Glükoositaluvuse test ehk GTT on vereanalüüs, millega kontrollitakse, kuidas raseda organism tuleb toime suurema glükoosikogusega. Testi kasutatakse rasedusdiabeedi ehk gestatsioonidiabeedi avastamiseks.

Rasedusdiabeet võib tekkida ka inimesel, kelle veresuhkur oli enne rasedust normaalne ja kellel puuduvad nähtavad sümptomid. Platsenta toodetud hormoonid vähendavad raseduse edenedes organismi tundlikkust insuliini suhtes. Kui kõhunääre ei suuda suurenenud insuliinivajadust täielikult kompenseerida, võib veresuhkur tõusta.

Glükoositaluvuse testi ajal võetakse tavaliselt kolm veenivereproovi:

1. esimene proov tühja kõhuga;
2. teine proov üks tund pärast glükoosilahuse joomist;
3. kolmas proov kaks tundi pärast glükoosilahuse joomist.

Testiks kasutatakse 75 grammi glükoosi sisaldavat lahust. Uuringu ajal tuleb rahulikult istuda või lamada ning süüa, liikuda ja enamasti ka juua ei tohi.

Kõige tähtsam ettevalmistuse põhimõte on järgida täpselt selle raviasutuse juhiseid, kus test tehakse. Mõnes haiglas lubatakse paastu ajal väikestes kogustes puhast vett, teine uuringukoht võib paluda alates eelmisest õhtust kuni testi lõpuni ka joomist piirata.

Kiire vastus: kuidas GTT-ks valmistuda?

Ettevalmistus	Mida teha?
Paastumine	Ole enne testi vähemalt 8–12 tundi söömata vastavalt raviasutuse juhisele
Vesi	Järgi uuringukoha juhendit; sageli lubatakse enne testi puhast vett, kuid testi ajal enamasti mitte
Eelnev toitumine	Söö eelnevatel päevadel tavapäraselt, ära alusta süsivesikuvaest dieeti
Õhtusöök	Söö tavapärane õhtusöök ning lõpeta söömine määratud ajal
Hommikusöök	Ära söö testi hommikul
Kohv ja tee	Ära joo kohvi, teed, mahla, piima ega magustatud jooke
Närimiskumm	Ära näri närimiskummi
Suitsetamine ja nikotiin	Väldi enne testi ja testi ajal suitsetamist ning nikotiinitoodete kasutamist
Füüsiline koormus	Väldi eelmisel päeval väga tugevat treeningut ja testi hommikul kiiret pingutust
Ravimid	Küsi eelnevalt, millised ravimid ja toidulisandid võid hommikul võtta
Testi kestus	Arvesta vähemalt 2,5–3 tunniga, mõnes raviasutuses kuni 4 tunniga
Pärast testi	Võta kaasa vesi ja sobiv söök, mida saad pärast viimast vereproovi tarbida

Mis on rasedusdiabeet?

Rasedusdiabeet on raseduse ajal tekkinud või esmakordselt avastatud süsivesikute ainevahetuse häire, mille puhul veresuhkur tõuseb normist kõrgemale.

Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab glükoosil liikuda verest rakkudesse. Raseduse ajal suurendavad platsenta hormoonid insuliiniresistentsust ehk vähendavad rakkude tundlikkust insuliini suhtes.

See muutus on osaliselt normaalne ning aitab tagada lootele vajaliku energiavaru. Mõnel rasedal ei suuda organism aga piisavalt rohkem insuliini toota ja veresuhkur tõuseb.

Rasedusdiabeedil ei pruugi olla ühtegi märgatavat sümptomit. Seetõttu ei saa selle puudumist hinnata ainult enesetunde järgi.

Mõnel võivad esineda:

• suurenenud janu;
• tavapärasest sagedasem urineerimine;
• tugev väsimus;
• ähmane nägemine;
• korduvad kuseteede või seeninfektsioonid.

Need sümptomid võivad olla seotud ka tavapäraste rasedusaegsete muutustega. Rasedusdiabeeti ei saa diagnoosida ainult sümptomite põhjal.

Miks tehakse raseduse ajal glükoositaluvuse test?

GTT aitab avastada veresuhkru ainevahetuse häire, mis ei pruugi tavapärases paastuveresuhkru analüüsis või uriinianalüüsis veel selgelt väljenduda.

Õigeaegselt avastatud ja kontrolli all hoitud rasedusdiabeedi korral on võimalik vähendada mitme tüsistuse tõenäosust.

Ravimata või halvasti kontrollitud kõrge veresuhkruga võivad olla seotud:

• loote liiga kiire kasv;
• suur sünnikaal;
• lootevee liigsus;
• kõrgem vererõhk;
• preeklampsia;
• enneaegne sünnitus;
• sünnituse esilekutsumise vajadus;
• keerulisem vaginaalne sünnitus;
• õlgade takerdumise ja sünnitrauma risk;
• keisrilõike suurem tõenäosus;
• vastsündinu madal veresuhkur;
• vastsündinu hingamis- või kohanemisprobleemid.

Rasedusdiabeedi diagnoos ei tähenda, et need probleemid kindlasti tekivad. Toitumise, liikumise, koduse veresuhkru jälgimise ja vajaduse korral ravimitega saab riske märgatavalt vähendada.

Millal tehakse glükoositaluvuse test?

Testi aeg sõltub rasedusdiabeedi riskist ja varasemate analüüside tulemustest.

Kõrge riskiga rasedad

Kõrge riskiga rasedale võidakse GTT teha juba esimesel trimestril või raseduse 8.–16. nädalal.

Kui varajase testi tulemus on normaalne, korratakse uuringut tavaliselt raseduse 24.–28. nädalal, sest insuliiniresistentsus suureneb raseduse edenedes.

Raseduse esimeste kuude analüüse ja muid uuringuid käsitleb põhjalikumalt artikkel raseduse esimene trimester: sümptomid, uuringud ja praktilised soovitused.

Keskmise riskiga rasedad

Keskmise riskiga rasedatele tehakse glükoositaluvuse test tavaliselt 24.–28. rasedusnädalal.

Selles raseduse etapis on platsenta hormoonide mõju insuliinitundlikkusele juba tugevam ning rasedusdiabeet tuleb paremini esile.

Teise trimestri muude uuringute ja kehaliste muutuste kohta loe artiklist raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud.

Hilisem testimine

GTT võidakse teha ka pärast 28. nädalat, kui raseduse jooksul tekivad rasedusdiabeedile viitavad tunnused.

Nendeks võivad olla:

• väga kiire kaalutõus;
• glükoos uriinis;
• ultraheli järgi tavapärasest suurem loode;
• loote liiga kiire kasv;
• lootevee liigsus;
• kõrgenenud paastuveresuhkur;
• rasedusdiabeedile viitavad sümptomid.

Loote kasvu ja lootevee hulka hinnatakse vajaduse korral raseduse ultraheliuuringutel.

Kes kuulub rasedusdiabeedi riskirühma?

Rasedusdiabeedi risk võib olla suurem, kui:

• raseduseelne kehamassiindeks oli 25 kg/m² või rohkem;
• varasema raseduse ajal diagnoositi rasedusdiabeet;
• varem on esinenud glükoositaluvuse häire;
• emal, isal, õel või vennal on diabeet;
• varasem laps kaalus sündides üle 4500 grammi;
• esineb polütsüstiliste munasarjade sündroom;
• raseduse alguse veresuhkur oli normist kõrgem;
• raseduse ajal suureneb kaal väga kiiresti;
• ultraheli järgi kasvab loode tavapärasest kiiremini;
• lootevett on liiga palju;
• uriinianalüüsis leitakse korduvalt glükoosi;
• oodatakse mitut last;
• rase kasutab veresuhkrut mõjutavaid ravimeid;
• varasem rasedus lõppes teadmata põhjusel loote üsasisese surmaga.

Riskiteguri olemasolu ei tähenda, et sul kindlasti tekib rasedusdiabeet. Samuti võib rasedusdiabeet tekkida inimesel, kellel teadaolevaid riskitegureid ei ole.

Raseduseelse KMI ja soovitusliku kehakaalu muutuse seost selgitab artikkel rasedusaegne kaalutõus: kui palju on normaalne?.

Kuidas glükoositaluvuse testiks valmistuda?

Õige ettevalmistus on vajalik selleks, et testi tulemus oleks usaldusväärne. Söömine, magustatud joogid, füüsiline koormus, suitsetamine ja mõned ravimid võivad veresuhkrut mõjutada.

Söö eelnevatel päevadel tavapäraselt

Ära proovi enne testi süsivesikuid vältida, magusat täielikult eemaldada ega oma menüüd kunstlikult „tervislikumaks“ muuta.

Testi eesmärk on hinnata organismi tavapärast võimet glükoosiga toime tulla.

Eelnevatel päevadel:

• söö oma tavapärast menüüd;
• ära jäta toidukordi vahele;
• ära paastu;
• ära alusta ketodieeti;
• ära vähenda süsivesikuid järsult;
• ära söö meelega väga suures koguses magusat;
• joo tavapäraselt vett.

Väga vähese süsivesikusisaldusega menüü võib mõjutada organismi glükoosireaktsiooni ja muuta tulemuse tõlgendamise keerulisemaks.

Tasakaalustatud rasedusaegse menüü koostamise kohta leiad nõuandeid artiklist mida süüa raseduse ajal? Täielik toitumisjuhend.

Ära söö vähemalt 8–12 tundi enne testi

Test tehakse hommikul tühja kõhuga.

Raviasutus võib anda juhise:

• lõpetada söömine eelmisel õhtul kell 20.00;
• olla enne testi vähemalt kaheksa tundi söömata;
• olla enne testi 10–12 tundi söömata.

Ära paastu omal algatusel oluliselt kauem kui juhendatud. Liiga pikk paast võib põhjustada nõrkust, iiveldust ja mõjutada ainevahetust.

Kui test algab näiteks kell 8.00 ja raviasutus soovitab 10–12-tunnist paastu, võiks viimane tavapärane söögikord olla eelmisel õhtul ligikaudu kella 20–22 vahel.

Järgi alati saatekirja või uuringukoha täpset juhist.

Mida süüa testi eelõhtul?

Söö tavapärane, mõõduka suurusega õhtusöök.

Sobiv eine võib sisaldada:

• täisterariisi, tatart, kartulit või täisterapastat;
• kana, kala, muna, kaunvilju või muud valguallikat;
• köögivilju;
• väikest kogust sobivat rasvaallikat;
• vett.

Näiteks võib süüa:

• kana, tatart ja köögivilju;
• kala, kartulit ja salatit;
• täisterapastat köögiviljade ja hakklihaga;
• läätse-köögiviljahautist rukkileivaga.

Ära tee õhtusöögist meelega väga väikest ega väga suurt.

Enne paastu algust tasub vältida:

• väga suurt maiustuste kogust;
• mitut klaasi mahla või limonaadi;
• väga rasvast kiirtoitu;
• väga tugevalt vürtsikat toitu;
• alkoholi;
• ülesöömist.

Raske hiline eine võib suurendada ka öist iiveldust ja kõrvetisi. Kõrvetiste leevendamise kohta saad lugeda artiklist kõrvetised raseduse ajal: põhjused ja leevendamine.

Kas enne GTT-d võib vett juua?

Vee joomise juhised võivad raviasutuseti erineda.

Mõnes raviasutuses on paastu ajal lubatud juua väikestes kogustes puhast gaseerimata vett. Teises võidakse paluda eelmisest õhtust kuni testi lõpuni mitte midagi juua.

Seetõttu:

• loe saatekirja;
• kontrolli labori juhendit;
• küsi kahtluse korral ämmaemandalt;
• ära joo kohvi, teed, mahla, piima ega maitsevett;
• ära lisa veele sidrunit, mett ega siirupit.

Kui puhta vee kohta pole juhist antud, küsi see enne testipäeva üle.

Kas hommikul võib kohvi või teed juua?

Ei. Kohv ja tee võivad mõjutada ainevahetust ning katkestavad testi jaoks vajaliku paastu.

Testi hommikul ära joo:

• musta kohvi;
• piimaga kohvi;
• kofeiinivaba kohvi;
• musta või rohelist teed;
• taimeteed;
• mahla;
• piima;
• keefirit;
• energiajooki;
• limonaadi;
• maitsestatud vett.

Ka suhkruvaba jook või magusainega närimiskumm ei ole testi ettevalmistuseks sobiv.

Kas närimiskummi võib närida?

Üldjuhul mitte.

Närimiskumm võib:

• sisaldada suhkrut või magusaineid;
• käivitada seedimisega seotud reaktsioone;
• mõjutada testi tingimusi;
• suurendada tühja kõhu korral iiveldust.

Ära näri testi hommikul ka suhkruvaba närimiskummi.

Kas hambaid võib pesta?

Tavapärane hammaste pesemine on üldjuhul lubatud.

Püüa:

• hambapastat mitte alla neelata;
• mitte kasutada pärast pesemist suhkrut sisaldavat suuvett;
• loputada suu puhta veega;
• järgida raviasutuse erijuhist, kui see on antud.

Kas enne testi võib ravimeid võtta?

See sõltub ravimist.

Mõned ravimid ja toidulisandid võivad mõjutada veresuhkrut või tekitada tühja kõhuga kõrvaltoimeid. Samas ei tohi elutähtsat või arsti määratud ravimit omal käel ära jätta.

Küsi enne testipäeva:

• kas võtta kilpnäärmeravim;
• kas võtta vererõhuravim;
• kas võtta iiveldusvastane ravim;
• kas võtta rauapreparaat;
• kas võtta vitamiinid;
• kas kasutada steroide;
• kas võtta metformiini või muud veresuhkrut mõjutavat ravimit.

Sageli soovitatakse vitamiinid ja toidulisandid võtta pärast testi koos toiduga, kuid täpse otsuse teeb raviasutus.

Raseduse ajal kasutatavate ravimite üldiste põhimõtete kohta loe artiklist mida raseduse ajal vältida?.

Kas enne testi võib trenni teha?

Testieelsel päeval säilita tavapärane rahulik aktiivsus, kuid väldi väga tugevat või harjumatut füüsilist koormust.

Eelneval ööpäeval ei ole soovitatav:

• teha väga intensiivset jõutrenni;
• joosta pikka distantsi;
• teha rasket füüsilist tööd;
• treenida tühja kõhuga;
• osaleda võistlusel;
• teha tegevust, mis põhjustab tugevat kurnatust.

Testi hommikul tule kohale rahulikus tempos. Väga kiire kõndimine, trepist jooksmine või rattaga tugev pingutamine võib veresuhkrut ajutiselt mõjutada.

Kas enne testi võib suitsetada või veipida?

Ei ole soovitatav.

Suitsetamine, veipimine ja teised nikotiinitooted võivad mõjutada veresuhkrut, stressihormoone ja veresoonkonda.

Väldi enne testi ja testi ajal:

• sigarette;
• e-sigaretti;
• nikotiinipatju;
• nikotiininätsu;
• muid nikotiinitooteid.

Kas testile võib minna pärast magamata ööd?

Vähene uni ja tugev stress võivad veresuhkrut mõjutada, kuid üks halb öö ei tähenda automaatselt, et test tuleb ära jätta.

Proovi eelmisel õhtul:

• minna õigel ajal magama;
• valmistada vajalikud asjad ette;
• vähendada ekraaniaega;
• vältida hilist kofeiini;
• kasutada mugavat külili magamisasendit.

Rasedusaegsete magamisasendite ja unetuse kohta leiad nõuandeid artiklist uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa.

Kui oled terve öö oksendanud, haigestunud või palavikus, võta enne kohale minekut raviasutusega ühendust.

Mida GTT-le kaasa võtta?

Võta kaasa:

• isikut tõendav dokument;
• saatekiri, kui see ei ole digitaalne;
• raviasutuse nõutud valmis glükoosilahus;
• nimekiri kasutatavatest ravimitest;
• telefon, raamat või muu rahulik ajaviide;
• soojem kampsun;
• vesi ja söök pärast testi;
• vajaduse korral oksenduskott;
• saatja, kui kipud verevõtul minestama.

Mõnes raviasutuses antakse glükoosilahus kohapeal. Teises palutakse sobiv valmis lahus eelnevalt apteegist osta.

Kontrolli seda enne testipäeva.

Mida pärast testi söömiseks kaasa võtta?

Pärast viimast vereproovi on hea süüa toidukord, mis sisaldab nii süsivesikuid kui ka valku.

Sobida võivad:

• täisteraleivaga võileib ja jogurt;
• kodujuust puuvilja ja leivaga;
• puder pähklite ja marjadega;
• muna ja täisteravõileib;
• kana- või juustuvõileib;
• banaan ja maitsestamata jogurt.

Ainult suure maiustuse või magusa joogi tarbimine võib põhjustada uue kiire veresuhkru kõikumise.

Kuidas glükoositaluvuse test toimub?

1. Registreerimine ja puhkamine

Test tehakse tavaliselt hommikul.

Pärast laborisse jõudmist võidakse paluda enne esimest vereproovi mõni minut rahulikult istuda. Anna kohe teada, kui:

• tunned tugevat iiveldust;
• oled oksendanud;
• sõid või jõid kogemata midagi;
• võtsid hommikul ravimit;
• oled haige;
• sul on olnud maovähendusoperatsioon;
• kipud verevõtul minestama.

Testi tingimuste varjamine võib anda ebausaldusväärse tulemuse.

2. Esimene vereproov

Kõigepealt võetakse veeniverest tühja kõhu veresuhkur.

Mõnes raviasutuses kontrollitakse esialgset tulemust enne glükoosilahuse andmist. Kui paastuveresuhkur on juba piisavalt kõrge, võidakse test katkestada ja edasine tegevus otsustada tulemuse põhjal.

3. Glükoosilahuse joomine

Seejärel tuleb juua 75 grammi glükoosi sisaldav lahus.

Lahus on väga magus. Sõltuvalt tootest võib see olla:

• maitseta;
• sidrunimaitseline;
• apelsinimaitseline;
• muu maitsega.

Lahus tuleb tavaliselt ära juua kolme kuni viie minuti jooksul.

Ära joo seda väga aeglaselt väikeste lonksudena pikema aja vältel, sest vereproovide ajastus algab lahuse joomisest.

Kui sul on raske lahust juua, räägi sellest personalile. Ära lisa lahusele omal käel vett, sidrunit või muid aineid, kui töötaja pole seda lubanud.

4. Ühetunnine vereproov

Üks tund pärast glükoosilahuse joomist võetakse teine veenivereproov.

Aega arvestatakse tavaliselt lahuse joomise alustamisest või lõpetamisest vastavalt labori töökorraldusele. Selle eest vastutab uuringut tegev personal.

5. Kahetunnine vereproov

Kaks tundi pärast glükoosilahuse joomist võetakse kolmas vereproov.

Pärast viimase proovi võtmist on test lõppenud ning võid üldjuhul süüa ja juua.

Mida tohib testi ajal teha?

Testi ajal tuleb enamasti rahulikult istuda või lamada.

Tavaliselt ei tohi:

• süüa;
• juua, kui labor pole vett lubanud;
• närida närimiskummi;
• suitsetada või veipida;
• jalutada pikalt;
• minna poodi;
• teha trenni;
• trepist korduvalt liikuda;
• magada sügavalt, kui labor seda ei soovita;
• lahkuda laborist ilma töötajale ütlemata.

Lühike liikumine tualetti on tavaliselt lubatud. Liigu rahulikult ja anna personalile teada, kui tekib pearinglus.

Telefonis rahuliku sisu vaatamine, lugemine või käsitöö võib olla lubatud, kuid väldi ärevust tekitavaid tööülesandeid ja füüsilist aktiivsust.

Miks peab testi ajal paigal olema?

Lihased kasutavad liikumisel glükoosi. Füüsiline aktiivsus võib seetõttu langetada veresuhkrut ja muuta testi tulemusi.

Samuti võivad veresuhkrut mõjutada:

• stress;
• ärevus;
• suitsetamine;
• kohv;
• söömine;
• oksendamine;
• väga tugev valu.

Standardsete tingimuste eesmärk on muuta tulemused võimalikult võrreldavaks ja usaldusväärseks.

Kas glükoosilahus võib põhjustada halba enesetunnet?

Jah. Väga magus lahus tühja kõhuga võib põhjustada:

• iiveldust;
• kõhuvalu;
• kuumatunnet;
• higistamist;
• pearinglust;
• peavalu;
• nõrkust;
• südamekloppimist;
• värisemist;
• kõhupuhitust;
• kõhulahtisust;
• oksendamist.

Enamik vaevusi on lühiajalised ja mööduvad pärast testi ning söömist.

Anna personalile kohe teada, kui tunned:

• minestustunnet;
• tugevat pearinglust;
• hingamisraskust;
• rindkerevalu;
• tugevat kõhuvalu;
• väga tugevat nõrkust;
• oksendamise vajadust.

Vajaduse korral saad istumise asemel lamada.

Mis juhtub, kui oksendan testi ajal?

Kui oksendad pärast glükoosilahuse joomist, ei saa testi tavaliselt usaldusväärselt lõpule viia.

Oksendamise korral:

1. anna kohe töötajale teada;
2. ära proovi olukorda varjata;
3. ära joo uut lahust omal algatusel;
4. järgi labori korraldust;
5. lepi vajaduse korral kokku uus testiaeg.

Test võidakse korrata mõnel teisel päeval, kui iiveldus on väiksem.

Kui oksendamine kordub igal katsel või sul on väga tugev rasedusaegne iiveldus, arutab arst võimalikku alternatiivset hindamisviisi.

Iivelduse praktilise leevendamise kohta leiad rohkem infot artiklist rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?.

Kas lahuse võib kodus varem ära juua?

Ei.

Glükoosilahus tuleb juua uuringukoha juhiste järgi, sest:

• enne joomist tuleb võtta paastuveri;
• joomise aeg peab olema täpselt teada;
• järgmised vereproovid võetakse kindlal ajal;
• personal peab teadma, kas kogu lahus sai ära joodud;
• oksendamise või halva enesetunde korral vajatakse õiget ajainfot.

Ära alusta lahuse joomist autos, kodus ega labori ooteruumis enne, kui töötaja seda lubab.

Millised on GTT normaalväärtused raseduse ajal?

75-grammise glükoositaluvuse testi tulemusi hinnatakse tavaliselt järgmiste piirväärtuste järgi:

Vereproovi aeg	Normaalne tulemus
Tühja kõhuga	alla 5,1 mmol/l
Üks tund pärast glükoosilahust	alla 10,0 mmol/l
Kaks tundi pärast glükoosilahust	alla 8,5 mmol/l

Rasedusdiabeet diagnoositakse üldjuhul siis, kui vähemalt üks tulemus on piirväärtusega võrdne või sellest kõrgem vastavalt raviasutuse kasutatavatele diagnostilistele kriteeriumitele.

Laborivastusel võivad väärtused olla märgitud kõrgendatuks veidi erineva tehnilise vormistusega. Tulemuse lõpliku tõlgenduse annab rasedust jälgiv ämmaemand või arst.

Kas kõik kolm väärtust peavad olema kõrged?

Ei. Rasedusdiabeedi diagnoosimiseks võib piisata ühest normist kõrgemast tulemusest.

Näiteks võib:

• paastuveresuhkur olla kõrge, kuid ühe ja kahe tunni tulemused normaalsed;
• paastuveresuhkur olla normaalne, kuid ühe tunni tulemus kõrge;
• ainult kahe tunni tulemus olla kõrge.

Need olukorrad näitavad ainevahetuse erinevaid iseärasusi, kuid kõik võivad vajada rasedusdiabeedi nõustamist ja jälgimist.

Millal tulemuse teada saab?

Tulemused võivad jõuda Terviseportaali samal või järgmisel tööpäeval, kuid nende ülevaatamise ja ühenduse võtmise kiirus sõltub raviasutusest.

Tulemust võid näha enne, kui ämmaemand on jõudnud seda selgitada.

Ära tee ainult laborivastuse põhjal suuri menüü- või ravimuudatusi. Oota tervishoiutöötaja juhiseid või võta temaga ühendust.

Mis saab siis, kui test on positiivne?

Kui vähemalt üks tulemus vastab rasedusdiabeedi diagnoosikriteeriumile, suunatakse sind tavaliselt rasedusdiabeedi nõustamisele.

Nõustamisel võidakse:

• selgitada rasedusdiabeedi olemust;
• õpetada glükomeetrit kasutama;
• anda juhised koduseks veresuhkru mõõtmiseks;
• koostada toitumisplaan;
• soovitada toidupäevikut;
• arutada sobivat liikumist;
• planeerida loote kasvu jälgimist;
• määrata järgmine kontroll.

Ravi esimene samm on enamasti toitumise, söögikordade ja liikumise kohandamine.

Rasedusdiabeedi dieet ei tähenda:

• nälgimist;
• süsivesikute täielikku eemaldamist;
• kiiret kaalulangetamist;
• ainult salati söömist;
• puuviljade täielikku keelamist;
• kõikide magustoitude eluaegset vältimist.

Eesmärk on jaotada süsivesikud päeva jooksul sobivalt ning valida toidud, mille järel püsib veresuhkur eesmärkvahemikus.

Kuidas kodus veresuhkrut mõõdetakse?

Mõõtmise ajakava määrab raviasutus.

Sageli mõõdetakse veresuhkrut:

• hommikul tühja kõhuga;
• pärast hommikusööki;
• pärast lõunasööki;
• pärast õhtusööki;
• vajaduse korral pärast vahepalasid.

Tulemused märgitakse koos söödud toiduga päevikusse või rakendusse. Nii saab hinnata, millised toidukorrad põhjustavad suurema veresuhkrutõusu.

Kas rasedusdiabeet vajab alati insuliini?

Ei.

Paljudel püsib veresuhkur normis sobiva toitumise ja füüsilise aktiivsusega.

Kui elustiilimuudatustest ei piisa, võib arst määrata ravimi, enamasti insuliini. Insuliinravi vajadus ei tähenda, et rase oleks midagi valesti teinud.

Platsenta hormoonide mõju võib olla nii tugev, et organism vajab raseduse lõpuni lisainsuliini ka väga hoolika toitumise korral.

Kas GTT on beebile ohtlik?

Glükoositaluvuse test ei kahjusta otseselt loodet. Tegemist on lühiajalise kontrollitud glükoosikoormusega, mille ajal jälgitakse ema veresuhkru reaktsiooni.

Testiga seotud ebamugavused puudutavad peamiselt ema:

• paastumisest tingitud nõrkus;
• verevõtu ebamugavus;
• glükoosilahuse põhjustatud iiveldus;
• pearinglus;
• harva oksendamine.

Rasedusdiabeedi märkamata jätmise võimalikud riskid on üldjuhul suuremad kui korrektselt tehtud testi ajutine ebamugavus.

Millal GTT-d ei tehta?

Tavapärast glükoositaluvuse testi ei pruugita teha, kui:

• rasedal on juba diagnoositud diabeet;
• veresuhkur on juba piisavalt kõrge diabeedi diagnoosimiseks;
• kasutatakse teatud veresuhkrut alandavaid ravimeid;
• on tehtud maost möödajuhtiv bariaatriline operatsioon;
• esineb dumping-sündroomi suur risk;
• rase ei suuda glükoosilahust sees hoida;
• esineb äge haigus;
• arst peab alternatiivset hindamist turvalisemaks.

GTT pärast maovähendusoperatsiooni

Maost möödajuhtiva operatsiooni järel võib kontsentreeritud glükoosilahus põhjustada dumping-sündroomi.

Selle sümptomid võivad olla:

• tugev kõhuvalu;
• iiveldus;
• kõhulahtisus;
• higistamine;
• südamekloppimine;
• nõrkus;
• pearinglus;
• veresuhkru kiire langus.

Sellisel juhul kasutatakse rasedusdiabeedi hindamiseks sageli koduseid veresuhkrumõõtmisi kindla ajakava järgi.

Kui sulle on tehtud bariaatriline operatsioon, ütle sellest ämmaemandale ja laborile enne GTT planeerimist.

Kas uriinis leitud suhkur tähendab rasedusdiabeeti?

Mitte tingimata.

Raseduse ajal võib neerude glükoosilävi muutuda ning uriinis võib ajutiselt leiduda glükoosi ka normaalse veresuhkru korral.

Uriini glükoos võib olla põhjus täiendavaks kontrolliks, kuid rasedusdiabeedi diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt GTT-d või erandolukorras muud tervishoiutöötaja määratud hindamist.

Kas normaalne paastuveresuhkur välistab rasedusdiabeedi?

Ei pruugi.

Paastuveresuhkur võib olla normaalne, kuid pärast glükoosilahust või tavapärast sööki võib veresuhkur tõusta liiga kõrgele.

GTT väärtus seisneb selles, et mõõdetakse organismi reaktsiooni kontrollitud glükoosikoormusele.

Kas HbA1c asendab glükoositaluvuse testi?

Üldjuhul mitte.

HbA1c näitab viimaste kuude keskmist veresuhkrutaset, kuid raseduse ajal toimuvad punavereliblede ainevahetuses muutused ning varajane rasedusdiabeet ei pruugi HbA1c-s piisavalt selgelt väljenduda.

Arst võib HbA1c-d kasutada lisateabena, kuid see ei asenda tavapärast GTT-d olukorras, kus rasedusdiabeedi täpsustamiseks on vaja glükoositaluvuse testi.

Mida teha pärast testi?

Pärast viimast vereproovi:

1. söö kaasavõetud eine;
2. joo vett;
3. tõuse aeglaselt;
4. istu veel mõni minut, kui tunned nõrkust;
5. väldi kohe väga rasket füüsilist koormust;
6. ära juhi autot, kui oled uimane või pearinglusega;
7. võta vajaduse korral ühendust lähedasega.

Enamik inimesi saab pärast söömist jätkata tavapärast päeva.

Kui halb enesetunne püsib, tekib minestamine, tugev oksendamine, rindkerevalu või hingamisraskus, otsi meditsiinilist abi.

Levinud vead enne glükoositaluvuse testi

Liiga pikk paast

Arvatakse, et mida kauem olla söömata, seda täpsem tulemus. Tegelikult võib põhjendamatult pikk paast suurendada nõrkust ja mõjutada ainevahetust.

Järgi etteantud 8–12-tunnist vahemikku.

Süsivesikute vältimine eelnevatel päevadel

Väga süsivesikuvaene menüü ei valmista testi jaoks paremini ette ja võib glükoositaluvuse tulemust mõjutada.

Söö eelnevalt tavapäraselt.

Kohvi joomine ilma suhkruta

Ka must kohv ei sobi paastuaegseks joogiks. Kofeiin võib mõjutada veresuhkrut ja stressihormoone.

Suhkruvaba närimiskumm

Suhkruvaba ei tähenda, et närimiskumm oleks laboriuuringu paastu ajal sobiv.

Testi ajal jalutamine

Liikumine aitab lihastel glükoosi kasutada ja võib tulemusi muuta. Püsi testi ajal rahulikult.

Ravimite omal käel ärajätmine

Mõnda ravimit tuleb testi hommikul edasi võtta. Teist soovitatakse võtta pärast testi. Otsus tuleb enne tervishoiutöötajaga kooskõlastada.

Oksendamise varjamine

Kui osa glükoosilahusest väljus oksendamisega, ei ole koormus enam teada ja tulemus võib olla ebausaldusväärne.

Praktiline kontrollnimekiri

Kaks kuni kolm päeva enne testi

• Söö tavapäraselt.
• Ära alusta dieeti.
• Ära väldi kõiki süsivesikuid.
• Kontrolli, kas glükoosilahus tuleb ise osta.
• Küsi ravimite kohta.
• Planeeri hommik vabaks.
• Korralda vajaduse korral transport või lapsehoid.

Testieelsel päeval

• Väldi väga rasket füüsilist koormust.
• Joo päeva jooksul tavapäraselt vett.
• Söö normaalne õhtusöök.
• Lõpeta söömine raviasutuse määratud ajal.
• Väldi alkoholi.
• Pane valmis dokument, glükoosilahus ja pärast testi söödav eine.
• Mine võimaluse korral õigel ajal magama.

Testi hommikul

• Ära söö.
• Ära joo kohvi ega teed.
• Joo vett ainult juhendi järgi.
• Ära näri närimiskummi.
• Ära suitseta ega veibi.
• Võta ravimeid ainult kokkulepitud viisil.
• Tule kohale rahulikus tempos.
• Anna personalile teada kõigist kõrvalekalletest.

Testi ajal

• Joo kogu glükoosilahus ettenähtud aja jooksul.
• Püsi rahulikult istudes või lamades.
• Ära söö.
• Ära lahku ilma loata.
• Ära tee füüsilist koormust.
• Anna iiveldusest kohe teada.
• Jälgi vereproovide kellaaegu koos personaliga.

Pärast testi

• Söö tasakaalustatud eine.
• Joo vett.
• Tõuse rahulikult.
• Ära juhi autot halva enesetunde korral.
• Kontrolli hiljem tulemust Terviseportaalist.
• Oota ämmaemanda või arsti juhiseid.

Levinud eksiarvamused

„GTT-le minnes tuleb eelnevatel päevadel magusat vältida“

Ei. Testi eel tuleb süüa tavapäraselt. Menüü järsk muutmine võib tulemust mõjutada.

„Kui ma olen sale, ei saa mul rasedusdiabeeti olla“

Saab küll. Kõrgem kehakaal suurendab riski, kuid rasedusdiabeet võib tekkida igas kehakaalus inimesel.

„Kui mul pole sümptomeid, pole testi vaja“

Rasedusdiabeet kulgeb sageli sümptomiteta.

„Kui uriinis suhkrut ei ole, pole rasedusdiabeeti“

Uriinianalüüs ei välista rasedusdiabeeti.

„Kõik kolm tulemust peavad diagnoosimiseks kõrged olema“

Ei. Diagnoosiks võib piisata ühest piirväärtust ületavast tulemusest.

„Positiivne GTT tähendab, et sõin liiga palju magusat“

Rasedusdiabeet tekib platsenta hormoonide, insuliinitundlikkuse, geneetilise eelsoodumuse ja muude tegurite koosmõjul. See ei ole karistus ühe toidu või söömisharjumuse eest.

„Rasedusdiabeedi korral ei tohi üldse süsivesikuid süüa“

Ei. Süsivesikuid on vaja, kuid oluline on nende kogus, tüüp ja jaotamine päeva jooksul.

„Rasedusdiabeet tähendab alati insuliinisüste“

Ei. Paljud saavad veresuhkru kontrolli alla toitumise ja liikumisega.

„Pärast sünnitust pole rasedusdiabeedil enam tähtsust“

Veresuhkur normaliseerub pärast sünnitust sageli, kuid rasedusdiabeet suurendab hilisemat 2. tüüpi diabeedi riski. Seetõttu on vajalik sünnitusjärgne ja edasine regulaarne kontroll.

Kokkuvõte

Glükoositaluvuse test on rasedusdiabeedi avastamiseks kasutatav uuring, mille ajal:

1. võetakse tühja kõhu vereproov;
2. juuakse 75 grammi glükoosi sisaldav lahus;
3. võetakse vereproov ühe tunni pärast;
4. võetakse vereproov kahe tunni pärast.

Testiks valmistudes:

• söö eelnevatel päevadel tavapäraselt;
• ära alusta süsivesikuvaest dieeti;
• ole enne testi 8–12 tundi söömata vastavalt raviasutuse juhisele;
• joo vett ainult uuringukoha juhiste järgi;
• ära joo kohvi, teed, mahla ega piima;
• ära näri närimiskummi;
• väldi suitsetamist ja veipimist;
• küsi ravimite võtmise kohta;
• väldi tugevat füüsilist koormust;
• võta kaasa pärast testi söödav eine.

GTT piirväärtused on tavaliselt:

• tühja kõhuga alla 5,1 mmol/l;
• ühe tunni järel alla 10,0 mmol/l;
• kahe tunni järel alla 8,5 mmol/l.

Ühest normist kõrgemast tulemusest võib piisata rasedusdiabeedi diagnoosimiseks.

Kui oksendad glükoosilahuse välja, anna kohe töötajale teada. Test tuleb tavaliselt katkestada ja mõnel teisel päeval korrata.

Rasedusdiabeedi diagnoos ei tähenda, et oled midagi valesti teinud. Õige jälgimise ja ravi korral kulgeb enamik rasedusi hästi.

Korduma kippuvad küsimused

Millal tehakse glükoositaluvuse test raseduse ajal?

Keskmise riskiga rasedatele tehakse test tavaliselt 24.–28. nädalal. Kõrge riskiga rasedatele võidakse see teha juba esimesel trimestril ja normaalse tulemuse korral hiljem korrata.

Kui kaua peab enne GTT-d söömata olema?

Tavaliselt 8–12 tundi. Täpne aeg sõltub raviasutuse juhisest.

Kas enne glükoositaluvuse testi võib vett juua?

Mõnes raviasutuses lubatakse puhast vett, teises võidakse paluda joomist piirata. Järgi uuringukoha juhendit.

Kas enne GTT-d võib hambaid pesta?

Üldjuhul jah, kuid hambapastat ei tohiks alla neelata.

Kas enne testi võib kohvi juua?

Ei. Ka must või kofeiinivaba kohv ei sobi.

Kas närimiskummi võib närida?

Ei ole soovitatav, ka siis, kui närimiskumm on suhkruvaba.

Kas enne testi tuleb magusat vältida?

Ei. Eelnevatel päevadel tuleb süüa tavapäraselt, mitte menüüd järsult muuta.

Kas testi eel võib trenni teha?

Eelmisel päeval väldi väga tugevat koormust. Testi hommikul tule laborisse rahulikult ning testi ajal ära treeni ega jaluta.

Kas ravimeid võib hommikul võtta?

See sõltub ravimist. Küsi enne testi ämmaemandalt, arstilt või laborilt täpne juhis.

Kui kaua GTT kestab?

Pärast glükoosilahuse joomist kestab mõõtmine kaks tundi. Koos registreerimise ja verevõttudega tuleb arvestada ligikaudu 2,5–3 tunniga, mõnes raviasutuses kuni nelja tunniga.

Mitu korda võetakse verd?

Tavaliselt kolm korda: tühja kõhuga, üks tund ja kaks tundi pärast glükoosilahuse joomist.

Kui palju glükoosi tuleb juua?

Rasedusaegses GTT-s kasutatakse tavaliselt 75 grammi glükoosi sisaldavat lahust.

Kas glükoosilahus on väga magus?

Jah. Mõni valmis lahus on maitsestatud, kuid see võib tühja kõhu korral siiski iiveldust põhjustada.

Mis saab siis, kui oksendan?

Teavita kohe personali. Testi tulemus ei pruugi olla kehtiv ja uuring tuleb tavaliselt hiljem korrata.

Kas GTT on beebile ohtlik?

Meditsiinilisel eesmärgil tehtav glükoositaluvuse test ei ole lootele ohtlik. Test võib põhjustada emale ajutist iiveldust või nõrkust.

Millised tulemused on normaalsed?

Tühja kõhu väärtus peaks olema alla 5,1 mmol/l, ühe tunni tulemus alla 10,0 mmol/l ja kahe tunni tulemus alla 8,5 mmol/l.

Kas kõik kolm väärtust peavad olema kõrged?

Ei. Üks piirväärtusega võrdne või sellest kõrgem tulemus võib olla diagnoosiks piisav.

Kas rasedusdiabeet tekib magusa söömisest?

Mitte otseselt. Seda mõjutavad platsenta hormoonid, insuliiniresistentsus, geneetika, kehakaal ja teised riskitegurid.

Kas normaalne GTT esimesel trimestril tähendab, et seda ei pea kordama?

Kõrge riskiga rasedal korratakse normaalse varajase tulemuse korral testi sageli 24.–28. nädalal.

Kas pärast maovähendusoperatsiooni tehakse GTT?

Maost möödajuhtiva operatsiooni järel ei pruugi GTT olla sobiv dumping-sündroomi riski tõttu. Selle asemel võidakse kasutada kodust veresuhkru jälgimist.

Kas positiivse GTT korral peab kohe insuliini kasutama?

Ei. Esmalt kasutatakse sageli toitumise, liikumise ja koduse veresuhkru jälgimise plaani. Insuliini lisatakse ainult vajaduse korral.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Mida süüa raseduse ajal? Täielik toitumisjuhend
• Rasedusaegne kaalutõus: kui palju on normaalne?
• Raseduse esimene trimester: sümptomid, uuringud ja praktilised soovitused
• Raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud
• Raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine
• Raseduse ultraheliuuringud: millal neid tehakse ja mida hinnatakse?
• Rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?
• Kõrvetised raseduse ajal: põhjused ja leevendamine
• Kõhukinnisus raseduse ajal: mida süüa ja millal abi küsida?
• Uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa
• Mida raseduse ajal vältida?
• Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Minibeebi.ee tooted ei asenda glükoositaluvuse testi, rasedusdiabeedi nõustamist ega meditsiinilist ravi. Raseduse ajal puhkamiseks ja lapse tulekuks valmistumiseks leiad:

• emale mõeldud tooted;
• nuudelpadjad mugavamaks külili puhkamiseks;
• beebitarvete kotid sünnitusmajja minekuks;
• kõik beebitarbed;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.