Kui tihti vastsündinut toita? Rinnaga ja pudelist toitmise sagedus
Kui tihti vastsündinut toita? Esimestel elupäevadel ja -nädalatel võib tunduda, et beebi sööb peaaegu pidevalt. Ühel korral võib toitmine kesta kaua, teisel korral soovib laps uuesti süüa juba tunni pärast. Mõni vastsündinu annab näljast selgelt märku, teine on väga unine ja vajab söömiseks äratamist.
Ühte kõigile sobivat ranget toitmisgraafikut ei ole. Vastsündinut tuleks üldjuhul toita tema näljamärkide järgi, kuid samal ajal jälgida, et söögikordi ei jääks liiga väheks.
Kõige lihtsam vastus on:
Rinnapiima saav vastsündinu vajab tavaliselt vähemalt 8–12 toitmiskorda ööpäevas.
Esimestel päevadel võib beebi soovida rinnale isegi iga tunni järel. Pudelist rinnapiima või piimasegu saav vastsündinu sööb sageli umbes iga 2–4 tunni järel, kuid ka pudelitoitmisel tuleks lähtuda lapse nälja- ja täiskõhumärkidest, mitte ainult kellast.
Toitmise sagedust tuleb hinnata koos järgmiste märkidega:
- kas laps imeb ja neelab aktiivselt;
- kas märgi mähkmeid on piisavalt;
- kas laps ärkab söömiseks;
- kas ta tundub pärast enamiku toitmiste lõppu rahul;
- kas kaal hakkab pärast esialgset langust tõusma;
- kas laps on ärkvel olles kontaktne ja aktiivne.
Väga unise, enneaegse, kollase nahaga või kehva kaaluiibega vastsündinu toitmisplaan võib vajada ämmaemanda, pereõe või lastearsti individuaalset juhendamist.
Kui tihti tuleks vastsündinut rinnaga toita?
Rinnaga toidetavat vastsündinut tuleks esimestel nädalatel imetada tavaliselt 8–12 korda või rohkem 24 tunni jooksul. Mõni laps sööb üsna korrapäraselt iga kahe või kolme tunni järel, kuid mõnel ajal võib ta tahta rinnale iga tunni tagant.
Ida-Tallinna Keskhaigla juhend soovitab pakkuda rinda lapse soovi järgi ning vähemalt kaheksa korda ööpäevas. Päeval ei tohiks toitmiskordade vahe esimestel elupäevadel olla pikem kui kolm tundi ja vajadusel tuleb laps äratada.
Praktikas võib rinnaga toitmise rütm välja näha näiteks nii:
- laps sööb hommikul iga kahe tunni järel;
- päeva jooksul teeb mõne pikema une;
- õhtul soovib mitmel korral väikeste vahedega rinnale;
- öösel ärkab söömiseks mitu korda.
Kõik need variandid võivad olla normaalsed, kui laps saab ööpäeva jooksul piisavalt toitmiskordi, neelab aktiivselt ning märgade mähkmete ja kaaluiibega on kõik korras.
Kas toitmisvahet arvestatakse toitmise algusest või lõpust?
Toitmisvahet arvestatakse tavaliselt ühe toitmise algusest järgmise toitmise alguseni.
Näiteks kui imetamine algab kell 9.00 ja järgmine kell 11.00, on toitmisvahe kaks tundi isegi siis, kui esimene toitmine kestis 30 minutit. AAP järgi söövad paljud rinnapiima saavad vastsündinud ligikaudu iga kahe tunni järel, arvestades aega ühe toitmise algusest järgmise alguseni.
Miks peab vastsündinu nii sageli sööma?
Vastsündinu magu on väike ja ta vajab kasvamiseks sagedast toitmist. Esimestel päevadel saab laps ternespiima, mida eritub väikestes kogustes, kuid mis on vastsündinule sobiva koostisega.
Sage rinnale panemine:
- annab lapsele regulaarselt energiat ja vedelikku;
- stimuleerib rinnapiima teket;
- aitab rinnapiima kogusel lapse vajadustega kohaneda;
- toetab rinnaga toitmise käivitumist;
- aitab lapsel harjutada imemist, neelamist ja hingamist.
Rinnapiima tootmine toimib nõudluse ja pakkumise põhimõttel: mida sagedamini ja tõhusamalt laps piima rinnast eemaldab, seda rohkem saab keha signaali piima valmistamiseks.
Esimestel päevadel ei pruugi vastsündinu süüa igal toitmiskorral sama palju. Mõni toitmine võib olla põhjalik, teine lühike janu-, rahunemis- või lähedusevajadusega seotud imemine.
Mis on nõudmisel ehk lapse märguannete järgi toitmine?
Nõudmisel toitmine tähendab, et lapsele pakutakse rinda või pudelit siis, kui ta näitab näljamärke, mitte ainult ette määratud kellaajal.
See ei tähenda, et vastsündinul võiks lasta piiramatult kaua magada ja oodata ainult tugevat nuttu. Esimestel nädalatel tuleb lisaks näljamärkidele jälgida ka ööpäevast toitmiskordade arvu ja vajadusel unine laps söömiseks äratada.
NHS soovitab nii rinnaga kui ka pudelist toitmisel kasutada reageerivat ehk lapse märguannetest lähtuvat toitmist.
Varased näljamärgid
Beebi võib:
- muutuda unes rahutumaks;
- pöörata pead küljele ja otsida;
- avada suud;
- limpsida või matsutada huuli;
- viia käsi suu juurde;
- imeda rusikat või sõrmi;
- teha vaikseid häälitsusi;
- liigutada pead rinnale või pudelile lähemale.
Hiline näljamärk
Nutt on tavaliselt hiline näljamärk.
Tugevalt nutval vastsündinul võib olla raskem rinnast või pudelist õigesti haarata. Sellisel juhul võib aidata lapse esmalt rahustamine, süles hoidmine või nahk-naha kontakt ning seejärel uus toitmiskatse.
Mis on kobartoitmine?
Kobartoitmine tähendab, et beebi soovib lühikese aja jooksul väga sageli süüa. Näiteks võib ta õhtul küsida rinnale iga 30–60 minuti järel.
Kobartoitmine võib olla normaalne:
- esimestel elupäevadel;
- õhtusel ajal;
- kasvuperioodidel;
- rinnapiima koguse suurenemise ajal;
- päevadel, mil laps vajab rohkem lähedust.
CDC märgib, et rinnapiima saav beebi võib mõnel perioodil süüa isegi iga tunni järel.
Kobartoitmine ei tähenda automaatselt, et rinnapiima on liiga vähe. Siiski tasub toitmisvõte üle kontrollida, kui:
- laps on peaaegu pidevalt rinnal, kuid neelamist on vähe;
- toitmine on valulik;
- laps ei püsi rinnal;
- märgi mähkmeid on liiga vähe;
- laps ei võta kaalus juurde;
- laps tundub pärast enamikku toitmisi endiselt näljane ja lohutamatu.
Kui kaua peaks üks rinnaga toitmine kestma?
Ühte kindlat minutite arvu ei ole.
Mõni vastsündinu sööb aeglaselt ja võib rinnal olla 30–40 minutit. Teine laps saab aktiivse toitmise lõpetatud märksa kiiremini. Tähtsam kui kella vaatamine on jälgida, kas laps päriselt imeb ja neelab.
Tõhusa imemise ajal võib märgata:
- alguses kiiremaid imemisliigutusi;
- seejärel sügavamaid ja aeglasemaid imemisi;
- neelamist;
- ümaraid põski;
- aeg-ajalt loomulikke pause;
- rinna pehmenemist toitmise jooksul.
NHS soovitab lasta beebil esimene rind lõpetada ja seejärel pakkuda teist. Mõni laps soovib mõlemat rinda, teine saab ühe toitmiskorraga kõhu täis ühest rinnast.
Toitmise kestus vajab hindamist, kui:
- laps imeb iga kord vaid mõne minuti ja jääb kohe magama;
- toitmine kestab järjekindlalt väga kaua, kuid neelamist on vähe;
- laps ei püsi rinnal;
- toitmine teeb vanemale tugevalt haiget;
- laps tundub pärast toitmist endiselt näljane;
- kaaluiive või märgade mähkmete arv tekitab muret.
Kas vastsündinu tuleb söömiseks üles äratada?
Sageli küll, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel.
Vastsündinu võib olla väga unine näiteks:
- pärast sünnitust;
- kollasuse tõttu;
- enneaegsuse tõttu;
- väikese sünnikaalu korral;
- haiguse või nõrkuse tõttu;
- ebapiisava toidukoguse tõttu.
Esimestel nädalatel ei tohiks rinnapiima saav vastsündinu üldjuhul teha regulaarselt üle neljatunniseid öiseid toitmisvahesid. AAP soovitab üle nelja tunni magava vastsündinu söömiseks äratada, eriti kui söögikordi jääb vahele.
Pudelist sööva vastsündinu puhul soovitatakse esimestel nädalatel laps äratada, kui ta magab nii kaua, et olulised toidukorrad jäävad vahele.
Kuidas unist vastsündinut söömiseks äratada?
Proovi rahulikult:
- võtta laps teki või magamiskoti seest välja;
- vahetada mähe;
- hoida teda nahk-naha kontaktis;
- silitada selga, põski või jalataldu;
- võtta laps veidi püstisemasse asendisse;
- pakkuda rinda juba siis, kui laps hakkab unes liigutama;
- pigistada imetamise ajal rinda õrnalt, et piimavool suureneks;
- teha toitmise keskel röhitsemis- või mähkmepaus.
Kui vastsündinut on väga raske äratada või ta ei suuda äratamise järel tõhusalt süüa, tuleb kiiresti võtta ühendust ämmaemanda, pereõe või arstiga. Ebatavaline loidus ja huvipuudus toitmise vastu võivad olla haiguse tunnused.
Millal võib lasta lapsel öösel pikemalt magada?
Pikema öise toitmisvahe lubamine sõltub:
- lapse vanusest;
- sünnikaalu taastumisest;
- kaaluiibest;
- märgade mähkmete hulgast;
- sellest, kas laps sündis ajalise või enneaegsena;
- tervishoiutöötaja soovitusest.
Enamik vastsündinuid taastab sünnikaalu ligikaudu kahe nädala jooksul, kuigi mõnel lapsel võib selleks kauem kuluda.
Kui sünnikaal on taastunud, laps kasvab hästi ja tervishoiutöötaja on toitmisega rahul, võib mõnel lapsel lubada öösel veidi pikemalt magada. Seda otsust ei tasu teha ainult lapse vanuse põhjal.
Kui tihti anda vastsündinule piimasegu?
Piimasegu saav vastsündinu sööb esimestel päevadel samuti sageli. CDC järgi võib piimasegu saav vastsündinu süüa esialgu 8–12 korda ööpäevas, kuid järgmiste nädalate jooksul kujuneb paljudel lastel toitmisvaheks umbes kolm kuni neli tundi.
Üldine näide:
| Vanus | Ligikaudne toitmisrütm |
|---|---|
| Esimesed elupäevad | Väikesed kogused sageli, mõnikord iga 2–3 tunni järel |
| Esimene elunädal | Sageli 8 või rohkem toitmist ööpäevas |
| Esimesed elunädalad | Paljudel kujuneb vaheks umbes 3–4 tundi |
| Pikem uni | Esimestel nädalatel võib olla vaja laps söömiseks äratada |
Need ei ole ranged reeglid. Pudelist toitmisel tuleks samuti jälgida lapse näljamärke ja mitte oodata alati tugeva nutuni.
Kui palju piimasegu vastsündinule korraga anda?
Esimesel nädalal joovad paljud beebid ligikaudu 30–60 ml ühe toitmiskorra kohta, kuid kogus varieerub lapse vanuse, kehakaalu ja isu järgi. Esimese kuu jooksul suureneb kogus järk-järgult.
Esimestel päevadel võib kogus olla ka väiksem. Ühtegi last ei tohiks sundida tabelis märgitud kogust lõpetama.
Pudelist toitmise põhimõtted
- hoia last poolpüstises asendis;
- hoia pudelit nii, et lutt oleks piimaga täidetud;
- tee toitmise ajal pause;
- jälgi lapse hingamist ja neelamist;
- lase lapsel ise söömise tempot juhtida;
- lõpeta, kui laps annab täiskõhumärke;
- ära sunni pudelit tühjaks jooma.
NHS rõhutab, et vastsündinud söövad sageli vähe ja tihti ning suur toidukogus ei tähenda tingimata, et järgmine toitmine tuleb palju hiljem.
Millised on beebi täiskõhumärgid?
Beebi võib olla piisavalt söönud, kui ta:
- aeglustab imemist;
- lõpetab neelamise;
- laseb rinna või pudeliluti lahti;
- pöörab pea kõrvale;
- sulgeb suu;
- lükkab pudeli eemale;
- lõdvestab käed;
- jääb rahulikuks või uniseks;
- kaotab toidu vastu huvi.
Pudelit ei ole vaja lõpuni anda ainult sellepärast, et sinna jäi piima. Söömise sundimine võib põhjustada ülesöömist, rohkem tagasiheidet ja muuta toitmise lapse jaoks pingeliseks.
Piimasegu tuleb valmistada täpselt pakendi juhendi järgi. Pulbrit ei tohi lisada rohkem ega segu lisaveega lahjendada, sest vale vee ja pulbri suhe võib olla lapsele ohtlik.
Kui tihti toita kombineeritud toitmise korral?
Kombineeritud toitmine tähendab, et laps saab nii rinnapiima kui ka piimasegu või väljapumbatud rinnapiima pudelist.
Toitmise sagedus sõltub:
- lapse vanusest;
- rinnast saadava piima kogusest;
- pudelis pakutavast kogusest;
- kaaluiibest;
- sellest, kas eesmärk on rinnapiima kogust säilitada või suurendada.
Kui soovitakse rinnapiima tootmist toetada, on tavaliselt kasulik:
- pakkuda esmalt rinda;
- lasta lapsel aktiivselt süüa;
- pakkuda vajadusel teist rinda;
- anda arsti või nõustaja soovitatud lisakogus;
- vajadusel pumbata või lüpsta piima.
Piimasegu lisamine võib rinnaga toitmise sagedust vähendada ning sellega võib väheneda ka rinnapiima tootmine. NHS soovitab kombineeritud toitmise muutusi teha järk-järgult ja imetamise säilitamiseks rinda regulaarselt pakkuda.
Kui lisatoit on määratud kehva kaaluiibe, kollasuse või muu terviseprobleemi tõttu, tuleb järgida just lapsele koostatud toitmisplaani.
Kas vastsündinut tuleb öösel toita?
Jah. Esimestel nädalatel vajavad vastsündinud süüa nii päeval kui ka öösel.
Öised toitmised on olulised, sest:
- lapse magu on väike;
- kasv on kiire;
- pikk toitmispaus võib vähendada kogu ööpäevast toidukogust;
- sage rinnaga toitmine toetab piimatootmist;
- unine laps ei pruugi ise alati piisavalt sageli ärgata.
Noore beebi öised toitmised on arenguliselt normaalsed ega tähenda, et lapsel oleks tekkinud halb harjumus.
Turvalisus öisel toitmisel
Öise toitmise ajal:
- kasuta vajadusel hämarat valgust;
- väldi toitmist diivanil või tugitoolis, kui võid magama jääda;
- pane laps pärast toitmist omaette turvalisele magamispinnale;
- hoia lapse voodi patjadest, tekkidest ja pehmetest esemetest vaba.
AAP soovitab pärast vanema voodis toimunud toitmist asetada beebi enne vanema uinumist tagasi tema omaette magamiskohta.
Kuidas teada, kas vastsündinu saab piisavalt süüa?
Ühe rinnaga toitmise pikkus või pudelisse jäänud milliliitrid ei anna alati täielikku vastust. Piisavat toitmist hinnatakse mitme märgi koosmõjul.
1. Märjad mähkmed
Esimestel elupäevadel suureneb märgade mähkmete arv järk-järgult. Viiendaks elupäevaks võiks lapsel olla tavaliselt vähemalt umbes kuus märga mähet ööpäevas.
Uriin peaks olema enamasti hele. Tume uriin või märgade mähkmete arvu vähenemine võib viidata sellele, et laps saab liiga vähe vedelikku.
2. Laps neelab toitmise ajal
Rinnaga toitmisel peaks pärast esialgseid kiiremaid imemisliigutusi olema kuulda või näha sügavamaid imemisi ja neelamist.
Kui laps ainult lutsutab, jääb kiiresti magama või neelamist peaaegu ei ole, võib piima ülekandumine olla vähene.
3. Laps tundub pärast enamikku toitmisi rahul
Pärast tõhusat toitmist võib laps:
- lõdvestuda;
- lasta ise rinnast lahti;
- avada rusikad;
- jääda rahulikult magama;
- püsida mõnda aega rahul.
Kobartoitmise ajal võib laps siiski soovida peagi uuesti süüa, ilma et see automaatselt tähendaks piimapuudust.
4. Väljaheide muutub esimestel päevadel
Esimestel päevadel on vastsündinu kaka tume ja kleepuv. Piima saamise suurenedes muutub see järk-järgult rohekaks ja seejärel rinnapiima saaval beebil kollakamaks ning pehmemaks.
5. Kaal hakkab tõusma
Vastsündinu kaotab tavaliselt pärast sündi osa kehakaalust. Seejärel peaks kaal hakkama tõusma ning enamik lapsi taastab sünnikaalu umbes kahe nädala jooksul.
Ainult koduse enesetunde järgi ei saa alati teada, kui palju piima laps saab. Seetõttu on vastsündinu kaalumise ja tervisekontrollide eesmärk hinnata toitmise toimimist koos teiste märkidega.
Millal toitmiskorrad harvenevad?
Esimestel nädalatel on tihe toitmine tavaline. Lapse kasvades:
- suureneb tema magu;
- imemisvõte muutub tõhusamaks;
- ta saab korraga rohkem piima;
- osal lastest pikenevad toitmisvahed.
CDC järgi söövad rinnapiima saavad lapsed esimestel nädalatel ja kuudel keskmiselt iga 2–4 tunni järel, kuid võivad endiselt teha kobartoitmist või mõnikord pikema une.
Toitmiskordi ei ole vaja teadlikult vähendada ainult seetõttu, et laps sai näiteks ühekuuseks. Jälgi endiselt:
- näljamärke;
- täiskõhumärke;
- kaaluiivet;
- märgi mähkmeid;
- lapse üldist enesetunnet.
Levinud vead vastsündinu toitmisel
Liiga range kellapõhine graafik
Kui vanem ootab alati täpselt kolm tundi, võib laps jõuda enne toitmist tugevalt nutma hakata.
Parem lahendus: jälgi näljamärke, kuid veendu samal ajal, et ööpäevane toitmiskordade arv oleks piisav.
Nutu ootamine
Nutt on hiline näljamärk. Tugevalt ärritunud lapsel võib olla raskem süüa.
Parem lahendus: paku toitu juba otsimise, huulte matsutamise ja käte suhu viimise ajal.
Unise vastsündinu toitmata jätmine
Mõni laps ei ärka ise piisavalt sageli, kuigi vajab toitu.
Parem lahendus: esimestel nädalatel jälgi toitmiskordade arvu ning ärata laps vajadusel ämmaemanda või arsti soovitatud vahede järel.
Pudeli lõpuni jooma sundimine
Lapse vajadus võib söögikordade lõikes erineda.
Parem lahendus: lõpeta toitmine, kui laps pöörab pea ära, sulgeb suu või lõpetab aktiivse imemise.
Iga nutu pidamine näljaks
Beebi võib nutta ka väsimuse, märja mähkme, külma, kuuma, valu või lähedusevajaduse tõttu.
Parem lahendus: vaata, millal laps viimati sõi, ja kontrolli ka teisi põhivajadusi.
Toitmisprobleemi liiga kaua ootamine
Valulik imetamine, vähene neelamine ja vähesed märjad mähkmed ei ole probleemid, mida peab lihtsalt ära kannatama.
Parem lahendus: küsi võimalikult vara abi ämmaemandalt, pereõelt, imetamisnõustajalt või arstilt.
Millal tuleks toitmise pärast nõu küsida?
Võta samal päeval ühendust ämmaemanda, pereõe või arstiga, kui:
- vastsündinu sööb enamasti alla kaheksa korra ööpäevas;
- laps ei ärka ise söömiseks ja teda on raske äratada;
- toitmise ajal ei ole kuulda või näha neelamist;
- beebi ei suuda rinnast või pudelist hästi haarata;
- rinnaga toitmine on väga valulik;
- laps köhib või läkastab sageli toitmise ajal;
- märgi mähkmeid on viiendaks elupäevaks vähem kui umbes kuus;
- uriin on väga tume;
- laps jätkab pärast viiendat päeva kaalu kaotamist;
- sünnikaal ei taastu oodatud aja jooksul;
- lapse nahk või silmavalged muutuvad järjest kollasemaks;
- beebi tundub pärast enamikku toitmisi näljane ja rahutu;
- laps oksendab sageli või jõuliselt;
- väljaheites on verd;
- toitmine on järsku oluliselt halvenenud.
CDC nimetab võimalike toitmisprobleemi märkidena alla kaheksat rinnaga toitmist ööpäevas, neelamise puudumist, raskust rinnal püsimisega, väheseid märgi mähkmeid, jätkuvat kaalulangust ja kollasust.
Kiiret abi vajavad ohumärgid
Kiiresti tuleb meditsiinilist abi otsida, kui vastsündinu:
- on väga loid või raskesti äratatav;
- ei suuda süüa;
- hingab raskelt või väga kiiresti;
- muutub sinakaks, halliks või ebatavaliselt kahvatuks;
- oksendab roheliselt;
- oksendab korduvalt purskkaevuna;
- ei pissi või märgi mähkmeid on järsult väga vähe;
- tal on krambihoog;
- reageerib tavapärasest väga erinevalt;
- tema kehatemperatuur on alla kolme kuu vanuses vähemalt 38 °C.
Eluohtliku seisundi korral tuleb Eestis helistada 112. Muu kiire tervisemure korral saab nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peab vastsündinu ööpäevas sööma?
Rinnapiima saav vastsündinu vajab tavaliselt vähemalt 8–12 toitmiskorda ööpäevas. Esimestel päevadel võib ta soovida süüa veelgi sagedamini.
Kas vastsündinut tuleb toita iga kolme tunni järel?
Kolm tundi on pigem suurim soovituslik vahe esimestel päevadel, mitte kohustus oodata iga kord kolm tundi. Kui beebi annab näljamärke varem, tuleb teda varem toita.
Kas beebi võib süüa iga tunni järel?
Jah. Eriti rinnapiima saav beebi võib esimestel päevadel või kobartoitmise ajal soovida rinnale iga tunni järel.
Kas kümme rinnaga toitmist ööpäevas on normaalne?
Jah. Kümme toitmiskorda jääb tavapärase 8–12 korra vahemikku.
Kas 15 toitmiskorda ööpäevas on liiga palju?
Mitte tingimata. Mõni vastsündinu teeb palju lühikesi toitmisi või kobartoitmist. Kui laps neelab, märgi mähkmeid on piisavalt ja kaal tõuseb, võib see olla tema normaalne rütm. Kui laps on pidevalt rinnal, kuid ei tundu kunagi rahul, tasub imemisvõte üle kontrollida.
Kas rinnaga toidetavat beebit saab üle toita?
Rinnaga toidetav beebi reguleerib tavaliselt ise söödavat kogust. Talle võib rinda pakkuda nii nälja kui ka lähedusevajaduse korral. NHS märgib, et rinnaga toidetavat last ei ole vaja karta liiga sageli rinnale panna.
Kui kaua peaks vastsündinu ühe rinnaga sööma?
Kindlat minutite arvu ei ole. Lase lapsel esimest rinda aktiivselt süüa ja ise lõpetada ning paku seejärel teist.
Kas igal toitmisel tuleb anda mõlemat rinda?
Teist rinda tasub pakkuda, kuid laps ei pruugi seda alati soovida. Järgmisel toitmisel võib alustada rinnast, mida eelmisel korral vähem kasutati.
Miks vastsündinu jääb rinnal magama?
Toitmine, soojus ja lähedus mõjuvad rahustavalt. Samas tuleb veenduda, et laps jõuaks enne uinumist ka aktiivselt süüa ja neelata.
Kas vastsündinut peab öösel äratama?
Esimestel nädalatel sageli jah, eriti kui toitmisvahe ületab umbes neli tundi, sünnikaal pole taastunud või laps ei söö ööpäevas piisavalt kordi.
Kui tihti sööb piimasegu saav vastsündinu?
Esialgu võib ta süüa 8–12 korda ööpäevas, hiljem sageli umbes iga 3–4 tunni järel.
Kui palju piimasegu anda esimesel nädalal?
Paljud vastsündinud joovad ligikaudu 30–60 ml ühe toitmiskorra kohta, kuid kogus võib päevade ja laste lõikes erineda. Last ei tohi sundida pudelit lõpuni jooma.
Kas suur pudelitäis aitab beebil kauem magada?
Mitte tingimata. Suurem söögikord ei taga pikemat und ning võib põhjustada ülesöömist, gaase või rohkem piima tagasiheidet.
Kuidas aru saada, et laps saab piisavalt rinnapiima?
Olulised märgid on aktiivne neelamine, vähemalt 8–12 toitmist ööpäevas, viiendast elupäevast umbes kuus või rohkem märga mähet, lapse rahulolu pärast toitmisi ja ootuspärane kaaluiive.
Kas palavaga peab vastsündinule vett andma?
Ainult rinnapiima saav alla kuuekuune laps ei vaja tavaliselt lisavett ka palava ilmaga; rinda võib pakkuda sagedamini. Piimasegu tuleb alati valmistada täpselt juhendi järgi ja seda ei tohi lisaveega lahjendada.
Kokkuvõte
Kui tihti vastsündinut toita? Rinnapiima saav vastsündinu vajab esimestel nädalatel tavaliselt vähemalt 8–12 toitmiskorda ööpäevas. Mõnel perioodil võib laps soovida süüa iga tunni järel, eriti õhtuti või kobartoitmise ajal.
Piimasegu saav vastsündinu võib esialgu samuti süüa 8–12 korda ööpäevas, kuid järgmiste nädalate jooksul kujuneb paljudel lastel toitmisvaheks umbes 3–4 tundi.
Kõige olulisemad põhimõtted on:
- jälgi lapse varaseid näljamärke;
- ära oota alati nutuni;
- toida last tema märguannete järgi;
- veendu, et rinnapiima saav vastsündinu sööks vähemalt 8–12 korda ööpäevas;
- ärata väga unine laps vajadusel söömiseks;
- jälgi toitmise ajal aktiivset imemist ja neelamist;
- ära sunni pudelit lõpuni jooma;
- jälgi märgade mähkmete hulka;
- lase lapse kaalu regulaarselt kontrollida;
- küsi varakult abi, kui toitmine on valulik või ebatõhus.
Viiendaks elupäevaks võiks lapsel olla tavaliselt vähemalt umbes kuus märga mähet ööpäevas. Kui vastsündinut on raske äratada, ta sööb halvasti, pissib vähe, muutub järjest kollasemaks või ei võta kaalus juurde, tuleb võtta ühendust tervishoiutöötajaga.
Vaata lisaks blogipostitusi:
- Rinnapiima säilitamine
- Piimaasendaja valimine
- Beebi sööb halvasti
- Beebi kasvuspurdid
- Beebi gaasivalud
- Mis on koolikud?
- Beebi refluks
- Mida vajab vastsündinu?
- Vastsündinu unegraafik
- Miks beebi ei maga?
- Beebi ärkab öösel tihti
- Beebi areng 1 kuu vanuselt
- Lisatoit beebile
- Lehmapiimavalguallergia beebil
- Kuidas vannitada vastsündinut?
Minibeebi.ee e-poest leiad järgnevad vajaminevad tooted:
- imetamispadjad;
- rinnapumbad;
- rinnapiima säilituskotid;
- lutipudelid;
- vastsündinu pudelilutid;
- aeglase vooluga pudelilutid;
- piimasegu dosaatorid;
- pudelisoojendajad;
- steriliseerijad;
- pudeliharjad;
- musliinlapid;
- pudipõlled;
- rinnapadjad;
- imetamistarvikud.
