Raseduse ultraheliuuring võimaldab jälgida loote arengut, määrata raseduse kestust, hinnata platsenta ja lootevee seisundit ning märgata paljusid võimalikke arenguerinevusi. Paljude tulevaste vanemate jaoks on ultraheli ka esimene kord, mil nad näevad ekraanil oma last ja tema liigutusi.

Ultraheliuuringul kasutatakse kõrgsageduslikke helilaineid. Tegemist ei ole röntgenuuringuga ning uuring ei kasuta ioniseerivat kiirgust. Ultraheliandur saadab kehasse helilaineid, mis peegelduvad kudedelt tagasi. Ultraheliaparaat muudab saadud signaalid ekraanil nähtavaks kujutiseks.

Eestis tehakse tavapärase rasedusjälgimise käigus üldjuhul vähemalt kaks põhjalikumat ultraheliuuringut:

• I trimestri ultraheliuuring koos kromosoomhaiguste riski hindamisega 11.–13.+6 rasedusnädalal;
• loote anatoomiauuring tavaliselt 20.–21. rasedusnädalal.

Mõnel rasedal tehakse ultraheli juba varem, näiteks raseduse asukoha ja eluvõimelisuse kontrollimiseks. Kolmandal trimestril ei ole põhjalik ultraheliuuring kõigile automaatselt vajalik, kuid seda võidakse teha loote kasvu, platsenta, lootevee või verevoolude hindamiseks.

Ultraheliuuringute täpne arv sõltub raseduse kulust. Rohkem uuringuid ei tähenda tingimata, et rasedusega on midagi tõsiselt valesti. Kordusuuring võib olla vajalik ka seetõttu, et loote asend ei võimaldanud kõiki vajalikke struktuure esimesel korral piisavalt hästi näha.

Kiire ülevaade: millal raseduse ajal ultraheli tehakse?

Raseduse aeg	Uuringu võimalik eesmärk
Ligikaudu 5.–10. nädal	Raseduse asukoha, loote arvu, südametegevuse ja raseduse kestuse hindamine, kui selleks on vajadus
11.–13.+6 nädal	I trimestri ultraheli, kuklavoldi mõõtmine, kromosoomhaiguste riski hindamine ja raseduse kestuse täpsustamine
20.–21. nädal	Loote anatoomia, kasvu, platsenta ja lootevee põhjalik hindamine
Pärast 24. nädalat	Vajaduse korral loote kasvu, lootevee, platsenta või verevoolude kontroll
Raseduse lõpus	Vajaduse korral loote asendi, kasvu, lootevee ja platsenta seisundi hindamine
Igal raseduse etapil	Valu, veritsuse, loote liigutuste vähenemise või muu meditsiinilise näidustuse korral

Need ajad on üldised. Sinu uuringute ajakava määrab ämmaemand või arst vastavalt raseduse kestusele, terviseseisundile ja varasematele tulemustele.

Mida ultraheliuuringuga hinnatakse?

Ultraheli abil saab sõltuvalt raseduse etapist hinnata:

• kas rasedus paikneb emakas;
• kas lootel on südametegevus;
• kui kaua on rasedus kestnud;
• milline on eeldatav sünnitustähtaeg;
• kas emakas on üks või mitu loodet;
• kuidas loode kasvab;
• loote liigutusi ja asendit;
• loote kehaehitust ja elundite arengut;
• platsenta asukohta;
• lootevee hulka;
• nabanööri;
• verevoolu loote, nabanööri ja platsenta veresoontes;
• emakakaela pikkust, kui selleks on näidustus;
• mõningaid kromosoomhaigustele või arenguhäiretele viitavaid tunnuseid.

Kõike seda ei hinnata ühe uuringu ajal. Näiteks väga varases raseduses ei ole loote siseelundid veel piisavalt arenenud, et neid saaks sama põhjalikult vaadata nagu 20. rasedusnädala paiku.

Mitu ultraheliuuringut raseduse ajal tehakse?

Tavapäraselt kulgeva ühe lapse raseduse korral tehakse Eestis vähemalt kaks rutiinset ultraheliuuringut. Paljudel tehakse lisaks varajane ultraheli raseduse kinnitamiseks.

Täiendavate ultraheliuuringute arv sõltub sellest, kas:

• raseduse täpne kestus on teadmata;
• esineb veritsust või valu;
• oodatakse mitut last;
• rasedus on tekkinud viljatusravi tulemusel;
• platsenta asub madalal;
• emakapõhja kõrgus ei vasta raseduse kestusele;
• kahtlustatakse loote kasvu aeglustumist;
• kahtlustatakse tavapärasest suuremat loodet;
• lootevett on liiga vähe või liiga palju;
• rasedal on kõrge vererõhk või diabeet;
• varasem ultraheli leid vajab kontrollimist;
• loote anatoomiat ei õnnestunud täielikult hinnata;
• loote liigutused on vähenenud;
• rasedus on jõudnud tähtajast üle;
• esineb mõni muu meditsiiniline risk.

Tavapärasest suurem uuringute arv ei kahjusta rasedust, kui uuringud tehakse meditsiinilisel eesmärgil ja väljaõppinud spetsialisti poolt.

Varajane ultraheliuuring

Varajaseks ultraheliuuringuks nimetatakse tavaliselt uuringut, mis tehakse enne I trimestri tavapärast sõeluuringut.

Kõigile rasedatele ei ole väga varajane ultraheli tingimata vajalik. Seda võidakse teha näiteks siis, kui:

• viimase menstruatsiooni kuupäev ei ole teada;
• menstruatsioonitsükkel oli ebaregulaarne;
• rasedustest on positiivne, kuid raseduse kestus on ebaselge;
• esineb alakõhuvalu;
• esineb tupeveritsust;
• on olnud varasem emakaväline rasedus;
• on olnud korduvaid raseduse katkemisi;
• rasedus tekkis kehavälise viljastamise tulemusel;
• kahtlustatakse mitmikrasedust;
• arst soovib kontrollida raseduse arengut.

Kui oled alles märganud võimalikke raseduse tunnuseid, saad nende ajastuse ja tähenduse kohta lugeda artiklist varased raseduse sümptomid ja nende tuvastamine.

Mida varajases ultrahelis vaadatakse?

Sõltuvalt raseduse kestusest võib varajases uuringus hinnata:

• kas lootemuna paikneb emakas;
• lootemuna suurust ja kuju;
• rebukotti;
• embrüo olemasolu;
• embrüo pikkust;
• südametegevust;
• loodete arvu;
• munasarju ja emakat;
• võimaliku verevalumi olemasolu;
• raseduse ligikaudset kestust.

Väga varases raseduses ei pruugi kõiki struktuure veel näha olla. Kui uuring tehakse arvatust varem, võib ekraanil olla nähtav ainult lootemuna või rebukott.

See ei tähenda automaatselt, et rasedus oleks peetunud. Kui raseduse kestus on ebaselge, võib tervishoiutöötaja määrata kordusuuringu.

Millal on loote südametegevus ultrahelis nähtav?

Südametegevus võib olla nähtav juba raseduse esimestel nädalatel pärast menstruatsiooni ärajäämist, kuid selle nähtavus sõltub:

• tegelikust viljastumise ajast;
• menstruaaltsükli pikkusest;
• ultraheliaparaadist;
• kasutatavast andurist;
• emaka asendist;
• embrüo suurusest.

Kui südametegevust väga varases uuringus ei nähta, ei saa ainult selle põhjal alati lõplikku järeldust teha. Tavaliselt hinnatakse koos lootekoti ja embrüo mõõte ning vajaduse korral korratakse ultraheli.

Kas varajane ultraheli võib näidata emakavälist rasedust?

Ultraheli kasutatakse selleks, et hinnata, kas rasedus paikneb emakaõõnes.

Emakavälise raseduse korral kinnitub viljastatud munarakk enamasti munajuhas. Sellele võivad viidata:

• ühepoolne tugev alakõhuvalu;
• tupeveritsus;
• õlavalu;
• pearinglus;
• minestustunne;
• nõrkus;
• pärasoolele avalduv survetunne.

Positiivse rasedustesti ja tugeva ühepoolse valu, minestuse või rohke veritsuse korral tuleb otsida kiiresti meditsiinilist abi. Ära jää ootama tavapärast plaanilist ultraheliuuringut.

Kõhupealne või tupekaudne ultraheli

Raseduse ultraheli võib teha kõhu pealt või tupe kaudu. Meetodi valik sõltub raseduse kestusest ja uuringu eesmärgist.

Kõhupealne ultraheli

Kõhupealse uuringu ajal:

1. lamad uuringulaual;
2. kõhule kantakse läbipaistev ultraheligeel;
3. spetsialist liigutab andurit kõhu pinnal;
4. ultrahelipilt kuvatakse ekraanile.

Geel aitab helilainetel anduri ja naha vahel liikuda. Uuring ei ole tavaliselt valus, kuid anduri surve võib olla ebamugav, kui põis on täis või kõht tundlik.

Tupekaudne ultraheli

Väga varases raseduses võib tupekaudne ultraheli anda selgema kujutise kui kõhupealne uuring.

Uuringu ajal:

• tühjendatakse tavaliselt põis;
• alumine kehaosa riietatakse lahti;
• spetsiaalne kitsas andur kaetakse kaitsekattega;
• andurile kantakse libestusgeeli;
• andur viiakse ettevaatlikult tuppe.

Andur ei sisene emakasse ega puutu kokku loote või lootepõiega.

Tupekaudne ultraheli võib tunduda ebamugav, kuid ei tohiks põhjustada tugevat valu. Ütle uuringu tegijale kohe, kui tunned valu või soovid uuringu peatada.

Tupekaudne ultraheli ei põhjusta tavapäraselt kulgeva raseduse katkemist.

I trimestri ultraheliuuring

I trimestri põhjalikum ultraheliuuring tehakse tavaliselt 11.–13.+6 rasedusnädalal. Seda nimetatakse vahel:

• I trimestri sõeluuringuks;
• kuklavoldi uuringuks;
• 12. nädala ultraheliks;
• OSCAR-uuringuks, kui ultraheli ühendatakse vereanalüüsi ja teiste riski mõjutavate andmetega.

Selleks ajaks on loode piisavalt suur, et hinnata rohkem kui ainult südametegevust ja pikkust.

Raseduse esimeste kuude sümptomite ja uuringute kohta leiad põhjalikuma ülevaate artiklist raseduse esimene trimester.

Mida I trimestri ultrahelis hinnatakse?

Uuringul võidakse hinnata:

• loote südametegevust;
• loote pikkust pealaest tuharateni;
• raseduse kestust;
• eeldatavat sünnitustähtaega;
• loodete arvu;
• mitmikraseduse korral platsentade ja lootekottide arvu;
• loote kuklapiirkonna läbikumavust;
• loote varajast anatoomiat;
• kolju ja aju algelist ehitust;
• kõhuseina;
• jäsemeid;
• magu ja kusepõit;
• nabanööri kinnituskohta;
• platsenta asukohta;
• vajaduse korral emakakaela ja emaka piirkonda.

Sõltuvalt kasutatavast sõeluuringuprogrammist võidakse vaadata ka:

• ninaluud;
• verevoolu venoosjuhas;
• verevoolu südame kolmikhõlmalise klapi piirkonnas;
• verevoolu emakaarterites;
• preeklampsia riskiga seotud näitajaid.

Mis on kuklavolt?

Kuklavoldiks nimetatakse loote kuklapiirkonnas olevat vedelikukihti, mida mõõdetakse kindlas raseduse suuruse vahemikus.

Suurenenud kuklavolt võib olla seotud:

• kromosoomhaiguse suurenenud tõenäosusega;
• südame arenguerinevusega;
• mõne muu geneetilise või struktuurse probleemiga.

Kuklavoldi mõõtmine ei diagnoosi haigust. Ka suurenenud kuklavoldiga loode võib olla terve ning tavapärane kuklavolt ei välista kõiki kromosoom- või arenguhäireid.

Tulemust hinnatakse koos:

• loote suurusega;
• raseda vanusega;
• vereanalüüside tulemustega;
• terviseandmetega;
• teiste ultrahelitunnustega.

Mis on OSCAR-test?

OSCAR-test on kombineeritud I trimestri sõeluuring. Selle eesmärk on hinnata tõenäosust, et lootel võib esineda mõni sagedamini uuritav kromosoomhaigus.

Uuring võib koosneda:

• ultraheliuuringust;
• ema vereanalüüsist;
• ema vanuse, kehakaalu ja terviseandmete arvestamisest;
• kuklavoldi mõõtmisest;
• teatud ultrahelitunnuste hindamisest.

Tulemuseks ei ole vastus „haige“ või „terve“, vaid arvutatud risk.

Näiteks võib vastus näidata:

• väikest riski;
• vahepealset riski;
• suurt riski.

Suurenenud risk ei tähenda, et lootel on kindlasti kromosoomhaigus. Vajaduse korral pakutakse täiendavat uuringut, näiteks NIPT-testi või diagnostilist uuringut.

Kas I trimestri ultrahelis määratakse sünnitustähtaeg?

Raseduse kestust hinnatakse varases ultrahelis loote mõõtude järgi. Tavaliselt kasutatakse loote pikkust pealaest tuharateni ehk CRL-i.

Varajane ultraheli on sünnitustähtaja määramisel täpsem kui raseduse hilisemas järgus tehtud mõõtmised. Hiljem muutuvad loodete individuaalsed suuruseerinevused suuremaks.

Kui ultraheli järgi arvutatud raseduse kestus erineb piisavalt viimase menstruatsiooni põhjal arvutatust, võib tervishoiutöötaja sünnitustähtaega korrigeerida.

Hilistes ultraheliuuringutes ei muudeta sünnitustähtaega tavaliselt ainult sellepärast, et loode on keskmisest veidi suurem või väiksem.

Loote anatoomiauuring

Loote anatoomiauuring tehakse Eestis tavaliselt 20.–21. rasedusnädalal. Seda nimetatakse ka:

• II trimestri ultraheliuuringuks;
• loote anatoomia ultraheliks;
• 20. nädala ultraheliks;
• loote väärarendite sõeluuringuks.

Selleks ajaks on enamik loote elundeid piisavalt arenenud, et neid saaks ultrahelis üksikasjalikumalt hinnata.

Teise trimestri muutuste ja loote arengu kohta loe lisaks artiklist raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud.

Mida anatoomiauuringul vaadatakse?

Uuringul hinnatakse võimaluse korral loote:

• kolju kuju;
• aju struktuure;
• nägu ja huuli;
• profiili;
• lülisammast;
• rindkeret;
• südame asukohta ja ehitust;
• südame löögisagedust;
• kopse;
• vahelihast;
• magu;
• kõhuseina;
• neere;
• kusepõit;
• käsi ja jalgu;
• käelabasid ja jalalabasid;
• pikkade luude mõõte;
• nabanööri;
• platsentat;
• lootevee hulka.

Lisaks mõõdetakse loote kehaosi, et hinnata, kas kasv vastab raseduse kestusele.

Milliseid mõõte anatoomiauuringul võetakse?

Ultrahelivastusel võivad olla järgmised lühendid:

• BPD – loote pea laius;
• HC – pea ümbermõõt;
• AC – kõhu ümbermõõt;
• FL – reieluu pikkus;
• FHR – loote südamelöögisagedus;
• EFW – arvutuslik loote kaal;
• CRL – loote pikkus pealaest tuharateni;
• NT – kuklavoldi paksus.

Üksik mõõt ei anna loote tervise kohta täielikku pilti. Mõõte võrreldakse raseduse kestuse, varasemate uuringute ja teiste näitajatega.

Loote arvutuslik kaal on hinnang, mitte kaalul saadud täpne tulemus. Mida lähemale jõuab rasedus sünnitusele, seda suurem võib olla ultraheli kaaluhinnangu ja tegeliku sünnikaalu erinevus.

Raseda kehakaalu ja loote kasvu erinevust selgitab põhjalikumalt artikkel rasedusaegne kaalutõus: kui palju on normaalne?.

Kas anatoomiauuring näitab kõiki arenguhäireid?

Ei. Ultraheliuuringuga saab avastada paljusid nähtavaid struktuurseid arenguerinevusi, kuid mitte kõiki haigusi.

Uuringu täpsust võivad mõjutada:

• loote asend;
• loote liikumine;
• raseduse kestus;
• lootevee hulk;
• platsenta asukoht;
• armkude kõhuseinal;
• raseda kehaehitus;
• ultraheliaparaadi omadused;
• uuritava muutuse suurus ja olemus.

Mõni probleem:

• ei ole ultrahelis nähtav;
• tekib või muutub nähtavaks alles hiljem;
• vajab spetsiaalset südame- või geeniuuringut;
• ei põhjusta loote ehituses nähtavat muutust.

Normaalne anatoomiauuring on rahustav tulemus, kuid ei garanteeri täielikult, et lapsel ei ole ühtegi tervise- või arenguprobleemi.

Mis saab siis, kui kõike ei ole võimalik näha?

Kui loode paikneb uuringu ajal ebasobivas asendis, ei pruugi spetsialist saada kõigist vajalikest piirkondadest piisavalt selget kujutist.

Sellisel juhul võidakse:

• paluda sul asendit muuta;
• lasta veidi kõndida;
• proovida uuringut mõne aja pärast uuesti;
• määrata uus ultraheliaeg.

Kordusuuring ei tähenda automaatselt, et leiti probleem. Sageli on põhjus lihtsalt loote asend või piiratud nähtavus.

Kas ultrahelis saab teada lapse soo?

Loote sugu võib mõnikord olla nähtav juba I trimestri lõpus, kuid usaldusväärsemalt hinnatakse seda tavaliselt anatoomiauuringu ajal.

Soo nägemine sõltub:

• loote asendist;
• jalgade paiknemisest;
• nabanööri asendist;
• raseduse kestusest;
• pildi kvaliteedist;
• uuringu tegija võimalusest piirkonda näha.

Lapse soo määramine ei ole anatoomiauuringu peamine meditsiiniline eesmärk ja alati ei ole seda võimalik kindlalt öelda.

Kui sa ei soovi sugu enne sünnitust teada, ütle sellest spetsialistile enne uuringu algust.

Platsenta hindamine ultrahelis

Ultraheliuuringul hinnatakse, kus platsenta paikneb.

Platsenta võib asuda:

• emaka eesseinas;
• emaka tagaseinas;
• emaka külgseinas;
• emaka ülaosas;
• emakakaela lähedal.

Eesseinas paiknev platsenta ei ole iseenesest probleem. See võib lihtsalt muuta esimesed looteliigutused veidi raskemini märgatavaks.

Esimeste liigutuste tundmise kohta saad lugeda artiklist millal hakkab rase beebi liigutusi tundma?.

Mida tähendab madal platsenta?

Kui platsenta serv paikneb anatoomiauuringu ajal emakakaela lähedal, nimetatakse seda madalaks platsentaks.

Emaka kasvades liigub platsenta serv sageli emakakaelast kaugemale. Tegelikult ei liigu platsenta mööda emakat, vaid emaka alumise osa kasv muudab selle suhtelist asukohta.

Madala platsenta korral määratakse tavaliselt raseduse hilisemas järgus kordusultraheli.

Kui platsenta jääb emakakaela katma, võib see mõjutada:

• sünnitusviisi;
• sünnituse ajastamist;
• verejooksuriski;
• vajadust täiendava jälgimise järele.

Raseduse ajal tekkinud värskest tupeveritsusest tuleb alati tervishoiutöötajale teada anda.

Lootevee hindamine

Ultraheli abil hinnatakse lootevee hulka ja üldist jaotumist loote ümber.

Lootevesi:

• kaitseb loodet;
• võimaldab lootel liikuda;
• toetab kopsude arengut;
• aitab hoida ühtlast temperatuuri;
• vähendab nabanöörile langevat survet.

Lootevett võib olla:

• eakohases koguses;
• tavapärasest vähem;
• tavapärasest rohkem.

Lootevee hulga muutusel võib olla erinevaid põhjuseid. Üks ultrahelitulemus ei anna alati lõplikku vastust ning vajaduse korral jälgitakse lootevett kordusuuringutega.

Kolmanda trimestri ultraheliuuring

Kõigile madala riskiga rasedatele ei tehta kolmandal trimestril automaatselt põhjalikku ultraheliuuringut.

Lisauuring võidakse määrata, kui:

• loote kasv tundub liiga aeglane;
• emakapõhja kõrgus ei vasta raseduse kestusele;
• kahtlustatakse tavapärasest suuremat loodet;
• oodatakse mitut last;
• rasedal on kõrge vererõhk;
• rasedal on rasedusdiabeet või varasem diabeet;
• lootevett võib olla liiga vähe või palju;
• platsenta oli varem madalal;
• varasemas uuringus leiti jälgimist vajav muutus;
• loote liigutused on vähenenud;
• esineb raseduse tüsistus;
• rasedus on tekkinud teatud viljatusravi meetoditega;
• varasema raseduse ajal esines kasvuprobleem;
• rasedus on tähtajast üle läinud.

Kolmanda trimestri sümptomite ja sünnituseks valmistumise kohta saad lugeda artiklist raseduse kolmas trimester.

Mida kasvuuuringul hinnatakse?

Kasvuuuringul mõõdetakse tavaliselt:

• pea ümbermõõtu;
• kõhu ümbermõõtu;
• reieluu pikkust;
• loote hinnangulist kaalu;
• lootevee hulka;
• loote asendit;
• platsenta asukohta ja välimust;
• vajaduse korral verevoolusid.

Üks mõõtmine näitab loote suurust uuringu hetkel. Kasvutempo hindamiseks on vaja võrrelda vähemalt kahte eri ajal tehtud uuringut.

Seetõttu ei ole mõtet teha kasvu kordusuuringuid väga lühikese vahega, kui arst ei ole selleks konkreetset põhjust määranud.

Mis on kasvuprotsentiil?

Loote mõõte ja hinnangulist kaalu võrreldakse sama raseduse kestusega loodete mõõtudega.

Protsentiil näitab, kuhu loote suurus võrdlusgrupis paigutub.

Näiteks:

• 50. protsentiil tähendab ligikaudu keskmist suurust;
• 10. protsentiil tähendab, et umbes 10% sama raseduse kestusega loodetest on väiksemad;
• 90. protsentiil tähendab, et umbes 90% loodetest on väiksemad.

Alla 10. protsentiili olev loode ei ole automaatselt haige. Mõni laps on geneetiliselt väiksem, kuid terve.

Arst hindab lisaks:

• varasemat kasvutempot;
• kõhu ümbermõõtu;
• lootevee hulka;
• platsenta tööd;
• Doppleri verevoolusid;
• ema terviseseisundit.

Mis on Doppleri ultraheliuuring?

Doppleri ultraheli abil hinnatakse vere liikumise suunda ja kiirust veresoontes.

Raseduse ajal võidakse hinnata verevoolu:

• nabanööri arterites;
• loote ajuarteris;
• venoosjuhas;
• emaka arterites;
• muudes loote veresoontes.

Doppleruuringut kasutatakse näiteks siis, kui:

• kahtlustatakse loote kasvupeetust;
• esineb platsenta puudulikkuse risk;
• rasedal on preeklampsia;
• oodatakse mitut last;
• lootevee hulk on muutunud;
• mõni varasem uuring vajab täpsustamist.

Dopplerit ei ole vaja teha kõigile madala riskiga rasedatele igal ultraheliuuringul.

Loote asendi hindamine raseduse lõpus

Raseduse lõpuosas võib ultraheli abil kontrollida, kas loode paikneb:

• peaseisus;
• tuharseisus;
• põiki;
• viltuses asendis.

Enamik lapsi pöördub enne sünnitust peaseisu, kuid mõned jäävad tuharseisu või põikiasendisse.

Loote asend mõjutab sünnituse planeerimist. Vajaduse korral arutab arst:

• välise pööramise võimalust;
• vaginaalse sünnituse sobivust;
• keisrilõike vajadust;
• täiendava jälgimise plaani.

Ultraheli loote liigutuste vähenemise korral

Ultraheli ei asenda loote liigutuste jälgimist.

Kui beebi liigutused on tavapärasest nõrgemad, harvemad või puuduvad, tuleb kohe ühendust võtta ämmaemanda või sünnitusosakonnaga. Ära oota järgmist päeva ega plaanilist ultraheliuuringut.

Vajaduse korral võidakse teha:

• loote südametöö jälgimine ehk KTG;
• ultraheliuuring;
• lootevee hindamine;
• kasvumõõtmised;
• Doppleri verevoolude hindamine.

Loote liigutuste tavapärast mustrit ja ohumärke selgitab artikkel loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?.

Kas ultraheliuuring on ohutu?

Diagnostilist ultraheli on raseduse jälgimisel kasutatud aastakümneid. Praeguste teadmiste järgi ei ole meditsiinilisel eesmärgil ja väljaõppinud spetsialisti poolt tehtud ultraheliuuringul leitud seost sünnidefektide, lapseea vähi ega hilisemate arenguprobleemidega.

Ultraheli ei kasuta ioniseerivat kiirgust.

Samas tuleb ultraheli kasutada mõistlikult:

• uuringul peab olema meditsiiniline või põhjendatud eesmärk;
• uuringu peab tegema väljaõppinud spetsialist;
• kasutatakse võimalikult väikest vajalikku energiataset;
• uuring ei tohiks kesta põhjuseta väga kaua;
• Dopplerrežiimi kasutatakse eriti varases raseduses läbimõeldult.

Tasuline 3D- või 4D-uuring ei tohiks asendada tavapäraseid meditsiinilisi sõeluuringuid.

Kas ultraheli võib põhjustada raseduse katkemist?

Kõhupealne ega tupekaudne diagnostiline ultraheli ei põhjusta tavapäraselt raseduse katkemist.

Raseduse katkemine võib ajaliselt juhtuda ultraheliuuringu läheduses, sest varased raseduse katkemised on sagedased. See ei tähenda, et uuring oleks katkemise põhjustanud.

Mis vahe on 2D-, 3D- ja 4D-ultrahelil?

2D-ultraheli

2D-ultraheli loob lamedad mustvalged läbilõikepildid. See on raseduse meditsiinilise hindamise põhimeetod.

Spetsialist oskab 2D-pildilt hinnata:

• elundeid;
• luid;
• mõõte;
• südametegevust;
• platsentat;
• lootevett;
• verevoolusid.

3D-ultraheli

3D-ultraheli loob ruumilise kujutise loote pinnast või mõnest elundist.

Seda võib kasutada:

• näopiirkonna täpsustamiseks;
• mõne arenguerinevuse hindamiseks;
• meditsiinilise 2D-uuringu täiendamiseks;
• vanematele ruumilise kujutise näitamiseks.

4D-ultraheli

4D-ultraheli näitab ruumilist kujutist liikumises ehk reaalajas videona.

3D- ja 4D-pildi kvaliteet sõltub:

• loote asendist;
• platsenta asukohast;
• lootevee hulgast;
• loote käte ja jalgade paiknemisest;
• raseduse kestusest.

Selget näopilti ei ole võimalik garanteerida.

3D- või 4D-uuring ei ole anatoomiauuringust põhjalikum ainult seetõttu, et pilt näeb realistlikum välja.

Kuidas ultraheliuuringuks valmistuda?

Uuringuks valmistumine sõltub raseduse kestusest ja raviasutuse juhistest.

Kas põis peab olema täis?

Varases raseduses tehtava kõhupealse ultraheli puhul võidakse paluda tulla täis põiega. Täitunud põis võib aidata emakat kõrgemale tõsta ja parandada kujutise nähtavust.

Tupekaudse ultraheli eel palutakse põis tavaliselt tühjendada.

Raseduse hilisemas järgus ei ole täis põis enamasti vajalik, kuid järgi alati uuringukoha saadetud juhiseid.

Kas enne ultraheli võib süüa?

Raseduse tavapärase ultraheli eel võib üldjuhul süüa ja juua tavapäraselt.

Erandiks võivad olla olukorrad, kus samal päeval tehakse mõni muu protseduur või uuring. Sellisel juhul annab raviasutus eraldi juhised.

Mida uuringule kaasa võtta?

Vajaduse korral võta kaasa:

• isikut tõendav dokument;
• rasedakaart;
• uuringu saatekiri;
• varasemate uuringute tulemused, kui need ei ole digiloos;
• ravimite nimekiri;
• küsimused, mida soovid spetsialistilt küsida.

Kanna mugavaid riideid, mille puhul on kõhupiirkonda lihtne paljastada.

Kui kaua ultraheliuuring kestab?

Tavapärane ultraheli võib kesta umbes 15–30 minutit.

Uuring võib võtta kauem aega, kui:

• oodatakse mitut last;
• loode paikneb ebasobivas asendis;
• hinnatakse üksikasjalikult südant;
• leitakse täpsustamist vajav muutus;
• tehakse Doppleruuringut;
• nähtavus on piiratud;
• uuringut teeb väljaõppel olev spetsialist juhendaja kontrolli all.

Pikem uuring ei tähenda automaatselt, et midagi oleks valesti.

Kas partner võib ultrahelisse kaasa tulla?

Kaaslase lubamine sõltub raviasutuse reeglitest, ruumi suurusest ja uuringu eesmärgist.

Enne uuringut kontrolli:

• kas üks kaaslane on lubatud;
• kas lapsed võivad uuringule tulla;
• kas filmimine või pildistamine on lubatud;
• millal näidatakse ekraani kaaslasele;
• kas uuringu ajal on vaja vaikust.

Anatoomiauuring on eelkõige meditsiiniline protseduur. Spetsialist peab saama keskenduda mõõtmistele ja loote ehituse hindamisele.

Millal saab ultrahelipildi või video?

Raviasutuste võimalused erinevad. Mõnes kohas antakse:

• paberile prinditud pilt;
• digitaalne pilt;
• ligipääs veebikeskkonnale;
• lühike videoklipp.

Pildi saamine ei ole meditsiinilise uuringu põhieesmärk. Kui loote asend ei võimalda head näopilti, ei tähenda see, et uuring oleks ebaõnnestunud.

Mis juhtub, kui ultrahelis leitakse kõrvalekalle?

Kui uuringul leitakse võimalik kõrvalekalle, selgitab spetsialist:

• mida märgati;
• kui kindel leid on;
• kas leid võib olla ajutine või asendist tingitud;
• milliseid lisauuringuid soovitatakse;
• millal toimub järgmine kontroll;
• kas on vaja eriarsti või geneetiku konsultatsiooni.

Võimalikud järgmised sammud võivad olla:

• kordusultraheli;
• loote detailsem ultraheli;
• loote südame ultraheli;
• NIPT-test;
• koorionibiopsia;
• looteveeuuring;
• geneetiku konsultatsioon;
• loote kasvu jälgimine;
• sünnituse planeerimine kõrgema etapi haiglas.

Sõeluuringu suurenenud risk või ebaselge ultrahelileid ei ole sama mis kinnitatud diagnoos.

Küsi vajaduse korral:

• kas leid võib olla loote asendist tingitud;
• milline on kõige tõenäolisem selgitus;
• mida järgmine uuring täpsustab;
• kas uuring on sõeluuring või diagnostiline test;
• millised on võimalikud valikud;
• millal vastused saabuvad.

Sul on õigus saada arusaadavat teavet ja aega küsimuste esitamiseks.

Millal ei tohi plaanilist ultraheli ära oodata?

Pöördu kiiresti tervishoiutöötaja poole, kui raseduse ajal tekib:

• tugev või süvenev alakõhuvalu;
• ühepoolne terav valu;
• rohke tupeveritsus;
• minestamine;
• tugev pearinglus;
• õlavalu koos alakõhuvalu või veritsusega;
• lootevee sarnane leke;
• regulaarsed valulikud kokkutõmbed;
• tugev peavalu ja nägemishäired;
• tugev valu parema roidekaare all;
• palavik ja halb enesetunne;
• raseduse hilisemas järgus loote liigutuste vähenemine.

Helista 112, kui esineb:

• minestamine või teadvusehäire;
• väga tugev valu;
• rohke verejooks;
• hingamisraskus;
• krambihoog;
• muu otsene oht elule või tervisele.

Praktiline kontrollnimekiri enne ultraheliuuringut

Enne uuringupäeva

• Kontrolli uuringu kuupäeva, kellaaega ja asukohta.
• Loe läbi raviasutuse ettevalmistusjuhend.
• Küsi, kas põis peab olema täis.
• Kontrolli, kas kaaslane on lubatud.
• Pane küsimused kirja.
• Võta kaasa vajalikud dokumendid.

Uuringu ajal

• Ütle, kui sa ei soovi lapse sugu teada.
• Anna teada, kui tunned valu või ebamugavust.
• Küsi selgitust, kui mõni termin jääb arusaamatuks.
• Lase spetsialistil esmalt vajalikud mõõtmised teha.
• Ära ehmu, kui uuring võtab oodatust kauem.

Pärast uuringut

• Küsi, kas kõik vajalikud piirkonnad olid nähtavad.
• Uuri, kas on vaja kordusuuringut.
• Küsi, millal ja kust leiad kirjaliku vastuse.
• Pane järgmise uuringu aeg kalendrisse.
• Võta ebaselge tulemuse korral ühendust oma ämmaemanda või arstiga.

Levinud eksiarvamused

„Mida rohkem ultraheliuuringuid, seda kindlamalt on laps terve“

Mitte tingimata. Ultraheli võimaldab hinnata paljusid olulisi tunnuseid, kuid ei tuvasta kõiki haigusi ega geneetilisi muutusi.

„Normaalne ultraheli välistab kõik arenguhäired“

Ei. Mõni arenguprobleem ei ole ultrahelis nähtav või kujuneb selgemaks alles hiljem.

„Suurenenud kuklavolt tähendab kindlasti kromosoomhaigust“

Ei. Tegemist on riski suurendava tunnusega, mitte diagnoosiga.

„Kui varajases ultrahelis südametegevust ei nähta, on rasedus kindlasti peetunud“

Mitte alati. Uuring võis toimuda arvatust varem. Otsus tehakse mõõtude, sümptomite ja vajaduse korral kordusuuringu põhjal.

„Tupekaudne ultraheli võib põhjustada raseduse katkemise“

Diagnostiline tupekaudne ultraheli ei sisene emakasse ega põhjusta tavapäraselt raseduse katkemist.

„3D-ultraheli on meditsiiniliselt alati parem kui 2D“

Ei. Enamik loote anatoomia hindamisest tehakse 2D-ultraheliga. 3D võib teatud olukordades anda lisateavet.

„Ultrahelis määratud kaal on täpne“

Ei. Tegemist on loote mõõtude põhjal arvutatud hinnanguga, millel on võimalik eksimisvahemik.

„Kui laps ei näita ultrahelis nägu, on midagi valesti“

Ei. Loode võib olla näoga ema selja poole, katta nägu kätega või paikneda platsenta lähedal.

„Anatoomiauuringu peamine eesmärk on lapse soo teada saamine“

Ei. Uuringu peamine eesmärk on hinnata loote ehitust, kasvu, platsentat ja lootevett.

Kokkuvõte

Eestis tehakse tavapärase rasedusjälgimise käigus vähemalt kaks põhjalikumat ultraheliuuringut:

• I trimestri ultraheli 11.–13.+6 nädalal;
• loote anatoomiauuring 20.–21. nädalal.

Varajast ultraheli võidakse teha raseduse asukoha, kestuse ja südametegevuse hindamiseks. Kolmandal trimestril tehakse lisauuringuid eelkõige siis, kui on vaja kontrollida loote kasvu, platsentat, lootevett, asendit või verevoolusid.

Ultraheliga saab hinnata:

• raseduse asukohta ja kestust;
• loodete arvu;
• loote südametegevust;
• loote anatoomiat;
• kasvu;
• platsenta asukohta;
• lootevee hulka;
• vajaduse korral verevoolusid.

Normaalne ultrahelitulemus on rahustav, kuid ei välista kõiki võimalikke haigusi või arenguerinevusi.

Kui uuringul tekib kahtlus, ei tähenda see alati diagnoosi. Sageli tehakse kordusuuring või suunatakse rase täiendavale sõeluuringule, diagnostilisele uuringule või eriarsti konsultatsioonile.

Tugeva valu, rohke veritsuse, minestuse, lootevee lekke või loote liigutuste vähenemise korral ei tohi jääda ootama järgmist plaanilist ultraheliuuringut.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu ultraheliuuringut raseduse ajal tehakse?

Tavapäraselt tehakse Eestis vähemalt kaks põhjalikumat uuringut. Täiendavate uuringute arv sõltub raseduse kulust ja meditsiinilistest näidustustest.

Millal tehakse esimene ultraheli?

Kõigile pakutav I trimestri uuring toimub 11.–13.+6 nädalal. Vajaduse korral võib ultraheli teha juba varem.

Mida vaadatakse 12. nädala ultrahelis?

Hinnatakse loote suurust, raseduse kestust, südametegevust, loodete arvu, kuklavolti ja varajast anatoomiat.

Mis on kuklavoldi mõõtmine?

See on loote kuklapiirkonna vedelikukihi mõõtmine. Tulemust kasutatakse kromosoomhaiguste ja mõne arenguprobleemi riski hindamisel.

Millal tehakse loote anatoomiauuring?

Eestis tehakse see tavaliselt 20.–21. rasedusnädalal.

Mida anatoomiauuringul hinnatakse?

Vaadatakse loote aju, nägu, selgroogu, südant, kõhuõõne elundeid, neere, kusepõit, jäsemeid, kasvu, platsentat ja lootevett.

Kas ultraheli näitab kõiki haigusi?

Ei. Ultraheli tuvastab paljusid struktuurseid muutusi, kuid mitte kõiki haigusi, kromosoomimuutusi või hiljem kujunevaid probleeme.

Kas ultraheli on beebile ohutu?

Meditsiinilisel eesmärgil ja väljaõppinud spetsialisti poolt tehtud diagnostilist ultraheli peetakse praeguste teadmiste järgi ohutuks.

Kas tupekaudne ultraheli on ohutu?

Jah. Andur paikneb tupes ega sisene emakasse. Uuring ei põhjusta tavapäraselt raseduse katkemist.

Kas ultraheliuuring on valus?

Kõhupealne ultraheli ei ole tavaliselt valus. Tupekaudne uuring võib olla veidi ebamugav, kuid tugevat valu ei peaks tekkima.

Kas enne ultraheli peab põis olema täis?

Varase kõhupealse uuringu puhul võidakse paluda tulla täis põiega. Tupekaudse uuringu eel tühjendatakse põis tavaliselt.

Kas enne ultraheli võib süüa?

Tavapärase raseduse ultraheli eel võib üldjuhul süüa ja juua. Järgi siiski oma raviasutuse juhiseid.

Kas 12. nädala ultrahelis näeb lapse sugu?

Mõnikord võib spetsialist teha oletuse, kuid selles raseduse etapis ei pruugi tulemus olla kindel.

Kas 20. nädala ultrahelis saab lapse soo teada?

Sageli saab, kui loote asend võimaldab suguelundite piirkonda näha. Soo määramine ei ole siiski uuringu peamine eesmärk.

Kas lapse kaal on ultrahelis täpne?

Ultraheli näitab loote hinnangulist kaalu. Tegelik kaal võib hinnangust erineda.

Miks määrati mulle kordusultraheli?

Põhjuseks võib olla loote ebasobiv asend, piiratud nähtavus, platsenta asukoha kontroll, kasvujälgimine või täpsustamist vajav leid.

Kas kolmanda trimestri ultraheli tehakse kõigile?

Mitte tingimata. Seda tehakse vajaduse korral loote kasvu, platsenta, lootevee, asendi või verevoolude hindamiseks.

Mis on Doppleri uuring?

Doppleriga hinnatakse vere liikumist loote, nabanööri, platsenta või emaka veresoontes.

Kas tasuline 3D-ultraheli asendab anatoomiauuringut?

Ei. 3D- või 4D-uuring ei asenda meditsiinilist I trimestri sõeluuringut ega loote anatoomiauuringut.

Millal tuleb ultraheli aega ootamata abi otsida?

Kiiret abi vajavad tugev valu, rohke veritsus, minestus, lootevee leke, regulaarsed valulikud kokkutõmbed või loote liigutuste vähenemine.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Raseduse esimene trimester: sümptomid, uuringud ja praktilised soovitused
• Raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud
• Raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine
• Varased raseduse sümptomid ja nende tuvastamine
• Raseduse tunnused nädalate kaupa: 1.–13. nädal
• Millal hakkab rase beebi liigutusi tundma?
• Loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?
• Rasedusaegne kaalutõus: kui palju on normaalne?
• Uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa
• Seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal
• Mida võtta kaasa sünnitusmajja? Täielik nimekiri
• Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Ultraheliuuringud ja raseduse jälgimine toimuvad tervishoiuasutuses. Minibeebi.ee tooted ei asenda meditsiinilisi uuringuid, kuid aitavad valmistuda beebi tulekuks:

• emale mõeldud tooted;
• beebitarbed;
• beebitarvete kotid sünnitusmajja minekuks;
• nuudelpadjad rasedusaegseks puhkamiseks;
• kõik Minibeebi.ee tooted.