Beebi areng 9 kuu vanuselt võib olla väga kiire ja silmanähtav. Üheksakuune laps on sageli osav istuja, liigub põrandal järjest enesekindlamalt, haarab väiksemaid esemeid sõrmedega ning proovib mänguasju erinevatel viisidel kasutada. Mõni beebi roomab juba läbi kogu kodu, tõuseb mööbli najal põlvili või püsti ning soovib kõike käega katsuda.
Samal ajal areneb kiiresti lapse suhtlemine. Üheksakuune võib reageerida oma nimele, laliseda erinevate silpidega, tõsta sülle saamiseks käed ning jäljendada täiskasvanute žeste. Ta mõistab sageli rohkem, kui ise väljendada suudab, ning kasutab oma soovide näitamiseks pilku, häälitsusi ja kehaliigutusi.
CDC järgi istub enamik üheksakuuseid ilma toeta, liigub ise istumisasendisse, tõstab esemeid ühest käest teise, kasutab toidu enda poole tõmbamiseks sõrmi, koputab kahte eset kokku, otsib maha kukkunud mänguasja ning teeb erinevaid korduvaid häälitsusi, näiteks „mamamama” ja „babababa”. Need verstapostid näitavad oskusi, mida vähemalt 75% lastest selleks vanuseks tavaliselt teeb.
Arengulised verstapostid ei ole siiski eksam. Mõni üheksakuune roomab ja tõuseb püsti, teine liigub pepul või rullides ning keskendub rohkem käelistele oskustele ja suhtlemisele. Oluline on jälgida lapse üldist arengut, mõlema kehapoole kasutamist ning uute oskuste järkjärgulist lisandumist.
Milline on üheksakuune beebi?
Üheksakuune laps on tavaliselt väga uudishimulik. Ta võib soovida jõuda iga nähtava mänguasja, juhtme, sahtli ja riiuli juurde. Kui laps on hakanud roomama või ennast toe najal kõrgemale tõmbama, tuleb kodu turvalisus kiiresti üle vaadata.
Üheksakuune beebi võib:
- istuda ilma toeta;
- ise kõhuli- või roomamisasendist istuma liikuda;
- pöörata mõlemas suunas;
- liikuda kõhuli, käpuli, pepul või rullides;
- tõusta mööbli najal põlvili;
- proovida ennast toe najal püsti tõmmata;
- seista toetatult ja võtta jalgadele keharaskust;
- tõsta esemeid ühest käest teise;
- koputada kahte mänguasja kokku;
- kasutada toidu haaramiseks sõrmi;
- otsida maha kukkunud eset;
- laliseda korduvate silpidega;
- reageerida oma nimele;
- tõsta sülle saamiseks käed;
- nautida peituse- ja plaksutamismänge;
- võõrast inimest ettevaatlikult jälgida;
- protestida, kui vanem eemaldub.
CDC üheksa kuu verstapostide hulka kuuluvad nimele vaatamine, erinevate näoilmete tegemine, vanema lahkumisele reageerimine, peitusemängu nautimine, sülle saamiseks käte tõstmine ja erinevate silpide kordamine.
Kõiki neid oskusi ei pea nägema täpselt üheksa kuu sünnipäeval. Enneaegselt sündinud lapse puhul tuleb arengut hinnata korrigeeritud vanuse järgi.
Üheksakuuse beebi füüsiline areng
Üheksa kuu vanuselt on lapse kaela-, õla-, käe-, selja-, kõhu- ja puusalihased tavaliselt varasemast palju tugevamad. Ta kontrollib oma keha paremini ning suudab liikuda ühe asendi ja tegevuse vahel järjest sujuvamalt.
Selili olles võib üheksakuune:
- kiiresti kõhule pöörata;
- tõsta jalgu ja puudutada varbaid;
- keerata ennast küljele;
- tõsta pead ja ülakeha;
- minna külje kaudu istumisasendisse;
- sirutada käed vanema poole.
Kõhuli või käpuli olles võib ta:
- toetuda sirgetele kätele;
- tõsta puusad põrandast;
- liikuda käpuli edasi;
- liikuda kõhuli;
- kiikuda edasi-tagasi;
- minna ise istuma;
- pöörata ümber oma telje;
- ronida üle madala padja või vanema jala;
- tõusta madala pinna najal põlvili.
Istudes võib laps:
- püsida pikemalt ilma toeta;
- pöörata ülakeha mänguasja poole;
- kummarduda ette või küljele;
- haarata mänguasja ja tasakaalu säilitada;
- toetada tasakaalu kaotades käe põrandale;
- liikuda istumisest kõhuli või käpuli.
CDC järgi kuuluvad üheksa kuu peamiste liikumisoskuste hulka ise istumisasendisse jõudmine ja ilma toeta istumine.
Kas üheksakuune peab ilma toeta istuma?
Enamik üheksakuuseid suudab ilma toeta istuda. Laps võib istudes mänguasjadega mängida, ülakeha pöörata ja tasakaalu kaotades käe põrandale toetada.
Kui beebi ei istu veel täiesti iseseisvalt, tasub vaadata:
- kas ta hoiab pead kindlalt;
- kas ta püsib toetatud istumisasendis;
- kas ta toetub istudes kätele;
- kas ta kasutab mõlemat kätt;
- kas ta suudab ülakeha vähemalt lühidalt kontrollida;
- kas oskus paraneb nädalate jooksul.
Istumist saab toetada järgmiselt:
- lase lapsel iga päev turvalisel põrandal mängida;
- aseta ta enda jalgade vahele istuma;
- toeta vajadusel puusadest;
- pane mänguasjad tema ette ja külgedele;
- lase lapsel esemete poole pöörata;
- harjuta istumisest küljele ja kõhuli liikumist;
- väldi lapse pikaks ajaks patjade vahele fikseerimist.
Kui üheksakuune ei suuda üldse istumisasendit kontrollida või vajub pidevalt kokku, tuleks seda perearsti, pereõe või füsioterapeudiga arutada. AAP soovitab üheksakuuse iseseisva istumise puudumisest lastearstile rääkida.
Kas üheksakuune peab roomama?
Üheksakuune ei pea tingimata klassikaliselt käpuli roomama. Roomamine ei kuulu CDC üheksa kuu kohustuslike verstapostide hulka. Lapsed võivad ühest kohast teise liikuda väga erinevalt.
Beebi võib liikuda:
- käpuli;
- kõhuli ehk sõdurroomamisega;
- pepul;
- rullides;
- ühe põlve ja ühe jalaga tõugates;
- ümber oma telje pöörates;
- mööblist või mängumatist tõmmates.
Mõni laps ei rooma klassikaliselt üldse, vaid liigub muul viisil ning hakkab hiljem toe najal seisma ja kõndima. Oluline on, et laps saaks turvaliselt liikuda, kasutaks mõlemat kehapoolt ning omandaks uusi oskusi.
NHS-i juhistes kirjeldatakse üheksa kuu ümbruses istumist, võimalikku roomamist, toe najal püstitõusmist ja jalgadele keharaskuse võtmist. Neid oskusi käsitletakse siiski ligikaudse arengujuhisena, sest laste arengutee võib erineda.
Roomamist ja põrandal liikumist saab toetada nii:
- aseta mänguasi veidi käeulatusest kaugemale;
- paku mittelibisevat ja kindlat aluspinda;
- lase lapsel võimalusel paljajalu olla;
- moodusta turvaline madal takistusrada;
- pane mänguasju eri suundadesse;
- mängi ise lapsega põrandal;
- vähenda aega liikumist piiravates seadmetes.
Püstitõusmine ja toe najal seismine
Mõni üheksakuune tõmbab ennast juba diivani, madala laua või võrevoodi serva najal püsti. Teine harjutab alles põlvitamist või jalgadele raskuse võtmist. Mõlemad võivad olla tavapärased arenguteed.
Püstitõusmise eelmärgid võivad olla:
- madalast mööblist kahe käega haaramine;
- põlvedele tõusmine;
- ühe jala ette asetamine;
- jalgadega vastu põrandat surumine;
- vanema kätest kinni hoides püsti tõusmine;
- seismine tugeva toe najal;
- põlvitades mänguasjaga mängimine.
NHS-i üheksa kuu arengujuhis märgib, et osa lapsi võib selles vanuses ennast toe najal püsti tõmmata, toetatult seista ning mööblist kinni hoides mänguasja poole kummarduda.
Lapse püstitõusmist ei ole vaja kätest üles tõmmates sundida. Kõige kasulikum on anda talle stabiilne madal pind, mille najal saab ise põlvitamist ja tõusmist katsetada.
Veendu, et:
- mööbel ei saaks ümber kukkuda;
- riiulid ja kapid oleksid seina külge kinnitatud;
- laudlinad ei ripuks lapse käeulatuses;
- pinnal ei oleks kuumi jooke ega raskeid esemeid;
- põrand ei oleks väga libe;
- teravad nurgad oleksid vajadusel kaitstud.
Kuidas õpetada last pärast püstitõusmist alla tulema?
Mõni laps oskab ennast toe najal püsti tõmmata, kuid ei tea, kuidas tagasi istuma tulla. Ta võib hakata nutma või kukkuda sirgete jalgadega tahapoole.
Vanem saab aidata lapsel:
- Põlvi kergelt painutada.
- Viia puusad tahapoole.
- Laskuda aeglaselt kükki.
- Toetuda istuli laskumisel kätele.
- Proovida sama liigutust korduvalt mängu ajal.
Toeta last pigem puusadest, mitte kätest tõmmates. Nii õpib ta oma keharaskust ise kontrollima.
Käte areng ja täpsem haaramine
Üheksa kuu vanuselt muutub lapse haaramine järjest täpsemaks. Ta kasutab endiselt sageli kogu peopesa, kuid võib hakata väiksemaid esemeid sõrmedega enda poole tõmbama.
CDC üheksa kuu verstapostide hulka kuuluvad:
- eseme ühest käest teise tõstmine;
- sõrmedega toidu enda poole tõmbamine;
- kahe eseme kokku löömine.
Üheksakuune võib:
- võtta mänguasja ühe käega;
- anda selle teise kätte;
- haarata korraga kahte eset;
- koputada mänguasju kokku;
- panna eseme karpi;
- võtta mänguasju karbist välja;
- lükata nuppu;
- pöörata raamatu pakse lehti;
- haarata toidutükke sõrmedega;
- hakata arendama pöidla ja nimetissõrme koostööd.
Täielik pintsetthaare, mille puhul laps võtab väikese eseme pöidla ja nimetissõrme otstega, võib kujuneda üheksanda elukuu paiku või järgmiste kuude jooksul.
Lapse peenmotoorikat saab toetada:
- pehmete näputoitude pakkumisega;
- mänguasjade karpi panemise ja väljavõtmisega;
- suurte klotside või rõngastega;
- ladumistopsidega;
- erineva tekstuuriga mänguasjadega;
- paksude lehtedega beebiraamatutega.
Väikeseid helmeid, münte, nööpe või muid lämbumisohtlikke esemeid ei tohi harjutamiseks kasutada.
Miks üheksakuune asju loobib ja koputab?
Üheksakuune avastab põhjuse ja tagajärje seoseid. Ta võib mänguasja maha visata, koputada seda vastu põrandat või lüüa kahte eset omavahel kokku, et vaadata, mis juhtub.
Ta uurib:
- millist heli ese teeb;
- kas kõik esemed kukuvad;
- kuhu mänguasi kaob;
- kas vanem annab selle tagasi;
- kas erinevad pinnad teevad erinevat häält;
- kuidas ese liigub.
Kukkunud mänguasja otsimine ning esemete kokku löömine kuuluvad CDC üheksa kuu arenguliste verstapostide hulka.
Lapse jaoks ei ole korduv maha viskamine kiusamine. Ta katsetab maailma toimimist. Mängu võib sõnadega toetada: „Pall kukkus maha. Seal on pall. Võtame palli üles.”
Suhtlemine ja lalisemine
Üheksakuuse lalin võib hakata kõlama järjest rohkem päris kõne moodi. Laps kombineerib täis- ja kaashäälikuid ning kordab samu silpe erineva hääletooniga.
Ta võib öelda:
- „ma-ma-ma”;
- „ba-ba-ba”;
- „da-da-da”;
- „ga-ga-ga”;
- „pa-pa-pa”;
- „ka-ka-ka”.
Need ei pruugi veel olla tähenduslikud sõnad. Laps harjutab häälikute moodustamist ja vestluse rütmi. Mõni beebi võib öelda midagi, mis kõlab nagu „emme” või „issi”, kuid kasutada seda veel juhuslikult.
CDC järgi teeb enamik üheksakuuseid palju erinevaid korduvaid helisid ning tõstab sülle saamiseks käed.
Kõne arengut saab toetada järgmiselt:
- Vasta lapse häälitsustele.
- Korda tema tehtud silpe.
- Lisa silbile lihtne sõna.
- Jäta lapsele vastamiseks paus.
- Nimeta tuttavaid inimesi ja esemeid.
- Kirjelda igapäevaseid tegevusi.
- Vaadake koos pildiraamatuid.
- Laula korduvate sõnadega laule.
Näiteks:
Beebi: „Ba-ba!”
Vanem: „Pall! Sul on sinine pall.”
Laps õpib kõige paremini päris inimesega suheldes. Ta vajab võimalust ise häälitseda ning näha, kuidas täiskasvanu tema katsetele reageerib. AAP soovitab selles vanuses kasutada lihtsat ja konkreetset kõnet, nimetada tuttavaid esemeid ning jätta lapsele vestluses vastamiseks aega.
Kas üheksakuune peaks oma nimele reageerima?
Enamik üheksakuuseid vaatab või pöörab pea, kui neid nimepidi kutsutakse. Laps ei pruugi reageerida iga kord, eriti kui ta on süvenenud huvitavasse mängu. Oma nimele vaatamine kuulub siiski CDC üheksa kuu verstapostide hulka.
Kui laps ei reageeri kunagi oma nimele ega teistele helidele, tasub seda arutada tervishoiutöötajaga. Kuulmist võib olla vaja hinnata ka siis, kui vastsündinu kuulmissõeluuring oli korras.
Žestid ja kehakeel
Üheksakuune suhtleb veel suuresti ilma sõnadeta. Ta võib:
- tõsta sülle saamiseks käed;
- sirutada soovitud eseme poole;
- lükata ebasoovitava asja eemale;
- pöörata pea toidust ära;
- plaksutada või seda harjutada;
- lehvitamist jäljendada;
- vaadata vaheldumisi vanemat ja mänguasja;
- anda mänguasja vanema kätte;
- kasutada erinevaid näoilmeid.
Aasta lõpu poole hakkavad lapsed oma soove järjest rohkem žestide, osutamise ja liikumise abil väljendama.
Vanem saab žeste toetada, lehvitades hüvastijätuks, plaksutades laulu ajal ning osutades esemetele, mida ta nimetab.
Võõrastamine ja lahkumisärevus
Üheksakuune võib suhtuda võõrastesse inimestesse ettevaatlikult ja soovida püsida tuttava vanema lähedal. Ta võib nutta, kui vanem toast lahkub, ning sirutada kiiresti sülle saamiseks käed.
CDC üheksa kuu sotsiaalsete verstapostide hulka kuuluvad võõraste suhtes tagasihoidlik olemine, erinevate näoilmete näitamine ning vanema lahkumisele reageerimine.
Lapse toetamiseks:
- ära sunni teda võõra inimese sülle;
- lase tal uut inimest vanema lähedusest jälgida;
- ütle enne lahkumist rahulikult, et tuled tagasi;
- harjuta lühikesi eemaldumisi;
- mängi peitusemängu;
- säilita tuttavad une- ja söögirutiinid;
- paku ebakindluse ajal lähedust.
Võõrastamine ei tähenda, et laps on ära hellitatud. Ta eristab nüüd tuttavaid ja võõraid inimesi varasemast paremini.
Mõtlemine ja esemete püsivus
Üheksakuune hakkab üha paremini mõistma, et ese on olemas ka siis, kui ta seda parajasti ei näe. Seda nimetatakse esemete püsivuseks.
Laps võib:
- otsida maha kukkunud lusikat;
- vaadata mööbli alla veerenud palli poole;
- tõsta mänguasja pealt riide;
- avada karbi, kuhu ese pandi;
- otsida vanemat ukse suunast;
- nautida peitusemängu.
Maha kukkunud eseme otsimine ja peitusemängule naeratamise või naeruga reageerimine kuuluvad üheksa kuu tüüpiliste verstapostide hulka.
Sobiv mäng on peita mänguasi osaliselt õhukese riide alla ja lasta lapsel see ise üles leida. Riiet ei tohi jätta lapse näole ega anda talle järelevalveta magamiseks.
Sobivad mängud üheksakuusele
Üheksakuune ei vaja keerulisi elektroonilisi mänguasju. Kõige paremini toetavad arengut liikumine, kordused ja vanemaga suhtlemine.
Peitusemäng
Peida nägu käte taha või mänguasi osaliselt riide alla. See arendab esemete püsivuse mõistmist.
Karbi täitmine ja tühjendamine
Pane madalasse karpi mõned suured turvalised mänguasjad. Lase lapsel neid välja võtta ja tagasi panna.
Esemete kokku koputamine
Anna lapsele mõlemasse kätte üks kerge ese ning näita, kuidas neid kokku lüüa.
Palli veeretamine
Veereta pehmet palli aeglaselt lapse poole. Ta võib palli peatada, lükata või sellele roomates järele minna.
Roomamist motiveeriv mäng
Aseta mänguasi veidi käeulatusest eemale. Ära liiguta seda pidevalt lapse eest ära, vaid anna talle võimalus selleni jõuda.
Madala toe najal põlvitamine
Aseta mänguasi stabiilse madala pinna peale. Toeta vajadusel last puusadest, kui ta proovib põlvitada.
Pildiraamatud
Näita suuri pilte ning nimeta loomi, inimesi ja igapäevaseid esemeid. Lase lapsel ise pakse lehti katsuda.
Laulud ja plaksutamismängud
Kasuta korduvaid sõnu, käeliigutusi ja pause. Laps võib hakata liigutusi matkima.
Ladumistopsid ja rõngad
Laps ei pea veel oskama neid õigesti laduda. Ta võib neid katsuda, koputada, ümber lükata ja karpi panna.
NHS soovitab selles vanuses lugeda pildiraamatuid, vastata lapse lalinule, kasutada lihtsaid lauseid ning mängida lapsega tema kõrgusel.
Üheksakuuse beebi uni
WHO järgi vajavad 4–11 kuu vanused imikud ööpäevas tavaliselt kokku 12–16 tundi kvaliteetset und, sealhulgas päevauinakud. Laste unevajadus ja une jaotumine võivad siiski erineda.
Üheksakuune võib:
- teha kaks või kolm päevauinakut;
- magada öösel pikemaid perioode;
- ärgata endiselt söömiseks;
- ärgata püstitõusmise või roomamise harjutamise tõttu;
- muutuda lahkumisärevuse tõttu rahutumaks;
- tõusta voodis istuma või püsti;
- vajada öösel vanema kinnitust ja lähedust.
Üheksakuune ei pea terve öö järjest magama. Öised ärkamised võivad olla seotud nälja, haiguse, hammaste tuleku, arenguliste muutuste või lähedusevajadusega.
Und võivad toetada:
- rahulik ja korduv õhturutiin;
- päeval piisav liikumine;
- päevavalguses õues käimine;
- õhtul vaiksem keskkond;
- öösel hämar valgustus;
- lapse väsimusmärkide jälgimine;
- tuttav ja turvaline magamiskoht.
Väsimusmärgid võivad olla haigutamine, silmade hõõrumine, rahutu liikumine, virisemine ja mängu vastu huvi kadumine.
Ohutu magamine üheksa kuu vanuselt
Laps tuleb iga une alguses asetada selili kindlale, tasasele ja horisontaalsele magamispinnale. Kui beebi oskab iseseisvalt mõlemas suunas pöörata, võib ta pärast selili magama panemist ise valitud asendisse jääda.
Magamiskohas peaks olema ainult:
- nõuetele vastav võrevoodi või muu imikule sobiv voodi;
- kindel ja tasane madrats;
- madratsile täpselt sobiv pingul lina;
- laps.
Voodis ei tohiks olla:
- patju;
- lahtisi tekke;
- pehmeid mänguasju;
- voodipehmendusi;
- beebipesa;
- magamisasendi fikseerijat;
- kohevaid madratsikatteid;
- raskustega tekke või magamiskotte.
Kui laps jääb magama turvahällis, kärus, kiiges või kandmisvahendis, soovitatakse ta võimalikult kiiresti tõsta sobivale kindlale ja tasasele magamispinnale.
Kui laps hakkab võrevoodis istuma või püsti tõusma, tuleb madrats viia tootja juhise järgi kõige madalamasse sobivasse asendisse. Voodis ei tohi olla suuri mänguasju ega patju, mida laps saaks väljaronimiseks astmena kasutada.
Üheksakuuse beebi toitmine
Üheksa kuu vanuse lapse põhitoidus on endiselt tähtsal kohal rinnapiim või imiku piimasegu. Lisatoit annab aga järjest suurema osa energiast ja toitainetest ning aitab lapsel õppida perega koos söömist.
WHO soovitab 9–23 kuu vanusele lapsele tavaliselt kolm kuni neli lisatoidukorda päevas. Lapse vajaduse järgi võib lisada toitvaid vahepalasid. Rinnaga toitmist võib jätkata lapse ja pere soovil.
Üheksakuusele võib pakkuda:
- putru;
- pehmeks keedetud köögivilju;
- pehmeid puuvilju;
- liha;
- luudeta kala;
- muna;
- läätsi ja ube;
- maitsestamata täisrasvast jogurtit;
- pehmet pastat;
- pehmet leiba;
- kodujuustu sobivas koguses;
- pehmeid näputoite;
- rauaga rikastatud beebiputru.
Lapse toidulaual peaks olema regulaarselt rauarikkaid ja toitainerikkaid toite. Piim jääb siiski oluliseks energia ja toitainete allikaks ka teisel elupoolaastal.
Toidu tekstuur üheksa kuu vanuses
Üheksakuune võiks võimaluse korral tutvuda erinevate tekstuuridega. Ainult täiesti siledate püreede asemel võib pakkuda:
- kahvliga purustatud toitu;
- pehmeid tükke;
- paksemat putru;
- pehmet näputoitu;
- pere toitu, mis on valmistatud ilma liigse soola ja suhkruta.
WHO soovitab toidu konsistentsi ja mitmekesisust lapse vanuse ning oskuste kasvades järk-järgult suurendada. Enamik lapsi suudab juba umbes kaheksa kuu vanuselt süüa sobivaid näputoite.
Sobiv näputoit võiks olla:
- pehme;
- kergesti igemete vahel purunev;
- piisavalt suur, et laps saaks seda haarata;
- ilma kõvade kontide, seemnete või kestadeta.
Näiteks võib pakkuda:
- pehmet brokoliõisikut;
- küpset banaani;
- avokaadoviilu;
- pehmeks küpsetatud porgandit;
- bataadiviilu;
- omletiriba;
- pehmet pirni;
- hästi küpsetatud pastat;
- kondita kala;
- pehmet lihariba.
Söömine peab olema turvaline
Söömise ajal peab laps:
- istuma sirgelt;
- olema sobivas söögitoolis;
- olema turvarihmaga kinnitatud;
- olema ärkvel;
- olema täiskasvanu pideva järelevalve all.
Vältida tuleb toidu vorme, mis võivad hingamisteid blokeerida, näiteks terveid viinamarju, toorest porgandit ja terveid pähkleid. WHO soovitab vältida toite, mille kuju või kõvadus võib põhjustada lämbumise.
Üheksakuusele ei tohi anda:
- terveid pähkleid;
- terveid viinamarju;
- kõva toorest porgandit;
- terveid kirsstomateid;
- suuri vorstirattaid;
- popkorni;
- kõvu komme;
- lusikatäit paksu pähklivõid;
- kontidega liha või kala.
Ümarad toidud tuleb sobivalt lõigata ja kõvad toidud pehmeks küpsetada.
Öökimine ja lämbumine
Tükilisema toiduga harjuv laps võib aeg-ajalt öökida. Öökimine on tavaliselt lärmakas: laps köhib, teeb häält, ajab keele ette ja võib muutuda näost punaseks.
Lämbumise korral ei pruugi laps:
- hingata;
- köhida;
- nutta;
- häält teha.
Lämbumine on erakorraline olukord. Kõigil lapsega tegelevatel täiskasvanutel on kasulik õppida imiku lämbumise korral esmaabi.
Toitu ei tohi anda siis, kui laps lamab, roomab, mängib või liigub autos.
Milliseid toite vältida?
Üheksakuusele ei sobi:
- mesi;
- terved pähklid;
- rohke soolaga toit;
- lisatud suhkruga toit;
- magusad joogid;
- pastöriseerimata piimatooted;
- toored või alaküpsed munad, liha ja kala;
- kontidega kala või liha;
- kõvad ümarad toidud.
Mett ei tohi anda enne lapse 12 kuu vanuseks saamist imikubotulismi ohu tõttu. Terved pähklid võivad väikelapsele põhjustada lämbumise.
Vesi ja joogitops
Lisatoidu kõrvale võib üheksakuusele pakkuda vett avatud tassist või vabavoolulisest joogitopsist.
Rinnapiim või imiku piimasegu jääb endiselt oluliseks joogiks. Mahla, magusaid jooke ja teed ei ole beebile vaja pakkuda.
Lehmapiima võib kasutada väikestes kogustes toidu valmistamisel, kuid põhijoogina ei soovitata seda enne esimest sünnipäeva.
Hammaste tulek
Üheksakuusel võib olla mitu hammast, üks hammas või mitte ühtegi. Hammaste lõikumise aeg erineb laste vahel palju.
Hammaste tulekule võivad viidata:
- suurenenud ilastamine;
- soov esemeid närida;
- punetav või tundlik ige;
- sõrmede suhu panemine;
- tavapärasest suurem rahutus;
- ajutiselt häiritud uni.
Närimiseks võib pakkuda jahutatud, kuid mitte külmutatud närimislelu. Esimese hamba ilmumisel tuleb alustada hammaste puhastamist väikese pehme hambaharjaga.
Kõrget palavikku, korduvat oksendamist, tugevat kõhulahtisust või väga haiglast olekut ei tohiks pidada ainult hammaste tulekuks.
Koduse keskkonna turvalisus
Üheksakuune võib liikuda kiiresti ja jõuda esemeteni, mis olid veel mõni nädal tagasi täiesti kättesaamatud.
Kontrolli, et:
- treppidel oleksid õigesti paigaldatud turvaväravad;
- kapid ja riiulid oleksid seina külge kinnitatud;
- teler ei saaks ümber kukkuda;
- juhtmed ja ruloonöörid oleksid kättesaamatud;
- ravimid oleksid lukustatud;
- puhastusvahendid oleksid lukustatud;
- nööppatareid ja magnetid oleksid kättesaamatud;
- kuumad joogid oleksid lauaservast eemal;
- laudlinad ei ripuks alla;
- pistikupesad ja elektriseadmed oleksid turvalised;
- põrandal ei oleks väikeseid esemeid;
- aknad ja rõduuksed oleksid turvalised;
- võrevoodi madrats oleks vajadusel madalamale viidud.
AAP soovitab hoida kilekotid, nöörid ja aknakatete nöörid lapse käeulatusest eemal ning paigutada võrevoodi akendest kaugemale.
Beebikõndimistooli ei ole kõndimise õpetamiseks vaja. Liikuv laps võib sellega kiiresti jõuda treppide, kuumade pindade või ohtlike esemete juurde.
Ekraaniaeg
Üheksakuune ei vaja telefoni, tahvelarvutit ega televiisorit. Ta õpib kõige paremini põrandal liikudes, esemeid uurides ja päris inimestega suheldes.
WHO ei soovita alla üheaastastele istuvat ekraaniaega. Samuti ei soovitata hoida last järjest üle ühe tunni kärus, söögitoolis, turvahällis või muus liikumist piiravas vahendis. Rahulikul ajal tuleks eelistada raamatute vaatamist ja vanemaga jutustamist.
Mängimise ja söömise ajal tasub ka taustal mängiv televiisor välja lülitada.
Enneaegse üheksakuuse beebi areng
Kui laps sündis rohkem kui kolm nädalat enne eeldatavat sünnitähtaega, tuleb arenguliste verstapostide hindamisel kasutada korrigeeritud vanust.
Näiteks kaks kuud enne tähtaega sündinud üheksakuuse lapse korrigeeritud vanus on ligikaudu seitse kuud. Tema istumist, roomamist, haaramist ja lalisemist tuleks võrrelda pigem tähtajaliselt sündinud seitsmekuuse kui üheksakuuse lapse arenguga.
CDC soovitab enneaegselt sündinud laste arengunimekirjade kasutamisel lähtuda korrigeeritud vanusest.
Millal tuleks lapse arengu pärast nõu küsida?
Perearsti, pereõe, lastearsti või füsioterapeudiga tasub nõu pidada, kui üheksakuune:
- ei kontrolli pead;
- ei reageeri helidele;
- ei vaata nägusid;
- ei reageeri kunagi oma nimele;
- ei naerata ega suhtle häälitsustega;
- ei lalise;
- ei siruta mänguasjade poole;
- ei haara ega hoia esemeid;
- ei tõsta esemeid ühest käest teise;
- ei kasuta mõlemat kätt või jalga võrdselt;
- ei pööra;
- ei suuda üldse istumisasendit kontrollida;
- ei liigu mingil viisil;
- ei võta toetatult jalgadele keharaskust;
- tundub väga jäik;
- tundub ebatavaliselt lõtv;
- sööb halvasti või ei võta kaalus juurde;
- kaotab varem omandatud oskuse.
NHS soovitab arengu hindamist kaaluda muu hulgas siis, kui üheksakuune ei hoia esemeid, ei tõsta mänguasja ühest käest teise, ei pööra, ei istu iseseisvalt, ei liigu ega võta toetatult jalgadele raskust.
Varem omandatud oskuse kadumine vajab alati kiiret hindamist. CDC soovitab mitte jääda mure korral lihtsalt ootama, vaid rääkida lapse arstiga ja vajadusel küsida arengulist hindamist.
Millal vajab üheksakuune kiiresti arstiabi?
Kiiret meditsiinilist abi tuleb otsida, kui laps:
- hingab raskelt või väga kiiresti;
- tõmbab hingamisel roietevahelisi piirkondi sisse;
- muutub sinakaks, halliks või väga kahvatuks;
- on ebatavaliselt unine või teda on raske äratada;
- ei reageeri tavapäraselt;
- keeldub joogist;
- oksendab roheliselt;
- saab krambihoo;
- märgi mähkmeid on tavapärasest oluliselt vähem;
- tekib lööve, mis vajutamisel ei kahvatu;
- saab raske allergilise reaktsiooni;
- on vanema hinnangul selgelt ja tõsiselt haige.
Eestis saab tervisemure korral nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
Korduma kippuvad küsimused
Mida peaks üheksakuune beebi oskama?
Paljud üheksakuused istuvad ilma toeta, liiguvad ise istumisasendisse, tõstavad esemeid ühest käest teise, koputavad mänguasju kokku, otsivad maha kukkunud eset, reageerivad oma nimele ja lalisevad korduvate silpidega.
Kas üheksakuune peab istuma?
Enamik üheksakuuseid istub ilma toeta. Kui laps ei suuda üldse istumisasendit kontrollida, tasub seda tervishoiutöötajaga arutada.
Kas üheksakuune peab roomama?
Ei pea. Roomamine ei ole CDC üheksa kuu põhiverstapost. Laps võib liikuda kõhuli, pepul, rullides või muul viisil.
Kas üheksakuune peab püsti tõusma?
Ei pea. Mõni üheksakuune tõmbab ennast juba toe najal püsti, teine alles põlvitab või harjutab jalgadele raskuse võtmist.
Kas üheksakuune peab oma nimele reageerima?
Enamik üheksakuuseid vaatab, kui neid nimepidi kutsutakse. Kui laps ei reageeri kunagi nimele ega muudele helidele, tasub seda arstiga arutada.
Kas „mamama” tähendab juba emmet?
Mitte tingimata. Üheksakuune võib silpe harjutada ilma, et need oleksid kindla tähendusega. Tähenduslik sõna on heli, mida laps kasutab järjepidevalt sama inimese, eseme või tegevuse kohta.
Kui palju üheksakuune magab?
4–11 kuu vanused lapsed vajavad tavaliselt ööpäevas kokku 12–16 tundi und koos päevauinakutega.
Kas üheksakuune peab terve öö magama?
Ei pea. Öised ärkamised võivad olla seotud nälja, hammaste tuleku, arenguliste muutuste, haiguse või lähedusevajadusega.
Mitu korda päevas üheksakuusele lisatoitu pakkuda?
WHO soovitab 9–23 kuu vanusele tavaliselt kolm kuni neli lisatoidukorda päevas. Söögikordade arv ja kogus sõltuvad lapse isust, piimatoidust ning individuaalsetest vajadustest.
Kas üheksakuune võib süüa pere toitu?
Jah, kui toit on pehme, sobiva tekstuuriga ning valmistatud ilma liigse soola ja suhkruta. Kõvad, ümarad ja lämbumisohtlikud osad tuleb eemaldada või sobivalt töödelda.
Kas üheksakuune võib süüa näputoitu?
Jah. Enamik lapsi suudab kaheksanda elukuu paiku sobivaid näputoite süüa. Toit peab olema pehme ning laps peab istuma sirgelt ja olema pideva järelevalve all.
Kas üheksakuusele võib vett anda?
Jah, lisatoidu kõrvale võib pakkuda vett avatud tassist või vabavoolulisest joogitopsist. Rinnapiim või imiku piimasegu jääb endiselt oluliseks joogiks.
Kas üheksakuune võib juua lehmapiima?
Lehmapiima võib kasutada toidu valmistamisel, kuid põhijoogina ei soovitata seda enne esimest sünnipäeva.
Kas üheksakuune võib süüa mett?
Ei. Mett ei tohi anda enne 12 kuu vanust imikubotulismi ohu tõttu.
Miks üheksakuune võõraid kardab?
Laps eristab tuttavaid ja võõraid inimesi järjest paremini. Võõrastamine ja vanema lahkumisele reageerimine on selles vanuses tavalised arengulised nähtused.
Kas last tuleb öösel kõhult selili keerata?
Laps tuleb iga une alguses selili asetada. Kui ta oskab iseseisvalt mõlemas suunas pöörata, võib ta enda valitud asendisse jääda. Magamiskoht peab olema tühi ja madrats kindel ning tasane.
Millised mänguasjad üheksakuusele sobivad?
Sobivad ladumistopsid, suured rõngad, pehmed pallid, tegevuskuubikud, kõristid, närimislelud, pildiraamatud, lihtsad karbid ja turvalised mänguasjad, mida saab käest kätte tõsta ning kokku koputada.
Kokkuvõte
Beebi areng 9 kuu vanuselt võib tuua kaasa palju uusi liikumis-, käelisi ja suhtlemisoskusi. Üheksakuune istub sageli ilma toeta, liigub ise istumisasendisse, tõstab esemeid ühest käest teise ning kasutab toidu haaramiseks järjest osavamalt sõrmi.
Mõni üheksakuune roomab, tõuseb põlvili või tõmbab ennast mööbli najal püsti. Need oskused ei ole siiski kõigil lastel samaks vanuseks olemas. Klassikaline roomamine ei ole kohustuslik, kui laps liigub muul viisil ja tema üldine areng edeneb.
Laps võib reageerida oma nimele, laliseda korduvate silpidega, tõsta sülle saamiseks käed ning otsida maha kukkunud mänguasja. Peitusemäng, esemete karpi panemine, pildiraamatud, laulud ja põrandal liikumine toetavad tema arengut.
Üheksakuuse põhitoidus on endiselt oluline rinnapiim või imiku piimasegu. Lisatoitu võib WHO soovituse järgi pakkuda tavaliselt kolm kuni neli korda päevas. Toit võiks muutuda järk-järgult mitmekesisemaks ja tükilisemaks ning laps võib süüa sobivaid pehmeid näputoite.
Iga une alguses tuleb laps asetada selili kindlale ja tasasele magamispinnale. Voodis ei tohiks olla patju, lahtisi tekke, pehmeid mänguasju, voodipehmendusi ega beebipesa.
Kui üheksakuune ei reageeri helidele, ei haara mänguasju, ei suuda istumisasendit kontrollida, ei kasuta mõlemat kehapoolt või kaotab varem omandatud oskuse, tuleb nõu pidada tervishoiutöötajaga.
Vaata lisaks:
- Beebi areng 1 kuu vanuselt
- Beebi areng 2 kuu vanuselt
- Beebi areng 3 kuu vanuselt
- Beebi areng 4 kuu vanuselt
- Beebi areng 5 kuu vanuselt
- Beebi areng 6 kuu vanuselt
- Beebi areng 7 kuu vanuselt
- Beebi areng 8 kuu vanuselt
- Beebi areng kuude kaupa
- Millal beebi hakkab istuma?
- Millal beebi hakkab roomama?
- Millal beebi hakkab kõndima?
- Millal beebi hakkab rääkima?
- Lisatoit beebile
- Beebi une regressioon
- Beebi palavik
- Beebi nohu
Meie e-poest minibeebi.ee leiad jätgnevad vajaminevad tooted:
- libisemisvastased sokid ja sukapüksid
- arendavad mänguasjad
- bareoot jalanõud
- käimistoed ja tõukeautod
- reisivoodid
- elektroonika
- voodipesu
