Beebi areng 7 kuu vanuselt on sageli väga aktiivne. Seitsmekuune laps tahab ümbritsevast järjest rohkem osa võtta, haarab mänguasju, pöörab, harjutab istumist ning võib proovida end põrandal edasi või tagasi nihutada. Ta suhtleb häälitsuste, naeru, pilgu ja kehaliigutustega ning tunneb tavaliselt oma lähedased inimesed selgelt ära.
Seitsmenda elukuu jooksul muutuvad lapse liigutused järjest sihipärasemaks. Beebi ei haara mänguasja enam ainult juhuslikult, vaid sirutab teadlikult käe selle poole, võtab eseme kätte, uurib seda suuga ja võib tõsta selle ühest käest teise. Kui mänguasi kukub, otsib laps seda sageli pilguga või proovib sellele järele liikuda.
CDC-l ei ole eraldi seitsme kuu arenguliste verstapostide nimekirja. Seitsmekuune paikneb kuue ja üheksa kuu verstapostide vahel. Kuue kuu vanuseks pööravad paljud lapsed kõhult seljale, sirutavad mänguasjade poole ja toetuvad istudes kätele. Üheksa kuu vanuseks suudavad paljud lapsed istuda ilma toeta, liigutada esemeid ühest käest teise, otsida kukkunud mänguasja ning kasutada korduvaid silpe, näiteks „mamama” või „babababa”.
See ei tähenda, et seitsmekuune peab kõik need oskused juba omandama. Mõni laps istub kindlalt ja pöörab mõlemas suunas, teine vajab istudes veel tuge. Mõni hakkab kõhuli roomama, teine liigub rullides ja kolmas ei liigu veel üldse ühest kohast teise.
Kõige olulisem on jälgida, kas lapse areng liigub edasi, kas ta kasutab mõlemat kehapoolt ning kas ta tunneb huvi inimeste, mänguasjade ja suhtlemise vastu.
Milline on seitsmekuune beebi?
Seitsmekuune beebi võib olla ärkvel olles väga uudishimulik. Ta jälgib vanema tegevusi, sirutab käsi soovitud esemete poole ja väljendab oma soove varasemast selgemalt.
Seitsmekuune võib:
- istuda kätele toetudes või lühikest aega iseseisvalt;
- pöörata mõlemas suunas;
- liikuda põrandal rullides, kõhuli või tagurpidi lükates;
- kõhuli olles sirgetele kätele toetuda;
- tõsta mänguasja ühest käest teise;
- haarata eset ühe või mõlema käega;
- lüüa mänguasju omavahel või vastu pinda;
- uurida mänguasju suu, käte ja silmade abil;
- teha korduvaid silpe;
- vastata vanema jutule häälitsustega;
- naerda ja kilgata;
- tunda tuttavad inimesed ära;
- muutuda võõraste läheduses ettevaatlikuks;
- otsida pilguga maha kukkunud mänguasja;
- väljendada selgemalt nälga, rahulolu ja keeldumist.
Osa neist oskustest kujuneb alles kaheksanda või üheksanda elukuu jooksul. Arengutabelit tuleks kasutada orientiirina, mitte range kontrollnimekirjana.
Seitsmekuuse beebi füüsiline areng
Seitsme kuu vanuselt on lapse kaela-, õla-, käe-, selja- ja kõhulihased varasemast tugevamad. Ta suudab oma keha paremini kontrollida ning kasutab liikumist mänguasjade ja inimeste poole jõudmiseks.
Selili olles võib laps:
- tõsta jalad kõrgele;
- haarata varvastest;
- pöörata küljele või kõhule;
- tõsta pead ja õlgu matilt;
- sirutada käed mänguasja poole;
- liigutada eset ühest käest teise;
- keerutada ennast põrandal;
- lükata jalgadega vastu aluspinda.
Kõhuli olles võib seitsmekuune:
- toetuda sirgetele kätele;
- kanda raskust ühelt käelt teisele;
- sirutada ühe käe mänguasja poole;
- pöörata ümber oma telje;
- tõsta kõhtu või puusi põrandast;
- proovida põlvi kõhu alla tuua;
- kõigutada ennast edasi-tagasi;
- lükata ennast tahapoole;
- liikuda veidi edasi kõhuli roomates.
Roomamise ja iseseisva liikumise viisid võivad olla väga erinevad. Mõni laps liigub klassikaliselt käpuli, teine kõhuli, pepul, rullides või tagurpidi. NHS rõhutab, et roomamine on lai mõiste ning lapsed võivad iseseisvaks liikumiseks kasutada mitmesuguseid viise.
Kas seitsmekuune peab istuma?
Paljud seitsmekuused suudavad istuda ilma täiskasvanu pideva toeta vähemalt lühikest aega. Mõni istub juba üsna kindlalt, teine toetub kätele või vajab puusade ümber tuge.
NHS-i füsioteraapia juhise järgi kujuneb iseseisev istumine sageli ligikaudu 7.–9. elukuu jooksul. See on siiski üldine vahemik, mitte tähtaeg, milleks iga laps peab istuma.
Istumist õppiv laps võib:
- toetuda ettepoole mõlemale käele;
- püsida mõne sekundi sirgelt;
- kaotada tasakaalu küljele;
- võtta ühe käe põrandalt mänguasja haaramiseks;
- istudes keha pöörata;
- toetuda tasakaalu kaotades käega küljele.
Istumise arengut saab toetada järgmiselt:
- lase lapsel iga päev põrandal vabalt mängida;
- jätka kõhuli ajaga;
- pane laps enda jalgade vahele istuma;
- toeta teda pigem puusadest kui kaenla alt;
- aseta mänguasi lapse ette;
- paku mänguasju vaheldumisi vasakult ja paremalt;
- vähenda toetust järk-järgult.
NHS soovitab toetatud istumist harjutada näiteks vanema jalgade vahel ning vähendada tuge tasapisi vastavalt lapse tasakaalule.
Last ei ole vaja pikalt patjade vahele fikseerida. Kui laps ei suuda oma asendit kontrollida, võib ta patjade vahele vajuda. Vaba liikumine põrandal arendab istumiseks vajalikku kerelihaste jõudu ja tasakaalu paremini kui passiivne istumisasend.
Kas seitsmekuune peab roomama?
Seitsmekuune ei pea veel roomama. Mõni laps alustab põrandal edasiliikumist juba kuue või seitsme kuu vanuselt, kuid paljud hakkavad roomama alles kaheksanda, üheksanda või veel hilisema elukuu jooksul.
Roomamisele valmistumisest võivad märku anda:
- kõhuli sirgetele kätele toetumine;
- raskuse ühelt käelt teisele viimine;
- põlvede kõhu alla tõmbamine;
- käpuli asendis edasi-tagasi kiikumine;
- ümber oma telje pööramine;
- mänguasja poole sirutumine;
- jalgadega vastu põrandat lükkamine;
- kõhuli tagurpidi liikumine.
Tagurpidi liikumine on tavaline. Lapse käed võivad olla tugevamad kui jalad ning ta lükkab ennast mänguasjast esialgu hoopis kaugemale.
Lapse roomama õpetamiseks ei ole vaja tema käsi ja jalgu jõuga liigutada. Parem on panna mänguasi veidi käeulatusest kaugemale ja anda lapsele võimalus ise liikumist katsetada.
Põrandal mängimine toetab arengut
Seitsmekuune vajab palju võimalusi kindlal ja turvalisel põrandal liikuda. Kõhuli aeg ei pea selles vanuses olema enam eraldi lühike harjutus, vaid võib olla loomulik osa pikemast põrandamängust.
Põrandal saab laps:
- pöörata;
- sirutada;
- harjutada istumist;
- tõsta puusi;
- liikuda mänguasjade poole;
- õppida kukkumisel käsi kasutama;
- uurida oma keha ja tasakaalu;
- valmistuda roomamiseks.
NHS soovitab jätkata igapäevase aktiivse mänguga ning kasutada kõhuli olemise toetamiseks mänguasju, suhtlemist ja vanema lähedust.
WHO soovitab alla üheaastaste laste päeva jooksul mitmel viisil füüsiliselt aktiivsed hoida. Beebit ei soovitata hoida järjest üle ühe tunni liikumist piiravas vahendis, näiteks turvahällis, kärus või söögitoolis.
Turvahäll on vajalik turvaliseks autosõiduks, kuid kodus ärkveloleku ajal toetab arengut paremini vaba põrandal liikumine.
Käte ja silmade koostöö
Seitsmekuune kasutab käsi järjest täpsemalt. Ta võib haarata eseme ühe käega, tõsta selle teise kätte ja keerata mänguasja eri külgi enda poole.
Beebi võib:
- haarata mänguasja kogu peopesaga;
- võtta eseme mõlema käega;
- tõsta mänguasja ühest käest teise;
- lüüa mänguasju kokku;
- raputada kõristit;
- koputada mänguasja vastu põrandat;
- lasta eseme maha ja otsida seda pilguga;
- proovida haarata väiksemaid esemeid sõrmedega;
- võtta toitu peopesaga.
Täpset pöidla ja nimetissõrme pintsetthaaret seitsmekuuselt tavaliselt veel ei oodata. See kujuneb järgmiste kuude jooksul. Üheksa kuu vanuseks liigutavad paljud lapsed esemeid ühest käest teise ja kasutavad toidu enda poole tõmbamiseks sõrmi.
Sobivad mänguasjad on:
- suured haaramisrõngad;
- kerged kõristid;
- tekstuuriga pallid;
- pehmed raamatud;
- närimislelud;
- ladumistopsid;
- purunematu beebipeegel;
- krõbisevad riidest mänguasjad.
Kõik mänguasjad peavad olema piisavalt suured, tugeva ehitusega ja ilma väikeste eemaldatavate osadeta.
Miks seitsmekuune kõike suhu paneb?
Suu kaudu uurimine on endiselt lapse loomulik õppimisviis. Beebi saab suu abil teada, kas ese on sile, kare, pehme, kõva, soe või külm.
Suu kaudu uurimine ei tähenda alati:
- nälga;
- hammaste lõikumist;
- igemevalu;
- rahulolematust.
Kuna laps haarab järjest täpsemalt ja võib hakata ise liikuma, tuleb kodu lämbumisohu seisukohalt hoolikalt üle vaadata.
Lapse käeulatusest tuleb eemaldada:
- nööppatareid;
- magnetid;
- mündid;
- nööbid;
- ehted;
- väikesed mänguasjaosad;
- ravimid;
- nikotiinitooted;
- pesukapslid;
- kilekotid;
- juhtmed ja paelad.
Nööppatareid ja tugevad magnetid on eriti ohtlikud ning peavad olema lukustatud või lapsele täiesti kättesaamatus kohas.
Suhtlemine ja lalisemine
Seitsmekuune võib teha varasemast rohkem kaashäälikuid meenutavaid helisid. Lihtsate täishäälikute kõrvale võivad tekkida korduvad silbid.
Beebi võib öelda:
- „ba-ba”;
- „ma-ma”;
- „da-da”;
- „ga-ga”;
- „pa-pa”;
- erineva kõrgusega kilkeid;
- puristavaid ja kuristavaid helisid.
Need silbid ei ole tavaliselt veel päris sõnad. Laps harjutab huulte, keele, suu ja hääle koostööd. Üheksa kuu verstapostide hulka kuuluvad mitmesugused korduvad helid, näiteks „mamamama” ja „babababa”.
Kõne arengut saab toetada järgmiselt:
- Vasta lapse häälitsustele.
- Korda tema tehtud silpe.
- Lisa helile lihtne sõna.
- Jäta lapsele vastamiseks paus.
- Kirjelda igapäevaseid tegevusi.
- Vaadake koos pildiraamatuid.
- Laula ja kasuta liisusalme.
Näiteks:
Beebi: „Ba-ba!”
Vanem: „Ba-ba! Siin on sinu pall.”
CDC soovitab korrata beebi helisid ja lisada neile lihtsaid sõnu. Samuti võib mänguasju asetada veidi käeulatusest kaugemale, et innustada last nende poole rullima või liikuma.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Seitsmekuune tunneb tavaliselt lähedased inimesed ära ja võib nende nägemise üle silmanähtavalt rõõmustada. Võõras inimene võib tekitada aga ettevaatlikkust.
Laps võib:
- vanema nägemisel naeratada;
- sirutada sülle saamiseks käsi;
- protestida, kui vanem eemaldub;
- vaadata võõrast inimest tõsiselt;
- otsida ebakindlas olukorras vanema nägu;
- imiteerida näoilmeid;
- naerda peitusemängu ajal;
- väljendada rõõmu kogu kehaga.
Võõrastamine või vanema lahkumise peale protestimine ei tähenda, et laps on ära hellitatud. See näitab, et laps tunneb tuttavad inimesed ära ja hakkab paremini mõistma, kui vanem eemaldub.
Anna lapsele uute inimestega harjumiseks aega. Teda ei ole vaja kohe võõra inimese sülle anda.
Mõtlemine ja esemete püsivus
Seitsmekuune hakkab järk-järgult mõistma, et ese võib olemas olla ka siis, kui ta seda parajasti ei näe. Seda nimetatakse esemete püsivuse arenguks.
Laps võib:
- otsida maha kukkunud mänguasja;
- tõsta riiet, mille alla mänguasi osaliselt peideti;
- vaadata vanema suunas, kui too kaob ukse taha;
- korrata tegevust, mis tekitab heli;
- lasta mänguasja korduvalt maha;
- otsida tuttavat eset kindlast kohast.
Mänguasjade meelega maha viskamine võib vanemale tunduda väsitav, kuid lapse jaoks on see oluline katse. Ta õpib, et ese kukub, tekib heli ja vanem võib selle tagasi anda.
Sobivad mängud seitsmekuusele
Seitsmekuune õpib kõige paremini aktiivse mängu ja vanemaga suhtlemise kaudu.
Peitusemäng
Peida nägu käte taha ja ilmu uuesti nähtavale. Samuti võib mänguasja osaliselt õhukese riide alla peita ning lasta lapsel see üles leida.
Ära jäta riiet ega tekki lapse näole või temaga järelevalveta.
Mänguasjade ümberpaigutamine
Paku mänguasja lapse keha keskjoonel ja jälgi, kas ta tõstab selle ühest käest teise.
Põrandal liikumine
Aseta mänguasi veidi lapse käeulatusest kaugemale. Anna talle aega pöörata, sirutada või ennast mänguasja poole nihutada.
Toetatud istumine
Aseta laps enda jalgade vahele ning paku mänguasju vasakult ja paremalt. See aitab harjutada tasakaalu ja keha pööramist.
Pildiraamatud
Näita suuri ja selgeid pilte. Nimeta loomi, inimesi, sõidukeid ja igapäevaseid esemeid.
Ladumistopsid
Laps ei oska neid veel korralikult laduda, kuid saab topse käes hoida, ümber lükata ja üksteise vastu koputada.
Peeglimäng
Purunematu beebipeegel aitab lapsel nägusid ja liigutusi uurida.
Laulud ja liisusalmid
Kasuta korduvaid sõnu, käeliigutusi ja pause. Laps võib hakata tuttavat osa ette aimama.
Tekstuuride uurimine
Paku lapsele turvalisi siledaid, pehmeid, krobelisi ja krõbisevaid mänguasju.
Seitsmekuuse beebi uni
WHO järgi vajavad 4–11 kuu vanused imikud ööpäevas tavaliselt kokku 12–16 tundi und, mille hulka kuuluvad ka päevauinakud. Tegelik unevajadus ja une jaotumine võivad lapsiti erineda.
Seitsmekuune võib:
- teha kaks või kolm päevauinakut;
- magada öösel ühe pikema perioodi;
- ärgata endiselt söömiseks;
- ärgata uute oskuste harjutamise tõttu;
- muutuda ajutiselt rahutumaks;
- vajada uinumiseks vanema lähedust.
Roomamise, istumise ja lalisemise õppimine võib mõjutada ka und. Mõni laps hakkab voodis käpuli tõusmist või istumist proovima ega oska seejärel tagasi pikali minna.
Und võivad toetada:
- korduv õhturutiin;
- päeval piisav valgus ja aktiivne mäng;
- õhtul rahulikum keskkond;
- öösel hämar valgustus;
- lapse väsimusmärkide jälgimine;
- võimalikult järjepidev magamiskoht.
Seitsmekuune ei pea terve öö järjest magama. Öine ärkamine võib selles vanuses endiselt olla tavapärane.
Ohutu magamine
Laps tuleb iga une alguses asetada selili kindlale, tasasele ja horisontaalsele magamispinnale. WHO soovitab beebi esimesel eluaastal selili magama panna.
Magamiskohas peaks olema ainult:
- nõuetele vastav võrevoodi või häll;
- kindel madrats;
- madratsile täpselt sobiv pingul lina;
- laps.
Voodis ei tohiks olla:
- patju;
- lahtisi tekke;
- pehmeid mänguasju;
- voodipehmendusi;
- beebipesa;
- asendipatju;
- raskustega tekke;
- muid pehmeid või lahtiseid esemeid.
Pehmed padjad, kohevad tekid, voodipehmendused ja mänguasjad võivad suurendada lämbumisriski.
Kui laps oskab iseseisvalt mõlemas suunas pöörata, ei ole teda vaja terve öö jooksul pidevalt tagasi selili keerata. Iga une alguses tuleb ta siiski selili asetada ning voodi peab olema tühi.
Seitsmekuuse beebi toitmine
Seitsme kuu vanuse lapse põhitoit on endiselt rinnapiim, imiku piimasegu või nende kombinatsioon. Lisatoit täiendab piima ja aitab lapsel harjutada uusi maitseid, tekstuure ning söömisoskusi.
WHO soovitab 6–8 kuu vanustele lastele lisatoitu tavaliselt kaks kuni kolm korda päevas, jätkates samal ajal rinnapiima või sobiva piimasegu pakkumist. Toidukogused suurenevad järk-järgult vastavalt lapse isule ja oskustele.
Sobivad võivad olla:
- pehmeks keedetud ja purustatud köögiviljad;
- pehmed puuviljad;
- puder;
- liha;
- kala ilma luudeta;
- muna;
- kaunviljad;
- maitsestamata täisrasvane jogurt;
- pehme näputoit;
- rauaga rikastatud beebipuder.
Seitsmekuusele tasub pakkuda erinevaid maitseid ning rauarikkaid toite. Laps ei pea sööma iga toidukorra ajal suurt kogust. Mõnel päeval sööb ta rohkem ja teisel vähem.
Toidu tekstuur ja näputoit
Kui laps alustas lisatoiduga umbes kuue kuu vanuselt, võib seitsmendal elukuul hakata püree kõrval pakkuma paksemat, kahvliga purustatud või tükilisemat toitu.
NHS soovitab liikuda püreestatud toidult purustatud, tükilise ja näputoidu suunas niipea, kui laps suudab neid tekstuure turvaliselt käsitseda. See aitab õppida toitu suus liigutama, närima ja neelama.
Näputoit võiks olla:
- väga pehme;
- piisavalt pikk, et laps saaks seda rusikaga hoida;
- kergesti igemete vahel purunev;
- ilma kõvade kontide, seemnete või kestadeta.
Sobivad näited võivad olla pehme brokoliõisik, küps pirn, pehme banaan, avokaadoviil, pehmeks küpsetatud porgand või omletiriba.
Laps peab sööma:
- sirges asendis;
- turvarihmaga kinnitatud söögitoolis;
- ärkvel olles;
- täiskasvanu pideva järelevalve all.
Ümaraid ja kõvu toidutükke, terveid pähkleid, toorest porgandit, terveid viinamarju ning suuri kleepuvaid pähklivõitükke ei tohi beebile anda. Need võivad hingamisteed blokeerida.
Öökimine ja lämbumine
Lisatoiduga harjuv laps võib öökida. Öökimine on tavaliselt lärmakas: laps köhib, teeb häält, ajab keele ette ja võib muutuda näost punaseks.
Lämbumise korral võib laps:
- mitte saada hingata;
- mitte saada nutta;
- mitte saada köhida;
- muutuda vaikseks;
- muutuda sinakaks.
NHS rõhutab, et öökimine on lisatoidu õppimisel tavaline kaitserefleks, kuid lämbumine on ohtlik.
Lapsevanemal ja teistel hooldajatel on kasulik õppida imiku lämbumise esmaabi. Söömise ajal ei tohi last üksi jätta ega lasta tal süüa lamades või liikumas olles.
Vesi ja joogitops
Lisatoidu kõrvale võib seitsmekuusele pakkuda väikestes kogustes vett avatud tassist või vabavoolulisest joogitopsist. Rinnapiim või piimasegu jääb endiselt peamiseks joogiks.
Mahla, magusaid jooke ja teed ei ole beebile vaja pakkuda. Lehmapiima võib kasutada väikestes kogustes toidu valmistamisel, kuid põhijoogina ei sobi see enne esimest sünnipäeva.
Milliseid toite vältida?
Seitsmekuusele ei sobi:
- mesi;
- terved pähklid;
- rohke soolaga toit;
- lisatud suhkruga toit;
- magusad joogid;
- pastöriseerimata piimatooted;
- toored või alaküpsed munad, liha ja kala;
- luudega kala;
- kõrge elavhõbedasisaldusega kala;
- kõvad ja ümarad lämbumisohtlikud toidud.
NHS soovitab väikelastele vältida muu hulgas pastöriseerimata piimatooteid ning teatud suure elavhõbedasisaldusega kalu.
Hammaste tulek
Paljudel lastel ilmub esimene hammas umbes kuuenda või seitsmenda elukuu paiku, kuid hammaste tuleku normaalne vahemik on lai.
Hammaste tulekule võivad viidata:
- suurenenud ilastamine;
- soov närida;
- punetav või tundlik ige;
- sõrmede suhu panemine;
- tavapärasest suurem rahutus;
- une ajutine häirumine.
Närimiseks võib pakkuda jahutatud, kuid mitte külmutatud närimislelu. Igemeid võib õrnalt masseerida puhta sõrmega.
Hammaste tulek ei põhjusta tavaliselt kõrget palavikku, tugevat kõhulahtisust ega selgelt haiglast enesetunnet. Selliste sümptomite korral tuleks otsida muud põhjust ja vajadusel arstiga nõu pidada.
Esimese hamba ilmumisel tuleb alustada hammaste puhastamist väikese pehme hambaharjaga.
Koduse keskkonna turvalisus
Seitsmekuune võib hakata ootamatult liikuma. Kodu tasub lapse kõrguselt üle vaadata enne, kui ta iseseisvalt roomama hakkab.
Kontrolli, et:
- treppidel oleksid turvaväravad;
- riiulid ja kapid oleksid seina külge kinnitatud;
- juhtmed ei ripuks lapse käeulatuses;
- pistikupesad ja elektriseadmed oleksid turvalised;
- puhastusvahendid ja ravimid oleksid lukustatud;
- kuumad joogid oleksid servast eemal;
- laudlinad ei ripuks alla;
- põrandal ei oleks väikeseid esemeid;
- koduloomade toit ja jooginõud oleksid vajadusel eemal;
- kilekotid, nöörid ja paelad oleksid kättesaamatud.
Beebikõndimistooli ei ole lapse arendamiseks vaja. Kiirelt liikuv kõndimistool võib anda lapsele ligipääsu treppidele, kuumadele pindadele ja esemetele, milleni ta muidu veel ei ulatuks.
Ekraaniaeg
Seitsmekuune ei vaja telefoni, tahvelarvutit ega televiisorit. Laps õpib kõige paremini päris inimestega suheldes, mänguasju uurides ja oma keha liigutades.
WHO ei soovita alla üheaastastele istuvat ekraaniaega. Rahulikul ajal soovitatakse eelistada raamatute vaatamist ja vanemaga jutustamist.
Taustal mängiv televiisor võib vähendada lapse ja vanema vahelist suhtlemist. Mängu- ja söögiaegadel tasub ekraan välja lülitada.
Enneaegse seitsmekuuse beebi areng
Kui laps sündis rohkem kui kolm nädalat enne eeldatavat sünnitähtaega, hinnatakse tema arengut tavaliselt korrigeeritud vanuse järgi.
Näiteks kaks kuud enneaegsena sündinud seitsmekuuse lapse korrigeeritud vanus on ligikaudu viis kuud. Tema istumist, pööramist ja suhtlemist ei ole seetõttu õige võrrelda tähtajaliselt sündinud seitsmekuuse lapsega.
Enneaegse lapse arengut, kasvamist ja lisatoitmist tasub jälgida koos perearsti, lastearsti või füsioterapeudiga.
Millal tuleks arengu pärast nõu küsida?
Perearsti, pereõe, lastearsti või füsioterapeudiga tasub nõu pidada, kui seitsmekuune:
- ei suuda pead kontrollida;
- ei reageeri helidele;
- ei vaata nägusid;
- ei jälgi liikuvat eset;
- ei naerata ega suhtle häälitsustega;
- ei siruta mänguasjade poole;
- ei haara ega hoia esemeid;
- ei kasuta mõlemat kätt või jalga võrdselt;
- tundub väga jäik;
- tundub ebatavaliselt lõtv;
- ei tõsta kõhuli olles ülakeha;
- ei võta jalgadele üldse raskust;
- sööb halvasti või ei võta kaalus juurde;
- kaotab varem omandatud oskuse.
Seitsmekuune ei pea veel roomama ega ilma toeta istuma. Suurem murekoht on see, kui lapsel puuduvad mitmed varasemad oskused, areng ei liigu edasi või laps kasutab järjepidevalt ainult üht kehapoolt.
Varem omandatud oskuse kadumine vajab alati kiiret hindamist. CDC soovitab arengumure korral mitte jääda lihtsalt ootama, vaid rääkida lapse arstiga.
Millal vajab laps kiiresti arstiabi?
Kiiret abi tuleb otsida, kui beebi:
- hingab raskelt või väga kiiresti;
- tõmbab hingamisel roietevahelisi piirkondi sisse;
- muutub sinakaks, halliks või väga kahvatuks;
- on ebatavaliselt unine või teda on raske äratada;
- ei reageeri tavapäraselt;
- keeldub joogist või toidust;
- oksendab roheliselt;
- saab krambihoo;
- märgi mähkmeid on tavapärasest oluliselt vähem;
- tekib lööve, mis vajutamisel ei kahvatu;
- saab tugeva allergilise reaktsiooni;
- vanema arvates on lapse seisund tõsiselt muutunud.
Kui kahtled, kas laps vajab kiiret arstiabi, saab Eestis ööpäevaringselt nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
Korduma kippuvad küsimused
Mida peaks seitsmekuune beebi oskama?
Seitsmekuune võib istuda kätele toetudes või lühikest aega iseseisvalt, pöörata, mänguasju haarata, neid ühest käest teise tõsta, lalisema hakata ning otsida pilguga maha kukkunud eset. Kõik lapsed ei omanda neid oskusi täpselt samal ajal.
Kas seitsmekuune peab ilma toeta istuma?
Ei pea. Paljud lapsed õpivad iseseisvalt istuma 7.–9. elukuu jooksul. Seitsmekuune võib endiselt kätele toetuda või vajada puusade ümber tuge.
Kas seitsmekuune peab roomama?
Ei. Roomamine võib alata järgmiste kuude jooksul. Mõni laps liigub kõhuli, pepul või rullides ning osa lapsi jätab klassikalise roomamise etapi vahele.
Miks laps liigub ainult tagurpidi?
Käed võivad olla jalgadest tugevamad ning laps lükkab ennast kõhuli olles esialgu tahapoole. See on roomamise õppimise ajal tavaline.
Kui palju peaks seitsmekuune magama?
4–11 kuu vanused lapsed vajavad üldjuhul ööpäevas kokku 12–16 tundi und koos päevauinakutega.
Kas seitsmekuune peab terve öö magama?
Ei pea. Öine ärkamine söömiseks, läheduse saamiseks või uute oskuste harjutamise tõttu võib olla endiselt tavapärane.
Mitu korda päevas lisatoitu pakkuda?
WHO soovitab 6–8 kuu vanustele üldjuhul kaks kuni kolm lisatoidukorda päevas. Piima tuleb jätkuvalt pakkuda vastavalt lapse vajadusele.
Kas seitsmekuune võib süüa näputoitu?
Jah, kui laps suudab sirgelt istuda ning toit on pehme ja sobiva kujuga. Laps peab olema kogu söömise ajal täiskasvanu jälgimise all.
Kas seitsmekuusele võib vett anda?
Jah, lisatoidu kõrvale võib pakkuda väikestes kogustes vett avatud tassist või vabavoolulisest joogitopsist. Piim jääb siiski peamiseks joogiks.
Kas seitsmekuune võib süüa tükilist toitu?
Kui laps tuleb paksemate tekstuuridega toime, võib pakkuda kahvliga purustatud, tükilisemat või pehmet näputoitu. Tekstuure ei ole vaja põhjendamatult pikalt edasi lükata.
Kas seitsmekuune võib lehmapiima juua?
Lehmapiima võib kasutada väikeses koguses toidu sees, kuid põhijoogina ei soovitata seda enne esimest sünnipäeva.
Miks seitsmekuune võõraid kardab?
Laps tunneb nüüd tuttavad inimesed paremini ära ja võib võõra inimese läheduses ebakindlust tunda. See on tavapärane sotsiaalse arengu osa.
Kas pööravat last tuleb öösel selili keerata?
Laps tuleb iga une alguses selili asetada. Kui ta oskab iseseisvalt mõlemas suunas pöörata, võib ta tavaliselt enda valitud asendisse jääda. Voodi peab olema tühi ja madrats kindel.
Millised mänguasjad sobivad seitsmekuusele?
Sobivad haaramisrõngad, kõristid, tekstuuriga pallid, närimislelud, pehmed raamatud, ladumistopsid ja purunematu beebipeegel.
Kokkuvõte
Beebi areng 7 kuu vanuselt on täis liikumist, suhtlemist ja uusi avastusi. Seitsmekuune võib pöörata, istuda kätele toetudes või lühikest aega iseseisvalt, haarata mänguasju ning tõsta neid ühest käest teise.
Mõni laps hakkab kõhuli edasi liikuma või käpuli asendit harjutama, kuid seitsmekuune ei pea veel roomama. Istumine võib samuti kujuneda järk-järgult seitsmenda kuni üheksanda elukuu jooksul.
Lapse arengut toetavad kõige paremini:
- vaba põrandal mängimine;
- kõhuli asend;
- mänguasjade paigutamine eri suundadesse;
- toetatud istumise harjutamine;
- näost näkku suhtlemine;
- lalisemisele vastamine;
- pildiraamatud ja laulud;
- peitusemäng;
- turvaliste näputoitude ja tekstuuride tutvustamine.
Seitsmekuuse põhitoit on endiselt rinnapiim või imiku piimasegu. Lisatoitu võib pakkuda tavaliselt kaks kuni kolm korda päevas ning liikuda järk-järgult paksemate tekstuuride ja pehmete näputoitude poole.
Iga une alguses tuleb laps asetada selili kindlale ja tasasele madratsile. Magamiskohas ei tohiks olla patju, lahtisi tekke, pehmeid mänguasju, voodipehmendusi ega beebipesa.
Kui laps ei kontrolli pead, ei reageeri helidele, ei haara mänguasju, ei kasuta mõlemat kehapoolt või kaotab varem omandatud oskuse, tuleb nõu pidada tervishoiutöötajaga.
Vaata lisaks:
- Beebi areng 1 kuu vanuselt
- Beebi areng 2 kuu vanuselt
- Beebi areng 3 kuu vanuselt
- Beebi areng 4 kuu vanuselt
- Beebi areng 5 kuu vanuselt
- Beebi areng 6 kuu vanuselt
- Beebi areng kuude kaupa
- Millal beebi hakkab istuma?
- Millal beebi hakkab roomama?
- Millal beebi hakkab kõndima?
- Millal beebi hakkab rääkima?
- Lisatoit beebile
- Beebi une regressioon
- Beebi palavik
- Beebi nohu
- Mis on beebipesa?
Minibeebi.ee e-poest leiad järgmised vajaminevad tooted:
