas nüüd on aeg jalanõud osta?

Tegelikult ei vaja beebi päris kõndimisjalanõusid kohe, kui ta esimest korda püsti tõuseb.

Kodus kõndima õppiv terve laps saab tavaliselt kõige paremini harjutada:

• paljajalu;
• või vajadusel hästi istuvate libisemisvastaste sokkidega.

Esimeste päris jalanõude aeg saabub eelkõige siis, kui laps hakkab iseseisvalt õues kõndima ning tema jalgu on vaja kaitsta:

• külma;
• märja;
• kivide;
• kuuma pinnase;
• mustuse;
• teravate esemete eest.

Esimese jalanõu ülesanne ei ole lapse jalga „vormida“ ega kõndimist tema eest ära teha.

Hea esimene jalanõu peaks hoopis võimaldama lapsel liikuda võimalikult loomulikult ning samal ajal jalga väliskeskkonna eest kaitsma.

Kõige olulisemad omadused on:

• õige pikkus;
• piisav laius;
• avar ninaosa;
• painduv tald;
• väike kaal;
• kindel kinnitus;
• libisemist vähendav välistald;
• mugavus kohe esimesel kandmisel.

Kui laps alles valmistub esimesteks sammudeks, loe ka Minibeebi juhendit millal beebi hakkab kõndima ja millised märgid sellele eelnevad.

Millal beebi päriselt esimesi jalanõusid vajab?

Jalanõusid pole vaja kalendri järgi.

Ei ole olemas kindlat vanust:

„12 kuud = jalanõud“.

Üks laps võib hakata väljas kõndima 10-kuuselt.

Teine 15-kuuselt.

Kolmas veel hiljem.

Esimesi päris kõndimisjalanõusid on vaja siis, kui laps:

• kõnnib juba iseseisvalt;
• tahab õues maapinnal liikuda;
• vajab jalale keskkonna eest kaitset.

Kui laps liigub alles:

• roomates;
• toe najal;
• vanema kätest kinni;
• teeb kodus paar üksikut sammu,

ei ole vaja teda jalanõudega kõndima „harjutada“.

Kas jalanõud aitavad beebil kõndima õppida?

Tavaliselt mitte.

Terve lapse kõndimise õppimiseks ei ole vaja jäika toetavat jalanõud.

Paljajalu olles saab laps paremini tunnetada:

• põrandat;
• jala asendit;
• varvaste tööd;
• kehakaalu nihkumist;
• tasakaalu.

Kõndimine on keeruline koostöö:

• jalgade;
• puusade;
• kerelihaste;
• tasakaalu;
• koordinatsiooni

vahel.

Jalanõu ei loo neid oskusi.

Laps omandab need liikumise ja harjutamise kaudu.

Kas kõndima õppiv laps võiks kodus paljajalu olla?

Jah.

Turvalises koduses keskkonnas on paljajalu liikumine kõndima õppivale lapsele tavaliselt väga hea.

Paljajalu saab laps:

• varbaid vabalt liigutada;
• põrandat tunnetada;
• jalalaba loomulikult painutada;
• tasakaalu harjutada.

See ei tähenda, et laps peab olema alati paljajalu.

Kui põrand on külm, võib kasutada:

• sokke;
• libisemisvastase tallaga sokke;
• väga pehmeid papusid.

Oluline on, et sokid ei oleks liiga suured ega libedad.

Millal pehmed beebipapud on kasulikud?

Enne päris jalanõude aega võivad pehmed papud olla praktilised.

Neid kasutatakse eelkõige:

• jalgade soojas hoidmiseks;
• vankris;
• autos;
• külas;
• jahedas ruumis.

Pehme papu ei pea olema kõndimisjalanõu.

Kui laps veel ei kõnni, pole vaja tugevat:

• talda;
• kontsakappi;
• jalavõlvitugi.

Olulisem on, et papu:

• ei pigistaks;
• ei suruks varbaid kokku;
• püsiks mõistlikult jalas.

Millal tuleb pehmelt papult päris jalanõule üle minna?

Üleminek toimub siis, kui laps hakkab päriselt väljas kõndima.

Näiteks laps:

1. kõnnib kodus juba üsna kindlalt;
2. seisab ilma toeta;
3. teeb järjest pikemaid vahemaid;
4. tahab mänguväljakul või kõnniteel ise liikuda.

Nüüd on jalale vaja rohkem kaitset.

Esimene välijalanõu peaks siiski jääma:

kergeks ja painduvaks.

Jäigast saapast ei ole vaja teha „õppevahendit“.

Kuidas esimeste jalanõude ostmiseks lapse jalga mõõta?

Kõndiva lapse jalga tuleks võimalusel mõõta seistes.

Keharaskuse all võib jalalaba:

• veidi pikeneda;
• laieneda.

Mõõda alati mõlemad jalad.

Laste jalad ei pruugi olla täpselt ühepikkused.

Jalanõu valitakse suurema jala järgi.

Lihtne mõõtmine:

1. aseta paber põrandale;
2. lase lapsel sellel seista;
3. märgi kanna kõige tagumine punkt;
4. märgi kõige pikema varba ots;
5. mõõda nende vahe;
6. tee sama teise jalaga.

Internetist tellides võrdle saadud mõõtu konkreetse tootja sisepikkuse või mõõdutabeliga.

Minibeebi artiklis beebi jalanõude suurused: kuidas valida lapsele õige jalanõu suurus on mõõtmine ja suurusnumbrid eraldi põhjalikult lahti kirjutatud.

Kui palju kasvuruumi esimese jalanõu sisse jätta?

Esimene jalanõu ei tohiks olla täpselt sama pikk kui lapse jalg.

Varbad vajavad:

• liikumisruumi;
• kõndimisel ruumi;
• veidi kasvuruumi.

Heaks praktiliseks orientiiriks võib esimeste kõndimisjalanõude puhul võtta umbes 1 cm ruumi pikima varba ette.

Näiteks:

lapse pikem jalg on 12,0 cm.

Sobiva jalatsi kasutatav sisepikkus võiks olla ligikaudu:

13,0 cm.

See ei tähenda, et iga 13 cm sisetallaga jalanõu sobib, sest arvestama peab ka:

• laiust;
• ninaosa;
• jala kõrgust;
• kanna sobivust.

Kas suurem kasvuruum tähendab, et jalanõu kestab kauem?

Teoreetiliselt küll.

Praktiliselt ei ole väga suure jalanõu ostmine hea mõte.

Näiteks 12 cm jalale ei tasu osta 14 cm sisepikkusega jalanõud lihtsalt selleks, et see kestaks kaua.

Liiga suur jalats võib:

• loksuda;
• kannast välja tulla;
• muuta lapse sammu kohmakaks;
• põhjustada komistamist;
• panna lapse varvastega jalatsit jalas hoidma.

Kasvuvaru ja liiga suur jalanõu pole sama asi.

Jalanumber ei ole piisav info

Üks olulisemaid lastejalanõude ostmise reegleid on:

ära usalda ainult jalanumbrit.

Ühe tootja suurus 20 võib olla teise tootja suurusest 20 erinev.

Erineda võivad:

• sisepikkus;
• siselaius;
• ninaosa kuju;
• jala kõrgus.

Seetõttu vaata alati võimalusel:

• sisepikkust sentimeetrites;
• tootja mõõdutabelit.

Eriti internetist ostes on lapse jala tegelik mõõt palju väärtuslikum info kui ainult:

„ta kannab tavaliselt 20“.

Esimese jalanõu ninaosa peab olema piisavalt avar

Väikelapse jalg ei näe tingimata välja nagu täiskasvanu jala vähendatud versioon.

Paljudel väikestel lastel on:

• lai päkaosa;
• üsna sirgelt paiknevad varbad.

Jalanõu ninaosa ei tohiks neid teravalt kokku suruda.

Vaata jalanõud ülevalt.

Kui see muutub varvaste piirkonnas väga kitsaks või teravaks, ei pruugi see lapse jala kujuga sobida.

Hea ninaosa võimaldab:

• varvastel liikuda;
• suurel varbal olla loomulikus asendis;
• päkaosal jalanõu sees mugavalt paikneda.

Lapse jala laius on sama oluline kui pikkus

Jalats võib olla pikkuselt täiesti õige, kuid ikkagi liiga kitsas.

See on üks sagedasemaid probleeme.

Näiteks:

jala pikkuse järgi sobib suurus 21,

aga jalanõu surub:

• väikese varba;
• päka;
• jala külje

peale.

Suurema numbri valimine ei ole alati lahendus.

Siis muutub jalanõu lihtsalt:

• pikemaks,

kuid võib endiselt olla lapse jalale vale kujuga.

Parem on valida teise liistuga:

laiem mudel.

Kontrolli ka jala kõrgust

Mõnel lapsel on kõrgem jalaselg.

Sellisel juhul võib jalanõu olla:

• pikkuselt õige;
• laiuselt õige,

aga suruda pealt.

Reguleeritav kinnitus aitab siin palju.

Näiteks kaks krõpsu võimaldavad jalanõu avada laiemalt ja kohandada seda lapse jalaga.

Kui painduv peaks esimese jalanõu tald olema?

Esimese jalanõu tald võiks võimaldada lapse jalal loomulikult töötada.

Kõige olulisem on paindumine jala esiosas – umbes seal, kus kõndimisel painduvad varbad ja päkk.

Võta jalanõu kätte.

Proovi seda ettevaatlikult painutada.

Jalats ei peaks tunduma nagu:

jäik laud.

Samas ei pea kvaliteetne välijalanõu olema täiesti vormitu riidetükk.

Väljas vajab laps siiski kaitset:

• kivide;
• märja;
• külma;
• ebatasase pinna eest.

Eesmärk on tasakaal:

kaitse + liikumisvabadus.

Kas esimesel jalanõul peab olema väga õhuke tald?

Mitte tingimata.

Barefoot- ehk minimalistlikes jalatsites kasutatakse sageli väga õhukest ja painduvat talda.

See võib võimaldada lapsel hästi maapinda tunnetada.

Aga esimest jalatsit ei pea valima ainult selle järgi, millisel mudelil on absoluutarvestuses kõige õhem tald.

Oluline on:

• painduvus;
• sobivus;
• pinnasele sobiv kaitse;
• lapse mugavus.

Kõval kivisel pinnal on vaja jalga ikkagi kaitsta.

Mis on barefoot-jalanõu?

Barefoot ehk minimalistlik jalanõu on disainitud võimaldama jalal liikuda võimalikult loomulikult.

Tüüpilised omadused on:

• lai ninaosa;
• painduv tald;
• väike kaal;
• õhuke tald;
• väike või puuduv kõrgusevahe kanna ja varvaste vahel.

Barefoot ei ole aga kvaliteedimärgis, mis garanteeriks, et konkreetne mudel sobib sinu lapsele.

Ka barefoot-jalanõu võib olla:

• liiga kitsas;
• liiga pikk;
• liiga madal;
• vale kujuga.

Sobivus jääb kõige tähtsamaks.

Kas esimese jalanõu kand peab olema tugev?

Väga jäika ja kõrget kannaosa ei ole tervele lapsele vaja ainult sellepärast, et tegemist on esimese jalanõuga.

Jalats peaks:

• püsima kannas;
• mitte loksuma.

Selle saavutamiseks ei pea lapse hüppeliigest jäiga saapaga fikseerima.

Hea sobivus ja kinnitus on olulisemad.

Milline kinnitus on esimesele jalanõule parim?

Väikelapse puhul on eriti praktilised:

• krõpsud;
• paelad;
• pandlad.

Kõige lihtsam on sageli krõpskinnitus.

Selle eelised:

• jalanõu avaneb laialt;
• jalga on lihtsam sisse panna;
• kinnitust saab jala kõrguse järgi reguleerida;
• lapsevanem saab kiiresti jalanõu jalga ja ära.

Slip-on ehk ilma kinnituseta jalats võib mõnel lapsel hästi sobida, kuid esimese jalanõu puhul eelistan reguleeritavat kinnitust.

Kuidas kontrollida kanna sobivust?

Pane jalanõu lapsele jalga ja lase tal seista ning kõndida.

Vaata kandasid.

Kand ei tohiks iga sammuga:

• tugevalt üles tõusta;
• jalatsi seest välja libiseda.

Samas ei tohiks kannaosa:

• hõõruda;
• suruda.

Hea jalanõu püsib jalas ilma, et laps peaks seda varvastega kinni hoidma.

Milline materjal valida?

Esimesed jalanõud võivad olla näiteks:

• nahast;
• tekstiilist;
• sünteetilisest materjalist;
• materjalide kombinatsioonist.

Oluline on, et jalats oleks:

• hingav;
• mugav;
• ilmastikule sobiv.

Pehme nahk ja tekstiil võivad jalaga hästi kohanduda.

Märja sügisilma jaoks võib olla vajalik parema ilmastikukindlusega materjal.

Materjal tuleb valida kasutusolukorra järgi.

Esimesed jalanõud suveks

Sooja ilmaga võib sobida:

• kerge kinnine king;
• hästi kinnituv sandaal;
• hingav painduv jalanõu.

Sandaali puhul kontrolli:

• kanna kinnitust;
• varvaste ruumi;
• rihmade asendit.

Täiesti lahtine plätu ei ole esimesi samme tegevatele lastele tavaliselt kõige praktilisem.

Jalats peaks püsima jalas ilma, et laps peaks seda varvastega kinni hoidma.

Esimesed jalanõud sügiseks

Sügisel on tähtsamad:

• niiskuskaitse;
• tallahaarduvus;
• lihtne puhastamine.

Kui laps hakkab esimest korda väljas kõndima just sügisel, vali siiski võimalikult:

• kerge;
• painduv

mudel.

Ära mine kohe väga raske talvesaapa peale lihtsalt sellepärast, et kalender näitab oktoobrit.

Esimesed jalanõud talveks

Talv on esimeste jalanõude jaoks keerulisem, sest jalats peab olema korraga:

• soe;
• ilmastikukindel;
• piisavalt kerge;
• hästi istuv.

Talvesaabaste puhul tuleb arvestada ka sokiga, mida laps päriselt kandma hakkab.

Proovi jalanõud sama tüüpi sokiga.

Kasvu- ja sokiruumi peab olema piisavalt, kuid saabas ei tohiks jalas loksuda.

Kui laps õues veel ise peaaegu üldse ei kõnni, pole vaja raskeid talvesaapaid ainult vankris istumiseks.

Kas mitte-kõndivale beebile on talvesaapaid vaja?

Tavaliselt mitte.

Kui laps:

• istub vankris;
• ei kõnni veel väljas,

saab jalgu soojas hoida näiteks:

• sokkidega;
• villaste sokkidega;
• papudega;
• soojakotiga;
• kombinesooni jalaosaga.

Päris jäiga tallaga talvesaapa eesmärk on eelkõige kaitsta jalga kõndimise ajal.

Kas ortopeedilised esimesed jalanõud on paremad?

Tervele, tavaliselt arenevale lapsele ei ole ennetavalt vaja spetsiaalseid ortopeedilisi jalanõusid.

Samuti ei vaja laps automaatselt:

• tugevat võlvitugi;
• kõrget jäika kandurit;
• korrigeerivat sisetalda.

Väikelapse jalg võib näida üsna lame.

See on sageli normaalne, sest jalavõlv areneb järk-järgult.

Kui lapsel on diagnoositud jala-, lihas- või liikumisprobleem, tuleb jalanõude valikul järgida:

• füsioterapeudi;
• ortopeedi;
• podiatri

soovitusi.

Kas lampjalgsus tähendab, et vaja on toestavat jalanõud?

Väikelapse jalad näevad sageli lamedad välja.

Jalavõlvi piirkonnas on:

• rasvapadi;
• lihased ja struktuurid alles arenevad.

Terve ja valutu painduva lameda jala puhul ei tähenda välimus üksi, et laps vajaks erilisi toetavaid jalanõusid või sisetaldu.

Kui lapsel on:

• valu;
• tugev ühepoolne erinevus;
• kõndimisraskus;
• muud sümptomid,

tasub nõu küsida tervishoiuspetsialistilt.

Kuidas jalanõusid poes proovida?

Pane mõlemad jalanõud jalga.

Lase lapsel võimalusel:

• seista;
• kõndida;
• pöörata;
• mõned korrad edasi-tagasi liikuda.

Vaata:

• kas samm tundub loomulik;
• kas laps komistab ebatavaliselt;
• kas kand püsib;
• kas jalats paindub õigest kohast.

Ära küsi ainult:

„Kas on mugav?“

Üheaastane laps ei pruugi osata sellele usaldusväärselt vastata.

Vaata ka tema käitumist.

Kontrolli jalgu pärast proovimist

Võta jalanõud ära ja vaata lapse jalgu.

Probleemile võivad viidata:

• punased laigud;
• sügavad survejäljed;
• hõõrdumine;
• punetus varvastel;
• kannaärritus.

Kui uus jalanõu tekitab juba lühikese proovimisega tugeva survejälje, pole mõtet loota, et laps selle lihtsalt „sisse kannab“.

Kas esimesed jalanõud tuleb sisse kanda?

Hea lastejalanõu peaks olema mugav algusest peale.

Nahk võib loomulikult kandmisega veidi pehmeneda ja jala kujuga kohaneda.

Aga:

• valesti sobiv laius;
• liiga väike suurus;
• pigistav ninaosa

ei muutu maagiliselt õigeks.

Laps ei peaks mitu nädalat ebamugava jalanõuga harjuma.

Kui kaua esimene jalanõupaar tavaliselt kestab?

Väikelapse jalg kasvab kiiresti.

Esimene paar võib jääda väikseks juba mõne kuuga.

Seetõttu pole mõtet osta väga kallist jalanõud ainult eeldusel, et laps kannab seda kaks aastat.

Kontrolli jalanõu sobivust regulaarselt.

Hea praktiline süsteem on vaadata umbes kord kuus:

• varbaruumi;
• laiust;
• kanna sobivust.

Kui sageli lapse jalga mõõta?

Esimestel aastatel tasub jalga kontrollida sageli.

Eriti kui märkad:

• kasvuspurti;
• pükste ja riiete kiiret väikseks jäämist;
• muutust lapse kõnnakus.

Ära oota, kuni varbad juba jalanõu nina vastu suruvad.

Laps ei pruugi ise kitsast jalatsit kurta.

Kuidas aru saada, et jalanõu on väikseks jäänud?

Märgid võivad olla:

• varbad ulatuvad ette;
• pärast kandmist jäävad punased jäljed;
• jalanõu jalga panemine muutub raskeks;
• laps hakkab jalatsit eemaldama;
• laps ei taha nendega kõndida;
• jala küljed suruvad jalanõu välja;
• laps kõnnib neis ebatavaliselt.

Kui kahtled, mõõda jalg uuesti.

Kas eemaldatav sisetald aitab suurust kontrollida?

Jah, kui jalanõul on eemaldatav sisetald.

Aseta lapse jalg sisetallale seistes või võimalikult loomulikus asendis.

Vaata:

• jala pikkust;
• laiust;
• varbaruumi.

See on hea lisakontroll.

Aga ära kasuta ainult sisetalla pikkust, sest jalanõu sisemine kuju võib olla sisetallast erinev.

Kas kasutatud esimesi jalanõusid võib kanda?

Väga vähe kasutatud ja korralik kasutatud jalats võib mõnikord sobida.

Kontrolli eriti:

• talla kulumist;
• kanna kuju;
• sisetalla vajumist;
• õmblusi;
• hügieeni.

Kui jalanõu on tugevalt eelmise lapse jala järgi:

• kulunud;
• viltu vajunud;
• deformeerunud,

valiksin esimeste sammude jaoks teise paari.

Kas barefoot-jalanõud peavad olema esimesed jalanõud?

Ei pea.

Hea barefoot-jalats võib olla suurepärane valik, kuid olulisemad põhimõtted kehtivad sõltumata sildist:

• piisavalt lai;
• õige suurus;
• painduv;
• kerge;
• mugav;
• kindlalt jalas.

Ära osta jalanõud ainult seetõttu, et selle nimes on „barefoot“.

Vali selle järgi, kas see päriselt lapse jalale sobib.

Kas kallid esimesed jalanõud on paremad?

Mitte tingimata.

Kõrget hinda võivad mõjutada:

• bränd;
• materjal;
• tootmismeetod;
• disain.

Lapse jaoks on tähtsam:

• sobivus;
• kaal;
• painduvus;
• materjal;
• jalanõu kuju.

Lapse jalg võib esimesest paarist kiiresti välja kasvada.

Seetõttu pole mõtet maksta suurt lisaraha ainult logo eest.

Millal laps jalanõudega kodus harjutama peaks?

Kui oled ostnud esimese paari, võib laps neid enne õue minekut lühidalt kodus proovida.

Näiteks:

• 10–20 minutit;
• kõndides;
• mängides.

See aitab kontrollida:

• kas kand hõõrub;
• kas laps liigub loomulikult;
• kas tekivad punased kohad.

Aga eesmärk pole, et laps hakkaks nüüd kogu päeva kodus jalanõudes kõndima.

Pärast sobivuse kontrolli võib paljajalu liikumine jätkuda.

Esimesed jalanõud aastasele – kas suurus 20 on õige?

Ainult vanuse järgi ei saa seda öelda.

Aastane laps võib kanda näiteks:

• 19;
• 20;
• 21;
• mõnikord veel teist suurust.

Jala pikkus võib kahe sama vana lapse vahel oluliselt erineda.

Seetõttu mõõda jalg.

Minibeebi 12 kuu vanuse beebi arengujuhendis käsitleme samuti esimeste sammude ja jalanõude perioodi.

Esimeste jalanõude ostukontroll

Enne ostu vaata üle:

Kas laps päriselt vajab juba välijalanõusid?

Kui ta veel ei kõnni väljas, võib oodata.

Kas mõlemad jalad on mõõdetud?

Jah peaks olema.

Kas pikkus on õige?

Jäta ligikaudu 1 cm sobivat varbaruumi.

Kas ninaosa on avar?

Varbad ei tohiks kokku surutud olla.

Kas jalats on piisavalt lai?

Päkk ei tohiks külgedelt suruda.

Kas jala kõrgus sobib?

Pealne ei tohiks pigistada.

Kas tald paindub?

Esimene jalats ei tohiks olla ebavajalikult jäik.

Kas jalanõu on kerge?

Laps alles õpib kõndima.

Kas kand püsib?

Jalats ei tohiks iga sammuga jalast välja tulla.

Kas kinnitus on reguleeritav?

Krõps, pael või pannal on praktiline.

Kas laps kõnnib loomulikult?

Vaata teda jalanõuga liikumas.

Kõige tavalisemad vead esimeste jalanõude valimisel

Viga 1: jalanõud ostetakse enne, kui laps neid päriselt vajab.

Püsti tõusmine ei tähenda automaatselt jalanõude vajadust.

Viga 2: kodus kasutatakse jäiku jalanõusid kõndimise „toetamiseks“.

Terve laps saab kodus tavaliselt paremini harjutada paljajalu.

Viga 3: valitakse ainult jalanumber.

Tootjate suurused erinevad.

Viga 4: ostetakse väga suur kasvuruum.

Liiga suur jalanõu segab kõndimist.

Viga 5: kitsas jalats lahendatakse suurema jalanumbriga.

Vaja võib olla hoopis laiemat liistu.

Viga 6: esimene jalanõu on väga raske ja jäik.

Laps alles õpib tasakaalu.

Viga 7: eeldatakse, et kallis ortopeediline jalanõu on tervele lapsele parem.

Tavaliselt pole erilist korrigeerivat tuge vaja.

Viga 8: jalanõu sobivust ei kontrollita pärast ostmist enam mitu kuud.

Lapse jalg kasvab kiiresti.

Korduma kippuvad küsimused

Millal beebi esimesi jalanõusid vajab?

Eelkõige siis, kui laps hakkab iseseisvalt väljas kõndima ja jalgu tuleb keskkonna eest kaitsta.

Kas püsti tõusevale beebile tuleb jalanõud osta?

Tavaliselt mitte. Kodus võib laps püsti tõusmist ja kõndimist harjutada paljajalu.

Kas kõndima õppiv beebi vajab kodus jalanõusid?

Üldjuhul mitte.

Kas sokid sobivad kõndima õppimiseks?

Sobivad, kui need on hästi istuvad ja põrandal piisavalt libisemiskindlad.

Millised peaksid esimesed jalanõud olema?

Kerged, painduvad, õige pikkuse ja laiusega, avara ninaosaga ning kindlalt jalas püsivad.

Kui palju kasvuruumi esimese jalanõu sisse jätta?

Hea orientiir on umbes 1 cm pikima varba ees.

Kas esimene jalanõu peab olema tugeva kannaga?

Väga jäika ja kõrget kannaosa pole tervele lapsele üldjuhul vaja. Jalanõu peab lihtsalt hästi jalas püsima.

Kas esimese jalanõu tald peab olema pehme?

Tald peaks olema piisavalt painduv, et jalg saaks loomulikult liikuda.

Kas barefoot-jalanõud sobivad esimesteks jalanõudeks?

Võivad väga hästi sobida, kui mudel sobib lapse jala pikkuse, laiuse ja kõrgusega.

Kas ortopeedilised jalanõud on esimesteks sammudeks paremad?

Tervele tavaliselt arenevale lapsele ei ole korrigeerivaid ortopeedilisi jalanõusid ennetavalt vaja.

Kas esimesed jalanõud võib osta vanuse järgi?

Pigem mitte. Mõõda lapse jalg ja kasuta konkreetse tootja suurustabelit.

Kas aastane laps kannab suurust 20?

Võib kanda, kuid vanus ei määra jalanumbrit.

Kui sageli lapse jalanõusid kontrollida?

Sobivust tasub kontrollida regulaarselt, näiteks umbes kord kuus, sest väikelapse jalg kasvab kiiresti.

Kas laps peab uusi jalanõusid sisse kandma?

Hea jalanõu peaks olema mugav kohe. Pigistavat jalanõud ei peaks laps lihtsalt „sisse kandma“.

Kas kasutatud jalanõud sobivad esimeseks paariks?

Vähe kasutatud ja kuju säilitanud paar võib sobida, kuid tugevalt kulunud ja eelmise lapse jala järgi deformeerunud jalatsit tasub vältida.

Kokkuvõte

Esimeste jalanõude ostmisega pole vaja kiirustada.

Kõndima õppiv beebi saab turvalises koduses keskkonnas tavaliselt kõige paremini liikuda:

paljajalu.

Päris jalanõusid vajab laps eelkõige siis, kui ta hakkab iseseisvalt väljas kõndima.

Esimene jalanõu peaks olema:

1. õige pikkusega;
2. piisavalt lai;
3. avara ninaosaga;
4. kerge;
5. painduva tallaga;
6. hästi kinnituv;
7. mugav kohe esimesel kandmisel.

Ära vali jalanõud ainult vanuse või jalanumbri järgi.

Mõõda mõlemad jalad ning jäta pikima varba ette ligikaudu 1 cm sobivat liikumis- ja kasvuruumi.

Ja ära osta väga suurt jalanõud lootuses, et laps „kasvab sisse“.

Kõndima õppiva lapse jalats peab sobima praegu.

Hea esimene jalanõu ei õpeta last kõndima.

See lihtsalt kaitseb lapse jalga nii, et laps saab juba õpitud kõndimisoskust õues võimalikult loomulikult kasutada.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Millal beebi hakkab kõndima? Esimesed sammud ja arenguetapid
• Beebi jalanõude suurused: kuidas valida lapsele õige jalanõu suurus?
• Beebi areng 12 kuu vanuselt: esimesed sammud ja uued oskused
• Riiete ja jalanõude juhendid Minibeebi.ee blogis

Minibeebi.ee e-poest leiad

• lasteriided ja jalatsid

Minibeebi praeguses valikus on muu hulgas ka painduvaid ja barefoot-tüüpi lastejalanõusid.