Vanem teeb rahulikule beebile õrna kõhumassaaži gaaside leevendamiseks

Beebi gaasivalud: põhjused, tunnused ja turvalised leevendusvõtted

Beebi tervis ja ohutus

Beebi gaasivalud on üks sagedasemaid põhjuseid, miks vanemad otsivad abi vastsündinu rahutuse, nutmise ja kehva une tõttu. Beebi võib pärast toitmist niheleda, jalgu kõhu poole tõmmata, punetada, pressida, selga kaardu ajada või palju puuksutada. Selline käitumine võib jätta mulje, et lapse kõhus on tugev valu.

Gaasid on imikueas väga tavalised. Beebi seedesüsteem alles areneb ning ta võib toitmise ja nutmise ajal õhku neelata. Samas ei tõesta sage puuksutamine või jalgade kõhu poole tõmbamine alati, et just gaasid on nutmise peamine põhjus. Nuttev laps neelab sageli rohkem õhku, mistõttu võivad gaasid olla mõnikord pigem nutmise tagajärg kui selle algne põhjus.

Enamasti ei tähenda gaasilisus haigust ning lapse enesetunne paraneb vanuse kasvades. Oluline on jälgida lapse üldseisundit, söömist, kaaluiivet ja märgade mähkmete hulka ning eristada tavapärast gaasilisust haigusele viitavatest sümptomitest.

Mis on beebi gaasivalud?

Gaas tekib seedetraktis peamiselt kahel viisil:

  1. laps neelab toitmise, nutmise või luti imemise ajal õhku;
  2. soolestikus tekib toidu seedimise käigus gaasi.

Neelatud õhk võib väljuda röhitsemise või puuksuna. Kui õhk liigub aeglaselt või beebi ei oska veel kõhulihaseid ja vaagnapõhja hästi koordineerida, võib ta muutuda rahutuks.

Noor beebi ei oska oma keha veel sama tõhusalt lõdvestada kui vanem laps. Ta võib pressida, punetada ja jalgu kõverdada ka siis, kui väljaheide on pehme ja soolestiku töö normaalne.

Gaasivaludeks nimetatakse igapäevases keeles tavaliselt olukorda, kus beebil esinevad:

  • rahutus pärast toitmist;
  • kõhu korisemine;
  • sage puuksutamine;
  • jalgade kõhu poole tõmbamine;
  • pressimine ja punetamine;
  • selja kaardu ajamine;
  • uinumisraskused;
  • nutmine, mis näib leevenevat pärast röhitsemist või puuksutamist.

Need sümptomid võivad esineda ka koolikute, refluksi, kõhukinnisuse, toiduallergia või mõne muu tervisemure korral. Seetõttu ei tohiks kõiki nutuhoogusid automaatselt gaaside arvele kirjutada.

Mis vanuses esineb gaasivalusid kõige rohkem?

Gaasid ja rahutus võivad tekkida juba esimestel elunädalatel. Samal ajal suureneb paljudel imikutel üldine nutmise hulk, mis võib haripunkti jõuda esimeste elukuude jooksul.

Koolikulaadne tugev nutmine algab sageli mõne nädala vanuses ning tavaliselt väheneb kolmanda või neljanda elukuu paiku. See ei tähenda, et kõik selle vanuse nutuhood oleksid põhjustatud gaasidest.

Vanuse kasvades:

  • muutub seedesüsteem küpsemaks;
  • paraneb toitmise koordinatsioon;
  • laps neelab sageli vähem õhku;
  • suureneb tema liikumisvõime;
  • ta suudab gaase lihtsamini väljutada;
  • väheneb seletamatu õhtune nutmine.

Mõni beebi on gaasiline vaid mõnel päeval, teine mitme nädala jooksul. Kui sümptomid süvenevad, jätkuvad pärast neljandat elukuud väga tugevalt või nendega kaasneb halb kaaluiive, tuleks küsida tervishoiutöötaja nõu.

Millest beebi gaasid tekivad?

1. Õhu neelamine toitmise ajal

Beebi võib neelata toitmise ajal rohkem õhku, kui:

  • ta sööb väga kiiresti;
  • ta on enne toitmist tugevalt nutnud;
  • pudeliluti ava või voolukiirus ei sobi;
  • pudelit hoitakse nii, et luti sisse pääseb õhk;
  • imemisvõte rinnal ei ole hea;
  • laps laseb rinnast või pudelist pidevalt lahti;
  • ta üritab korraga süüa ja nutta;
  • piimavool on väga kiire.

Kui laps muutub toitmise ajal rahutuks, võib olla kasulik teha paus ja proovida teda röhitsema panna. Nuttes edasi söömine võib suurendada neelatud õhu kogust ja muuta ebamugavuse tugevamaks.

2. Liiga kiire pudeliluti vool

Kui piim tuleb pudelist liiga kiiresti, peab beebi neelama kiirustades ning võib koos piimaga rohkem õhku alla neelata.

Liiga kiirele voolule võivad viidata:

  • piima valgumine suunurgast;
  • köhimine või läkastamine;
  • väga kiire neelamine;
  • hingamispausid;
  • pudelist eemaldumine;
  • rahutus söömise ajal;
  • rohke piima tagasiheide.

Aeglasema või lapsele sobivama lutiga pudel võib aidata toitmist rahulikumaks muuta. Ventileeritud pudelid võivad mõnel lapsel neelatud õhu hulka vähendada, kuid üks kindel pudelitüüp ei sobi kõigile.

3. Väga tugev nälg

Kui beebi on väga näljane, võib ta hakata kiiresti ja ahnelt sööma. Kiirustades võib laps neelata tavalisest rohkem õhku.

Proovi pakkuda toitu juba varaste näljamärkide ajal:

  • suu avamine;
  • pea pööramine ja otsimine;
  • käte suhu viimine;
  • huulte matsutamine;
  • rahutus.

Nutt on sageli hiline näljamärk. Rahulikult sööma alustanud beebi neelab tõenäoliselt vähem õhku kui väga tugevalt nuttev laps.

4. Ebapiisav röhitsemine

Kõik beebid ei pea pärast iga toitmist röhitsema, eriti kui nad söövad rinnast rahulikult ega neela palju õhku. Mõne lapse puhul võib toitmise ajal ja järel tehtud röhitsemispaus aga ebamugavust vähendada.

Pudelist söövale lapsele võib röhitsemist pakkuda ligikaudu iga 60–90 milliliitri järel. Rinnaga toidetava beebi puhul võib teha pausi rinna vahetamisel. Kui röhitsemist mõne minuti jooksul ei tule ja laps on rahulik, ei pea seda jõuga ootama.

5. Liiga suur toidukogus korraga

Mõni laps sööb väga kiiresti rohkem, kui tema väike magu mugavalt mahutab. See võib põhjustada:

  • kõhu pinget;
  • rohket tagasiheidet;
  • rahutust;
  • puuksutamist;
  • oksendamist.

Pudelist toitmisel tasub järgida lapse nälja- ja täiskõhumärke, mitte püüda iga hinna eest pudelit tühjaks sööta. Täiskõhumärgid võivad olla pea ära pööramine, imemise lõpetamine, käte lõdvestumine või pudeli eemale lükkamine.

6. Refluks ja piima tagasiheide

Refluks tähendab, et osa maosisust liigub söögitorru või suhu tagasi. See on imikutel väga levinud ja paraneb enamasti iseenesest.

Refluks võib põhjustada:

  • piima tagasiheidet;
  • luksumist või köhimist toitmise ajal;
  • neelatamist pärast sööki;
  • rahutust toitmise ajal;
  • nutmist ja raskemat rahunemist.

Kui laps on muidu rõõmus, sööb hästi ja võtab kaalus juurde, ei vaja tavaline tagasiheide enamasti ravi. Kui ta on tugevalt valulik, keeldub toidust, oksendab jõuliselt või kaaluiive on halb, vajab olukord meditsiinilist hindamist.

7. Koolikud

Koolikud tähendavad tugevat ja raskesti lohutatavat nutmist muidu terve beebi puhul. Nutt võib kesta mitu tundi ja olla tugevam pärastlõunal või õhtul.

Koolikute ajal võib laps:

  • rusikad kokku suruda;
  • näost punaseks minna;
  • jalgu kõhu poole tõmmata;
  • selga kaardu ajada;
  • palju puuksutada;
  • olla raskesti rahustatav.

Kuigi koolikutega beebi võib olla väga gaasiline, ei ole kindlalt teada, et gaasid oleksid koolikute põhjus. Tugevalt nuttev beebi neelab õhku ja võib seetõttu rohkem puuksutada. Koolikud taanduvad tavaliselt kolmanda või neljanda elukuu paiku.

8. Kõhukinnisus

Kõhukinnisust ei hinnata ainult selle järgi, kui sageli laps kakab. Rinnapiima saav beebi võib mõnikord kakada harva, kuid väljaheide on endiselt pehme.

Kõhukinnisusele võivad viidata:

  • kõva ja kuiv väljaheide;
  • väikesed kõvad väljaheitetükid;
  • valulik kakamine;
  • pingul või turses kõht;
  • söögiisu vähenemine;
  • veri väljaheite pinnal pärakulõhe tõttu.

Ainult pressimine, punetamine ja häälitsemine ei tähenda kõhukinnisust, kui väljaheide on pehme.

9. Lehmapiimavalguallergia

Tavaline gaasilisus üksi ei tähenda tavaliselt lehmapiimavalguallergiat. Allergiat võib kahtlustada rohkem siis, kui gaaside ja rahutusega kaasnevad näiteks:

  • veri või lima väljaheites;
  • korduv oksendamine;
  • kõhulahtisus või püsiv kõhukinnisus;
  • tugev või süvenev ekseem;
  • nõgestõbi või turse;
  • hingamisnähud;
  • toidust keeldumine;
  • kehv kaaluiive.

Paljud neist sümptomitest võivad tekkida ka muudel põhjustel, mistõttu ei tohiks rinnaga toitev vanem ega piimasegu saav laps piimatooteid omal käel menüüst eemaldada. Õige diagnoosi ja sobiva asendustoidu valimiseks tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Laktoositalumatus on väikestel imikutel märksa harvem kui lehmapiimavalguallergia ning neid kahte seisundit ei tohiks omavahel segi ajada.

Kuidas beebi gaasivalusid leevendada?

1. Paku röhitsemispausi toitmise ajal

Kui laps hakkab söömise ajal:

  • nihelema;
  • rinda või pudelit lahti laskma;
  • keha kaardu ajama;
  • nutma;
  • kiiresti neelama,

tee hetkeks paus ja proovi teda röhitsema panna.

Röhitsemiseks võib kasutada kolme lihtsat asendit.

Õlal

Hoia beebit püstiselt, tema pea ja rindkere sinu õla vastas. Toeta ühe käega keha ning patsuta või silita teise käega õrnalt selga.

Süles istudes

Aseta beebi oma reiele istuma. Toeta tema rinda ja lõuga ühe käega, kuid ära suru kurgu piirkonda. Teise käega silita või patsuta õrnalt selga.

Kõhuli üle põlvede

Aseta beebi kõhuli oma jalgadele nii, et tema pea oleks rinnast kõrgemal. Toeta pead ja silita selga.

Tugev patsutamine ei ole vajalik. Sageli piisab õrnast silitamisest ja püstisest asendist.

2. Hoia last pärast toitmist püstises asendis

Pärast söömist võib hoida beebit umbes 10–15 minutit püstiselt, eriti kui ta neelab palju õhku või tal esineb piima tagasiheidet.

Laps peab püstises asendis olema ärkvel oleva täiskasvanu järelevalve all. Magama tuleb beebi asetada selili, kindlale ja tasasele madratsile. Võrevoodi madratsit ei tohi gaaside või refluksi tõttu kaldu tõsta.

3. Tee jalgadega jalgrattaliigutusi

Aseta ärkvel olev beebi selili kindlale ja turvalisele pinnale ning liiguta tema jalgu aeglaselt nagu jalgrattaga sõites.

Liigutused peaksid olema:

  • rahulikud;
  • väikese ulatusega;
  • valutud;
  • ilma jõuga surumiseta.

Seejärel võib mõlemad põlved õrnalt hetkeks kõhu poole tuua ja taas sirutada. Selline liikumine võib aidata gaasil soolestikus edasi liikuda.

4. Masseeri kõhtu õrnalt

Kõhumassaaži võiks teha ajal, mil laps:

  • on ärkvel;
  • on rahulik;
  • ei ole vahetult söönud;
  • ei nuta tugevalt;
  • ei ole haige.

Soojenda käed ja tee naba ümber õrnu ringe päripäeva. Kõhtu ei tohi tugevalt vajutada.

Lõpeta massaaž, kui laps:

  • nutab tugevamalt;
  • tõmbub pingesse;
  • tundub valulik;
  • oksendab;
  • kõht on katsudes kõva või väga hell.

5. Paku kõhuli olemist ainult ärkvel olles

Järelevalve all tehtav kõhuli olemine võib toetada lapse motoorset arengut ning avaldada kõhule õrna survet, mis võib aidata gaase väljutada.

Kõhuli olemist võiks teha:

  • siis, kui laps on ärkvel;
  • täiskasvanu pideva järelevalve all;
  • mitte kohe pärast suurt toidukorda;
  • kindlal ja tasasel pinnal.

Magama tuleb beebi alati asetada selili. Kõhuli magama panemine ei ole gaaside ravivõte.

6. Kasuta rahulikumat pudelitoitmise tehnikat

Pudelist toitmisel võib aidata:

  • hoida last poolpüstises asendis;
  • hoida pudelit nii, et lutt oleks piimaga täidetud;
  • teha regulaarselt pause;
  • lasta lapsel ise söömise tempot juhtida;
  • mitte sundida pudelit lõpuni jooma;
  • kasutada sobiva voolukiirusega lutti.

Piimasegu tuleb valmistada täpselt pakendil oleva juhendi järgi. Segu lahjendamine lisaveega võib jätta lapse ilma vajalikest toitainetest, liiga vähene vesi aga koormata neere ja põhjustada vedelikupuudust.

7. Kontrolli rinnaga toitmise võtet

Kui rinnaga toidetav laps:

  • laksutab või teeb klõpsuvat häält;
  • laseb rinnast pidevalt lahti;
  • neelab väga ahnelt;
  • köhib tugeva piimavoolu tõttu;
  • vanemal on toitmise ajal valu;
  • laps saab palju õhku,

tasub lasta imemisvõte üle vaadata ämmaemandal, pereõel või imetamisnõustajal.

Hea imemisvõte võib vähendada õhu neelamist ja muuta toitmise tõhusamaks.

8. Väldi lapse üleväsimust ja ülestimulatsiooni

Beebi võib tõmmata jalgu kõhu poole, punetada ja nutta ka väsimuse või liigse stimulatsiooni tõttu.

Rahustamiseks võib proovida:

  • süles hoidmist;
  • aeglast kiigutamist;
  • hämaramat ruumi;
  • vaikset laulu;
  • sooja vanni;
  • rahulikku ühtlast taustaheli;
  • naha vastas hoidmist.

NHS soovitab koolikulaadse nutmise korral last kallistada, hoida toitmise ajal püstisemalt, pärast sööki röhitsema panna ning proovida õrna kiigutamist või sooja vanni.

Kas rinnaga toitva ema menüü põhjustab beebil gaase?

Tavapärase gaasilisuse tõttu ei ole rinnaga toitval vanemal üldjuhul vaja vältida:

  • kapsast;
  • ube;
  • herneid;
  • sibulat;
  • piimatooteid;
  • vürtsikamat toitu;
  • muid tavapäraseid toiduaineid.

Vanema seedetraktis tekkinud gaas ei liigu rinnapiima. Mõne toidu valgud võivad aga rinnapiima kaudu lapseni jõuda ning väga harva võib lapsel olla nende suhtes allergiline reaktsioon.

NHS ei soovita koolikute tõttu rinnaga toitva vanema menüüd rutiinselt muuta.

Toiduaine eemaldamist tasub arutada tervishoiutöötajaga, kui lisaks nutmisele esineb:

  • veri väljaheites;
  • tugev ekseem;
  • korduv oksendamine;
  • krooniline kõhulahtisus;
  • hingamisnähud;
  • kehv kaaluiive;
  • selge ja korduv seos kindla toiduga.

Liiga ulatuslik omal käel tehtud eliminatsioonidieet võib muuta vanema menüü tarbetult piiravaks.

Kas gaasirohud aitavad?

Simetikoon

Simetikooni sisaldavaid gaasitilku müüakse käsimüügis, kuid uuringud ei ole näidanud kindlat kasu imikute koolikute leevendamisel. AAP ja NICE kirjeldavad tõendusmaterjali ebapiisava või negatiivsena.

Enne ravimi või gaasitilkade andmist:

  • kontrolli vanusepiiri;
  • järgi täpselt annust;
  • küsi nõu apteekrilt või tervishoiutöötajalt;
  • ära kombineeri mitut sarnast toodet;
  • ära eelda, et toode ravib võimalikku haigust.

Gripe water ja taimsed preparaadid

Taimsete „gaasivete” ja gripe water’i toime kohta on vähe usaldusväärseid tõendeid. NHS märgib, et ka nende tõhusus koolikute korral ei ole hästi tõestatud.

Toote koostis võib tootjati erineda. Mõni preparaat võib sisaldada suhkrut, ürte või muid aineid, mis ei ole väikesele beebile vajalikud.

Probiootikumid

Probiootikumide kasu sõltub konkreetsest bakteritüvest, toitmisviisist ja lapse seisundist. Kõiki probiootikume ei saa käsitleda ühe ja sama tootena.

NHS ei soovita koolikute puhul probiootilisi ega taimseid preparaate rutiinselt, sest kindlat tõendit kasu kohta ei ole.

Probiootikumi andmine tuleks enne läbi arutada arsti või apteekriga, eriti enneaegse, immuunpuudulikkusega või haige lapse puhul.

Mida ei tohiks gaasivalude korral teha?

Ära:

  • raputa last;
  • suru tugevalt tema kõhule;
  • tee jõulisi manipuleerimisi seljale või koljule;
  • anna vett, teed või mahla ilma tervishoiutöötaja soovituseta;
  • lahjenda piimasegu;
  • vaheta pidevalt piimasegusid ilma nõu küsimata;
  • lõpeta rinnaga toitmist tavapärase gaasilisuse tõttu;
  • pane last kõhuli magama;
  • tõsta võrevoodi madratsit kaldu;
  • kasuta asendipatju või beebipesa magamiseks;
  • anna ravimeid pakendi juhendit eirates.

NHS ei soovita koolikute raviks lülisamba manipulatsiooni ega kraniaalset osteopaatiat, sest tõendeid toime kohta on vähe ja selline sekkumine võib last kahjustada.

Gaasivalud või midagi muud?

TunnusVõimalik selgitus
Rahutus pärast sööki, puuksutamine, leevendus pärast röhitsemistNeelatud õhk või gaasilisus
Pikk lohutamatu nutt peamiselt õhtuti, muidu terve lapsVõimalikud koolikud
Piima tagasiheide, neelatamine, luksumineRefluks
Kõva kuiv väljaheideKõhukinnisus
Veri või lima väljaheites, ekseem, oksendamineVõimalik toiduallergia
Jõuline purskkaevuna oksendamineVajab kiiret hindamist
Roheline või verine okseVajab kiiret hindamist
Kõva, turses või väga valulik kõhtVajab kiiret hindamist
Palavik, loidus või söömisest keeldumineVõimalik haigus

Üks sümptom ei anna tavaliselt kindlat diagnoosi. Oluline on vaadata tervikpilti ja sümptomite kestust.

Millal pöörduda arsti poole?

Perearsti või pereõega tasub nõu pidada, kui:

  • laps nutab iga päev pikka aega ja teda on väga raske rahustada;
  • sümptomid süvenevad;
  • beebi sööb tavalisest vähem;
  • kaaluiive ei ole piisav;
  • laps oksendab sageli;
  • väljaheites on lima või verd;
  • lapsel esineb tugev ekseem;
  • kõht on sageli väga turses;
  • gaasivalud tunduvad jätkuvat tugevalt pärast neljandat elukuud;
  • vanem kahtlustab refluksi, kõhukinnisust või allergiat;
  • vanem tunneb, et ei tule nutmisega enam toime.

Kiiret meditsiinilist hindamist vajab laps, kellel esineb:

  • alla 3 kuu vanuses kehatemperatuur vähemalt 38 °C;
  • 3–6 kuu vanuses kehatemperatuur vähemalt 39 °C;
  • hingamisraskus või väga kiire hingamine;
  • sinakas, hall, väga kahvatu või laiguline nahk;
  • ebatavaline nõrk, kõrge või katkematu nutt;
  • raskesti äratatav olek;
  • toitmisest keeldumine;
  • uriini puudumine 12 tunni jooksul;
  • roheline, verine või purskkaevuna oksendamine;
  • veri väljaheites;
  • tugevalt turses või hell kõht;
  • krambihoog;
  • vanema hinnangul kiiresti halvenev seisund.

Eestis saab tervisemure korral küsida ööpäev läbi nõu perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi korral tuleb helistada 112.

Kuidas toime tulla, kui beebi nutab pikalt?

Pidev nutmine võib olla vanemale väga kurnav. Kui tunned, et pinge muutub liiga suureks:

  1. kontrolli, et laps oleks söönud, puhta mähkmega ja turvaliselt;
  2. aseta laps selili tühja võrevoodisse;
  3. mine mõneks minutiks teise tuppa rahunema;
  4. palu teisel täiskasvanul lapse eest hoolitsemine üle võtta;
  5. helista lähedasele, pereõele või nõuandeliinile.

Mõneminutiline nutmine turvalises voodis on lapsele vähem ohtlik kui olukord, kus ülekoormatud täiskasvanu kaotab enesevalitsuse.

Beebit ei tohi kunagi raputada.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas aru saada, et beebil on gaasid?

Gaasidele võivad viidata kõhu korisemine, sage puuksutamine, rahutus pärast sööki, jalgade kõhu poole tõmbamine ja leevenemine pärast röhitsemist. Need tunnused ei ole siiski ainult gaasidele iseloomulikud.

Kas beebi puuksutamine tähendab, et tal on gaasivalud?

Mitte tingimata. Puuksutamine on normaalne seedimise osa. Palju nuttev laps neelab rohkem õhku ja võib seetõttu rohkem puuksutada. Kui laps on rahulik, sööb hästi ja kasvab, ei vaja sage puuksutamine tavaliselt ravi.

Miks beebil on gaasid just õhtul?

Õhtuks võib olla kogunenud väsimus ja stimulatsioon ning paljudel noortel imikutel suureneb nutmine päeva teises pooles. Nutmise ajal neelab laps rohkem õhku, mis võib gaasilisust võimendada.

Kas gaasivalud võivad und häirida?

Jah, ebamugavus võib raskendada uinumist või põhjustada rahutut und. Samas võib rahutuse põhjus olla ka nälg, üleväsimus, refluks, haigus või arenguline muutus.

Kas alati tuleb pärast toitmist röhitsema panna?

Mitte kõik beebid ei röhitse pärast iga söögikorda. Kui laps on rahulik ja õhku ei tule mõne minuti jooksul, ei ole vaja röhitsemist pikalt sundida.

Kas rinnapiima saav beebi võib olla gaasiline?

Jah. Ka rinnapiima saav laps võib toitmise või nutmise ajal õhku neelata. Gaasilisus ei tähenda, et rinnapiim talle ei sobi.

Kas ema peaks gaaside tõttu piimatoodetest loobuma?

Tavapärase gaasilisuse tõttu mitte. Piimatoodete eemaldamist võiks kaaluda ainult tervishoiutöötaja juhendamisel, kui lapsel esineb muid lehmapiimavalguallergiale viitavaid sümptomeid.

Kas piimasegu vahetamine aitab?

Mõnel juhul võib teistsugune segu olla vajalik, kuid sage juhuslik vahetamine võib olukorda segasemaks muuta. Enne segu muutmist tasub nõu küsida perearstilt, pereõelt või lastearstilt.

Kas beebile võib gaaside korral vett anda?

Alla kuuekuune terve beebi ei vaja tavaliselt rinnapiima või õigesti valmistatud piimasegu kõrvale vett. Vett ei tohiks kasutada gaaside ravimiseks ega lisada piimasegusse rohkem, kui juhendis ette nähtud.

Kas kõhuli magamine aitab gaaside vastu?

Beebi võib ärkvel olles ja järelevalve all kõhuli olla, kuid magama tuleb ta alati asetada selili kindlale ja tasasele pinnale. Kõhuli magama panemine ei ole ohutu gaasiravi.

Millal gaasivalud üle lähevad?

Paljudel lastel väheneb gaasilisus ja tugev õhtune rahutus esimese kolme kuni nelja elukuu jooksul. Täpne aeg sõltub lapsest. Kui sümptomid püsivad tugevana või lisanduvad haigusnähud, tuleb küsida meditsiinilist nõu.

Kas gaasitilgad on beebile ohutud?

Mõned simetikooni sisaldavad tooted on imikutele mõeldud, kuid nende tõhusus koolikute korral ei ole veenvalt tõestatud. Enne kasutamist küsi apteekrilt või tervishoiutöötajalt nõu ning järgi täpselt toote vanuse- ja annustamisjuhiseid.

Kas gaasivalud ja koolikud on sama asi?

Ei. Gaasilisus tähendab seedetraktis olevat õhku või gaasi. Koolikud kirjeldavad pikaajalist ja raskesti lohutatavat nutmist muidu terve beebi puhul. Koolikuga laps võib palju puuksutada, kuid gaasid ei pruugi olla nutmise algpõhjus.

Kokkuvõte

Beebi gaasivalud on esimestel elukuudel sagedased ning on enamasti seotud seedesüsteemi küpsemise, toitmise ajal õhu neelamise ja nutmisega.

Gaasidele võivad viidata:

  • rahutus pärast toitmist;
  • kõhu korisemine;
  • sage puuksutamine;
  • jalgade kõhu poole tõmbamine;
  • pressimine ja punetamine;
  • leevenemine pärast röhitsemist või puuksutamist.

Last võib aidata:

  • rahulikum toitmine;
  • sobiva voolukiirusega pudelilutt;
  • röhitsemispausid toitmise ajal;
  • püstises asendis hoidmine pärast sööki;
  • õrn kõhumassaaž;
  • jalgrattaliigutused;
  • järelevalve all kõhuli olemine ärkveloleku ajal;
  • üleväsimuse ja ülestimulatsiooni vähendamine;
  • hea rinnaga toitmise võte;
  • lapse nälja- ja täiskõhumärkide järgimine.

Rinnaga toitva vanema menüüd ei ole vaja tavapärase gaasilisuse tõttu automaatselt piirata. Piimasegu ei tohi lahjendada ega omal käel pidevalt vahetada. Gaasitilkade, gripe water’i ja probiootikumide kasu ei ole kõigil lastel tõestatud ning enne nende kasutamist tasub nõu küsida.

Arsti poole tuleb pöörduda, kui gaasilisusega kaasneb halb kaaluiive, toitmisest keeldumine, veri väljaheites, tugev oksendamine, palavik, loidus, hingamisraskus või turses ja valulik kõht.

Vaata lisaks:

Minibeebi.ee e-poest leiad järgnevad vajaminevad tooted:

Sulle võib ka huvi pakkuda

    Ostukorv (0)
    chat
    Ära unusta TASUTA TARNET pakiautomaati
    Lisa tooteid vähemalt 59€ eest
    Ostukorv on tühi
    Lisa tooteid ja tule peatselt tagasi. :)
      Arvuta transport
      TASUTA TARNE PAKIATOMAATI ALATES
      59€
      Tagasi
      Lisa kood
      Mittesaadaval sooduskoodid
      2f2phptq Saa 50,00  soodust Hanna Tamm
      alla15 Saa 15% soodust ALLA15
      must30 Saa 30% soodust