Miks beebi ei maga? See on üks sagedasemaid küsimusi, mida väsinud lapsevanemad endalt küsivad. Beebi võib õhtul uinumisele vastu võidelda, ärgata öö jooksul korduvalt, magada ainult lühikeste juppidena või jääda magama üksnes süles, rinnal või liikumise ajal.

Sageli ei tähenda rahutu uni, et beebil oleks midagi tõsiselt valesti. Väikese lapse uni erineb täiskasvanu unest ning sagedased ärkamised on eriti esimestel elukuudel tavapärased. Vastsündinu ei oska veel eristada päeva ja ööd, tema kõht on väike ning ta vajab regulaarset toitmist. Ööpäevane unerütm kujuneb järk-järgult.

Samas võib beebi magamist mõjutada väga palju erinevaid tegureid:

nälg;
märg või ebamugav mähe;
liiga pikk või liiga lühike ärkvelolek;
üleväsimus;
kasvuspurt;
hammaste tulek;
haigus või palavik;
gaasid ja seedimisvaevused;
liiga palav või külm tuba;
üle stimuleeriv keskkond;
muutunud päevakava;
lahkumisärevus;
uue arengulise oskuse õppimine;
harjumus uinuda alati kindla abiga.

Kõigepealt tasub proovida mõista, kas beebi ei maga üldse piisavalt või ei maga ta lihtsalt vanema ootustele vastaval viisil.

Kas beebi tõesti ei maga piisavalt?

Mõnikord tundub vanemale, et laps ei maga peaaegu üldse, sest uni on jagunenud paljudeks lühikesteks perioodideks. Beebi võib magada korraga ainult 30–90 minutit, ärgata toitmiseks ja jääda seejärel uuesti magama.

WHO soovituste järgi vajavad:

Beebi vanus	Soovituslik uni ööpäevas koos päevauinakutega
0–3 kuud	14–17 tundi
4–11 kuud	12–16 tundi

Need on üldised vahemikud. Mõni laps vajab veidi rohkem ja teine vähem und. Olulisem kui ühe konkreetse öö pikkus on kogu ööpäevane uneaeg ja lapse enesetunne ärkvel olles.

Vastsündinu uni võib ööpäeva jooksul väga palju varieeruda. Väike beebi magab tavaliselt lühikeste perioodidena nii päeval kui ka öösel ning ärkab sageli söömiseks. Paljud beebid jätkavad vähemalt esimesel eluaastal öiseid ärkamisi.

Seetõttu ei tähenda lause „beebi ei maga terve öö” automaatselt uneprobleemi. Oluline on vaadata:

kui palju magab laps kokku 24 tunni jooksul;
kas laps kasvab ja sööb tavapäraselt;
kas laps on ärkvel olles kontaktne ja aktiivne;
kas magamatus on tekkinud järsku;
kas esineb haigusele või valule viitavaid tunnuseid.

Sagedasemad põhjused, miks beebi ei maga

1. Beebi on näljane

Nälg on üks tavalisemaid põhjuseid, miks väike beebi ei jää magama või ärkab peagi pärast uinumist.

Eriti esimestel elukuudel võib beebi vajada süüa nii päeval kui ka öösel. Ta võib kasvuspurdi ajal soovida tavalisest sagedamini rinnale või pudelit. Rinnaga toidetud laps võib õhtuti teha ka kobartoitmist, mis tähendab mitut toitmist lühikeste vahedega.

Näljast võivad märku anda:

pea pööramine ja suu avamine;
käte suhu panemine;
huulte matsutamine;
rahutus;
rinna või pudeli otsimine;
nutt, kui varasemad näljamärgid jäid märkamata.

Väikese lapse toitmist ei tohiks teadlikult edasi lükata ainult selleks, et säilitada kindlat unegraafikut. Samuti ei tohiks last sundida enne und tavapärasest rohkem sööma lootuses, et ta magab seetõttu kogu öö.

Kui laps sööb halvasti, keeldub korduvalt toidust, ei võta piisavalt kaalus juurde või märgi mähkmeid on tavapärasest vähem, tuleks pidada nõu perearsti või pereõega.

2. Beebi on üleväsinud

Üleväsinud beebi ei pruugi rahulikult magama jääda. Vastupidi, ta võib muutuda järjest rahutumaks, nutta, siputada, keha kaardu ajada või uinumisele tugevalt vastu võidelda.

Beebi võib üle väsida, kui:

ärkvelolekuperiood oli tema vanuse jaoks liiga pikk;
päevauinakud jäid väga lühikeseks;
laps jäeti lootuses paremale ööunele päeval ärkvele;
päeva jooksul oli palju külalisi, sõite või tegevusi;
väsimusmärgid jäid õigel ajal märkamata.

Varased väsimusmärgid võivad olla:

haigutamine;
pilgu kõrvale pööramine;
mänguhuvi vähenemine;
silmade hõõrumine;
vaiksemaks muutumine;
sülle soovimine.

Hilisemad väsimusmärgid võivad olla:

tugev nutt;
käte ja jalgade rahutu liigutamine;
uinumisele vastupanu;
väga lühikesed uinakud;
näiline hüperaktiivsus.

Uinaku või ööune alustamine esimeste väsimusmärkide ajal võib olla lihtsam kui siis, kui laps on juba tugevalt ärritunud.

3. Beebi ei ole veel piisavalt unine

Ka vastupidine olukord on võimalik: laps pannakse magama enne, kui tal on tekkinud piisav unevajadus.

See võib juhtuda, kui:

eelmine päevauinak lõppes hilja;
beebi magas päeval tavalisest kauem;
ööune aega proovitakse järsku palju varasemaks tuua;
lapse ärkvelolekuvõime on vanusega pikenenud;
päevakava ei ole pärast uinakute arvu vähenemist kohandatud.

Kui beebi lebab voodis rahulikult, vaatab ringi, häälitseb või soovib mängida, ei pruugi ta olla veel magamiseks valmis.

Sellisel juhul võib proovida:

nihutada uinakut või ööund veidi hilisemaks;
jälgida mitu päeva lapse loomulikke uniseid aegu;
kohandada graafikut 10–15 minuti kaupa;
vaadata üle viimase päevauinaku lõppemise aeg.

4. Märg mähe või ebamugavad riided

Mõni beebi magab märja mähkmega rahulikult, teine muutub kiiresti rahutuks.

Und võivad häirida:

väga märg või määrdunud mähe;
mähkmelööve;
liiga kitsas bodi või pidžaama;
riiete sisse jäänud silt;
kortsus voodilina;
liiga paks või ebamugav riietus;
juuksekarv või niit ümber sõrme või varba.

Enne magamaminekut tasub kontrollida, et:

mähe oleks puhas;
riided ei sooniks;
lapsel poleks liiga palav;
magamispind oleks tasane;
voodilinad oleksid siledad ja korralikult kinnitatud.

Öösel ei ole vaja mähet iga ärkamise ajal vahetada, kui see ei ole märg, määrdunud või lapsele ebamugav. Liigne valgus ja tegevus võivad beebi täielikult üles äratada.

5. Beebil on liiga palav või külm

Liiga kuum või külm keskkond võib und häirida. NHS toob välja, et vastsündinu võib ärgata ka seetõttu, et tal on liiga palav või külm.

Beebi kehatemperatuuri võib kontrollida puudutades tema rindkere või kukla piirkonda. Käed ja jalad võivad tunduda jahedamad ka siis, kui lapsel on tegelikult mugav.

Liigsele kuumusele võivad viidata:

higistamine;
kuum rindkere;
niiske kukal;
punetav nahk;
tavalisest kiirem hingamine;
rahutus.

CDC soovitab vältida beebi ülekuumenemist ja pea katmist magamise ajal.

Beebile ei ole magades vaja toas mütsi. Riietus tuleks valida toa temperatuuri ja magamiskoti tootja juhiste järgi.

Liiga soe magamiskeskkond võib muuta beebi rahutuks ja põhjustada higistamist. Vaata kuidas aru saada, kas beebil on liiga palav.

Kas beebi tõesti ei maga piisavalt?
Sagedasemad põhjused, miks beebi ei maga
Mida teha, kui beebi õhtul ei maga?
Turvaline uni on alati kõige tähtsam
Millal tuleks beebi uneprobleemiga arsti poole pöörduda?
Korduma kippuvad küsimused
Kokkuvõte
- Vaata lisaks veel:
- Minibeebi.ee e-poest leiad järgnevad vajaminevad tooted:

6. Keskkond on liiga stimuleeriv

Beebi võib olla väsinud, kuid ei suuda rahuneda, kui tema ümber toimub liiga palju.

Ülestimulatsiooni võivad põhjustada:

ere valgus;
televiisor;
telefoniekraan;
valjud hääled;
palju inimesi;
pidev mängitamine;
kiire ühest tegevusest teise liikumine;
aktiivne mäng vahetult enne und.

NHS nimetab üle stimuleerimist üheks tavaliseks põhjuseks, miks beebi nutab ja rahuneda ei suuda.

Enne und võib aidata:

valguse hämardamine;
televiisori ja valjude helide vähendamine;
rahulik süles hoidmine;
vaikne laul;
aeglasem tegevustempo;
sama lühikese unerutiini kordamine.

Täielikku vaikust ei ole vaja tingimata tekitada. Eriti päeval võib beebi magada tavapäraste koduste helide taustal.

7. Beebi ei erista veel päeva ja ööd

Vastsündinul ei ole välja kujunenud täiskasvanuga sarnast ööpäevast rütmi. Ta võib magada päeval pikalt ja olla öösel ärkvel.

Päeva ja öö eristamist saab järk-järgult toetada.

Päeval:

ava hommikul kardinad;
käige võimalusel päevavalguses õues;
suhtle ja mängi ärkvel oleva beebiga;
ära hoia kodu täiesti pimedana;
kasuta tavapäraseid koduseid helisid.

Öösel:

kasuta hämarat valgust;
räägi vaikselt;
väldi mängimist;
vaheta mähe ainult vajaduse korral;
aseta laps pärast toitmist rahulikult tagasi magama.

NHS soovitab päeva ja öö erinevust näidata valguse, tegevuse ja vaikse öise hoolduse kaudu.

8. Kasvuspurt või arenguline muutus

Beebi uni võib ajutiselt muutuda kasvuspurdi või uue oskuse õppimise ajal.

Laps võib hakata:

sagedamini sööma;
rohkem lähedust soovima;
uinumisele vastu võitlema;
öösel tihedamini ärkama;
voodis pööramist, roomamist või püsti tõusmist harjutama;
tegema tavalisest lühemaid uinakuid.

Kasvuspurdid, hammaste tulek ja haigused võivad kõik beebi tavapärast unemustrit mõjutada.

Mõiste „une regressioon” kirjeldab tavaliselt perioodi, mil varem paremini maganud laps hakkab ajutiselt sagedamini ärkama. Kõigil lastel ei teki une muutused täpselt samas vanuses ega sama kaua. Seetõttu ei tasu toetuda liiga rangetele nädalapõhistele „hüppekalendritele”.

9. Hammaste tulek

Hammaste tulek võib mõnel beebil põhjustada igemete hellust ja muuta uinumise raskemaks. Laps võib soovida rohkem närida, olla rahutum või ärgata öösel sagedamini.

Aidata võib:

igemete õrn masseerimine puhta sõrmega;
külm, kuid mitte külmunud närimisrõngas;
jahe puhas lapp närimiseks;
vanusele sobiva valuvaigisti kasutamise arutamine apteekri või tervishoiutöötajaga.

AAP märgib, et igemete õrn surve või jahe närimislapp võib aidata hammaste tulekust tingitud ebamugavust leevendada.

Kõrget palavikku, tugevat kõhulahtisust, loidust või väga haiget enesetunnet ei tohiks automaatselt hammaste tuleku arvele kirjutada.

10. Gaasid ja seedimisvaevused

Gaasid võivad muuta lapse rahutuks, eriti pärast toitmist. Beebi võib:

tõmmata jalgu kõhu poole;
pressida;
punetada;
niheleda;
nutta;
ajada keha kaardu.

Pärast toitmist võib aidata:

lapse püstisemalt süles hoidmine;
rahulik röhitsemise võimaldamine;
kõhu õrn silitamine;
jalgade ettevaatlik „jalgrattaliigutus”;
toitmisvõtte või pudeliluti voolu kontrollimine.

Iga nutt või jalgade kõhu poole tõmbamine ei tähenda siiski gaasivalu. Beebi võib samamoodi väljendada väsimust, nälga või lähedusevajadust.

Kui laps oksendab tugevalt, kõht on paistes ja kõva, väljaheites on verd, laps keeldub söögist või ei võta kaalus juurde, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.

11. Refluks või toidu tagasiheide

Paljudel beebidel tuleb pärast söömist väike kogus piima tagasi. See ei pruugi last häirida ega vajada ravi.

Uneprobleemidega võib seost kahtlustada siis, kui laps:

muutub pärast toitmist nähtavalt valulikuks;
köhib või neelatab sageli;
ajab keha korduvalt kaardu;
keeldub söömisest;
nutab toitmise ajal või järel;
võtab halvasti kaalus juurde;
oksendab tugevalt või korduvalt.

Ka refluksiga beebi tuleb magama asetada selili, kindlale ja tasasele pinnale. Voodi madratsi tõstmine, kaldus magamisasend, asendipadjad ja beebipesad ei ole ohutu lahendus. AAP rõhutab, et selili magamine on soovitatud ka refluksiga beebile ning kaldus magamispind ei ravi refluksi ja võib olla ohtlik.

12. Nohu või haigus

Kinnine nina, köha, palavik, kõrvavalu või muu haigus võib muuta magamise raskeks.

Beebi võib haiguse ajal:

ärgata sagedamini;
soovida rohkem süles olla;
süüa väiksemates kogustes;
hingata lärmakamalt;
olla tavalisest unisem või rahutum.

Väikese beebi hingamisteed on kitsad ning kinnine nina võib eriti toitmise ja magamise ajal häirida. Enne und võib vajadusel kasutada imikule sobivat soolalahust vastavalt toote juhistele.

Ära kasuta käsimüügis olevaid köha- ja nohurohtusid beebil ilma tervishoiutöötaja soovituseta.

13. Lahkumisärevus

Esimese eluaasta teisel poolel võib laps hakata tugevamalt reageerima vanema lahkumisele.

Ta võib:

nutta kohe, kui vanem toast lahkub;
ärgata ja kontrollida, kas vanem on lähedal;
soovida ainult ühe kindla vanema rahustamist;
keelduda üksi voodisse jäämast;
ärgata öösel ärevalt nuttes.

AAP järgi võib lahkumisärevus esimese eluaasta teisel poolel und mitu kuud häirida. See on tavapärane arenguetapp, mida tasub toetada rahuliku, armastava ja järjekindla käitumisega.

Aidata võivad:

tuttav õhturutiin;
lühike ja rahulik hüvastijätt;
sama rahustamisviisi kordamine;
päeva jooksul peitusemängud;
vanema rahulik hääl;
järjepidevus.

Alla aastase beebi voodisse ei tohiks lahkumisärevuse leevendamiseks panna pehmeid mänguasju, patju ega lahtisi tekke.

14. Beebi vajab uinumiseks alati sama abi

Beebi võib harjuda uinuma:

rinnal;
pudeliga;
süles;
kiigutades;
kärus;
autos;
vanema kõrval.

Need uinumisviisid ei ole iseenesest valed. Beebi lähedusvajadus on normaalne ning paljud pered kasutavad neid viise edukalt.

Probleem võib tekkida siis, kui laps ärkab loomuliku unetsükli lõpus ja vajab iga kord täpselt sama tuge uuesti uinumiseks. AAP soovitab alates umbes neljandast elukuust võimaluse korral proovida asetada laps voodisse unisena, kuid veel ärkvel, et ta saaks järk-järgult harjuda oma magamiskohas uinumisega.

Seda ei pea tegema järsult. Võib proovida:

rahustada last süles;
panna ta voodisse enne täielikku uinumist;
hoida kätt rahulikult lapse peal;
kasutada vaikset häält;
vähendada kiigutamist järk-järgult.

See meetod ei sobi igale perele ega igasse arenguetappi. Haige, väga väike või tugevalt ärritunud beebi võib vajada rohkem abi ja lähedust.

Mida teha, kui beebi õhtul ei maga?

Kontrolli esmalt põhivajadusi

Enne keerulisemate meetodite proovimist kontrolli:

kas beebi on söönud;
kas mähe on puhas;
kas lapsel on mugav temperatuur;
kas riided ei sooni;
kas ta vajab röhitsemist;
kas ta võib olla haige;
kas ta on liiga kaua ärkvel olnud;
kas ümbrus on rahulik.

Tee lühike ja korduv õhturutiin

Unerutiin ei pea olema pikk ega keeruline.

Näiteks:

rahulikum valgus;
mähkmevahetus;
pidžaama või magamiskott;
toitmine;
lühike laul või jutt;
kallistus;
voodisse asetamine.

NHS soovitab lihtsat ja rahustavat õhturutiini, kuhu võivad kuuluda pesemine, puhas mähe, ööriided, hämar valgus, lugu, laul ja kallistus.

Rutiini eesmärk ei ole sundida beebit magama, vaid anda talle korduv märguanne, et aktiivne päev on lõppemas.

Jälgi mustrit, mitte ühte õhtut

Kirjuta mõne päeva jooksul üles:

hommikune ärkamisaeg;
päevauinakute algus ja lõpp;
toitmised;
nutuperioodid;
õhtuse rutiini algus;
tegelik uinumisaeg;
öised ärkamised.

Unepäevik võib näidata, kas beebi:

magab viimasel uinakul liiga hilja;
püsib liiga kaua ärkvel;
on õhtul näljane;
ärkab iga päev sarnasel ajal;
magab ööpäeva jooksul tegelikult piisavalt.

Ära proovi kõike korraga muuta

Kui samal ajal muudetakse:

päevauinakute arvu;
magamaminekuaega;
toitmisaegu;
uinumisviisi;
magamiskohta,

on raske hinnata, mis tegelikult aitas.

Vali üks väike muudatus ja jälgi seda mitu päeva.

Turvaline uni on alati kõige tähtsam

Ükskõik mis põhjusel beebi halvasti magab, ei tohiks kasutada ebaturvalisi magamislahendusi lootuses saada pikem ööuni.

Alla aastane beebi tuleb iga une alguses asetada:

selili;
eraldi magamispinnale;
kindlale ja tasasele madratsile;
nõuetele vastavasse võrevoodisse, hälli või reisivoodisse;
ainult pingul voodilinaga.

Voodis ei tohiks olla:

patju;
lahtisi tekke;
voodipehmendusi;
pehmeid mänguasju;
asendipatju;
beebipesa;
kiile ega kaldus madratsit.

CDC soovitab asetada lapse iga päevase ja öise une alguses selili, kasutada kindlat ja tasast magamispinda ning hoida pehmed esemed ja lahtine voodipesu magamiskohast eemal. Beebi magamiskoht võiks asuda vähemalt esimese kuue kuu jooksul vanemaga samas toas, kuid eraldi magamispinnal.

Kui laps jääb magama turvahällis, kiiges või lamamistoolis, tuleks ta sihtkohta jõudes võimalikult kiiresti tõsta sobivale tasasele magamispinnale.

Millal tuleks beebi uneprobleemiga arsti poole pöörduda?

Perearsti või pereõega tasub nõu pidada, kui beebi:

norskab valjult peaaegu igal ööl;
teeb unes hingamispause;
ahmib õhku;
hingab raskelt või väga kiiresti;
muutub sinakaks, halliks või ebatavaliselt kahvatuks;
on raskesti äratatav;
sööb halvasti;
märgi mähkmeid on tavapärasest vähem;
oksendab korduvalt või purskkaevuna;
ei võta piisavalt kaalus juurde;
tundub olevat tugevas valus;
nutab ebatavalise või väga kõrge häälega;
on järsku oluliselt unisem või rahutum kui tavaliselt;
kaotab varem omandatud oskusi;
magab pikema aja jooksul selgelt liiga vähe.

Kiiret meditsiinilist hinnangut vajab:

alla 3 kuu vanune laps, kelle kehatemperatuur on vähemalt 38 °C;
3–6 kuu vanune laps, kelle temperatuur on vähemalt 39 °C;
laps, kellel on hingamisraskus;
laps, kes on väga loid või raskesti äratatav;
laps, kelle nahk või huuled muutuvad sinakaks või halliks;
esmakordne krambihoog;
lööve, mis vajutamisel ei kahvatu;
laps, kes ei reageeri tavapäraselt või keeldub toitmisest.

Eestis saab kahtluse korral helistada ööpäevaringselt perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral tuleb helistada 112.

Korduma kippuvad küsimused

Miks vastsündinu öösel ei maga?

Vastsündinu ei erista veel päeva ja ööd ning vajab väikese kõhu tõttu sagedast toitmist. Tema uni jaguneb lühikesteks perioodideks öö ja päeva jooksul. See on esimestel elukuudel tavapärane.

Miks beebi ärkab kohe, kui ta voodisse panen?

Beebi võib märgata temperatuuri, kehaasendi ja kontakti muutust. Ta võib olla veel kerges unes või harjunud uinuma süles. Proovi oodata, kuni lapse keha lõdvestub, ning aseta ta voodisse aeglaselt. Alates umbes neljandast elukuust võib järk-järgult proovida ka voodisse panemist unisena, kuid veel ärkvel olles.

Miks beebi magab ainult süles?

Süles olemine pakub soojust, liikumist, tuttavat lõhna ja turvatunnet. See on eriti väikese beebi puhul tavapärane. Harjumust saab soovi korral muuta aeglaselt, vähendades uinumisabi järk-järgult.

Miks beebi magab päeval, aga mitte öösel?

Tõenäoliselt ei ole tema ööpäevane rütm veel välja kujunenud. Päeval aitavad valgus, mäng ja tavapärased helid ning öösel hämarus ja vaikne hooldus tasapisi päeva ja öö erinevust õpetada.

Miks beebi ärkab iga tunni tagant?

Põhjuseks võivad olla nälg, ebamugavus, haigus, arenguline muutus, lahkumisärevus, lühikesed unetsüklid või vajadus sama uinumisabi järele, millega ta alguses magama jäi. Kui tunnised ärkamised algasid järsku või nendega kaasnevad haigusnähud, tuleks hinnata lapse tervist.

Kas beebi peab terve öö magama?

Ei. Paljud beebid ärkavad esimese eluaasta jooksul öösiti ning see võib olla arenguliselt tavapärane. „Terve öö” tähendus võib samuti erineda – mõne jaoks tähendab see viietunnist, mitte kümnetunnist järjestikust und.

Kas beebi peaks päeval vähem magama, et öösel paremini magada?

Väikese beebi teadlik ärkvel hoidmine võib tekitada üleväsimuse ja muuta uinumise hoopis raskemaks. Päevauinakuid tuleks kohandada vanuse ja lapse väsimusmärkide järgi, mitte eemaldada ainult lootuses pikemale ööunele.

Kas rinnal magama jäämine on halb?

Rinnal uinumine ei ole iseenesest halb. See on paljude beebide jaoks loomulik ja rahustav. Kui see muutub pere jaoks kurnavaks, võib proovida aeglaselt lisada teisi uinumisviise, näiteks laulmist, paitamist või voodisse asetamist enne täielikku uinumist.

Kas valge müra aitab?

Ühtlane vaikne taustaheli võib mõnel beebil aidata teisi helisid varjata. Seade tuleks hoida beebi voodist eemal ja kasutada mõõduka helitugevusega. Valge müra ei ole vajalik ning see ei asenda turvalist magamiskeskkonda ega sobivat unerutiini.

Miks beebi varem magas, aga nüüd enam mitte?

Põhjuseks võib olla kasvuspurt, hammaste tulek, haigus, muutunud päevakava, uus motoorne oskus või lahkumisärevus. Une muutumine ei tähenda tingimata, et vanem on midagi valesti teinud.

Kui kaua uneprobleem kestab?

See sõltub põhjusest. Liiga hiline päevauinak võib mõjutada ühte õhtut, haigus mitu päeva ning arenguline muutus või lahkumisärevus kauem. Kui probleem püsib, süveneb või mõjutab lapse söömist, kasvu ja päevast enesetunnet, tuleks küsida nõu tervishoiutöötajalt.

Kokkuvõte

Küsimusele „Miks beebi ei maga?” ei ole ühte vastust. Sageli mõjutab und mitu asja korraga.

Kõige tavalisemad põhjused on:

nälg;
üleväsimus;
liiga varane magamaminek;
ebamugav mähe või riietus;
liiga palav või külm keskkond;
overstimulatsioon;
päeva ja öö segiajamine;
kasvuspurt;
hammaste tulek;
gaasid või refluks;
haigus;
lahkumisärevus;
vajadus kindla uinumisabi järele.

Esimestel elukuudel on sagedased öised ärkamised tavapärased. Beebi ei ole sündides valmis järgima täiskasvanu unegraafikut ning tema unerütm kujuneb aja jooksul.

Kõige kasulikumad sammud on:

kontrollida lapse põhivajadusi;
jälgida väsimusmärke;
kasutada rahulikku ja korduvat unerutiini;
eristada päeva ja ööd valguse ning tegevuse abil;
muuta päevakava väikeste sammudega;
jälgida une mustrit mitme päeva jooksul;
tagada iga une ajal turvaline magamiskeskkond;
küsida nõu, kui und häirivad valu, haigus, hingamisprobleem või vähene söömine.

Turvalisus peab alati jääma pikemast unest tähtsamaks. Beebi asetatakse iga une alguses selili, kindlale ja tasasele magamispinnale ning voodi hoitakse patjadest, lahtistest tekkidest ja pehmetest esemetest vaba.

Vaata lisaks veel:

Beebi unegraafik
Kui palju peaks beebi magama?
Beebi une regressioon
Beebi ärkab öösel tihti
Kuidas panna beebi magama?
Beebi magamamineku rutiin
Beebi magab ainult süles
Beebi öine ärkamine
Turvaline uni beebile
Beebi kasvuspurdid
Beebi gaasivalud
Mis on koolikud?
Beebi nohu
Beebi palavik
Millal kolida beebi oma voodisse?

Minibeebi.ee e-poest leiad järgnevad vajaminevad tooted:

Seotud beebi une juhendid

Autor

Minibeebi