Vastsündinu päevakava: uni, toitmine ja näidispäev

Vastsündinu päevakava erineb oluliselt suurema beebi või täiskasvanu päevakavast. Esimestel elunädalatel ei järgi laps tavaliselt kindlaid söögi-, une- ega ärkvelolekuaegu. Tema päev koosneb korduvatest lühikestest tsüklitest: ärkamine, toitmine, krooksutamine, mähkmevahetus, mõni rahulik ärkvelolekuhetk ning uus uni.

Vastsündinut ei ole vaja suruda rangelt kellaaegade järgi koostatud graafikusse. Palju olulisem on jälgida lapse nälja-, väsimus- ja lähedusevajaduse märke. Päevakava hakkab järk-järgult kujunema, kui vanem kordab rahulikke tegevusi sarnases järjekorras ning aitab lapsel eristada päeva ööst.

Vastsündinud magavad suure osa ööpäevast, kuid nende uni jaguneb tavaliselt lühikesteks perioodideks. Laps võib ärgata iga paari tunni järel, sest ta vajab toitmist, mähkmevahetust või vanema lähedust. Regulaarsemad unetsüklid kujunevad alles hiljem.

Selles juhendis käsitleme:

kas vastsündinul peab olema kindel päevakava;
milline näeb välja vastsündinu ööpäev;
kui sageli vastsündinu sööb ja magab;
milline võib olla vastsündinu näidispäev;
kuidas eristada päeva ööst;
kui pikk võiks olla vastsündinu ärkvelolek;
kuidas lisada päeva kõhuli olemist ja jalutuskäike;
millal vajab lapse unisus või rahutus tervishoiutöötaja hinnangut.

Kas vastsündinul peab olema kindel päevakava?

Esimestel nädalatel ei vaja vastsündinu ranget kellaaegade järgi koostatud päevakava. Tema magu on väike, uni katkendlik ning vajadused võivad päevade lõikes palju muutuda.

Ühel päeval võib laps magada pikemate perioodidena. Teisel päeval võib ta soovida väga sageli süüa, olla rohkem süles või ärgata varasemast tihedamini. Selline kõikumine võib olla normaalne.

Kõige sobivam on paindlik vastsündinu päevakava, mis põhineb lapse märguannetel:

sööda last näljamärkide järgi;
pane laps puhkama esimeste väsimusmärkide ilmumisel;
vaheta mähe vastavalt vajadusele;
paku ärkvel olles lähedust ja lühikesi arengut toetavaid tegevusi;
ära püüa last vägisi üleval hoida;
ära venita toitmiskordade vahesid ainult pikema une saavutamiseks.

Vastsündinu toitmise, une ja ärkveloleku rütm muutub kiiresti. Päevakava eesmärk ei ole lapse vajadusi kellaaegadega piirata, vaid muuta pere igapäev rahulikumaks ja etteaimatavamaks.

Milline näeb välja vastsündinu päev?

Vastsündinu päev koosneb tavaliselt samalaadsete tegevuste kordumisest.

Üks tavaline tsükkel võib olla järgmine:

laps ärkab;
vanem kontrollib mähet;
laps sööb;
teda aidatakse vajaduse korral krooksutada;
järgneb lühike rahulik ärkvelolek;
ilmuvad väsimusmärgid;
laps asetatakse turvaliselt magama.

Kõikide ärkamiste järel ei pruugi jääda aega eraldi mängimiseks. Mõnikord kestab toitmine ja mähkmevahetus nii kaua, et laps on seejärel kohe uuesti unine.

Vastsündinu ei vaja pikka ega aktiivset meelelahutust. Tema jaoks on arengut toetavad tegevused ka:

vanema näo vaatamine;
vaikse hääle kuulamine;
nahk naha vastas olemine;
süles kandmine;
aeglane toa vaatlemine;
mõne minuti pikkune kõhuli olemine;
värskes õhus jalutamine.

Põhjaliku ülevaate vastsündinu oskustest leiad artiklist beebi areng 1 kuu vanuselt.

Vastsündinu näidispäev

Allolev päevakava on üksnes paindlik näide, mitte kohustuslik graafik. Lapse toitmiskorrad võivad olla sagedasemad ning une pikkus võib iga päev erineda.

Ligikaudne aeg	Võimalik tegevus
06.00	Ärkamine, toitmine ja mähkmevahetus
07.00	Uni
08.30	Toitmine, krooksutamine ja lühike suhtlemine
09.30	Uni
11.00	Toitmine ja mähkmevahetus
11.45	Mõni minut kõhuli olemist või nahakontakti
12.00	Uni
13.30	Toitmine ja rahulik ärkvelolek
14.30	Uni või jalutuskäik vankris
16.00	Toitmine ja mähkmevahetus
17.00	Uni
18.30	Toitmine ja rahulik perega koos olemine
20.00	Toitmine, puhtad riided ja hämaram keskkond
21.00	Uni
23.00	Toitmine vastavalt lapse vajadusele
02.00	Öine toitmine ja vajaduse korral mähkmevahetus
04.30	Toitmine ning tagasi magama

Mõni rinnapiima saav vastsündinu soovib õhtuti süüa palju sagedamini, näiteks mitu korda lühikeste vahedega. Seda nimetatakse sageli kobartoitmiseks ning see ei tähenda automaatselt, et rinnapiima oleks liiga vähe.

Teise lapse päev võib sisaldada rohkem und ja harvemaid ärkamisi. Oluline on jälgida, et laps sööks piisavalt, tema märgade mähkmete arv oleks eakohane ja tervishoiutöötaja hinnangul kulgeks kaalutõus ootuspäraselt.

Kui palju vastsündinu magab?

Vastsündinud magavad enamasti rohkem, kui nad ärkvel on. Paljud lapsed magavad ööpäevas ligikaudu 16–17 tundi, kuid uni võib jaguneda ainult ühe või kahe tunni pikkusteks osadeks. Tegelik unevajadus võib lapsiti märgatavalt erineda.

Vastsündinu võib magada:

pärast peaaegu iga toitmist;
päeval valges ja tavaliste koduste helide keskel;
öösel mitme lühikese perioodina;
mõnel päeval varasemast rohkem;
kasvamise või väsitava päeva järel pikemalt.

Ühe päeva unetundide täpne kokkuarvutamine ei ole tavaliselt vajalik, kui laps sööb hästi, ärkab toitmiseks, tema märgade mähkmete arv on piisav ning ta tundub ärkvel olles tavapäraselt reageeriv.

Vanusepõhise üldise ülevaate leiad artiklist beebi unegraafik ja näidispäevad.

Kui pikk on vastsündinu ärkvelolekuaeg?

Vastsündinu ärkvelolek võib olla väga lühike. Sageli piisab toitmisest, mähkmevahetusest, krooksutamisest ja mõnest rahulikust suhtlemisminutist, enne kui laps uuesti väsib.

Ärkvelolekuaja jälgimisel on kellast olulisemad väsimusmärgid.

Vastsündinu võib olla väsinud, kui ta:

haigutab;
pöörab pilgu kõrvale;
sulgeb silmi;
muutub vaiksemaks;
hakkab käte ja jalgadega järsult vehkima;
kortsutab kulmu;
muutub rahutuks;
hakkab nutma.

Nutt on sageli hiline väsimusmärk. Kui laps pannakse puhkama juba varasemate märkide ajal, võib uinumine olla lihtsam.

Ära hoia vastsündinut päeval teadlikult pikalt üleval lootuses, et ta magab siis öösel paremini. Üleväsinud beebi võib hoopis raskemini uinuda ja sagedamini ärgata.

Kui tihti vastsündinut toita?

Rinnapiima saavad vastsündinud söövad sageli vähemalt 8–12 korda ööpäevas. Paljud rinnapiima saavad lapsed soovivad esimestel nädalatel süüa umbes iga paari tunni järel, kuid toitmiste vahed võivad olla ka palju lühemad.

Piimasegu saav beebi võib süüa veidi pikemate vahedega, kuid ka pudelist toitmisel tuleb jälgida lapse nälja- ja täiskõhumärke. Piimasegu kogust ei tohi suurendada ega vähendada ainult rangelt kellaaegade järgi.

Põhjaliku juhendi leiad artiklist kui tihti vastsündinut rinnaga või pudelist toita.

Varajased näljamärgid on näiteks:

pea pööramine ja rinna otsimine;
suu avamine;
huulte limpsimine;
keele liigutamine;
käte suhu viimine;
imemisliigutused;
nihelemine.

Nutt on tavaliselt hilisem näljamärk. Väga ärritunud lapsel võib olla raskem rinnast või pudelist rahulikult sööma hakata.

Kas vastsündinu tuleb söömiseks äratada?

Mõnda vastsündinut tuleb esimestel nädalatel toitmiseks äratada. See võib olla vajalik näiteks siis, kui:

laps ei ärka ise piisavalt sageli;
sünnikaal ei ole veel taastunud;
laps sündis enneaegsena;
esineb kollatõbi;
toitmiskordi on liiga vähe;
imemine on nõrk;
kaalutõus ei ole ootuspärane.

Piimasegu saavat vastsündinut võidakse esimestel nädalatel soovitada äratada, kui ta magab nii pikalt, et jätab vajalikud toidukorrad vahele. Täpne juhis peab lähtuma lapse tervisest ja kaalutõusust.

Kui laps võtab hästi kaalus juurde ja ämmaemand, pereõde või arst ei ole toitmiseks äratamist soovitanud, võib järjest rohkem lähtuda lapse enda märguannetest.

Kuidas jälgida, kas vastsündinu sööb piisavalt?

Lapse söömise hindamisel vaadatakse korraga mitut näitajat:

toitmiskordade sagedust;
imemise ja neelamise tõhusust;
lapse rahulolu pärast vähemalt osa söögikordi;
märgade mähkmete arvu;
väljaheite muutumist;
kehakaalu.

Alates ligikaudu viiendast elupäevast peaks hästi sööval beebil olema tavaliselt vähemalt kuus rasket märga mähet ööpäevas. Esimestel elupäevadel on märgi mähkmeid loomulikult vähem.

Küsi tervishoiutöötajalt nõu, kui:

laps sööb väga harva;
teda on toitmiseks raske äratada;
imemine on nõrk;
märgi mähkmeid on oodatust vähem;
uriin on püsivalt tume;
suu tundub kuiv;
laps on ebatavaliselt loid;
kaalutõus tekitab muret.

Kui kasutad väljapumbatud rinnapiima, vaata ka juhendit rinnapiima säilitamise kohta.

Pudelite kasutamisel leiad hügieenijuhised artiklist kuidas pudeleid ja lutte steriliseerida.

Kuidas aidata vastsündinul päeva ja ööd eristada?

Vastsündinu ei sünni väljakujunenud ööpäevarütmiga. Vanem saab päeva ja öö erinevust rahulikult õpetada juba esimestest nädalatest.

Päeval

ava hommikul kardinad;
lase tuppa loomulikku valgust;
räägi lapsega tavapärasel häälel;
ära püüa iga päevauinaku ajal kodu täiesti vaikseks muuta;
paku ärkvel olles lühikest suhtlemist;
käi võimaluse korral värskes õhus.

Öösel

kasuta hämarat valgust;
räägi vaikse häälega;
väldi mängimist;
vaheta mähet ainult siis, kui see on vajalik;
toida last rahulikult;
pane laps pärast toitmist tagasi tema magamiskohta.

Päeval valguse ja tavaliste koduste helide lubamine ning öise keskkonna vaikse ja hämarana hoidmine võib aidata lapsel järk-järgult päeva ja öö erinevust tajuda.

Kõhuli olemine vastsündinu päevakavas

Kõhuli olemist võib alustada juba pärast haiglast koju saabumist, kui laps on ärkvel ja täiskasvanu teda pidevalt jälgib.

Alguses piisab mõnest minutist korraga. Kõhuli olemist võib proovida:

vanema rinnal;
vanema süles;
tugeval põrandapinnal;
puhtal ja tasasel mängualusel.

Ameerika Lastearstide Akadeemia soovitab alustada lühikeste, ligikaudu 3–5 minuti pikkuste kõhuli olemise perioodidega kaks kuni kolm korda päevas ning suurendada aega järk-järgult.

Ära pane beebit kõhuli:

kohe pärast suurt toitmist;
magamise ajaks;
pehmele voodile või diivanile;
ilma täiskasvanu järelevalveta.

Kõhuli olemiseks võib kasutada tasast ja hõlpsasti puhastatavat mängumatti beebile. Laps tuleb aga magamiseks alati selili asetada.

Jalutuskäik vastsündinu päevakavas

Igapäevane jalutuskäik võib aidata vanemal ja lapsel saada päevavalgust ning värsket õhku. Jalutuskäiku ei pea tegema iga päev täpselt samal ajal.

Sobiva aja võib valida:

pärast toitmist;
lapse tavapärase une ajal;
siis, kui ilm on rahulikum;
ajal, mil vanem tunneb end puhanumana;
enne õhtust rahunemist.

Alusta vajaduse korral lühemast jalutuskäigust. Pikema juhendi leiad artiklist esimene jalutuskäik vastsündinuga.

Jalutuskäigu järel võib laps soovida süüa varasemast varem. Sellisel juhul ei pea toitmiskorda kellaaegade pärast edasi lükkama.

Millal vastsündinut vannitada?

Vastsündinut ei ole vaja iga päev vannitada. Vannitamist saab teha ajal, mil laps on:

ärkvel;
rahulik;
mitte väga näljane;
mitte kohe pärast toitmist;
ning vanemal ei ole kiire.

Mõnele lapsele sobib vannitamine õhtuse rahunemise osana. Teine laps muutub vannis hoopis erksamaks, mistõttu sobib vannitamine paremini päeval.

Põhjaliku juhendi leiad artiklist kuidas vastsündinut vannitada.

Minibeebi.ee valikust leiad beebivannid ja vannitarvikud.

Kas igal õhtul peab olema kindel unerutiin?

Vastsündinu ei vaja veel pikka ega keerulist õhturutiini. Kasulik võib olla lühike korduv tegevuste järjestus, näiteks:

valgus muutub hämaramaks;
vahetatakse mähe;
pannakse selga puhtad tuduriided;
laps sööb;
vanem laulab või räägib vaikselt;
laps asetatakse turvaliselt voodisse.

Alguses ei pruugi selle järel saabuda pikk ööuni. Laps võib juba tunni või paari pärast uuesti ärgata. Rutiini eesmärk ei ole sundida vastsündinut kogu öö magama, vaid kujundada rahulik ja tuttav üleminek öisesse aega.

Vastsündinu turvaline magamiskoht

Vastsündinu tuleb panna nii päevauinakuteks kui ka ööuneks:

selili;
tugevale ja tasasele madratsile;
tema enda võrevoodisse või hälli;
ainult pingul voodilinaga kaetud pinnale;
ilma padja, lahtise teki, mänguasjade ja voodipehmendusteta.

Lapse magamiskohta soovitatakse hoida vähemalt esimese kuue kuu jooksul vanemaga samas toas, kuid laps peaks magama eraldi turvalisel pinnal.

Sobiva suurusega beebi magamiskott võib olla lahtisest tekist praktilisem. Kontrolli, et kaela- ja käeavad vastaksid lapse suurusele ning et laps ei saaks koti sisse vajuda.

Magamiseks sobivad ka pehmed ja sobiva suurusega tudukad vastsündinutele.

Kas vastsündinu päevakava tuleb üles kirjutada?

Päeviku või mobiilirakenduse kasutamine võib esimestel nädalatel olla abiks, eriti kui lapse eest hoolitseb mitu inimest.

Kirja võib panna:

toitmiskordade ajad;
rinnaga toitmise poole või pudelikoguse;
märjad ja määrdunud mähkmed;
väljapumbatud piima koguse;
ravimite andmise;
kehatemperatuuri;
ebatavalised sümptomid.

Kõike ei pea pikalt jälgima. Kui laps sööb ja kasvab hästi, võib täpne registreerimine muutuda vanemale hoopis koormavaks.

Päeviku pidamine on eriti kasulik siis, kui tervishoiutöötaja soovib hinnata lapse toitmist, kaaluiivet või märgade mähkmete arvu.

Kuidas päevakava kasvuspurdi ajal muutub?

Kasvuspurdi või intensiivse arenguperioodi ajal võib vastsündinu:

küsida sagedamini süüa;
magada lühemate perioodidena;
soovida rohkem süles olla;
olla õhtuti rahutum;
ärgata sagedamini;
teha mõnel päeval pikemaid uinakuid.

Sellisel ajal ei tasu püüda varasemat graafikut iga hinna eest säilitada. Jälgi lapse vajadusi ja paku süüa nõudmise järgi.

Loe lähemalt, kuidas võivad muutuda uni ja toitmine beebi kasvuspurtide ajal.

Miks vastsündinu on õhtul rahutum?

Paljud vastsündinud on õhtuti rahutumad ja soovivad sagedamini süüa või süles olla.

Võimalikud põhjused on:

päeva jooksul kogunenud väsimus;
kobartoitmine;
gaasid;
liiga palju valgust, heli või külalisi;
vajadus läheduse järele;
raskus iseseisvalt rahuneda.

Rahutuse korral võib aidata:

hämaram keskkond;
nahk naha vastas kontakt;
rahulik toitmine;
krooksutamine;
aeglane kiigutamine;
vaikne laul;
müra ja ekraanide vähendamine.

Kui laps tõmbab jalgu kõhu poole, punnitab või muutub pärast toitmist rahutuks, loe beebi gaasivalude põhjustest ja leevendusvõtetest.

Kuidas vanem vastsündinu päevakavaga toime tuleb?

Vastsündinu katkendlik rütm võib olla vanemale füüsiliselt ja vaimselt väsitav. Täiskasvanu päevakava ei saa esimestel nädalatel alati jätkuda varasemal kujul.

Võimaluse korral:

puhka siis, kui laps magab;
jäta osa majapidamistöid tegemata;
jaga öiseid ja päevaseid ülesandeid partneriga;
palu lähedastel tuua toitu või aidata kodutöödega;
hoia toitmiseks vajalikud asjad käeulatuses;
planeeri päevas ainult üks olulisem tegevus;
ära oota endalt kohe endist töövõimet.

NHS soovitab kasutada lapse uneaega võimaluse korral puhkamiseks, jagada öiseid kohustusi ning küsida lähedastelt abi.

Millal vajab vastsündinu päevakava või unisus arsti hinnangut?

Vastsündinu võib palju magada, kuid ta peab olema toitmiseks äratatav ja suutma süüa.

Võta kiiresti ühendust tervishoiutöötajaga, kui:

last on väga raske äratada;
laps ei ärka toitmiseks;
ta sööb tavapärasest oluliselt vähem;
imemine või neelamine on nõrk;
märgi mähkmeid on oodatust vähem;
laps oksendab korduvalt;
hingamine on kiire, raske või ebatavalise häälega;
laps on lõtv või ebatavaliselt loid;
nutt on nõrk, kõrge või tavapärasest erinev;
naha või silmavalgete kollasus suureneb;
laps tundub valudes.

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või rohkem vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Helista 112, kui lapse hingamine on tugevalt raskendatud, huuled muutuvad sinakaks või hallikaks, laps on teadvuseta, väga lõtv või teda ei õnnestu äratada. Hädaabinumber 112 on mõeldud olukordadeks, kus elu või tervis on ohus.

Kui olukord ei tundu eluohtlik, kuid vajad kiiresti tervisenõu, saab Eestis helistada ööpäev läbi perearsti nõuandetelefonile 1220.

Kokkuvõte

Vastsündinu päevakava ei ole esimestel nädalatel range kellaaegade järgi koostatud graafik. Pigem on see korduv rütm, milles vahelduvad:

toitmine;
mähkmevahetus;
krooksutamine;
lühike ärkvelolek;
lähedus;
uni.

Kõige tähtsamad põhimõtted on järgmised:

jälgi lapse nälja- ja väsimusmärke;
ära venita toitmiskordade vahesid une parandamise eesmärgil;
arvesta vähemalt 8–12 toitmiskorraga ööpäevas rinnapiima saava vastsündinu puhul;
ära hoia last päeval vägisi üleval;
kasuta päeval valgust ja tavapäraseid koduseid helisid;
hoia öine keskkond vaikse ja hämarana;
paku ärkvel ja jälgitud lapsele lühikest kõhuli olemist;
pane laps igaks uneks selili tugevale ja tasasele madratsile;
jälgi märgi mähkmeid, söömist ja lapse üldist enesetunnet;
kohanda päevakava kasvuspurtide ja lapse muutuvate vajadustega.

Esimeste nädalate eesmärk ei ole ideaalne graafik. Oluline on turvaline, paindlik ja lapse vajadusi arvestav rütm.

Korduma kippuvad küsimused

Kas vastsündinul peab olema päevakava?

Ei pea olema ranget kellaaegade järgi päevakava. Kasulik võib olla korduv tegevuste järjekord: toitmine, mähkmevahetus, lühike ärkvelolek ja magamine.

Kui palju vastsündinu ööpäevas magab?

Paljud vastsündinud magavad umbes 16–17 tundi, kuid unevajadus ja uneperioodide pikkus võivad palju erineda. Uni jaguneb sageli ühe- või kahetunnisteks osadeks.

Kui sageli vastsündinu sööb?

Rinnapiima saav vastsündinu sööb sageli vähemalt 8–12 korda ööpäevas. Mõnel perioodil võib ta soovida süüa veelgi sagedamini.

Kui kaua võib vastsündinu ärkvel olla?

Täpset kõigile sobivat aega ei ole. Sageli piisab toitmisest, mähkmevahetusest ja mõnest rahulikust suhtlemisminutist, enne kui laps uuesti väsib.

Kas vastsündinu tuleb päeval toitmiseks üles äratada?

See sõltub lapse kaalust, tervisest ja kaaluiibest. Esimestel nädalatel võib tervishoiutöötaja soovitada last äratada, kui ta ei söö piisavalt sageli või sünnikaal pole taastunud.

Kuidas panna vastsündinu öösel kauem magama?

Vastsündinut ei tohiks hoida päeval vägisi ärkvel ega sööki edasi lükata. Päeval valguse ja tavapärase suhtluse ning öösel hämaruse ja vaikuse kasutamine aitab ööpäevarütmil järk-järgult kujuneda.

Kas vastsündinu võib päeval valges toas magada?

Jah. Päeval võib laps magada loomuliku valguse ja tavapäraste koduste helide keskel. Öösel tasub keskkond hoida hämaram ja vaiksem.

Millal teha vastsündinule kõhuli olemist?

Kõhuli olemist võib alustada juba pärast haiglast koju jõudmist, kui laps on ärkvel ja pideva järelevalve all. Alusta mõnest minutist korraga.

Kas vastsündinut võib vannitada õhtul?

Võib, kui vann muudab lapse rahulikumaks. Kui vannitamine teeb lapse erksamaks või ta on õhtul väga näljane, võib vannitada päeval.

Millal on vastsündinu liigne unisus ohumärk?

Abi tuleb küsida, kui last on raske äratada, ta ei söö, märgi mähkmeid on vähe, hingamine on raske või laps tundub lõtv ja ebatavaliselt loid.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

Minibeebi.ee e-poest leiad

Autor

Minibeebi

Vastsündinu päevakava: uni, toitmine ja näidispäev esimesteks nädalateks