Beebi areng 8 kuu vanuselt ning kaheksakuuse lapse tähtsamad oskused

Beebi areng 8 kuu vanuselt: istumine, roomamine, lisatoit, uni ja mängud

Beebi areng

Beebi areng 8 kuu vanuselt on sageli täis liikumist, katsetamist ja uusi avastusi. Kaheksakuune võib juba ilma toeta istuda, pöörata mõlemas suunas, liikuda kõhuli või käpuli ning proovida toe najal põlvitada. Ta haarab mänguasju järjest täpsemalt, tõstab neid ühest käest teise, koputab esemeid kokku ja otsib pilguga maha kukkunud mänguasja.

Kaheksakuune laps suhtleb palju ka ilma päris sõnadeta. Ta laliseb, kasutab korduvaid silpe, reageerib oma nimele ning annab kehakeele, pilgu ja häälitsustega teada, mida ta soovib. Mõni laps võib hakata võõraid inimesi ettevaatlikumalt vaatama või protestida, kui vanem ruumist lahkub.

CDC-l ei ole eraldi kaheksa kuu vanuse arenguliste verstapostide loendit. Kaheksakuune asub kuue ja üheksa kuu arenguetappide vahel. Üheksa kuu vanuseks suudavad paljud lapsed ilma toeta istuda, ise istumisasendisse liikuda, esemeid ühest käest teise tõsta, toitu sõrmedega enda poole tõmmata, kukkunud mänguasja otsida ning korrata silpe, näiteks „mamama” ja „babababa”. Need on oskused, mille poole kaheksakuune sageli liigub, kuid ta ei pea neid veel kõiki valdama.

Kõik lapsed arenevad erinevalt. Mõni kaheksakuune roomab juba kiiresti läbi toa, teine liigub kõhuli, pepul või rullides. Mõni tõuseb toe najal põlvili, teine keskendub veel kindla istumise harjutamisele. Oluline ei ole võrrelda last teistega, vaid jälgida, kas tema oskused järk-järgult arenevad ja kas ta kasutab mõlemat kehapoolt.

Milline on kaheksakuune beebi?

Kaheksa kuu vanune laps võib olla väga liikuv, uudishimulik ja suhtlemisaldis. Ta tahab puudutada peaaegu kõike, mida näeb, ning proovib sageli mänguasju ja muid esemeid suhu panna.

Kaheksakuune võib:

  • istuda ilma toeta;
  • liikuda ise istumisasendisse või seda harjutada;
  • pöörata mõlemas suunas;
  • liikuda kõhuli, käpuli, pepul või rullides;
  • tõsta kõhuli olles puusi ja tuua põlvi keha alla;
  • võtta käpuli asendi ja selles edasi-tagasi kiikuda;
  • tõusta madala toe najal põlvili;
  • haarata mänguasju ühe või mõlema käega;
  • tõsta esemeid ühest käest teise;
  • koputada kahte mänguasja omavahel kokku;
  • otsida maha kukkunud eset;
  • kasutada toidu haaramiseks kogu peopesa ja sõrmi;
  • laliseda korduvate silpidega;
  • reageerida oma nimele;
  • sirutada sülle saamiseks käsi;
  • võõrast inimest ettevaatlikult jälgida;
  • protestida, kui vanem eemaldub;
  • nautida peitusemängu.

Osa neist oskustest kujuneb alles üheksanda elukuu jooksul. Näiteks ise istumisasendisse jõudmine ja täiesti ilma toeta istumine kuuluvad CDC üheksa kuu verstapostide hulka.

Kaheksakuuse beebi füüsiline areng

Kaheksa kuu vanuselt on lapse kaela-, õla-, käe-, selja-, kõhu- ja puusalihased varasemast palju tugevamad. Laps suudab oma keha teadlikumalt juhtida ning proovib erinevaid võimalusi soovitud mänguasja või inimese juurde jõudmiseks.

Selili olles võib kaheksakuune:

  • pöörata kiiresti küljele või kõhule;
  • tõsta jalgu ja haarata varvastest;
  • istumisasendi poole tõusta;
  • sirutada käsi vanema või mänguasja poole;
  • keerata keha üle keskjoone;
  • tõsta pead ja õlgu põrandast.

Kõhuli olles võib laps:

  • toetuda sirgetele kätele;
  • kanda raskust ühelt käelt teisele;
  • sirutada ühe käe mänguasja poole;
  • pöörata ümber oma telje;
  • tuua põlvi kõhu alla;
  • tõsta puusasid;
  • liikuda kõhuli edasi või tagasi;
  • minna käpuli asendisse;
  • kiikuda käpuli edasi-tagasi;
  • hakata roomama.

Istudes võib kaheksakuune:

  • püsida ilma käte toeta;
  • keha mänguasja poole pöörata;
  • haarata eseme küljelt;
  • tasakaalu kaotades käe maha toetada;
  • minna istumisest küljele;
  • proovida istumisest kõhuli või käpuli liikuda.

NHS-i arengujuhiste järgi kujuneb iseseisev istumine sageli 7.–9. elukuu jooksul. Umbes 8.–12. elukuu vahel võivad lapsed hakata käpuli roomama, pepul liikuma ja istumisasendist teise asendisse üle minema. Need vahemikud on üldised ning areng võib kulgeda erinevas järjekorras.

Kas kaheksakuune peab istuma?

Paljud kaheksakuused istuvad juba ilma toeta, kuid mõni vajab endiselt tasakaalu hoidmiseks käsi või kerget tuge puusade ümber.

Istuma õppiv kaheksakuune võib:

  • toetuda ettepoole ühele või mõlemale käele;
  • istuda mõne minuti ilma toeta;
  • tasakaalu kaotades küljele vajuda;
  • sirutada ühe käe mänguasja poole;
  • pöörata ülakeha;
  • toetada kukkumise vältimiseks käe küljele;
  • liikuda istumisest kõhuli;
  • proovida ise istumisasendisse tulla.

Üheksa kuu vanuseks istub enamik lapsi ilma toeta ning osa suudab ise lamamis- või roomamisasendist istuma liikuda. Kaheksakuune ei pea neid oskusi veel täielikult valdama.

Istumise arengut saab toetada nii:

  • lase lapsel palju põrandal mängida;
  • jätka kõhuli liikumise võimaldamist;
  • aseta laps enda jalgade vahele istuma;
  • toeta teda vajadusel puusadest;
  • paku mänguasju ette ja külgedele;
  • lase lapsel mänguasja poole pöörata;
  • vähenda tuge järk-järgult;
  • harjuta istumisest küljele ja kõhuli liikumist.

Lapse istumiseks ei ole vaja teda pikaks ajaks patjade vahele fikseerida. Iseseisva istumise jaoks on vaja kerelihaste jõudu, tasakaalu ja võimalust keha vabalt kasutada.

Kas kaheksakuune peab roomama?

Kaheksakuune ei pea veel roomama. Roomamine algab sageli 7.–10. elukuu vahel, kuid osa lapsi alustab hiljem ning mõni jätab klassikalise käpuli roomamise etapi vahele.

Lapsed võivad liikuda väga erinevalt:

  • klassikaliselt käpuli;
  • kõhuli ehk sõdurroomamisega;
  • pepul liikudes;
  • ühe põlve ja ühe jalaga tõugates;
  • rullides;
  • tagurpidi liikudes;
  • ümber oma telje pöörates.

Pepul või külgsuunas liikumine võib olla lapse jaoks täiesti toimiv viis ühest kohast teise jõudmiseks. Mõni pepul liikuv laps hakkab hiljem otse püsti tõusmist ja kõndimist harjutama, ilma et ta klassikaliselt roomaks.

Roomamisele valmistumisest võivad märku anda:

  • käpuli asendi võtmine;
  • edasi-tagasi kiikumine;
  • põlvede kõhu alla tõmbamine;
  • kõhuli ühe käega mänguasja haaramine;
  • ümber oma telje pööramine;
  • tagurpidi nihkumine;
  • istumisest küljele liikumine;
  • mänguasja poole jõudmise tugev soov.

Roomamist ei ole vaja lapse käsi ja jalgu liigutades talle jõuga õpetada. Kõige kasulikum on turvaline põrandapind, piisavalt ruumi ja veidi käeulatusest eemal olev huvitav mänguasi.

Miks laps liigub tagurpidi?

Paljud beebid hakkavad enne edasiliikumist tagurpidi nihkuma. Selle põhjuseks võib olla see, et käed ja ülakeha on jalgadest tugevamad. Kui laps surub kätega vastu põrandat, liigub tema keha mänguasjast hoopis eemale.

Tagurpidi liikumine võib last pahandada, kuid see on tavaliselt ajutine arenguetapp. Põrandal mängimine, käpuli asendi harjutamine ja jalgadele tuge pakkuv mittelibisev pind aitavad lapsel uusi liikumisvõimalusi avastada.

Väga libedatel sokkidel või siledal põrandal võib tõuke saamine olla keerulisem. Paljajalu või hästi istuvate libisemisvastaste sokkidega saab laps jalgu paremini kasutada.

Toe najal põlvitamine ja püstitõusmise eelmärgid

Mõni kaheksakuune hakkab madala mööblieseme, diivani või vanema najal põlvitama. Osa lapsi võib proovida ka üht jalga ette panna ja ennast kõrgemale lükata.

Püstitõusmisele valmistumisest võivad märku anda:

  • kätega mööblist haaramine;
  • põlvedele tõusmine;
  • ühe põlve kõrvale jala asetamine;
  • diivani või mänguasjakasti najal keha üles tõmbamine;
  • jalgadele raskuse võtmine;
  • vanema kätest kinni hoides püsti surumine.

Kaheksakuune ei pea veel toe najal püsti tõusma. NHS-i üheksa kuu juhises on püstitõusmine ja toe najal seismine oskused, mis võivad kujuneda üheksanda kuu paiku või hiljem.

Kui laps hakkab ennast mööbli najal üles tõmbama, tuleb kodu turvalisus kiiresti üle vaadata. Kerged lauad, riiulid ja kapid võivad lapse tõmbamisel ümber kukkuda.

Põrandal mängimine toetab liikumist

Kaheksakuune vajab iga päev palju võimalusi vabalt liikuda. Põrandal saab ta pöörata, istuda, käpuli tõusta, roomata ja õppida ühest asendist teise liikuma.

WHO soovitab alla üheaastastele päeva jooksul mitmekülgset aktiivset mängu. Last ei soovitata hoida järjest üle ühe tunni liikumist piiravas vahendis, näiteks kärus, söögitoolis või turvahällis.

Turvahäll on oluline autosõidu ajal, kuid kodus ei ole see sobiv koht pikaks ärkvelolekuks. Arengut toetab paremini kindel mängumatt või turvaline põrandapind.

Põrandal mängimiseks sobivad:

  • mängumatt;
  • mittelibisev vaip;
  • erinevatele külgedele asetatud mänguasjad;
  • madal turvaline peegel;
  • tunnel või suur pappkast täiskasvanu järelevalve all;
  • padjavaba madal takistusrada;
  • pehmed pallid ja ladumistopsid.

Käte ja silmade koostöö

Kaheksakuuse käeliigutused muutuvad järjest täpsemaks. Ta haarab esemeid, pöörab neid käes, uurib detaile ja tõstab mänguasju ühest käest teise.

Laps võib:

  • võtta mänguasja ühe käega;
  • tõsta selle teise kätte;
  • haarata eset mõlema käega;
  • koputada kahte eset kokku;
  • raputada kõristit;
  • võtta eseme karbist välja;
  • lasta mänguasja maha;
  • otsida kukkunud mänguasja;
  • tõmmata toitu sõrmedega enda poole;
  • hakata kasutama väiksemate esemete jaoks sõrmeotsi.

Üheksa kuu verstapostide hulka kuuluvad esemete ühest käest teise liigutamine, kahe eseme kokku löömine ja sõrmedega toidu enda poole tõmbamine. Kaheksakuune võib neid oskusi juba kasutada või alles harjutada.

Täpset pöidla ja nimetissõrme pintsetthaaret ei pea kaheksakuusel veel olema. See areneb tavaliselt järk-järgult järgnevate kuude jooksul.

Miks kaheksakuune mänguasju maha viskab?

Mänguasja korduvalt maha viskamine võib tunduda vanema jaoks väsitav, kuid lapse jaoks on see õppimine.

Beebi uurib:

  • kas ese kukub iga kord;
  • millist heli see teeb;
  • kuhu mänguasi kaob;
  • kas vanem annab selle tagasi;
  • kas erinevad esemed kukuvad erinevalt.

Kaheksakuune võib vaadata maha kukkunud mänguasja poole või proovida seda otsida. Kukkunud eseme otsimine kuulub üheksa kuu kognitiivsete verstapostide hulka.

Võid tegevust sõnadega kirjeldada: „Pall kukkus maha. Seal on pall.” Nii toetad korraga mõtlemist ja kõne arengut.

Suhtlemine ja lalisemine

Kaheksakuune suhtleb häälitsuste, žestide, näoilmete ja kehaliigutustega. Tema lalin võib muutuda järjest rohkem päris kõnet meenutavaks.

Laps võib kasutada korduvaid silpe:

  • „ma-ma”;
  • „ba-ba”;
  • „da-da”;
  • „pa-pa”;
  • „ga-ga”;
  • „na-na”.

Need ei ole tavaliselt veel tähenduslikud sõnad. Laps harjutab häälikute, huulte ja keele koostööd. Üheksa kuu vanuseks teeb enamik lapsi erinevaid korduvaid helisid, näiteks „mamamama” ja „babababa”.

Kaheksakuune võib:

  • reageerida oma nimele;
  • häälitseda vanema tähelepanu saamiseks;
  • tõsta sülle saamiseks käed;
  • jäljendada mõnda heli;
  • reageerida sõnale „ei”;
  • muuta hääletooni vastavalt tujule;
  • karjuda või kilgata oma hääle katsetamiseks;
  • proovida vestluses oma järjekorda oodata.

Kõne arengu toetamiseks:

  1. Vasta lapse häälitsusele.
  2. Korda tema tehtud silpi.
  3. Lisa lihtne sõna.
  4. Jäta vastamiseks paus.
  5. Nimeta tuttavaid inimesi ja esemeid.
  6. Vaadake koos pildiraamatuid.
  7. Laula korduvate sõnadega laule.

Näiteks:

Beebi: „Pa-pa!”

Vanem: „Pall! Siin on sinu pall.”

Ära sunni last häälitsust kordama. Loomulik ja rõõmus suhtlemine toetab arengut paremini kui pidev kontrollimine.

Reageerimine oma nimele

Paljud kaheksakuused hakkavad oma nimele järjest kindlamalt reageerima. Laps võib pöörata pea, vaadata vanema poole või lõpetada hetkeks mängimise.

Oma nimele vaatamine on CDC üheksa kuu suhtlemisverstapost. Kaheksakuune võib seda juba teha, kuid oskus ei pruugi veel iga kord ilmneda, eriti kui laps keskendub väga huvitavale mänguasjale.

Kui laps ei reageeri kunagi oma nimele ega teistele helidele, tasub kontrollida ka tema kuulmist ja rääkida sellest tervishoiutöötajaga.

Võõrastamine ja lahkumisärevus

Kaheksakuune võib hakata võõraid inimesi kartma või suhtuda neisse ettevaatlikult. Ta võib peita näo vanema vastu, nutta võõra inimese lähenemisel või keelduda teise inimese sülle minemast.

Samuti võib laps protestida, kui vanem toast lahkub. Ta hakkab mõistma, et vanem võib eemalduda, kuid ei oska veel alati ette kujutada, millal vanem tagasi tuleb.

Üheksa kuu sotsiaalsete verstapostide hulka kuuluvad võõraste suhtes häbelikkus või klammerdumine ning reageerimine vanema lahkumisele.

Lapse toetamiseks:

  • ära sunni teda võõra inimese sülle;
  • lase tal uut inimest vanema lähedusest jälgida;
  • ütle enne lahkumist rahulikult, et tuled tagasi;
  • harjuta lühikesi eemaldumisi;
  • mängi peitusemängu;
  • säilita tuttavad unerutiinid;
  • paku ebakindluse ajal lähedust.

Võõrastamine ei tähenda, et laps oleks ära hellitatud. See on sageli märk tuttavate ja võõraste eristamise arengust.

Mõtlemine ja esemete püsivus

Kaheksakuune hakkab üha paremini mõistma, et ese või inimene eksisteerib ka siis, kui ta seda parajasti ei näe. Seda nimetatakse esemete püsivuseks.

Laps võib:

  • otsida maha kukkunud mänguasja;
  • tõsta riiet, mille alla ese osaliselt peideti;
  • vaadata ukse poole, kust vanem lahkus;
  • avada karpi, kuhu mänguasi pandi;
  • otsida mänguasja tuttavast kohast;
  • nautida peitusemängu.

Peitusemäng on selles vanuses eriti kasulik. Kata oma nägu kätega ja ilmu uuesti nähtavale. Samuti võib mänguasja osaliselt väikese riide alla peita.

Riiet, tekki ega kilematerjali ei tohi jätta lapse näole ega anda talle järelevalveta mängimiseks.

Sobivad mängud kaheksakuusele

Kaheksakuune õpib kõige paremini aktiivse mängimise, korduste ja vanemaga suhtlemise kaudu.

Peitusemäng

Peida nägu käte taha või mänguasi osaliselt riide alla. See toetab esemete püsivuse mõistmist.

Karbi tühjendamine

Pane madalasse karpi mõned suured turvalised mänguasjad ning lase lapsel neid välja võtta.

Kahe mänguasja kokku löömine

Anna lapsele mõlemasse kätte üks kerge ese. Näita, kuidas neid omavahel kokku koputada.

Ladumistopsid

Laps ei pruugi topse veel laduda, kuid saab neid ümber lükata, kokku koputada, karpi panna ja sealt välja võtta.

Palli veeretamine

Veereta pehmet palli aeglaselt lapse poole. Ta võib palli peatada, lükata või sellele roomates järele minna.

Roomamist motiveeriv mäng

Pane lemmikmänguasi veidi käeulatusest eemale. Anna lapsele piisavalt aega ise lahendus leida.

Toetatud põlvitamine

Aseta mänguasi madala stabiilse pinna peale ja toeta last vajadusel puusadest, kui ta proovib põlvitada.

Pildiraamatud

Näita suuri pilte ja nimeta inimesi, loomi ning igapäevaseid esemeid.

Laulud ja liisusalmid

Kasuta korduvaid sõnu, käeliigutusi ja pause. Laps võib hakata tuttavat osa ootama.

Erinevad tekstuurid

Paku lapsele turvalisi siledaid, pehmeid, krobelisi ja krõbisevaid mänguasju.

Kaheksakuuse beebi uni

WHO järgi vajavad 4–11 kuu vanused imikud ööpäevas tavaliselt kokku 12–16 tundi und, sealhulgas päevauinakud. Unevajadus ja une jaotumine võivad lapsiti erineda.

Kaheksakuune võib:

  • teha päeva jooksul kaks või kolm uinakut;
  • magada öösel pikemaid perioode;
  • ärgata endiselt söömiseks;
  • vajada uinumiseks vanema lähedust;
  • ärgata roomamise või püstitõusmise harjutamise tõttu;
  • muutuda lahkumisärevuse tõttu rahutumaks;
  • hakata voodis istuma või käpuli tõusma.

Kaheksakuune ei pea terve öö magama. Arengulised muutused, hammaste tulek, haigus, nälg ja lähedusevajadus võivad und ajutiselt mõjutada.

Und võivad toetada:

  • korduv õhturutiin;
  • päeval piisav liikumine ja päevavalgus;
  • õhtul rahulikum keskkond;
  • öösel hämar valgustus;
  • lapse väsimusmärkide jälgimine;
  • võimalikult järjepidev magamiskoht;
  • rahulik reageerimine öistele ärkamistele.

Ohutu magamine kaheksa kuu vanuselt

Laps tuleb iga une alguses asetada selili kindlale, tasasele ja horisontaalsele magamispinnale. Magamiskohas ei tohiks olla lahtiseid ega pehmeid esemeid.

Voodis peaks olema ainult:

  • nõuetele vastav võrevoodi või häll;
  • kindel ja tasane madrats;
  • madratsile sobiv pingul lina;
  • laps.

Voodisse ei sobi:

  • padjad;
  • lahtised tekid;
  • pehmed mänguasjad;
  • voodipehmendused;
  • beebipesa;
  • asendipadjad;
  • kohevad madratsikatted;
  • raskustega magamiskotid või tekid.

Kui laps oskab ise mõlemas suunas pöörata, ei pea teda öö jooksul pidevalt tagasi selili keerama. Iga une alguses tuleb ta siiski selili asetada ja voodi peab olema tühi.

Kui beebi tõuseb võrevoodis käpuli või põlvili, tuleb kontrollida madratsi kõrgust. Madrats tuleb viia madalamale enne seda, kui laps suudab ennast voodis püsti tõmmata.

Kaheksakuuse beebi toitmine

Kaheksa kuu vanuse lapse põhitoit on endiselt rinnapiim, imiku piimasegu või nende kombinatsioon. Lisatoit täiendab piima ning aitab lapsel õppida uusi maitseid, tekstuure ja söömisega seotud liigutusi.

WHO soovitab 6–8 kuu vanustele lastele lisatoitu tavaliselt kaks kuni kolm korda päevas. Üheksandast elukuust suureneb soovituslik sagedus tavaliselt kolme kuni nelja toidukorrani päevas. Toidu kogust ja söögikordade arvu suurendatakse järk-järgult vastavalt lapse isule ja oskustele.

Kaheksakuusele võib pakkuda:

  • putru;
  • pehmeks keedetud köögivilju;
  • pehmeid puuvilju;
  • hästi küpsetatud liha;
  • kala ilma luudeta;
  • muna;
  • läätsi ja ube;
  • maitsestamata täisrasvast jogurtit;
  • pehmet pastat;
  • pehmeid näputoite;
  • rauaga rikastatud beebiputru.

Lapsele tasub pakkuda iga päev rauarikkaid toite, näiteks liha, kala, muna, kaunvilju või rauaga rikastatud putru.

Piim jääb endiselt oluliseks energia ja toitainete allikaks. Lisatoit ei pea kaheksandal kuul veel kõiki piimakordi asendama.

Toidu tekstuur kaheksa kuu vanuses

Kui laps on lisatoitu saanud juba mõnda aega, võiks kaheksakuuse toit olla järjest mitmekesisema tekstuuriga. Ainult täiesti siledate püreede asemel võib pakkuda:

  • kahvliga purustatud toitu;
  • pehmeid väikeseid tükke;
  • paksemat putru;
  • väga pehmet näputoitu;
  • toitu, mida laps saab ise käega haarata.

NHS soovitab liikuda püreedelt purustatud, tükilisema toidu ja näputoidu poole vastavalt lapse oskustele. Sõrmedega söömine aitab arendada ka käe ja silma koostööd ning võimaldab lapsel ise oma söömise tempot reguleerida.

Näputoit võiks olla:

  • väga pehme;
  • piisavalt suur, et laps saaks seda rusikaga hoida;
  • kergesti igemete vahel purunev;
  • ilma kõvade kontide, seemnete ja kestadeta.

Sobivad näited võivad olla:

  • pehme brokoliõisik;
  • küps banaan;
  • avokaadoviil;
  • pehmeks küpsetatud porgand;
  • bataadiviil;
  • omletiriba;
  • pehme pirn;
  • hästi küpsetatud pasta;
  • kondita kala;
  • pehme lihariba.

Söömine peab toimuma turvaliselt

Söömise ajal peab laps:

  • istuma sirgelt;
  • olema sobivas söögitoolis;
  • olema turvarihmaga kinnitatud;
  • olema ärkvel;
  • olema täiskasvanu pideva jälgimise all.

Toitu ei tohi anda siis, kui laps lamab, roomab, mängib või sõidab autos.

Kõvad, ümarad ja luudega toidud võivad põhjustada lämbumist. Terveid pähkleid, toorest porgandit, terveid viinamarju ja kõva toorest õuna ei tohi beebile anda.

Terveid pähkleid ei soovitata alla viieaastastele lämbumisohu tõttu. Pähkleid võib pakkuda peeneks jahvatatult või sobivalt vedeldatud pähklivõina, kui lapsel ei ole selleks meditsiinilist vastunäidustust.

Öökimine ja lämbumine

Lisatoiduga harjuv kaheksakuune võib tükilisema toidu korral öökida. Öökimine on tavaliselt lärmakas kaitserefleks: laps võib köhida, ajada keele ette ja muutuda näost punaseks.

Lämbumise korral ei pruugi laps:

  • hingata;
  • köhida;
  • nutta;
  • häält teha.

Lämbumine on erakorraline olukord. NHS eristab öökimist kui tavapärast kaitserefleksi lämbumisest, mille puhul hingamistee võib olla blokeeritud.

Kõigil lapsega tegelevatel täiskasvanutel on kasulik õppida imiku lämbumise korral esmaabi.

Milliseid toite vältida?

Kaheksakuusele ei sobi:

  • mesi;
  • terved pähklid;
  • suure soolasisaldusega toit;
  • lisatud suhkruga toit;
  • kommid ja magustoidud;
  • magusad joogid;
  • pastöriseerimata piimatooted;
  • toored või alaküpsed munad, liha ja kala;
  • kontidega kala või liha;
  • kõvad ümarad toidutükid.

Mett ei tohi anda enne 12 kuu vanust, sest see võib sisaldada imikule ohtlikke baktereid. Lapse toidule ei ole vaja lisada soola ega suhkrut.

Vesi ja joogitops

Lisatoidu kõrvale võib kaheksakuusele pakkuda väikestes kogustes vett avatud tassist või vabavoolulisest joogitopsist.

Rinnapiim või imiku piimasegu jääb endiselt lapse peamiseks joogiks. Magusaid jooke, mahla ja teed ei ole vaja pakkuda.

Lehmapiima võib kasutada väikestes kogustes toidu valmistamisel, kuid põhijoogina ei sobi see enne lapse esimest sünnipäeva.

Hammaste tulek

Kaheksakuusel võib olla juba üks või mitu hammast, kuid täiesti normaalne on ka see, kui esimene hammas ei ole veel ilmunud.

Hammaste tulekule võivad viidata:

  • suurenenud ilastamine;
  • soov esemeid närida;
  • punetav või tundlik ige;
  • suurem rahutus;
  • sõrmede suhu viimine;
  • ajutiselt häiritud uni.

Närimiseks võib pakkuda jahutatud, kuid mitte külmutatud närimislelu. Igemete masseerimiseks võib kasutada puhast sõrme.

Kõrget palavikku, korduvat oksendamist, tugevat kõhulahtisust või väga haiglast olekut ei tohiks pidada ainult hammaste tulekuks.

Kui hambad on lõikunud, tuleb neid puhastada väikese pehme hambaharjaga.

Koduse keskkonna turvalisus

Kaheksakuune võib liikuda palju kiiremini, kui vanem ootab. Kodu tasub lapse kõrguselt üle vaadata enne, kui ta hakkab roomama või toe najal püsti tõusma.

Kontrolli, et:

  • treppidel oleksid õigesti paigaldatud turvaväravad;
  • kapid ja riiulid oleksid seina külge kinnitatud;
  • teler ei saaks ümber kukkuda;
  • juhtmed ei ripuks lapse käeulatuses;
  • pistikupesad ja elektriseadmed oleksid turvalised;
  • ravimid oleksid lukustatud;
  • puhastusvahendid oleksid lukustatud;
  • nööppatareid ja magnetid oleksid kättesaamatud;
  • laudlinad ei ripuks üle laua serva;
  • kuumad joogid oleksid servast eemal;
  • põrandal ei oleks väikeseid esemeid;
  • aknad ja rõduuksed oleksid turvalised;
  • koduloomade toidukausid oleksid vajadusel eemal.

Kui kahtlustad, et laps on neelanud patarei, magneti, ravimi, nikotiinitoote või kemikaali, tuleb kohe küsida meditsiinilist abi.

Ekraaniaeg

Kaheksakuune ei vaja telefoni, tahvelarvutit ega televiisorit. Laps õpib kõige paremini liikudes, esemeid uurides ning päris inimestega näost näkku suheldes.

WHO ei soovita alla üheaastastele istuvat ekraaniaega. Rahulikul ajal tuleks eelistada pildiraamatute vaatamist, laulmist, jutustamist ja vanemaga mängimist.

Ka taustal mängiv televiisor võib vähendada lapse ja vanema vahelist suhtlemist. Söömise ning ühise mängimise ajal tasub ekraan välja lülitada.

Enneaegse kaheksakuuse beebi areng

Kui laps sündis rohkem kui kolm nädalat enne eeldatavat sünnitähtaega, hinnatakse tema arengut tavaliselt korrigeeritud vanuse järgi.

Näiteks kaks kuud enne tähtaega sündinud kaheksakuuse lapse korrigeeritud vanus on ligikaudu kuus kuud. Tema istumist, roomamist ja lalisemist tuleks võrrelda pigem tähtajaliselt sündinud kuuekuuse kui kaheksakuuse lapsega.

Enneaegse lapse arengut, kasvamist ja lisatoitmist tasub jälgida koos perearsti, lastearsti või füsioterapeudiga.

Millal tuleks lapse arengu pärast nõu küsida?

Perearsti, pereõe, lastearsti või füsioterapeudiga tasub nõu pidada, kui kaheksakuune:

  • ei kontrolli pead;
  • ei reageeri helidele;
  • ei vaata nägusid;
  • ei jälgi liikuvat eset;
  • ei naerata ega suhtle häälitsustega;
  • ei siruta mänguasjade poole;
  • ei haara ega hoia esemeid;
  • ei liiguta esemeid keha keskjoonel;
  • ei kasuta mõlemat kätt või jalga võrdselt;
  • tundub väga jäik;
  • tundub ebatavaliselt lõtv;
  • ei suuda istudes üldse ülakeha kontrollida;
  • ei tõsta kõhuli olles ülakeha;
  • ei võta jalgadele raskust;
  • sööb halvasti või ei võta kaalus juurde;
  • kaotab varem omandatud oskuse.

Kaheksakuune ei pea veel roomama ega toe najal püsti seisma. Suurem murekoht on see, kui puuduvad mitmed varasemad oskused, laps ei kasuta üht kehapoolt või areng on peatunud.

Varem omandatud oskuse kadumine vajab alati kiiret hindamist. CDC soovitab arengumure korral mitte jääda lihtsalt ootama, vaid arutada seda lapse arstiga.

Millal vajab laps kiiresti arstiabi?

Kiiret meditsiinilist abi tuleb otsida, kui laps:

  • hingab raskelt või väga kiiresti;
  • tõmbab hingamisel roietevahelisi piirkondi sisse;
  • muutub sinakaks, halliks või väga kahvatuks;
  • on ebatavaliselt unine või teda on raske äratada;
  • ei reageeri tavapäraselt;
  • keeldub joogist ja toidust;
  • oksendab roheliselt;
  • saab krambihoo;
  • märgi mähkmeid on tavapärasest oluliselt vähem;
  • tekib lööve, mis vajutamisel ei kahvatu;
  • saab tugeva allergilise reaktsiooni;
  • vanema arvates on lapse seisund tõsiselt muutunud.

Eestis saab tervisemure korral ööpäev läbi nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Korduma kippuvad küsimused

Mida peaks kaheksakuune beebi oskama?

Kaheksakuune võib istuda ilma toeta, pöörata, liikuda kõhuli või käpuli, tõsta mänguasju ühest käest teise, otsida kukkunud eset, laliseda ja reageerida oma nimele. Kõik lapsed ei omanda neid oskusi täpselt samas vanuses.

Kas kaheksakuune peab istuma?

Paljud kaheksakuused istuvad juba ilma toeta, kuid osa vajab veel käte või puusade ümber kerget tuge. Iseseisev istumine kujuneb sageli 7.–9. elukuu jooksul.

Kas kaheksakuune peab roomama?

Ei pea. Roomamine võib alata 7.–10. elukuu vahel või hiljem. Mõni laps liigub pepul, kõhuli või rullides ning osa jätab klassikalise roomamise vahele.

Kas kaheksakuune võib toe najal püsti tõusta?

Mõni kaheksakuune proovib juba põlvitada või ennast toe najal üles tõmmata, kuid see ei ole kohustuslik oskus.

Miks laps roomab ainult tagurpidi?

Lapse käed võivad olla jalgadest tugevamad ning kätega põrandat surudes liigub keha esialgu tahapoole. See on roomamise õppimise ajal tavaline.

Kui palju kaheksakuune magab?

4–11 kuu vanused lapsed vajavad tavaliselt ööpäevas kokku 12–16 tundi und koos päevauinakutega.

Kas kaheksakuune peab terve öö magama?

Ei pea. Öine ärkamine söömiseks, läheduse saamiseks või arenguliste oskuste harjutamise tõttu võib olla endiselt tavapärane.

Mitu korda päevas kaheksakuusele lisatoitu pakkuda?

WHO soovitab 6–8 kuu vanustele tavaliselt kaks kuni kolm lisatoidukorda päevas. Toidukordade sagedust ja kogust suurendatakse järk-järgult.

Kas kaheksakuune võib süüa näputoitu?

Jah, kui toit on väga pehme, sobiva kujuga ja laps istub sirgelt. Söömise ajal peab täiskasvanu last pidevalt jälgima.

Kas kaheksakuune võib süüa tükilist toitu?

Jah. Kui laps tuleb toiduga hästi toime, võib pakkuda kahvliga purustatud ja pehmeid tükilisi toite. Ainult siledate püreede juurde ei ole vaja põhjendamatult pikalt jääda.

Kas kaheksakuusele võib vett anda?

Jah, lisatoidu kõrvale võib pakkuda väikestes kogustes vett tassist. Rinnapiim või piimasegu jääb siiski peamiseks joogiks.

Kas kaheksakuune võib juua lehmapiima?

Lehmapiima võib kasutada väikestes kogustes toidu valmistamisel, kuid põhijoogina ei soovitata seda enne esimest sünnipäeva.

Kas kaheksakuune võib süüa mett?

Ei. Mett ei tohi anda enne 12 kuu vanust imikubotulismi ohu tõttu.

Miks kaheksakuune võõraid kardab?

Laps eristab tuttavaid ja võõraid inimesi järjest paremini. Võõrastamine ning vanema lahkumisele reageerimine kuuluvad selle vanuse tavapärase sotsiaalse arengu juurde.

Kas last tuleb öösel kõhult selili keerata?

Laps tuleb iga une alguses selili asetada. Kui ta oskab iseseisvalt mõlemas suunas pöörata, võib ta üldjuhul enda valitud asendisse jääda. Voodi peab olema tühi ning madrats kindel ja tasane.

Millised mänguasjad sobivad kaheksakuusele?

Sobivad ladumistopsid, haaramisrõngad, tekstuuriga pallid, kõristid, närimislelud, pehmed raamatud, tegevuskuubikud ja purunematu beebipeegel.

Kokkuvõte

Beebi areng 8 kuu vanuselt võib tuua kaasa palju uusi liikumis- ja suhtlemisoskusi. Kaheksakuune võib istuda ilma toeta, liikuda kõhuli või käpuli, minna ise erinevate asendite vahel ning hakata madala toe najal põlvitama.

Ta haarab mänguasju järjest täpsemalt, tõstab neid ühest käest teise, koputab esemeid kokku ja otsib maha kukkunud mänguasja. Tema lalin muutub kõnet meenutavamaks ning ta võib reageerida oma nimele ja sirutada sülle saamiseks käsi.

Kaheksakuune ei pea veel roomama ega püsti tõusma. Laste liikumisviisid ja arengutempo võivad olla väga erinevad.

Lapse arengut toetavad kõige paremini:

  • vaba põrandal mängimine;
  • istumise ja asendite vahetamise harjutamine;
  • mänguasjade paigutamine eri suundadesse;
  • roomamiseks turvalise ruumi loomine;
  • peitusemäng;
  • pildiraamatute vaatamine;
  • lalisemisele vastamine;
  • turvaliste esemete käest kätte tõstmine;
  • erinevate maitsete ja tekstuuride tutvustamine.

Kaheksakuuse põhitoit on endiselt rinnapiim või imiku piimasegu. Lisatoitu võib pakkuda tavaliselt kaks kuni kolm korda päevas ning liikuda järk-järgult paksemate tekstuuride ja pehmete näputoitude poole.

Iga une alguses tuleb laps asetada selili kindlale ja tasasele magamispinnale. Voodis ei tohiks olla patju, lahtisi tekke, pehmeid mänguasju, voodipehmendusi ega beebipesa.

Kui laps ei reageeri helidele, ei haara mänguasju, ei kontrolli istudes ülakeha, ei kasuta mõlemat kehapoolt või kaotab varem omandatud oskuse, tuleb nõu pidada tervishoiutöötajaga.

Vaata lisaks

Minibeebi.ee e-poest leiad järgmised vajaminevad tooted:


Sulle võib ka huvi pakkuda

    Ostukorv (0)
    chat
    Ära unusta TASUTA TARNET pakiautomaati
    Lisa tooteid vähemalt 59€ eest
    Ostukorv on tühi
    Lisa tooteid ja tule peatselt tagasi. :)
      Arvuta transport
      TASUTA TARNE PAKIATOMAATI ALATES
      59€
      Tagasi
      Lisa kood