Millal loobuda päevasest unest? See küsimus tekib sageli siis, kui laps ei taha enam lõunaajal magama jääda, õhtune uinumine nihkub hiliseks või päevauinakuga päevadel kestab magamaminek väga kaua.

Päevasest unest loobumiseks ei ole ühte kindlat vanust. Mõni laps vajab regulaarset päevaund veel nelja-aastaselt, teine lõpetab magamise juba enne kolmandat sünnipäeva. Enamik lapsi vähendab päevauinakute arvu järk-järgult ning viimasest päevauinakust loobutakse sageli kolmanda ja neljanda eluaasta paiku. Samas võivad mõned lapsed vajada päevast und kauem.

Oluline on eristada kahte erinevat muutust:

üleminek kahelt päevauinakult ühele;
viimasest päevasest unest täielikult loobumine.

Umbes 12 kuu vanune laps võib vajada endiselt kahte päevaund. Ligikaudu 18 kuu vanuseks on paljud lapsed liikunud ühe päevauinaku juurde. Viimasest päevauinakust loobutakse tavaliselt tunduvalt hiljem, sageli 3–4 aasta vanuses.

Seetõttu ei ole aastase või pooleteiseaastase lapse päevane magamatus enamasti märk sellest, et ta ei vaja üldse päevaund. Sageli vajab muutmist hoopis uinaku kellaaeg, pikkus või päevakava.

Mis vanuses laps päevasest unest loobub?

Laste unevajadus on individuaalne, kuid üldised vanuselised mustrid aitavad olukorda hinnata.

Lapse vanus	Päevase une tavapärane muster
6–12 kuud	Tavaliselt 2–3 päevauinakut
12–18 kuud	Sageli 1–2 päevauinakut
Ligikaudu 18 kuud	Paljud liiguvad ühe päevauinaku juurde
2 aastat	Enamik vajab veel ühte päevaund
3 aastat	Osa magab päeval, osa hakkab unest loobuma
3–4 aastat	Paljud loobuvad viimasest päevauinakust
5 aastat	Enamik lapsi enam regulaarselt päeval ei maga

Ühe- kuni kaheaastased lapsed vajavad ööpäevas üldjuhul kokku 11–14 tundi und. Kolme- kuni viieaastaste soovituslik unevajadus on ligikaudu 10–13 tundi ööpäevas, arvestades sinna ka võimalikud päevauinakud.

Kaheaastased vajavad sageli veel umbes 12–14 tundi und koos päevauinakuga. Kolme- kuni viieaastased magavad tavaliselt kokku ligikaudu 12 tundi ning osa neist vajab endiselt päevast und.

Vanus üksi ei näita siiski, kas konkreetne laps on valmis lõunaunest loobuma. Tähtsam on vaadata tema käitumist mitme nädala jooksul.

Kas beebi võib päevasest unest loobuda?

Alla üheaastane laps ei ole tavaliselt valmis päevauinakutest täielikult loobuma. Kuue- kuni kaheteistkuused vajavad päeva jooksul vähemalt ühte, enamasti aga mitut uinakut. Ühes NHS-i unejuhises kirjeldatakse 6–9 kuu vanuses tavaliselt 1–3 päevaund ja 9–12 kuu vanuses vähemalt ühte päevaund.

Kui beebi hakkab järsku uinakutele vastu võitlema, võivad põhjused olla näiteks:

päevauinakute arvu muutumine;
liiga varane või liiga hiline magamapanek;
uus arenguline oskus;
hammaste tulek;
kasvuspurt;
haigus või ebamugavus;
liiga palju valgust, müra või muud stimulatsiooni;
üleväsimus.

Beebi üks või mitu ebaõnnestunud päevaund ei tähenda, et ta enam und ei vajaks. Enne päevauinaku eemaldamist tuleks vaadata vähemalt mitme päeva või nädala mustrit.

Millised märgid näitavad, et laps võib olla valmis päevasest unest loobuma?

Üksik päev ilma lõunauneta ei ole piisav põhjus päevauinak täielikult ära jätta. Valmisolekust võib rääkida siis, kui mitu järgnevat märki korduvad vähemalt paari nädala jooksul.

1. Laps ei jää päeval enam magama

Laps võib voodis või vaikses toas rahulikult olla, kuid ei uinu ka pärast mõistlikku puhkamisperioodi.

Ta ei pruugi nutta ega tunduda üleväsinud. Ta lihtsalt ei ole päeval enam unine.

Kui uinakust keeldumine toimub ainult paaril päeval, võib tegemist olla ajutise perioodiga. Kui see kordub peaaegu iga päev mitme nädala jooksul, võib päevase une vajadus olla vähenenud.

2. Päevauinak muudab õhtuse uinumise väga hiliseks

Laps võib pärast päevaund olla õhtul kaua täiesti ärkvel, mängida voodis või jääda magama alles mitu tundi pärast tavapärast aega.

Hiline või pikk päevauinak võib muuta õhtuse uinumise raskemaks. NHS-i juhised soovitavad väikelaste päevaund mitte jätta liiga hilisele ajale, sest magamaminekule lähedane uinak võib ööunne jäämist raskendada.

Enne päevauinakust täielikult loobumist tasub proovida:

tuua uinak varasemaks;
lühendada uinaku pikkust;
äratada laps hiljemalt kindlal kellaajal;
jälgida mõju õhtusele uinumisele.

3. Laps tuleb ilma päevauinakuta õhtuni hästi toime

Päevasest unest loobumiseks valmis laps võib ilma uinakuta:

olla suurema osa päevast heatujuline;
mängida ja süüa tavapäraselt;
mitte muutuda pärastlõunal kontrollimatult rahutuks;
jõuda õhtuni ilma pideva nutu ja uinumiseta;
jääda õhtul mõistlikul ajal rahulikult magama.

Kui laps laguneb iga päev kella 16–17 paiku täielikult, jääb autos või söögilaua taga magama või muutub väga ärritunuks, vajab ta tõenäoliselt veel päevast und või vähemalt mõnel päeval lühikest uinakut.

4. Ööuni muutub ilma päevauinakuta paremaks

Praktiline märk võib olla see, et uinakuta päevadel:

jääb laps õhtul kergemini magama;
ööuni algab sobivamal ajal;
hommikune ärkamine ei muutu liiga varaseks;
laps magab öösel piisava koguse;
päevane tuju püsib hea.

Seda tuleb vaadata vähemalt mitme päeva jooksul. Ühel päeval võib laps ilma lõunauneta hästi toime tulla, kuid järgmisel päeval olla kogunenud väsimuse tõttu väga rahutu.

5. Laps ise ei soovi enam päevast und

Vanem laps võib öelda, et ta ei ole väsinud, või eelistada magamise asemel vaikset mängimist. See võib olla üks märk, kuid ainult lapse vastuse põhjal ei tasu päevaund ära jätta.

Paljud väsinud väikelapsed ütlevad samuti, et nad ei soovi magama minna. Vaadata tuleb lapse käitumist kogu ülejäänud päeva ja õhtu jooksul.

Märgid, et laps ei ole veel päevauinakust loobumiseks valmis

Päevase une eemaldamine võib olla liiga varane, kui laps:

muutub pärastlõunal väga ärritunuks;
nutab või jonnib tavapärasest rohkem;
jääb autos, kärus või söögilaua taga sageli magama;
muutub õhtul ebatavaliselt hüperaktiivseks;
komistab, kukub või käitub väsinult;
ei suuda rahulikult mängida;
jääb õhtul kohe ja väga raskelt magama;
ärkab öösel varasemast sagedamini;
hakkab hommikuti väga vara ärkama;
magab vabadel päevadel lõunaajal pikalt.

Üleväsimus ei väljendu alati haigutamise ja rahulikkusena. Väikelaps võib muutuda hoopis valjuks, ülemeelikuks, nõudlikuks või pidevalt liikuvaks. Laste väsimusmärgid võivad hõlmata ärrituvust, üliaktiivsust ja tavalisest nõudlikumat käitumist.

Kui laps magab lasteaias hea meelega, kuid kodus keeldub unest, ei pruugi ta olla veel päevauinakust loobumiseks valmis. Lasteaia tegevused, varasem ärkamine ja kindel rutiin võivad muuta ta seal unisemaks.

Kuidas päevasest unest sujuvalt loobuda?

Päevauinakut ei ole tavaliselt vaja ühe päevaga täielikult lõpetada. Üleminek võib kesta mitu nädalat või isegi mitu kuud.

1. Proovi kõigepealt päevaund lühendada

Kui laps magab päeval kaks tundi ja õhtul ei uinu, võib esimene samm olla uinaku lühendamine.

Näiteks võib proovida:

kahe tunni asemel 60–90 minutit;
90 minuti asemel 45–60 minutit;
väga hilise uinaku asemel varasemat ja lühemat und.

Eesmärk ei ole last tahtlikult unepuudusesse jätta, vaid leida tasakaal päevase ja öise une vahel.

2. Nihuta päevauinak varasemaks

Kui laps magab näiteks kell 15.00–17.00, ei pruugi ta õhtul kell 20.00 veel unine olla.

Päevauinak võiks võimalusel toimuda pärast lõunasööki, mitte hilisel pärastlõunal. Uinakute jätmine magamaminekule liiga lähedale võib raskendada õhtust uinumist.

3. Kasuta vahelduvaid unepäevi

Ülemineku ajal võib laps vajada päevaund ainult mõnel päeval.

Näiteks:

aktiivse või varase hommikuga päeval teeb ta uinaku;
rahulikul ja hilisema ärkamisega päeval ei maga;
pärast halvasti magatud ööd vajab uinakut;
pärast head ööund tuleb päev ilma uneta toime.

Selline vahepealne periood on normaalne. Ei ole vaja otsustada, et alates konkreetsest kuupäevast ei tohi laps enam kunagi päeval magada.

4. Asenda uni vaikse puhkeajaga

Kui laps enam ei maga, võib senine lõunauneaeg jääda vaikseks puhkeajaks.

Puhkeaja jooksul võib laps:

vaadata raamatuid;
kuulata rahulikku muusikat või audioraamatut;
mängida vaikselt pusle või klotsidega;
puhata voodis või diivanil;
kallistada pehmet mänguasja;
lihtsalt rahulikult vanema lähedal olla.

Puhkeaeg võiks toimuda iga päev ligikaudu samal ajal ning kesta näiteks 30–60 minutit. Selle eesmärk ei ole sundida last magama, vaid anda närvisüsteemile ja kehale aktiivse päeva keskel puhkust.

Mõnel päeval võib laps vaikse aja jooksul siiski magama jääda. Kui uinak ei nihuta ööund liiga hiliseks, ei ole vaja teda alati kohe äratada.

5. Too õhtune magamaminek ajutiselt varasemaks

Päevauinakust loobumise alguses ei pruugi laps suuta sama kaua õhtuni ärkvel olla nagu hiljem.

Kui laps on õhtul väga väsinud, võib ööune alguse mõneks ajaks varasemaks tuua. Muudatusi tasub teha järk-järgult. NHS soovitab soovitud magamaminekuaja poole liikuda väikeste, näiteks 5–10-minutiliste sammudega.

Varasem ööuni aitab vältida olukorda, kus laps kaotab päevauinaku, kuid ei saa puuduvat uneaega öösel tagasi.

6. Säilita kindel õhturutiin

Päevase une muutumise ajal võib õhtune unerutiin muutuda veelgi olulisemaks.

Lihtne rutiin võib olla:

rahuliku mängu alustamine;
pesemine;
pidžaama panemine;
hammaste pesemine;
lühike raamat;
kallistus ja head ööd;
valguse kustutamine.

Regulaarne ärkamis-, söögi-, mängu- ja uneaeg aitab lapsel tunda end turvaliselt ja toetab stabiilset unerütmi.

Näidispäevad päevauinakuga ja ilma

Kellaajad on näited, mida tuleb kohandada lapse ärkamisaja ja unevajaduse järgi.

Kaheaastane ühe päevauinakuga

Kellaaeg	Tegevus
7.00	Ärkamine
8.00	Hommikusöök
10.00	Õues liikumine ja mäng
12.00	Lõunasöök
12.30–14.00	Päevauinak
14.30	Vahepala
18.00	Õhtusöök
19.15	Õhturutiin
19.45–20.00	Ööuni

Enamik kaheaastaseid vajab veel päevaund ja kokku umbes 12–14 tundi und ööpäevas.

Kolmeaastane lühikese päevauinakuga

Kellaaeg	Tegevus
7.00	Ärkamine
12.30–13.15	Lühike päevauinak
19.45	Õhturutiin
20.15	Ööuni

Lühike ja varajane uinak võib sobida lapsele, kes vajab veel puhkust, kuid pika une järel õhtul enam ei uinu.

Kolme- kuni nelja-aastane ilma päevauinakuta

Kellaaeg	Tegevus
7.00	Ärkamine
12.30	Lõunasöök
13.00–14.00	Vaikne puhkeaeg
18.00	Õhtusöök
18.45	Rahulik õhtu
19.15	Õhturutiin
19.45	Ööuni

Ilma päevase uneta võib laps vajada varasemat ööund kui uinakuga päevadel.

Kas lasteaias magamine rikub kodust unerütmi?

Lasteaias võib laps magada isegi siis, kui ta kodus enam uinakut ei tee. Selle põhjuseks võivad olla:

varasem hommikune ärkamine;
aktiivsem päev;
teiste lastega koos magamine;
kindel rutiin;
pimedam ja vaiksem keskkond.

Kui lasteaia päevauinak muudab õhtuse magamamineku väga hiliseks, tasub õpetajatega arutada, kas lapsel oleks võimalik:

uinaku asemel vaikselt puhata;
magada lühemat aega;
ärgata veidi varem;
minna magama päevaunes esimesena või viimasena vastavalt vajadusele.

Kõigis lasteaedades ei pruugi olla võimalik individuaalset graafikut pakkuda. Siis võib kodus kohandada õhturutiini ja jälgida, kas nädalavahetusel vajab laps teistsugust päevakava.

Kas päevauinakust loobumine võib rikkuda ööune?

Jah, liiga varane loobumine võib ööund ajutiselt halvendada. Üleväsinud laps võib:

uinumisele tugevamalt vastu võidelda;
öösel sagedamini ärgata;
hakata hommikul varem tõusma;
olla rahutu;
kogeda rohkem uneärevust või tugevaid emotsioone.

Samas võib liiga pikk või hiline päevauinak vähendada õhtust unisust ning lükata ööune liiga hiliseks. Seetõttu tuleb leida lapse jaoks sobiv tasakaal, mitte eeldada, et päevane uni on alati hea või alati halb.

Päevauinakust loobumine ja une regressioon

Ajutine unest keeldumine ei tähenda tingimata, et laps on päevauinakust välja kasvanud.

Päevauinak võib mõneks ajaks halveneda:

uue arengulise oskuse tõttu;
kõne kiire arengu ajal;
pärast lasteaeda minekut;
haiguse järel;
reisi või kolimise ajal;
uue õe või venna sünni järel;
lahkumisärevuse tõttu;
hammaste tuleku ajal.

Enne uinaku täielikku eemaldamist tasub jätkata selle pakkumist umbes 1–2 nädalat ja vaadata, kas keeldumine möödub.

Millal tuleks lapse une pärast nõu küsida?

Perearsti või pereõega tasub rääkida, kui laps:

norskab valjult peaaegu igal ööl;
teeb unes hingamispause;
ahmib öösel õhku;
hingab magades raskelt;
higistab öösiti väga tugevalt;
on päeval pidevalt ebatavaliselt unine;
jääb igapäevaste tegevuste ajal kontrollimatult magama;
on pikema aja jooksul väga ärritunud või keskendumisraskustega;
magab vanuse kohta selgelt liiga vähe;
ärkab regulaarselt tugeva valu või hingamisprobleemiga;
kaotab varem omandatud oskusi.

Püsiv norskamine, hingamispausid, õhu ahmimine ja tugev päevane väsimus võivad vajada une või hingamise täiendavat hindamist.

Unepäevik võib aidata enne nõu küsimist mustrit märgata. Kirjuta vähemalt ühe või kahe nädala jooksul üles:

hommikune ärkamisaeg;
päevauinaku algus ja lõpp;
kas laps uinus või ainult puhkas;
õhtuse uinumise aeg;
öised ärkamised;
lapse tuju päeva jooksul.

Korduma kippuvad küsimused

Millal loobub laps tavaliselt päevasest unest?

Paljud lapsed lõpetavad regulaarse päevase magamise 3.–4. eluaasta jooksul, kuid osa vajab uinakut kauem. Enamik lapsi ei maga enam regulaarselt päeval viiendaks eluaastaks.

Kas kaheaastane võib päevasest unest loobuda?

Mõni kaheaastane võib aeg-ajalt uinaku vahele jätta, kuid enamik vajab selles vanuses veel päevast und. Kaheaastased vajavad ööpäevas kokku tavaliselt umbes 12–14 tundi und koos uinakutega.

Kas kolmeaastane peab päeval magama?

Ei pea tingimata. Osa kolmeaastaseid vajab endiselt päevaund, teised saavad hakkama vaikse puhkeajaga. Otsus sõltub lapse kogu uneajast, õhtusest uinumisest ja päevasest enesetundest.

Kas nelja-aastane peaks veel lõunaund magama?

Mõni nelja-aastane vajab päevaund, kuid paljud enam mitte. Kui laps magab öösel piisavalt, püsib päeval heatujuline ja uinak raskendab õhtust uinumist, võib vaikne puhkeaeg olla sobivam.

Miks laps lasteaias magab, aga kodus mitte?

Lasteaias võib päev olla aktiivsem, hommik alata varem ja rutiin olla järjekindlam. Samuti võib teiste laste magamine toetada uinumist.

Kas päevauinak tuleks ära jätta, kui laps õhtul hilja magama jääb?

Mitte kohe. Kõigepealt tasub proovida uinakut varasemaks tuua või lühendada. Kui laps magab päeval hästi, kuid on õhtul tunde ärkvel, võib uinaku muutmine olla vajalik.

Kui pikk võiks viimane päevauinak olla?

See sõltub lapsest. Üleminekuperioodil võib mõnele sobida 30–60-minutiline uinak. Kui lühike uinak taastab lapse tuju, kuid ei riku ööund, võib seda veel mõnda aega jätkata.

Kas uinakuta päeval peaks laps varem magama minema?

Sageli küll. Päevauinakust loobumise alguses võib laps vajada varasemat õhtust magamaminekut, et kogu ööpäevane uneaeg ei väheneks liiga palju.

Kas vaikne puhkeaeg võib päevaund asendada?

Jah. Isegi kui laps enam ei maga, võib iga päev samal ajal toimuv rahulik paus aidata tal taastuda ja pärastlõunaga paremini toime tulla.

Kas laps võib mõnel päeval magada ja mõnel mitte?

Jah. Päevasest unest loobumine ei toimu alati ühe päevaga. Mitme kuu jooksul võib laps vajada uinakut pärast varast hommikut, aktiivset päeva, halba ööd või haigust.

Kas autos magama jäämine tähendab, et laps vajab veel päevaund?

Kui laps jääb peaaegu iga päev lühikese autosõidu ajal magama, võib see näidata, et ta on endiselt päeval väsinud. Üksik autos uinumine pärast eriti aktiivset päeva ei tähenda tingimata, et regulaarne uinak tuleb taastada.

Millal peaks päevase une probleemiga arsti poole pöörduma?

Nõu tasub küsida, kui lapse kogu uneaeg on pidevalt liiga väike, ta on päeval ebatavaliselt unine, norskab valjult, teeb hingamispause või uneprobleem mõjutab tugevalt tema käitumist, arengut ja pere igapäevaelu.

Kokkuvõte

Millal loobuda päevasest unest? Kindlat vanust ei ole, kuid enamik lapsi lõpetab regulaarse päevase magamise kolmanda ja neljanda eluaasta paiku. Mõni laps vajab uinakut kauem ning mõni loobub sellest varem.

Päevauinakust loobumiseks võib laps olla valmis, kui ta:

ei jää mitme nädala jooksul päeval magama;
tuleb ilma uinakuta õhtuni hea tujuga toime;
ei jää päeva jooksul juhuslikult magama;
magab öösel vanusele vastava koguse;
jääb uinakuta päevadel õhtul paremini magama;
pika või hilise uinaku tõttu nihkub ööuni liiga hiliseks.

Laps ei pruugi veel valmis olla, kui ta muutub pärastlõunal väga ärritunuks, jääb autos või söögilaua taga magama, ärkab öösiti rohkem või vajab nädalavahetusel pikka taastavat päevaund.

Kõige sujuvam üleminek võib olla:

uinaku järkjärguline lühendamine;
päevase une varasemaks toomine;
uinakuga ja uinakuta päevade vaheldumine;
vaikse puhkeaja kasutamine;
vajadusel varasem ööuni;
kindla õhturutiini säilitamine.

Eesmärk ei ole päevauinak võimalikult vara kaotada. Eesmärk on tagada, et laps saaks kogu ööpäeva jooksul piisavalt und ning oleks päeval puhanud, heatujuline ja tegutsemisvõimeline.

Vaata lisaks:

Beebi unegraafik
Kui palju peaks beebi magama?
Päevauinakud beebil
Beebi magamamineku rutiin
Kuidas panna beebi magama?
Miks beebi ei maga?
Beebi ärkab öösel tihti
Beebi öine ärkamine
Beebi une regressioon
Turvaline uni beebile
Millal kolida beebi oma voodisse?
Beebi magab ainult süles

Minibeebi.ee e-poest leiad vajaminevad tooted:

Autor

Minibeebi