Raseduse esimene trimester: sümptomid ja uuringud

Raseduse esimene trimester on suurte muutuste aeg. Kuigi kõht ei pruugi veel välja paista, areneb loode kiiresti ning lapseootel naise organism kohaneb uue hormonaalse ja füüsilise olukorraga.

Esimese trimestri jooksul võivad esineda väsimus, iiveldus, rindade hellus, sagedasem urineerimine, lõhnatundlikkus ja meeleolumuutused. Mõnel rasedal on sümptomeid palju, teisel väga vähe. Mõlemad variandid võivad olla täiesti tavapärased.

Raseduse esimesel trimestril on oluline:

kinnitada rasedus õigel ajal tehtud testiga;
broneerida ämmaemanda vastuvõtt;
alustada või jätkata foolhappe kasutamist;
kontrollida kasutatavate ravimite ja toidulisandite sobivust;
hoiduda alkoholist, nikotiinist ja narkootilistest ainetest;
toituda mitmekülgselt ja järgida toiduohutust;
käia esimese trimestri sõeluuringul;
jälgida võimalikke ohumärke;
puhata ning küsida vajaduse korral abi.

Kui oled alles raseduse võimalikkust kontrollimas, loe esmalt juhendit millal teha rasedustest ja millal negatiivset tulemust korrata.

Kiire ülevaade esimesest trimestrist

Raseduse etapp	Mis toimub?	Millele tähelepanu pöörata?
1.–4. nädal	Viljastumine, kinnitumine ja rasedushormoonide suurenemine	Rasedustest, foolhape ja ravimite kontroll
5.–8. nädal	Loote elundite ja närvisüsteemi kiire areng	Ämmaemanda vastuvõtu broneerimine
9.–10. nädal	Loode kasvab kiiresti ning sümptomid võivad olla tugevad	Iiveldus, vedeliku tarbimine ja puhkus
11.–13. nädal	Esimese trimestri lõpp ja sõeluuringute aeg	Ultraheli, vereanalüüs ja riskihindamine
Kogu trimester	Organism kohaneb rasedusega	Tervislik eluviis ja ohumärkide jälgimine

Mis on raseduse esimene trimester?

Raseduse esimeseks trimestriks nimetatakse üldjuhul perioodi raseduse algusest kuni 13. rasedusnädala lõpuni.

Rasedusnädalaid hakatakse arvestama viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seetõttu ei ole naine raseduse esimesel ja sageli ka teisel arvestuslikul nädalal bioloogilises mõttes veel rasestunud.

Näiteks kui viljastumine toimub ligikaudu kaks nädalat pärast menstruatsiooni algust, loetakse selleks hetkeks raseduse suuruseks juba umbes kaks nädalat.

Selline arvestus võimaldab tervishoiutöötajatel kasutada ühtset süsteemi ka siis, kui viljastumise täpne kuupäev ei ole teada.

Mida tähendab 5+3 või 12+6 rasedusnädalat?

Raseduse suurust märgitakse sageli nädalate ja päevade kombinatsioonina.

Näiteks:

5+0 tähendab viit täis rasedusnädalat;
5+3 tähendab viit nädalat ja kolme päeva;
12+6 tähendab 12 nädalat ja kuut päeva;
13+0 tähendab 13 täis rasedusnädalat.

Selline märkimine on oluline uuringute ajastamisel, sest osa rasedusaegseid uuringuid tehakse kindlas nädalate ja päevade vahemikus.

Raseduse 1.–4. nädal

Esimesed arvestuslikud nädalad algavad viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Viljastumine toimub tavaliselt hiljem, olenevalt ovulatsiooni ajast.

Pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk jagunema ning liigub emaka poole. Kui see kinnitub emaka limaskestale, hakkab organism tootma järjest rohkem rasedushormooni hCG.

Selles etapis võib naine:

mitte tunda ühtegi muutust;
märgata menstruatsiooni ärajäämist;
tunda rindade hellust;
olla tavapärasest väsinum;
tunda alakõhus kerget pinget;
märgata vähest määrimist;
muutuda lõhnade suhtes tundlikumaks.

Kõige kindlam on teha rasedustest alates ärajäänud menstruatsiooni esimesest päevast. Liiga vara tehtud negatiivne test ei pruugi rasedust veel välistada.

Täpsemad juhised leiad värskest artiklist millal teha rasedustest.

Raseduse 5.–8. nädal

Sellel perioodil toimub loote arengus väga palju. Arenema hakkavad närvisüsteem, aju, seljaaju, süda ja teiste elundite alged.

Loode on veel väga väike, kuid areng on kiire. Varajases ultraheliuuringus võib alates ligikaudu kuuendast rasedusnädalast olla võimalik näha lootemuna, embrüot ja südametegevust.

Täpset nähtavust mõjutavad:

raseduse tegelik suurus;
ovulatsiooni aeg;
embrüo kinnitumise aeg;
ultraheli tegemise viis;
kasutatav aparatuur;
emaka asend.

Kui väga varajases ultrahelis ei ole südametegevust veel näha, ei tähenda see automaatselt probleemi. Rasedus võib olla arvatust noorem ning tervishoiutöötaja võib soovitada uuringut mõne aja pärast korrata.

5.–8. nädalal võivad sümptomid tugevneda. Sagedased on:

iiveldus;
oksendamine;
tugev väsimus;
rindade tundlikkus;
sagedasem urineerimisvajadus;
kõhupuhitus;
kõhukinnisus;
kõrvetised;
suurenenud lõhnatundlikkus;
muutunud söögiisu;
vastumeelsus teatud toitude suhtes;
meeleolumuutused.

Varaste sümptomite kohta saad põhjalikumalt lugeda artiklist varased raseduse sümptomid.

Raseduse 9.–13. nädal

Esimese trimestri teises pooles kasvab loode kiiresti ning tema keha muutub järjest äratuntavamaks.

Sellel perioodil:

arenevad edasi aju ja närvisüsteem;
kujunevad käed, jalad, sõrmed ja varbad;
arenevad siseorganid;
näojooned muutuvad selgemaks;
loode hakkab liigutama;
platsenta võtab järjest rohkem ülesandeid enda kanda.

Kuigi loode võib juba liikuda, ei tunne rase neid liigutusi tavaliselt veel. Esimesi tuntavaid liigutusi märgatakse enamasti alles teisel trimestril.

Mõnel rasedal hakkavad iiveldus ja väsimus esimese trimestri lõpu poole leevenema. Teistel kestavad sümptomid kauem. Kindlat nädalat, mil enesetunne peab paranema, ei ole.

Millised sümptomid on esimesel trimestril tavalised?

Menstruatsiooni ärajäämine

Regulaarse tsükli korral on menstruatsiooni puudumine sageli esimene märgatav raseduse tunnus. Ebakorrapärase tsükli puhul võib rasedus jääda pikemaks ajaks märkamata.

Väsimus

Tugev väsimus on esimesel trimestril väga sage. Organism kulutab energiat hormonaalseteks muutusteks, verevarustuse suurenemiseks ja platsenta arenguks.

Päeva jooksul võib olla vaja:

teha lühike uinak;
minna õhtul varem magama;
vähendada ajutiselt koormust;
jagada koduseid ülesandeid;
võtta tööpäeva jooksul rohkem pause.

Iiveldus ja oksendamine

Nimetus „hommikune iiveldus” võib olla eksitav, sest iiveldus võib tekkida igal kellaajal.

Mõnel rasedal esineb ainult kerge ebamugavustunne. Teisel võib iiveldus mõjutada söömist, töötamist ja igapäevast toimetulekut.

Rindade hellus

Rinnad võivad muutuda:

tundlikumaks;
suuremaks;
raskemaks;
valulikumaks;
nähtavamate veresoontega.

Ka rinnanibude ümbrus võib tumeneda.

Sagedasem urineerimine

Hormonaalsed muutused ja suurenenud verevarustus võivad tekitada sagedasema urineerimisvajaduse juba enne seda, kui emakas märgatavalt suureneb.

Kui urineerimisega kaasneb valu, põletustunne, palavik või halb enesetunne, pöördu tervishoiutöötaja poole.

Alakõhu pingetunne

Kerge menstruatsioonivaluga sarnanev pingetunne võib raseduse alguses esineda. Seda võivad põhjustada emaka ja seda ümbritsevate kudede muutused.

Tugev, süvenev või selgelt ühepoolne valu vajab aga kiiret hindamist.

Kõhupuhitus ja kõhukinnisus

Hormonaalsed muutused võivad aeglustada seedimist. Selle tulemusena võivad tekkida:

kõhupuhitus;
gaasid;
täiskõhutunne;
kõhukinnisus;
kõrvetised.

Abi võib olla piisavast vedelikust, kiudainerikkast toidust ja regulaarsest mõõdukast liikumisest.

Suurenenud voolus

Valge või piimjas lõhnatu voolus võib raseduse ajal suureneda.

Võta ühendust tervishoiutöötajaga, kui voolus:

muutub roheliseks või kollaseks;
lõhnab ebameeldivalt;
põhjustab sügelust;
põhjustab valu või põletust;
sisaldab märkimisväärselt verd.

Kas sümptomite puudumine on halb märk?

Ei. Mõnel rasedal on esimesel trimestril väga vähe sümptomeid või puuduvad need peaaegu täielikult.

Sümptomite tugevus ei näita usaldusväärselt:

kui hästi rasedus areneb;
kui kõrge on hCG tase;
kas lootega on kõik korras;
milline saab olema raseduse edasine kulg.

Ka sümptomid võivad päevade lõikes muutuda. Ühel päeval võib iiveldus olla tugev, järgmisel peaaegu puududa.

Kui sümptomite vähenemisega kaasneb verejooks, tugev kõhuvalu, minestustunne või muu murettekitav muutus, võta ühendust tervishoiutöötajaga.

Millal broneerida ämmaemanda vastuvõtt?

Pärast positiivset rasedustesti tasub võtta ühendust sobiva tervishoiuasutusega ja broneerida ämmaemanda vastuvõtt.

Hea enesetunde korral toimub esimene visiit sageli ligikaudu 6.–9. rasedusnädalal ning kindlasti piisavalt vara, et jõuda õigel ajal esimese trimestri sõeluuringule.

Esimesel visiidil võidakse:

küsida viimase menstruatsiooni kuupäeva;
arvutada eeldatav sünnitustähtaeg;
arutada varasemaid rasedusi;
küsida krooniliste haiguste kohta;
vaadata üle ravimid ja toidulisandid;
mõõta vererõhku;
teha vere- ja uriinianalüüse;
hinnata rasedusega seotud riske;
rääkida sõeluuringutest;
koostada edasine jälgimisplaan.

Võta vastuvõtule kaasa nimekiri ravimitest ja toidulisanditest, mida kasutad. Märgi üles ka küsimused, mida soovid ämmaemandalt küsida.

Millised uuringud tehakse esimesel trimestril?

Täpsed uuringud võivad sõltuda tervishoiuasutusest, varasemast terviseloost ja raseduse kulust.

Vereanalüüsid

Raseduse alguses võidakse vereanalüüsidega hinnata näiteks:

veregruppi ja reesusfaktorit;
hemoglobiinitaset;
teatud nakkushaiguste näitajaid;
muid raseduse jälgimiseks vajalikke väärtusi.

Kõiki analüüse ei tehta tingimata samal päeval.

Uriinianalüüs

Uriinianalüüs võib aidata avastada kuseteede põletikku, valku uriinis või muid jälgimist vajavaid muutusi.

Varajane ultraheli

Varajase ultraheli eesmärk võib olla:

raseduse paiknemise kontrollimine;
raseduse suuruse hindamine;
loodete arvu määramine;
südametegevuse hindamine;
raseduse kestuse täpsustamine.

Väga vara tehtud ultraheli ei pruugi anda kõigile küsimustele kohe vastust. Mõnikord on vaja uuringut korrata.

Esimese trimestri sõeluuring

Esimese trimestri sõeluuring tehakse tavaliselt 11.–13.+6 rasedusnädalal.

Sõeluuring võib koosneda:

ultraheliuuringust;
ema vereanalüüsist;
raseda vanuse ja terviseandmete arvestamisest;
loote kromosoomhaiguste riski hindamisest;
preeklampsia riski hindamisest.

Ultrahelis hinnatakse muu hulgas loote suurust, südametegevust, esmast anatoomiat ja kuklavoldi piirkonda.

Sõeluuring ei anna enamasti lõplikku diagnoosi. See hindab tõenäosust, et vaja võib olla täiendavaid uuringuid.

Kui tulemus näitab suurenenud riski, selgitab tervishoiutöötaja järgmisi võimalusi. Nende hulka võivad kuuluda täiendav vereanalüüs, NIPT või diagnostilised uuringud.

Kas NIPT asendab esimese trimestri ultraheli?

NIPT ehk loote rakuvaba DNA uuring tehakse ema vereproovist. See võib anda lisateavet teatud kromosoomimuutuste tõenäosuse kohta.

NIPT ei asenda täielikult ultraheliuuringut, sest ultraheliga saab hinnata loote arengut, suurust, südametegevust, raseduse paiknemist ja nähtavat anatoomiat.

Sõeluuring ja diagnostiline uuring ei ole sama asi. Sõeluuring hindab riski, kuid diagnoosi kinnitamiseks võib suurema riski korral vaja minna täpsustavaid uuringuid.

Foolhape esimesel trimestril

Raseduse planeerimisel ja esimesel trimestril soovitatakse tavaliselt võtta 400 mikrogrammi foolhapet päevas vähemalt 12. rasedusnädala lõpuni.

Foolhape toetab loote närvitoru normaalset arengut. Närvitorust kujunevad hiljem aju ja seljaaju.

Suuremat foolhappe annust võib vaja minna näiteks siis, kui:

varasemas raseduses on esinenud närvitoru arenguhäire;
rasedal on teatud krooniline haigus;
kasutatakse mõnda kindlat ravimit;
tervishoiutöötaja hindab riski tavapärasest suuremaks.

Suurema annusega foolhapet ei tasu hakata kasutama omal algatusel. Selle määrab arst.

Kui sa ei võtnud foolhapet enne rasestumist, alusta selle kasutamist niipea, kui saad rasedusest teada.

Milliseid rasedatele mõeldud vitamiine valida?

Rasedatele mõeldud vitamiin ei pea sisaldama võimalikult palju erinevaid aineid võimalikult suurtes annustes.

Kontrolli:

foolhappe sisaldust;
D-vitamiini sisaldust;
raua kogust;
joodi sisaldust;
A-vitamiini vormi;
teiste toidulisanditega kattuvaid annuseid.

Väldi omal algatusel mitme erineva multivitamiini samaaegset kasutamist.

Raseduse ajal ei sobi suures koguses retinooli sisaldavad A-vitamiini preparaadid. Kui sa ei ole toote koostises kindel, näita pakendit ämmaemandale, arstile või apteekrile.

Rauda ei ole vaja võtta ainult seetõttu, et oled rase. Rauapreparaadi vajadust hinnatakse tavaliselt vereanalüüside ja tervishoiutöötaja soovituse alusel.

Kuidas esimesel trimestril toituda?

Esimesel trimestril ei pea sööma kahe eest. Olulisem on toidu mitmekesisus ja ohutus.

Püüa süüa:

köögi- ja puuvilju;
täisteratooteid;
piisavalt valku;
pastöriseeritud piimatooteid;
hästi kuumtöödeldud liha, kala ja mune;
tervislikke rasvu;
regulaarselt väiksemaid toidukordi.

Tugeva iivelduse korral ei pruugi ideaalne menüü olla alati võimalik. Ajutiselt on kõige tähtsam saada piisavalt vedelikku ja süüa neid ohutuid toite, mis püsivad sees.

Milliseid toite raseduse ajal vältida?

Raseduse ajal tuleb toidu kaudu levivate nakkuste ja liigse saasteainete sisalduse vältimiseks olla ettevaatlik.

Väldi või käsitle erilise ettevaatusega:

toorest või pooltoorest liha;
toorest kala ja tooreid mereande;
pastöriseerimata piima ja sellest valmistatud tooteid;
tooreid või ebapiisavalt küpsetatud mune;
maksa ja suure retinoolisisaldusega maksatooteid;
kõrge elavhõbedasisaldusega kalu;
pesemata köögi- ja puuvilju;
valesti säilitatud valmistoite;
toite, mille säilivusaeg on möödunud.

Pese käsi, tööpindu ja köögitarvikuid hoolikalt. Hoia toores liha valmistoidust eraldi ning kuumuta toit põhjalikult läbi.

Kui palju kofeiini võib raseduse ajal tarbida?

Raseduse ajal soovitatakse piirata kofeiini kogust maksimaalselt ligikaudu 200 milligrammini päevas.

Kofeiini võib sisaldada:

kohv;
must ja roheline tee;
koolajoogid;
energiajoogid;
šokolaad;
mõned ravimid;
treeningueelsed joogid ja toidulisandid.

Kofeiinikogus sõltub joogi liigist, portsjoni suurusest ja valmistusviisist. Üks suur tugev kohv võib sisaldada märkimisväärse osa päevasest piirist.

Energiajoogid ei ole raseduse ajal hea valik, sest need võivad sisaldada palju kofeiini ja muid stimuleerivaid aineid.

Alkohol, suitsetamine ja nikotiin

Raseduse ajal ei ole teada ohutut alkoholikogust ega ohutut aega alkoholi tarvitamiseks. Kõige turvalisem on alkoholist täielikult hoiduda.

Kui tarvitasid alkoholi enne rasedusest teada saamist:

lõpeta tarvitamine;
ära jää ennast süüdistama;
räägi sellest ämmaemanda või arstiga;
järgi edasisi soovitusi.

Suitsetamine ja nikotiini sisaldavad tooted ei ole raseduse ajal ohutud. See puudutab ka:

e-sigarette;
nikotiinipatju;
kuumutatavaid tubakatooteid;
vesipiipu;
muid nikotiinitooteid.

Nikotiinist loobumiseks võib küsida abi perearstilt või ämmaemandalt. Sobiva loobumisviisi valimisel tuleb arvestada rasedusega.

Ravimid esimesel trimestril

Ära alusta ega lõpeta ravimi kasutamist ainult internetist leitud info põhjal.

Kui saad teada, et oled rase:

koosta kasutatavate ravimite nimekiri;
lisa nimekirja käsimüügiravimid;
märgi üles vitamiinid ja taimsed preparaadid;
võta ühendust arsti, ämmaemanda või apteekriga;
küsi sobivuse kohta ka paiksete salvide ja kreemide puhul.

Retseptiravimit ei tohi omal käel lõpetada. Ravimata haigus võib mõnikord olla emale ja rasedusele ohtlikum kui õigesti valitud ravim.

Valuvaigisti, külmetusravimi või taimse preparaadi puhul küsi enne kasutamist nõu. Märge „looduslik” ei tähenda automaatselt, et toode sobib raseduse ajal.

Kuidas leevendada iiveldust?

Kerge või mõõduka iivelduse korral võivad aidata:

väiksemad ja sagedasemad toidukorrad;
kuiva suupiste söömine enne voodist tõusmist;
tugeva lõhna ja rasvase toidu vältimine;
jahedama toidu valimine;
vedeliku joomine väikeste lonksudena;
vee, lahja joogi või puljongi proovimine;
söömise ja joomise ajutine eraldamine;
piisav puhkus;
värskes õhus viibimine.

Ühele inimesele sobiv lahendus ei pruugi teisele toimida. Ära sunni ennast sööma toitu, mille lõhn tekitab tugevat iiveldust.

Pöördu tervishoiutöötaja poole, kui:

sa ei suuda vedelikku sees hoida;
uriini tuleb väga vähe;
uriin on tumedaks muutunud;
tekib tugev nõrkus või pearinglus;
kaal langeb;
oksendad korduvalt terve päeva jooksul;
oksendamises on verd;
tekib tugev kõhuvalu või palavik.

Rasedusaegset tugevat iiveldust ja oksendamist saab ravida. Abi küsimist ei ole vaja edasi lükata.

Kas esimesel trimestril võib trenni teha?

Kui rasedus kulgeb tavapäraselt ja tervishoiutöötaja pole liikumist piiranud, võib mõõdukas füüsiline aktiivsus olla kasulik.

Sobida võivad:

kõndimine;
ujumine;
rahulik rattasõit turvalises keskkonnas;
rasedatele kohandatud jooga;
kerge jõutreening;
igapäevane tavapärane liikumine.

Treeningu ajal:

joo piisavalt;
väldi ülekuumenemist;
ära treeni haigena;
vähenda kukkumis- ja löögiohuga tegevusi;
lõpeta, kui tekib valu, verejooks või halb enesetunne;
kohanda koormust vastavalt enesetundele.

Kui sul on krooniline haigus, varasemad rasedustüsistused või praeguse raseduse riskitegurid, aruta treeningut ämmaemanda või arstiga.

Kas seks on esimesel trimestril lubatud?

Tavapäraselt kulgeva raseduse korral on seks üldjuhul lubatud ega põhjusta raseduse katkemist.

Tervishoiutöötaja võib soovitada vahekorda ajutiselt vältida näiteks siis, kui:

esineb verejooks;
vahekord põhjustab valu;
esineb rasedustüsistus;
on leitud konkreetne meditsiiniline vastunäidustus.

Pärast orgasmi võib emakas lühiajaliselt kokku tõmbuda. Kerge mööduv pingetunne ei tähenda tingimata probleemi. Tugeva valu või verejooksu korral tuleb nõu küsida.

Emotsioonid ja vaimne heaolu

Positiivne rasedustest võib tuua korraga rõõmu, ärevust, segadust ja hirmu. Ka väga oodatud raseduse korral ei pea inimene tundma end kogu aeg õnnelikuna.

Esimesel trimestril võivad emotsioone mõjutada:

hormonaalsed muutused;
väsimus;
iiveldus;
mure raseduse püsimise pärast;
varasemad raseduskogemused;
rahaline olukord;
paarisuhe;
töö;
elukorralduse muutumine.

Räägi oma tunnetest partneri, lähedase või tervishoiutöötajaga.

Abi tasub otsida, kui:

ärevus segab magamist ja igapäevaelu;
meeleolu on pikemat aega väga madal;
tekivad paanikahood;
sa ei suuda tavapäraselt toime tulla;
tekivad enesevigastamise või elust loobumise mõtted.

Vaimse tervise abi küsimine on osa raseduse eest hoolitsemisest.

Millal rasedusest teistele rääkida?

Õiget aega rasedusest teatamiseks ei ole.

Mõni räägib lähedastele kohe pärast positiivset testi. Teine ootab esimese ultraheli või sõeluuringu tulemuse ära.

Otsustamisel võid mõelda:

kelle toetust vajaksid ka keerulise olukorra korral;
kas tööülesanded võivad rasedust mõjutada;
kas sul on vaja töökohal kohandusi;
kas tugev iiveldus muudab raseduse varjamise keeruliseks;
millal tunned ennast uudise jagamiseks valmis.

Tööandjale võib olla vaja varem rääkida, kui töö hõlmab ohtlikke kemikaale, kiirgust, väga rasket tõstmist või muid raseduse seisukohalt hinnatavaid riske.

Raseduse katkemise hirm

Esimesel trimestril kardavad paljud, et mõni tavapärane tegevus võib rasedust kahjustada.

Enamik varajasi raseduse katkemisi ei ole põhjustatud sellest, et rase:

käis tööl;
tegi tavapärast trenni;
tõstis mõne igapäevase eseme;
koges stressi;
vaidles;
seksis;
ei teadnud kohe, et on rase.

Varajase raseduse katkemise sagedane põhjus on embrüo arengus tekkinud juhuslik kromosoomimuutus. Raseduse katkemine ei tähenda tavaliselt, et naine tegi midagi valesti.

Verejooksu või valu korral tuleb siiski tervishoiutöötajaga ühendust võtta, sest sümptomi põhjust ei saa kodus kindlalt määrata.

Millal tuleb kiiresti abi otsida?

Võta kohe ühendust tervishoiutöötajaga või pöördu erakorralisse vastuvõttu, kui esineb:

tugev või süvenev kõhuvalu;
selgelt ühepoolne alakõhuvalu;
rohke verejooks;
verejooks koos tugeva valuga;
õlga või õla tippu kiirguv valu;
minestamine või tugev nõrkustunne;
tugev pearinglus;
palavik koos kõhuvalu või verejooksuga;
halvalõhnaline voolus;
korduv oksendamine ja vedelikupuuduse tunnused;
väga halb üldseisund.

Helista 112, kui:

valu on järsk ja väga tugev;
verejooks on väga rohke;
inimene minestab või vajub kokku;
esineb hingamisraskus;
elu või tervis tundub olevat otseses ohus.

Ühepoolne tugev valu, verejooks, õlavalu ja minestustunne võivad viidata emakavälisele rasedusele ning vajavad kiiret hindamist.

Esimese trimestri praktiline kontrollnimekiri

Kohe pärast positiivset testi

märgi üles viimase menstruatsiooni esimene päev;
broneeri ämmaemanda vastuvõtt;
alusta või jätka foolhappe kasutamist;
lõpeta alkoholi ja nikotiini tarvitamine;
kontrolli kasutatavaid ravimeid;
väldi tooreid ja pastöriseerimata riskitoite;
vähenda kofeiini kogust;
kirjuta üles küsimused tervishoiutöötajale.

Enne esimest vastuvõttu

koosta ravimite ja toidulisandite nimekiri;
pane kirja varasemad rasedused;
märgi üles kroonilised haigused;
kogu kokku varasemad olulised terviseandmed;
mõtle, kas perekonnas esineb pärilikke haigusi;
pane kirja sümptomid ja mured.

Esimese trimestri jooksul

käi määratud analüüsidel;
käi esimese trimestri sõeluuringul;
söö regulaarselt ja mitmekülgselt;
joo piisavalt;
liigu enesetunde järgi;
puhka rohkem, kui keha seda vajab;
otsi abi tugeva iivelduse korral;
jälgi verejooksu ja valu;
hoolitse vaimse tervise eest.

Kas esimesel trimestril tuleb hakata beebitarbeid ostma?

Esimesel trimestril ei ole vaja beebile kogu varustust ära osta. Selle perioodi kõige olulisemad ülesanded on tervise eest hoolitsemine, uuringutel käimine ja uue olukorraga kohanemine.

Beebitarvete nimekirja võib rahulikult koostama hakata teisel trimestril, kui enesetunne on sageli parem ja sünnituseni jääb veel piisavalt aega.

Hilisemaks planeerimiseks aitavad Minibeebi uuemad juhendid:

Nii saavad raseduse alguse, sünnituseks valmistumise ja vastsündinu hoolduse artiklid moodustada ühe tervikliku teemaklastri.

Kokkuvõte

Raseduse esimene trimester kestab raseduse algusest ligikaudu 13. nädala lõpuni. Selle aja jooksul toimub loote arengus väga palju, kuigi rasedus ei pruugi veel väliselt nähtav olla.

Esimesel trimestril:

kinnitatakse rasedus;
broneeritakse ämmaemanda vastuvõtt;
tehakse vajalikud analüüsid;
toimub esimese trimestri sõeluuring;
kasutatakse foolhapet;
vaadatakse üle ravimid ja toidulisandid;
välditakse alkoholi ja nikotiini;
pööratakse tähelepanu toiduohutusele;
jälgitakse valu, verejooksu ja muid ohumärke.

Iga rasedus on erinev. Tugevad sümptomid ei tähenda automaatselt, et rasedus areneb paremini, ning sümptomite vähesus ei tähenda tingimata probleemi.

Usalda oma enesetunnet ja võta tervishoiutöötajaga ühendust alati, kui sümptom teeb sind murelikuks.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua kestab raseduse esimene trimester?

Esimene trimester kestab raseduse algusest ligikaudu 13. rasedusnädala lõpuni. Rasedusnädalaid arvestatakse viimase menstruatsiooni esimesest päevast.

Millal minna pärast positiivset testi ämmaemanda juurde?

Hea enesetunde korral toimub esimene visiit sageli 6.–9. rasedusnädalal. Aeg tasub broneerida kohe pärast positiivset testi, et vajalikud uuringud saaks õigel ajal planeeritud.

Millal tehakse esimese trimestri ultraheli?

Esimese trimestri sõeluuringu ultraheli tehakse tavaliselt 11.–13.+6 rasedusnädalal. Meditsiinilise vajaduse korral võib ultraheli teha ka varem.

Millal võib ultrahelis südametegevust näha?

Südametegevus võib olla nähtav alates ligikaudu kuuendast rasedusnädalast, kuid täpne aeg sõltub raseduse tegelikust suurusest ja uuringu tingimustest.

Kas iiveldus on esimesel trimestril kohustuslik?

Ei. Mõnel rasedal on tugev iiveldus, mõnel kerge ja mõnel ei esine seda üldse. Iivelduse puudumine ei tähenda automaatselt probleemi.

Kas sümptomid võivad mõneks päevaks kaduda?

Jah. Sümptomid võivad päevade lõikes muutuda. Kui nende kadumisega kaasneb tugev valu või verejooks, võta ühendust tervishoiutöötajaga.

Kas esimesel trimestril võib kohvi juua?

Jah, kuid kogu päeva kofeiinikogus tuleks hoida ligikaudu alla 200 milligrammi. Arvesta ka tees, koolas, šokolaadis ja energiajookides oleva kofeiiniga.

Kas esimesel trimestril võib sportida?

Tavapäraselt kulgeva raseduse korral võib üldjuhul jätkata mõõdukat liikumist. Koormust tuleb kohandada enesetunde järgi ning riskiraseduse korral küsida tervishoiutöötajalt nõu.

Kas seks võib põhjustada raseduse katkemist?

Tavapäraselt kulgeva raseduse korral seks raseduse katkemist ei põhjusta. Verejooksu, valu või arsti määratud piirangu korral tuleb seksuaalelu kohta nõu küsida.

Kas kerge määrimine on normaalne?

Kerge määrimine võib raseduse alguses esineda, kuid selle põhjust ei saa ainult vere koguse järgi kindlaks teha. Rasedusaegsest verejooksust tasub alati tervishoiutöötajale teada anda.

Millal on oksendamine liiga tugev?

Abi tuleb otsida, kui sa ei suuda vedelikku sees hoida, urineerid väga vähe, uriin muutub tumedaks, tekib tugev nõrkus või kaalulangus.

Kas foolhapet tuleb võtta terve raseduse ajal?

Tavapärane soovitus on võtta vähemalt 400 mikrogrammi foolhapet päevas raseduse planeerimisest kuni 12. rasedusnädala lõpuni. Edasine vajadus sõltub toitumisest ja tervishoiutöötaja soovitusest.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

Minibeebi.ee e-poest leiad hilisemaks ettevalmistuseks

Autor

Minibeebi