Beebi areng 2 kuu vanuselt: oskused, uni ja toitmine

Beebi areng 2 kuu vanuselt muutub lapsevanemale järjest nähtavamaks. Kui vastsündinu esimestel nädalatel möödus suurem osa ajast magades, süües ja nuttes, siis kahe kuu vanuselt võib beebi olla ärkvel olles tähelepanelikum. Ta vaatab vanema nägu, jälgib liikumist, teeb uusi häälitsusi ning võib vastata suhtlemisele oma esimese teadliku naeratusega.

Kahekuuse beebi liigutused on endiselt suuresti ebakindlad ja refleksidest mõjutatud. Samas tugevnevad iga päevaga tema kael, õlad ja kerelihased. Kõhuli olles võib laps pead järjest kõrgemale tõsta ning selili lamades aktiivselt käte ja jalgadega siputada.

Oluline on mõista, et kõik beebid ei omanda oskusi täpselt samal päeval. Mõni kahekuune naeratab palju ja häälitseb aktiivselt, teine on rahulikuma loomuga ning jälgib rohkem vaikides. Arengulised verstapostid on üldised suunised, mitte eksam, mille laps peab oma kahe kuu sünnipäeval läbima.

CDC järgi tähistavad arengulised verstapostid oskusi, mida vähemalt 75% lastest vastavaks vanuseks tavaliselt teha suudab. Kahe kuu vanuseks kuuluvad nende hulka näiteks näo vaatamine, suhtlemisele naeratamine, nutust erinevate häälitsuste tegemine, valjule helile reageerimine, liikuva inimese jälgimine, kõhuli olles pea tõstmine ning mõlema käe ja jala liigutamine.

Milline on kahekuune beebi?

Kahe kuu vanune laps sõltub endiselt täielikult täiskasvanu hoolitsusest. Tema päev koosneb peamiselt söömisest, magamisest, mähkmete vahetamisest, süles olemisest ning lühikestest ärkvelolekuhetkedest.

Võrreldes esimese elukuuga võib beebi olla nüüd:

pikemalt ärkvel;
ümbritseva suhtes tähelepanelikum;
vanema näost rohkem huvitatud;
suhtlemisele reageerivam;
füüsiliselt aktiivsem;
kõhuli olles veidi tugevam;
rahustatav tuttava hääle ja puudutuse abil;
valmis tegema uusi häälitsusi;
huvitatud kontrastsetest piltidest ja mänguasjadest.

Mõni laps võib juba naeratada peaaegu iga kord, kui vanem tema poole kummardub ja rõõmsa häälega räägib. Teine võib teha seda alles aeg-ajalt. Mõlemad variandid võivad olla tavapärased.

Kahekuuse lapse arengut hinnates vaadatakse tervikpilti. Oluline ei ole ainult üks konkreetne oskus, vaid see, kas beebi sööb, kasvab, reageerib inimestele ja helidele, liigutab mõlemat kehapoolt ning muutub järk-järgult erksamaks.

Kahekuuse beebi füüsiline areng

Kahe kuu vanuselt muutuvad lapse liigutused tasapisi sujuvamaks, kuid ta ei kontrolli oma keha veel täielikult. Käed võivad olla osa ajast rusikas ja liigutused tunduda hüplikud. Selili lamades võib beebi aktiivselt siputada, jalgu põlvedest painutada ning käsi näo või suu juurde tuua.

CDC kahe kuu arenguliste verstapostide hulka kuuluvad:

mõlema käe liigutamine;
mõlema jala liigutamine;
käte lühikeseks ajaks avamine;
kõhuli olles pea tõstmine.

Kahekuune võib hakata oma käsi järjest rohkem märkama. Ta võib neid näo ees liigutada, käsi kokku tuua või sõrmi suhu viia. Käte suhu panemine ei tähenda selles vanuses tingimata hammaste tulekut ega alati nälga. See on ka üks viis, kuidas beebi oma keha avastab ja ennast rahustab.

Lapse pea vajab kandmisel endiselt tuge. Kuigi kaelalihased on tugevamad kui sünnihetkel, ei suuda kahekuune tavaliselt pead veel pikalt kindlalt püsti hoida.

Kui hoiad last õlal või püstisemas asendis, võib ta hetkeks pea üles tõsta, kuid see võib ootamatult ette, taha või küljele vajuda. Seetõttu tuleb beebi pead ja kaela alati käega toetada.

Pea hoidmine kahe kuu vanuselt

Üks märgatavamaid muutusi teisel elukuul on kaelalihaste tugevnemine. Kõhuli olles võib laps tõsta pead ja rindkere ülaosa veidi põrandast kõrgemale. Mõni beebi suudab pead hoida vaid mõne sekundi, teine juba pikemalt.

Kahekuune ei pea siiski pead veel täiesti kindlalt hoidma. Tugev ja stabiilne peakontroll kujuneb järk-järgult järgmiste kuude jooksul.

Kõhuli asendis võib laps:

pöörata pead ühelt küljelt teisele;
tõsta pead lühikeseks ajaks;
toetuda osaliselt käsivartele;
proovida vanema nägu vaadata;
väsides pea tagasi matile asetada.

NHS-i laste arengujuhise järgi võib kahekuune kõhuli olles pead pöörata ning selili lamades aktiivselt käsi ja jalgu liigutada. Laps võib puudutada käega oma nägu ning lühiajaliselt haarata tema pihku asetatud eseme või täiskasvanu sõrme.

Kõhuli aeg kahekuuse beebiga

Kõhuli aeg on kahekuuse lapse füüsilise arengu toetamiseks üks kasulikumaid igapäevaseid tegevusi. See aitab tugevdada kaela, õlgade, käte, selja ja kerelihaseid, mida laps vajab hiljem pööramiseks, istumiseks ja roomamiseks.

Kõhuli aeg toimub alati:

ainult ärkvel oleva beebiga;
täiskasvanu pideva jälgimise all;
kindlal ja tasasel pinnal;
lühikeste harjutustena päeva jooksul.

Kahekuusele võib pakkuda mitu lühikest kõhuli olemise hetke päevas. Ühe pika harjutuse asemel on sageli parem teha korraga paar minutit ning korrata seda päeva jooksul mitu korda.

Beebi võib kõhuli olla:

põrandal mängumatil;
vanema rinnal;
vanema süles;
vanema jalgadel kõhuli;
kindlal alusel vanema näoga samal kõrgusel.

Kõik beebid ei armasta kõhuli olemist kohe. Asend nõuab palju pingutust ning laps võib kiiresti väsida. Kõhuli aega tasub teha siis, kui laps on ärkvel, rahulik ja mitte vahetult pärast suurt söögikorda.

Kui laps hakkab nutma, pööra ta tagasi selili, võta sülle ja proovi hiljem uuesti. Isegi lühikesed harjutused lähevad päeva koguarvestusse.

Kõhuli aeg ei ole magamisasend. Iga une jaoks tuleb beebi asetada selili. AAP soovitab kõhuli mängimist ainult ärkvel ja jälgimise all ning selili magamist ka lühikeste uinakute ajal.

Kahekuuse beebi nägemine

Kahe kuu vanuselt areneb lapse võime nägusid ja liikuvaid esemeid jälgida. Beebi näeb endiselt kõige paremini lähedale, kuid võib nüüd vaadata vanema nägu pikemalt ja liigutada pilku aeglaselt liikuva inimese või mänguasja suunas.

CDC järgi vaatab enamik kahekuuseid vanema nägu, jälgib vanemat liikumise ajal ning vaatab mänguasja vähemalt mõne sekundi.

Kahekuust võivad huvitada:

vanema silmad ja suu;
inimeste näod;
mustvalged mustrid;
kontrastsed värvid;
aeglaselt liikuvad mänguasjad;
valguse ja varju erinevused;
peegel, kuigi laps ei tunne ennast veel ära.

Arengu toetamiseks võib hoida mänguasja või kontrastset pilti umbes lapse nägemiskaugusel ning liigutada seda aeglaselt vasakule ja paremale. Liigutus peab olema aeglane, sest liiga kiiresti liikuvat eset ei pruugi beebi veel jälgida.

Laps ei vaja korraga palju mänguasju. Üks lihtne kontrastne pilt, vanema nägu või aeglaselt liikuv pehme mänguasi võib pakkuda piisavalt huvi.

Beebi silmad võivad esimestel kuudel aeg-ajalt eri suundades liikuda. Kui üks silm kaldub pidevalt kõrvale, laps ei jälgi üldse valgust ega nägusid või silmas paistab ebatavaline valge helk, tuleks seda arstiga arutada.

Kahekuuse beebi kuulmine

Kahekuune laps tunneb sageli ära vanemate hääled ning võib nende peale rahuneda. Ta võib lõpetada hetkeks liigutamise, pöörata pilgu rääkija poole või muuta oma näoilmet.

Valju ja ootamatu heli võib panna beebi:

võpatama;
silmi pilgutama;
käsi laiali viskama;
nutma;
hetkeks täiesti liikumatuks jääma.

Valjule helile reageerimine kuulub kahe kuu vanuse arenguliste verstapostide hulka.

Beebiga tasub päeva jooksul palju rääkida. Vanema hääl ei toeta ainult hilisemat kõne arengut, vaid pakub ka turvatunnet.

Räägi lapsega rahulikus ja loomulikus toonis. Tema tähelepanu võivad köita ka:

vaikne laulmine;
lihtsad lastelaulud;
liisusalmid;
erinevad, kuid mitte liiga tugevad helid;
pehme kõristi;
vanema hääle kõrguse muutumine.

Lapse kuulmist ei tohiks kontrollida tema kõrva lähedal plaksutamise või valju heli tegemisega. See võib last ehmatada ja tema kuulmist kahjustada.

Kui beebi ei reageeri kunagi valjudele helidele, ei rahune tuttava hääle peale või vanemal tekib kuulmise pärast mure, tuleks nõu pidada perearsti või pereõega.

Kahekuuse beebi suhtlemine

Kuigi kahekuune ei räägi veel sõnu, toimub suhtlemise areng kiiresti. Laps õpib, et tema häälitsustele, näoilmetele ja nutule vastatakse.

Kahe kuu vanuselt võib beebi teha peale nutmise uusi helisid, näiteks:

„aa”;
„uu”;
„õõ”;
vaikseid kurguhelisid;
rõõmsaid kilkeid meenutavaid häälitsusi.

CDC järgi teeb enamik kahekuuseid peale nutmise vähemalt mõnda muud häälitsust.

Lapsega suhtlemisel tasub tema häälitsustele vastata. Kui beebi ütleb „aa”, võid sama heli korrata, naeratada ja jätta seejärel pausi. Laps võib proovida uuesti häälitseda.

Selline lihtne edasi-tagasi suhtlus õpetab vestluse põhialust: üks inimene häälitseb, teine kuulab ja vastab.

Kõne arengu toetamiseks:

vaata lapsele otsa;
räägi aeglaselt ja selgelt;
korda tema häälitsusi;
kirjelda igapäevaseid tegevusi;
laula;
jäta talle vastamiseks aega;
reageeri tema pilgule ja näoilmetele.

Näiteks võid mähkmevahetuse ajal öelda: „Võtame vana mähkme ära. Nüüd paneme puhta mähkme. Ongi valmis.”

Beebi ei mõista veel lausete tähendust, kuid õpib kuulama keele rütmi, hääletooni ja korduvaid sõnu.

Esimene teadlik naeratus

Kahe kuu vanuse üks oodatumaid arengumuutusi on sotsiaalne naeratus. See on naeratus, mis tekib vastuseks teise inimese näole, häälele või naeratusele.

Erinevalt une ajal ilmuvast refleksnaeratusest vaatab laps sotsiaalse naeratuse ajal sageli vanemale otsa ja reageerib teadlikumalt.

CDC järgi kuuluvad kahe kuu verstapostide hulka vanema näo vaatamine, vanema lähenemise üle rõõmustamine ning naeratamine, kui vanem lapsele räägib või naeratab.

Kõik lapsed ei naerata aga täpselt kahe kuu sünnipäeval. Mõni hakkab teadlikult naeratama varem ja teine veidi hiljem. Eriti tuleb arengut hinnates kasutada korrigeeritud vanust, kui laps sündis rohkem kui kolm nädalat enne tähtaega.

Naeratamist saab toetada lihtsalt:

võta laps sülle;
hoia oma nägu tema lähedal;
räägi pehme ja rõõmsa häälega;
naerata;
oota rahulikult tema vastust.

Laps ei pea iga kord naeratama. Kui ta on näljane, väsinud või ülekoormatud, võib ta pilgu hoopis kõrvale pöörata.

Kahekuuse beebi emotsionaalne areng

Kahekuune laps hakkab oma tuttavaid hooldajaid järjest enam ära tundma hääle, lõhna, puudutuse ja näo järgi. Ta võib vanema süles kiiremini rahuneda ning vaadata tuttavat nägu kauem kui võõrast eset.

Selles vanuses ei ole laps võimeline ennast veel pikalt iseseisvalt rahustama. Nutule reageerimine, sülle võtmine ja lähedus ei riku beebit ära. Vastupidi, järjepidev ja rahulik hoolitsus aitab lapsel kujundada turvatunnet.

CDC kahe kuu sotsiaalsete ja emotsionaalsete verstapostide hulka kuulub rahunemine, kui lapsega räägitakse või ta sülle võetakse.

Beebi võib rahuneda:

süles;
nahk-naha kontaktis;
toitmise ajal;
õrna kiigutamisega;
tuttava hääle peale;
rahulikus ja hämaras keskkonnas;
vanema rinnal südamehääli kuulates.

Kõik rahustamisvõtted ei tööta iga kord. Vanem õpib aja jooksul märkama, milline puudutus, asend või liikumine tema lapsele kõige paremini sobib.

Kahekuuse beebi uni

Kahe kuu vanuse lapse unerütm on veel ebaregulaarne. Mõni beebi hakkab öösel magama veidi pikemate perioodidena, kuid sage ärkamine ja toitmine on endiselt tavapärane.

WHO järgi vajavad kuni kolme kuu vanused imikud üldjuhul ööpäevas umbes 14–17 tundi kvaliteetset und, kuid üksikute laste tegelik unevajadus võib erineda.

Kahekuuse uni võib jaguneda mitmeks päevaseks ja öiseks perioodiks. Laps ei pruugi veel osata päeval ja ööl selget vahet teha.

Päeva ja öö eristamist saab tasapisi toetada:

hoia päeval tuba valgem;
jätka päeval tavapäraseid koduseid helisid;
suhtle ärkvel oleva lapsega;
tee öised toitmised vaiksemalt;
kasuta öösel hämarat valgust;
väldi öösel aktiivset mängimist;
loo enne ööund lihtne ja rahulik tegevuste järjestus.

Kindlat minutipealset päevakava ei ole kahekuusele tavaliselt vaja kehtestada. Kasulikum on jälgida lapse nälja- ja väsimusmärke.

Väsimusele võivad viidata:

haigutamine;
pilgu kõrvale pööramine;
kulmude kortsutamine;
käte ja jalgade rahutu liigutamine;
virisemine;
silmade hõõrumine;
raskem rahunemine.

Kui laps muutub üleväsinuks, võib uinumine olla keerulisem.

Kahekuuse beebi ohutu magamine

Iga une jaoks tuleb beebi asetada selili kindlale, tasasele ja horisontaalsele magamispinnale. Lapse voodis ei tohiks olla patju, lahtisi tekke, voodipehmendusi, mänguasju, beebipesa ega muid pehmeid esemeid.

AAP ohutu une soovituste järgi peab beebi magamispind olema kindel ja tasane ning laps tuleb asetada selili. Rohkem kui kümnekraadise kaldega pind ei ole beebi magamiseks ohutu.

Ohutu magamiskoht sisaldab:

nõuetele vastavat võrevoodit, hälli või beebivoodit;
kindlat madratsit;
madratsile täpselt sobivat pingul lina;
selili asetatud beebit;
vaba ja katmata nägu.

Magamiskohas ei tohiks olla:

patja;
lahtist tekki;
pehmet mänguasja;
kohevat madratsikatet;
voodipehmendust;
beebipesa;
magamisasendi fikseerijat;
muid pehmeid või lahtiseid esemeid.

Kui laps jääb magama turvahällis, lamamistoolis või kiiges, tuleks ta võimalikult kiiresti tõsta sobivale tasasele magamispinnale.

Kahekuuse beebi toitmine

Kahe kuu vanune laps saab oma vajaliku toidu rinnapiimast, imiku piimasegust või nende kombinatsioonist. Tahket toitu, putru, mahla, teed ega tavaliselt ka vett selles vanuses ei anta.

WHO soovitab võimaluse korral esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiima, mis tähendab, et laps ei vaja selle kõrval vett ega muud toitu. Kui rinnaga toitmine ei ole võimalik või pere kasutab kombineeritud toitmist, sobib lapsele eakohane imiku piimasegu.

Kahekuuse toitmisrütm võib olla endiselt ebaregulaarne. Mõni laps soovib süüa väga sageli, teine võtab korraga suurema toidukoguse ja peab pikemaid vahesid.

Rinnapiima saavate laste puhul soovitatakse lähtuda lapse soovist ning esimestel nädalatel söövad paljud beebid vähemalt kaheksa korda ööpäevas. Toitmiskordade arv võib lapsiti erineda.

Ka pudeliga toitmisel ei pea järgima ranget graafikut. NHS soovitab reageerivat toitmist, mille puhul jälgitakse lapse nälja- ja täiskõhumärke ning last ei sunnita pudelit tühjaks jooma.

Varased näljamärgid võivad olla:

pea pööramine ja otsimisliigutused;
suu avamine;
huulte limpsimine;
rusika või sõrmede imemine;
rahutu nihelemine;
vaiksed häälitsused.

Nutt on sageli juba hiline näljamärk.

Täiskõhumärgid võivad olla:

imemise aeglustumine;
pea eemale pööramine;
suu sulgemine;
käte lõdvestumine;
luti või rinna lahti laskmine;
uinumine või rahulikuks muutumine.

Kui laps sööb halvasti, on ebatavaliselt unine, oksendab korduvalt, kaalus juurde ei võta või märgi mähkmeid on tavapärasest vähem, tuleb nõu pidada tervishoiutöötajaga.

Nutt ja rahutum periood kahe kuu vanuselt

Paljud beebid nutavad teise elukuu jooksul rohkem kui esimestel nädalatel. Nutmise hulk võib suureneda umbes kuue kuni kaheksa nädala vanuses ning seejärel järk-järgult väheneda.

Nutt võib tähendada, et laps on:

näljane;
väsinud;
märja mähkmega;
liiga soojas või külmas;
gaasidest häiritud;
ülekoormatud;
lähedust vajav;
ebamugavas asendis;
haige.

Rahustamiseks võib proovida:

toitmist;
mähkme kontrollimist;
sülle võtmist;
nahk-naha kontakti;
õrna kiigutamist;
vaikset laulmist;
lapse kandmist;
röhitsemist;
valguse ja müra vähendamist;
rahulikku jalutamist.

Kui vanem tunneb, et ta ei suuda nutmist enam taluda, tuleb beebi asetada turvaliselt selili tühja võrevoodisse, minna mõneks minutiks rahunema ning kutsuda võimaluse korral keegi appi.

Beebit ei tohi kunagi raputada.

Kuidas toetada kahekuuse beebi arengut?

Kahekuune laps ei vaja keerulisi arendavaid mänguasju ega pikki treeninguid. Kõige tähtsamad arengut toetavad tegevused on lähedus, suhtlemine, vaba liikumine ja lühike kõhuli aeg.

Räägi lapsega

Kirjelda igapäevaseid tegevusi ning vasta tema häälitsustele.

Naerata ja loo silmsidet

Vanema nägu on kahekuusele üks huvitavamaid „mänguasju”.

Paku kõhuli aega

Tee mitu lühikest harjutust päevas, kui laps on ärkvel ja rahulik.

Lase lapsel vabalt siputada

Aseta laps selili kindlale mängumatile ning lase tal käsi ja jalgu liigutada.

Näita kontrastseid pilte

Mustvalged või selgete värvierinevustega pildid on beebil lihtsamini märgatavad.

Liiguta mänguasja aeglaselt

Anna lapsele võimalus eset pilguga jälgida, kuid ära liiguta seda liiga kiiresti.

Laula ja kasuta liisusalme

Korduvad helid ja vanema hääl toetavad suhtlemise arengut.

Väldi ülekoormamist

Kui laps pöörab pea kõrvale, sulgeb silmad, haigutab või muutub rahutuks, vajab ta tõenäoliselt puhkust.

Piira aega turvahällis ja lamamistoolis

Turvahäll on mõeldud eelkõige turvaliseks autosõiduks. Ärkveloleku ajal toetab arengut paremini vaba liikumine kindlal põrandapinnal.

Enneaegse beebi areng kahe kuu vanuselt

Kui laps sündis rohkem kui kolm nädalat enne eeldatavat sünnitähtaega, tuleb arenguliste verstapostide hindamisel arvestada korrigeeritud vanust.

Näiteks kui laps sündis kaheksa nädalat varem ning on kalendri järgi kahekuune, on tema korrigeeritud vanus alles ligikaudu vastsündinu oma.

CDC soovitab rohkem kui kolm nädalat enneaegselt sündinud laste puhul kasutada arengunimekirjade vaatamisel korrigeeritud vanust.

Seetõttu ei tasu enneaegse lapse oskusi võrrelda samal päeval sündinud tähtajaliste beebide oskustega. Lapse arengut jälgitakse koos perearsti, lastearsti või enneaegsete laste jälgimise meeskonnaga.

Millal tuleks lapse arengu pärast nõu küsida?

Arengulised verstapostid ei ole diagnoosimisvahend. Samas tuleks oma murest alati rääkida perearsti või pereõega, eriti kui laps:

ei reageeri valjudele helidele;
ei vaata üldse nägusid;
ei jälgi lähedalt liikuvat eset;
ei liiguta üht kätt või jalga sama palju kui teist;
tundub väga jäik;
tundub ebatavaliselt lõtv;
ei tõsta kõhuli olles kordagi pead;
ei söö hästi;
ei võta kaalus juurde;
kaotab varem märgatud oskuse;
tundub vanema arvates kuidagi teistsugune või haige.

CDC soovitab lapse arstiga rääkida siis, kui mõni eakohane verstapost puudub, laps kaotab varem omandatud oskuse või vanemal on muu arengumure.

Ühe puuduva oskuse põhjal ei saa järeldada arenguhäiret. Arst hindab lapse üldist arengut, tervist, kuulmist, nägemist, lihastoonust ja kasvamist.

Millal vajab kahekuune beebi kiiresti arstiabi?

Alla kolme kuu vanused lapsed võivad haiguse korral kiiresti halveneda. Kiiret meditsiinilist hindamist vajab kahekuune beebi, kelle kehatemperatuur on 38 °C või kõrgem, isegi kui laps näib muidu rahulik.

Kiiresti tuleb abi otsida ka siis, kui laps:

hingab raskelt või väga kiiresti;
hingamisel vajub nahk roiete vahel sisse;
muutub sinakaks, halliks või ebatavaliselt kahvatuks;
on väga unine või teda on raske äratada;
keeldub söögist;
oksendab roheliselt;
saab krambihoo;
nutab ebatavalise kõrge või nõrga häälega;
märgi mähkmeid on tavapärasest palju vähem;
tekib lööve, mis vajutamisel ei kahvatu;
ei reageeri vanemale tavapäraselt;
vanem tunneb, et lapsega on midagi tõsiselt valesti.

Kahtluse korral tuleb nii väikese lapse puhul küsida nõu pigem varem kui hiljem.

Korduma kippuvad küsimused

Mida peaks kahekuune beebi oskama?

Paljud kahekuused vaatavad vanema nägu, naeratavad suhtlemisele, teevad peale nutmise muid häälitsusi, reageerivad valjule helile, jälgivad liikumist, liigutavad mõlemat kätt ja jalga ning tõstavad kõhuli olles pead. Kõik lapsed ei omanda neid oskusi täpselt samal ajal.

Kas kahekuune beebi peab naeratama?

Sotsiaalne naeratus tekib sageli teise elukuu jooksul. Mõni laps naeratab palju, teine harvem. Kui laps ei vaata nägusid, ei reageeri häälele ega loo üldse kontakti, tasub seda arstiga arutada.

Kas kahekuune beebi peab pead hoidma?

Kahekuune võib kõhuli olles pead tõsta, kuid ei pea seda veel täiesti kindlalt hoidma. Kandmisel vajavad tema pea ja kael endiselt tuge.

Kui kaua peaks kahekuune kõhuli olema?

Paku päeva jooksul mitu lühikest kõhuli olemise hetke. Alustada võib mõnest minutist korraga ning aega suurendada vastavalt lapse taluvusele. Kõhuli aeg toimub ainult ärkvel ja järelevalve all.

Kui palju magab kahekuune beebi?

Kuni kolme kuu vanused imikud vajavad üldjuhul ligikaudu 14–17 tundi und ööpäevas, kuid une pikkus ja jaotumine võivad beebiti erineda.

Kas kahekuune võib terve öö magada?

Mõni beebi magab öösel ühe pikema perioodi, kuid enamik vajab endiselt öist toitmist. Väga pika une ning toitmise vajaduse puhul tuleb arvestada lapse kaaluiivet ja tervishoiutöötaja soovitusi.

Kui sageli peab kahekuust toitma?

Toitmiskordade arv sõltub lapsest ja toitmisviisist. Rinnapiima saavat last söödetakse tavaliselt tema soovil ning paljud lapsed söövad vähemalt kaheksa korda ööpäevas. Ka pudeliga toitmisel soovitatakse lähtuda nälja- ja täiskõhumärkidest, mitte sundida kindlat kogust.

Kas kahekuusele võib vett anda?

Tavaliselt ei vaja kahekuune rinnapiima või õigesti valmistatud piimasegu kõrval vett. WHO soovitab esimesel kuuel kuul võimaluse korral ainult rinnapiima, ilma täiendava vee või muu toiduta.

Milliseid mänguasju kahekuusele valida?

Sobivad on lihtsad kontrastsed pildid, pehme kõristi, turvaline beebipeegel ja aeglaselt liikuv mänguasi. Kõige huvitavamad on lapsele sageli siiski vanema nägu ja hääl.

Kas kahekuuse võib istuma panna?

Kahekuune ei ole iseseisvaks istumiseks valmis. Teda võib hoida süles toetatud püstisemas asendis, kuid istumisasendisse ei ole vaja patjade või seadmete abil fikseerida.

Kas kahekuune võib beebipesas magada?

Ohutu une juhiste järgi peab beebi magama selili kindlal ja tasasel madratsil ning magamiskohas ei tohiks olla pehmeid pesasid ega muid pehmeid esemeid.

Millal tuleb arsti poole pöörduda?

Arstiga tuleb kiiresti ühendust võtta, kui kahekuuse kehatemperatuur on vähemalt 38 °C, laps hingab raskelt, ei söö, on ebatavaliselt unine, oksendab roheliselt või tema käitumine muutub järsult.

Kokkuvõte

Beebi areng 2 kuu vanuselt toimub kiiresti, kuid iga laps areneb omas tempos. Kahekuune võib vaadata vanema nägu, vastata suhtlemisele naeratusega, teha uusi häälitsusi, jälgida aeglaselt liikuvat eset ning kõhuli olles pead tõsta.

Tema käte ja jalgade liikumine muutub aktiivsemaks, kuid pea vajab kandmisel endiselt tuge. Füüsilist arengut aitab toetada mitu lühikest kõhuli olemise hetke päevas ning võimalus ärkvel olles selili mängumatil vabalt siputada.

Suhtlemise arengut toetavad vanema nägu, hääl, laulmine ja beebi häälitsustele vastamine. Kahekuune ei vaja keerulisi arendavaid tegevusi. Kõige tähtsamad on turvaline lähedus, rahulik suhtlemine, piisav uni ja lapse vajadustele reageerimine.

Kahekuune saab oma toidu rinnapiimast, imiku piimasegust või nende kombinatsioonist. Toitmisel tasub järgida lapse nälja- ja täiskõhumärke. Uneks tuleb laps asetada alati selili kindlale ja tasasele magamispinnale, kus puuduvad padjad, lahtised tekid, beebipesad ja mänguasjad.

Kui laps ei reageeri helidele, ei vaata üldse nägusid, ei liiguta üht kehapoolt, tundub väga jäik või lõtv või kaotab varem omandatud oskuse, tuleb nõu pidada tervishoiutöötajaga.

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või kõrgem vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Loe lisaks beebi arengu kohta

Minibeebi.ee e-poest leiad

Autor

Minibeebi