Vastsündinu hooldus: täielik juhend lapsevanemale

Vastsündinu hooldus võib alguses tunduda keeruline isegi siis, kui lapse sünniks on põhjalikult valmistutud. Värske lapsevanem peab õppima beebit õigesti hoidma, toitma, pesema, riietama ja rahustama ning samal ajal jälgima, kas laps sööb piisavalt ja tunneb end hästi.

Vastsündinu veedab suure osa päevast magades ja süües. Tema ööpäevarütm ei ole veel välja kujunenud, magu on väike ning öised ärkamised ja sagedased toitmiskorrad on normaalsed. Esimestel nädalatel ei ole vaja saavutada täiuslikku päevakava. Kõige olulisemad on turvaline uni, regulaarne toitmine, puhtus, lähedus ning lapse üldise enesetunde jälgimine.

Selles juhendis käsitleme:

kuidas vastsündinut õigesti hoida;
kui sageli vastsündinut toita;
kuidas jälgida märgi mähkmeid;
kuidas hooldada vastsündinu naba;
kui sageli beebit vannitada;
kuidas hoolitseda beebi naha eest;
kuidas vahetada mähet;
kuidas vastsündinut riietada;
milline on turvaline magamiskoht;
kuidas beebit rahustada;
millal tuleb tervishoiutöötajaga ühendust võtta.

Mida vajab vastsündinu esimestel nädalatel?

Vastsündinu ei vaja suurt hulka keerulisi tarvikuid. Olulisemad on turvaline magamiskoht, sobivad riided, toitmisvahendid vastavalt valitud toitmisviisile, mähkmed, mähkimisalus, vannitamiseks vajalikud esemed ning mõned pehmed lapid.

Praktilise ostunimekirja leiad artiklist mida vajab vastsündinu. Teine kasulik ülevaade on mida osta valmis vastsündinule.

Esimestel elunädalatel vajab laps eelkõige:

rinnapiima või õigesti valmistatud imiku piimasegu;
turvalist magamiskohta;
kuivi ja puhtaid mähkmeid;
sobivaid riideid;
kehalist lähedust;
rahulikku keskkonda;
regulaarset tervise ja kaaluiibe jälgimist;
kiiret abi, kui tema enesetunne halveneb.

Kuidas vastsündinut õigesti hoida?

Vastsündinu kaela- ja kerelihased ei ole veel piisavalt tugevad, et pead iseseisvalt kontrollida. Lapse tõstmisel ja süles hoidmisel tuleb seetõttu toetada tema pead, kaela ja keha.

Vastsündinut tõstes:

libista üks käsi lapse pea ja kaela alla;
aseta teine käsi tema tuharate või selja alla;
tõsta laps aeglaselt enda keha lähedale;
jälgi, et pea ei vajuks järsult taha ega küljele.

Lapse võib asetada rinnale, küünarvarrele või õlale, kuid pea ja kael peavad alati olema toetatud. Hoidmine peab olema kindel, kuid õrn.

Vastsündinut ei tohi kunagi raputada. Raputamine võib põhjustada raske aju- ja kaelavigastuse või lapse surma. Kui lapse nutt muutub väga kurnavaks, pane ta turvaliselt selili oma voodisse ja kutsu keegi appi või võta hetk rahunemiseks.

Nahk naha vastas kontakt

Nahk naha vastas kontakt tähendab, et mähkmega või paljas beebi asetatakse lapsevanema paljale rinnale ning kaetakse vajaduse korral tekiga. Seda võib kasutada lisaks sünnitusmajale ka kodus, kui vanem on ärkvel ja suudab last turvaliselt hoida.

Nahakontakt võib aidata:

beebil rahuneda;
toetada lapse kehatemperatuuri;
stabiliseerida hingamist ja südamerütmi;
toetada toitmisinstinkte;
tugevdada lapse ja vanema vahelist sidet;
toetada rinnapiima teket.

Vanem peab nahakontakti ajal olema ärkvel. Kui tekib unisus, tuleb laps asetada tema enda turvalisse magamiskohta.

Kui tihti vastsündinut toita?

Vastsündinud söövad sageli. Rinnapiima saav laps võib esimestel nädalatel vajada vähemalt 8–12 toitmiskorda ööpäevas, kuid mõnel päeval võib ta soovida rinnale veelgi sagedamini. Piimasegu saav laps sööb tavaliselt veidi pikemate vahedega, kuid täpne rütm sõltub lapse vanusest, kehakaalust ja vajadustest.

Põhjalikuma juhendi leiad artiklist kui tihti vastsündinut toita.

Varajased näljamärgid võivad olla:

pea pööramine ja rinna otsimine;
suu avamine;
huulte limpsimine;
käte suhu viimine;
imemisliigutused;
nihelemine.

Nutt on sageli hilisem näljamärk. Võimaluse korral paku süüa enne, kui laps muutub väga ärritunuks.

Kui laps on väga unine, ei ärka toitmiseks, imeb nõrgalt või sööb oluliselt vähem, tuleb küsida nõu ämmaemandalt, pereõelt või arstilt. Kollatõvega vastsündinut võib olla vaja toitmiseks äratada, sest regulaarne söömine aitab tagada piisava vedeliku- ja energiakoguse.

Kas vastsündinut tuleb toitmiseks äratada?

See sõltub lapse vanusest, kaalust, tervisest ja kaaluiibest. Esimestel elupäevadel või -nädalatel võib tervishoiutöötaja soovitada lapse äratamist, kui:

laps ei ärka ise piisavalt sageli;
tema sünnikaal ei ole veel taastunud;
kaal langeb oodatust rohkem;
esineb kollatõbi;
laps sündis enneaegsena;
imemine on nõrk;
toitmiskordi on liiga vähe.

Kui laps võtab hästi kaalus juurde ja tervishoiutöötaja on kinnitanud, et teda pole vaja äratada, võib toitmise korraldamisel rohkem lähtuda lapse märguannetest.

Rinnapiima väljapumpamine ja säilitamine

Kui rinnapiima pumbatakse välja, tuleb kasutada puhtaid käsi ja korralikult pestud anumaid. Piimale tasub märkida väljapumpamise kuupäev ja kellaaeg ning järgida säilitamisel ohutuid temperatuure.

Põhjalikud säilitamisajad ja kasutamisjuhised leiad artiklist rinnapiima säilitamine toas, külmikus ja sügavkülmas.

Pudelitoitmise korral vaata ka juhendit kuidas pudeleid ja lutte steriliseerida.

Kuidas teada, kas vastsündinu saab piisavalt süüa?

Üheks oluliseks näitajaks on märgade mähkmete arv. Esimestel päevadel suureneb uriinikogus järk-järgult. Ligikaudu viiendast elupäevast alates on hästi sööval beebil tavaliselt vähemalt kuus märga mähet ööpäevas, kuid täpset olukorda tuleb hinnata koos lapse söömise, väljaheite, kaaluiibe ja üldise enesetundega.

Piisavale toitmisele võivad viidata:

toitmise ajal on kuulda neelamist;
laps tundub pärast vähemalt osa toidukordi rahulikum;
märgade mähkmete arv suureneb;
uriin muutub heledaks;
väljaheide muutub esimestel päevadel järk-järgult heledamaks;
laps hakkab pärast esialgset kaalulangust kaalus juurde võtma.

Küsi nõu, kui:

märgi mähkmeid on liiga vähe;
uriin on püsivalt tume;
laps ei ärka söömiseks;
laps ei suuda imeda või neelata;
suu tundub kuiv;
laps on ebatavaliselt loid;
väljaheide ei muutu esimestel päevadel;
kaaluiive tekitab muret.

Vastsündinu naba hooldus

Pärast sündi jääb lapse naba külge väike nabaköndi osa. See kuivab järk-järgult, tumeneb ja kukub enamasti ise ära. Nabakönti ei tohi tõmmata isegi siis, kui see näib olevat peaaegu lahti.

Naba hooldamisel:

hoia nabakönt puhas ja kuiv;
voldi mähe vajaduse korral nabast allapoole;
ära kasuta kreemi, puudrit ega desinfitseerimisvahendit ilma tervishoiutöötaja juhiseta;
kui naba määrdub uriini või väljaheitega, puhasta seda puhta sooja veega;
kuivata piirkond pärast puhastamist õrnalt.

Nabakönti soovitatakse hoida kuiva ja puhtana ning vältida selle katmist mähkmega. Tavaliselt eraldub see esimese paari elunädala jooksul.

Võta tervishoiutöötajaga ühendust, kui:

naba ümbrus muutub järjest punasemaks või paistes;
piirkonnast eritub mäda;
tekib tugev ebameeldiv lõhn;
lapsel on palavik või halb enesetunne;
naba veritseb rohkem kui üksikute väikeste täppidena;
punetus levib kõhunahale.

Kui sageli vastsündinut vannitada?

Vastsündinut ei ole vaja iga päev vannitada. Esimestel päevadel võib piisata näo, kaela, käte, nahavoltide ja mähkmepiirkonna õrnast puhastamisest.

Beebit võib vannitada paar korda nädalas või vastavalt vajadusele. Tähtis on puhastada iga päev:

nägu;
kaelavoldid;
kõrvatagused;
käed;
kaenlaalused;
mähkmepiirkond;
kohad, kuhu võib jääda piima või sülge.

Vannitamise täpse juhendi leiad artiklist kuidas vannitada vastsündinut.

NHS soovitab esimesel elukuul eelistada vannitamisel puhast vett ja vältida liigseid pesuvahendeid, sest vastsündinu nahk on väga õrn.

Minibeebi.ee valikust leiad beebivannid, vannitoed ja vannitermomeetrid.

Vastsündinu ohutu vannitamine

Enne vannitamist pane kõik vajalik käeulatusse:

puhas mähe;
rätik;
puhtad riided;
pesulapp või vatipadjad;
sobiva temperatuuriga vesi;
vajaduse korral vannitermomeeter.

Vannitamise ajal:

kontrolli veetemperatuuri;
hoia tuba soojana;
toeta ühe käega lapse pead ja kaela;
hoia lapse õlad ja pea kindlalt veest kõrgemal;
pese last teise käega;
tõsta laps pärast pesemist kohe rätikusse;
kuivata hoolikalt nahavoldid.

Vastsündinut ei tohi jätta vanni hetkekski üksi. Vannitugi ega vannitool ei asenda täiskasvanu kätt ja pidevat järelevalvet.

Vastsündinu naha hooldus

Vastsündinu nahk võib esimestel nädalatel olla kuiv, ketendav, laiguline või ajutiselt lööbeline. Paljud sellised muutused on normaalsed ja kaovad lapse kasvades.

Igapäevases nahahoolduses:

kasuta võimalikult vähe tooteid;
eelista lõhnaaineteta vahendeid;
väldi tugevat hõõrumist;
kuivata nahavoldid hoolikalt;
vaheta märg või määrdunud mähe kiiresti;
ära pigista vistrikke ega ville;
küsi nõu enne ravikreemide kasutamist.

Piimajääkide, sülje ja vannivee kuivatamiseks sobivad pehmed musliinlapid.

Arsti või pereõe hinnangut vajab lööve, millega kaasneb palavik, villid, mäda, ulatuslik turse, hingamisraskus või lapse halb enesetunne.

Kuidas vastsündinul mähet vahetada?

Vastsündinu mähet tuleb vahetada regulaarselt ning alati pärast roojamist. Märja või määrdunud mähkme liiga pikaks ajaks nahale jätmine võib ärritada nahka ja soodustada mähkmelöövet.

Mähkme vahetamiseks:

pese käed;
pane laps stabiilsele mähkimisalusele;
hoia kõik tarvikud käeulatuses;
eemalda määrdunud mähe;
puhasta nahk eest tahapoole;
kuivata nahavoldid õrnalt;
pane lapsele puhas mähe;
pese pärast käed.

Kõige turvalisem on vahetada mähet põrandal oleval matil. Kõrgema mähkimislaua kasutamisel tuleb hoida vähemalt üks käsi kogu aeg lapse juures ja mitte kunagi selga pöörata.

Minibeebi.ee valikust leiad mähkimisalused ja pestavad mähkimisaluse katted.

Mähkmelööbe ennetamine

Mähkmelööbe riski saab vähendada, kui:

vahetad märga ja määrdunud mähet sageli;
puhastad nahka õrnalt;
lased nahal enne uue mähkme panemist kuivada;
annad lapsele võimaluse olla lühikest aega mähkmeta;
väldid tugevalt lõhnastatud tooteid;
kasutad vajaduse korral sobivat kaitsekreemi.

Kui lööve on väga tugev, villiline, veritsev, levib mähkmepiirkonnast väljapoole või ei parane, küsi nõu pereõelt, arstilt või apteekrilt.

Kuidas vastsündinut riietada?

Vastsündinu ei reguleeri kehatemperatuuri veel sama tõhusalt kui täiskasvanu. Riietus peaks hoidma lapse soojas, kuid mitte põhjustama ülekuumenemist.

Kontrolli lapse soojust kuklalt või rindkerelt. Käed ja jalad võivad olla veidi jahedamad ega näita alati, et lapsel on külm.

Ülekuumenemisele võivad viidata:

kuum või higine kukal;
niisked juuksed;
punetav nägu;
kuum rindkere;
tavapärasest kiirem hingamine;
rahutus.

Igapäevaseks kandmiseks sobivad pehmed beebibodid ning uneajaks mugavad tudukad vastsündinutele.

Pese uued riided enne esimest kasutamist ning eemalda sildid või lahtised niidid, mis võivad lapse nahka ärritada.

Vastsündinu turvaline magamine

Turvaline magamiskoht on vastsündinu hoolduse üks tähtsamaid osi.

Pane beebi igaks uneks:

selili;
tugevale ja tasasele madratsile;
tema enda võrevoodisse, hälli või turvanõuetele vastavasse magamiskohta;
ainult pingul voodilinaga kaetud madratsile;
ilma padja, lahtise teki, voodipehmenduse, mänguasjade ja positsioneerijata.

Beebi magamiskoht võiks olla vähemalt esimese kuue kuu jooksul vanemaga samas toas, kuid laps peaks magama eraldi pinnal.

Sobiva suurusega beebi magamiskott võib olla lahtisest tekist praktilisem, kuid selle kaela- ja käeavad peavad olema lapse suurusele sobivad.

Ära lase vastsündinul tavapäraselt magada:

diivanil;
tugitoolis;
pehmel madratsil;
padjal;
lahtiste tekkide vahel;
kaldus magamispinnal;
turvahällis väljaspool autosõitu pikema une ajal.

Kui beebi jääb turvahällis sõidu ajal magama, tõsta ta sihtkohta jõudes võimaluse korral tasasele turvalisele magamispinnale.

Vastsündinu öine ärkamine

Vastsündinu ärkab öösiti tavaliselt söömiseks. Ta ei erista veel kindlalt päeva ja ööd ning võib magada kahe- või kolmetunniste perioodidena.

Öösel:

kasuta hämarat valgust;
räägi vaikse häälega;
väldi mängimist;
vaheta mähet ainult vajaduse korral;
toida last rahulikus asendis;
pane laps pärast toitmist tagasi tema enda magamiskohta.

Kui laps ärkab väga sageli, loe ka artiklit miks beebi ei maga.

Kuidas nutvat vastsündinut rahustada?

Nutt on vastsündinu peamine suhtlemisvahend. Ta võib nutta nälja, väsimuse, märja mähkme, gaaside, kuumuse, külma, valu või lähedusevajaduse tõttu.

Rahustamiseks proovi:

pakkuda süüa;
vahetada mähe;
võtta laps nahk naha vastas kontakti;
hoida teda süles;
rääkida või laulda vaikselt;
kiigutada aeglaselt;
krooksutada pärast toitmist;
vähendada valgust ja müra;
kontrollida, kas lapsel on liiga soe või külm.

Kui laps tõmbab jalgu kõhu poole, punnitab või muutub pärast söömist rahutuks, loe artiklit beebi gaasivalude põhjustest ja leevendamisest.

Kui nutt tundub tavapärasest teistsugune, laps ei rahune üldse või nutuga kaasnevad palavik, loidus, hingamisraskus või söömisest keeldumine, tuleb küsida kiiresti tervisenõu.

Esimene jalutuskäik vastsündinuga

Terve vastsündinuga võib üldjuhul õue minna siis, kui vanem ja laps tunnevad end selleks valmis. Jalutuskäigu pikkus sõltub ilmast, lapse tervisest ja vanema enesetundest.

Alusta lühemalt ning jälgi:

kas lapsel on sobivalt soe;
kas nägu on päikese ja tugeva tuule eest kaitstud;
kas vankri õhuvahetus on hea;
kas laps vajab varsti toitmist;
kas vanemal on mugav liikuda.

Vankrit ei tohiks sooja ilmaga katta tiheda teki või rätikuga, sest see võib vähendada õhu liikumist ja suurendada temperatuuri.

Põhjalikumad soovitused leiad artiklist esimene jalutuskäik vastsündinuga.

Külalised ja vastsündinu hügieen

Vastsündinu kaitsmiseks nakkuste eest:

palu kõigil enne lapse puudutamist käsi pesta;
ära luba haigussümptomitega inimesel last külastada;
ära lase teistel beebi nägu ja käsi suudelda;
hoia lutid ja pudelid puhtana;
väldi tubaka- ja veibiauru;
ära kasuta lapse läheduses tugevaid lõhnaaineid;
puhasta regulaarselt sageli puudutatavaid pindu.

Kodust ei ole vaja muuta täiesti steriilseks. Piisab tavapärasest puhtusest, heast kätehügieenist ja toitmisvahendite korrektsest hooldamisest.

Vastsündinu kollatõbi

Paljudel vastsündinutel muutuvad nahk ja silmavalged esimestel elupäevadel kollakamaks. Seda nimetatakse vastsündinu kollatõveks ja see on seotud bilirubiini kogunemisega organismis.

Kerge kollatõbi on sage, kuid lapse seisundit peab jälgima tervishoiutöötaja. Regulaarne toitmine on oluline ning unist last võib olla vaja söömiseks äratada.

Võta kiiresti ühendust tervishoiutöötajaga, kui:

kollasus tekib esimesel elupäeval;
kollasus muutub kiiresti tugevamaks;
laps on väga unine;
ta ei söö hästi;
märgi mähkmeid on vähe;
uriin on väga tume;
väljaheide on ebatavaliselt hele;
laps on lõtv või raskesti äratatav.

Vastsündinu kehatemperatuur ja palavik

Kui vastsündinu tundub kuum, ebatavaliselt unine, rahutu või haige, mõõda tema kehatemperatuuri digitaalse termomeetriga.

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või rohkem vajab kiiret tervishoiutöötaja hinnangut. Ära jää ootama, kas palavik iseenesest langeb, ega anna ravimit ilma sobiva annuse juhiseta.

Vastsündinu võib vajada kiiret hindamist ka siis, kui tema temperatuur on ebatavaliselt madal ja laps tundub loid või külm.

Millal otsida kiiresti arstiabi?

Helista 112, kui vastsündinu:

ei hinga või hingab väga raskelt;
teeb hingamisel ägisevat heli;
tema rindkere tõmbub hingamisel tugevalt sisse;
huuled või nahk muutuvad sinakaks või halliks;
on lõtv või teadvuseta;
teda ei õnnestu äratada;
tal tekib krambihoog;
võib olla saanud raske vigastuse;
tema seisund tundub eluohtlik.

Eestis on hädaabinumber 112 mõeldud olukordadeks, kus inimese elu või tervis on ohus.

Võta samal päeval ühendust arsti, pereõe või ämmaemandaga, kui:

alla kolmekuuse temperatuur on vähemalt 38 °C;
laps sööb oluliselt vähem;
märgi mähkmeid on vähe;
laps oksendab korduvalt;
laps on tavapärasest unisem või loium;
nutt on väga kõrge, nõrk või ebatavaline;
lapsel on leviv lööve;
naba ümbrus punetab või eritab mäda;
kollasus tugevneb;
laps hingab tavapärasest kiiremini;
vanem tunneb, et lapsega ei ole kõik korras.

Kui perearst ei ole kättesaadav ja vajad tervisenõu, saab Eestis helistada ööpäev läbi perearsti nõuandetelefonile 1220.

Vastsündinu hoolduse igapäevane kontrollnimekiri

Iga päev tasub jälgida:

mitu korda laps sööb;
kas toitmise ajal on kuulda neelamist;
kui palju on märgi mähkmeid;
milline on väljaheide;
kas laps ärkab söömiseks;
kas nahk ja silmavalged muutuvad kollasemaks;
kas naba on kuiv ja puhas;
kas laps hingab rahulikult;
kas kehatemperatuur tundub tavapärane;
kas laps reageerib puudutusele ja häälele;
kas vanem ise saab piisavalt puhata ja abi.

Üksik erinev toitmiskord või rahutum päev ei tähenda tingimata probleemi. Vastsündinu puhul tuleb siiski abi küsida pigem varem kui hiljem, sest väikese lapse seisund võib muutuda kiiresti.

Kokkuvõte

Vastsündinu hooldus põhineb mõnel lihtsal, kuid väga olulisel põhimõttel:

toeta last tõstes alati peast ja kaelast;
paku rinnapiima või piimasegu vastavalt lapse vajadustele;
jälgi märgi mähkmeid ja kaaluiivet;
hoia nabakönt puhas ja kuiv;
vannita last vastavalt vajadusele, mitte tingimata iga päev;
vaheta märg või määrdunud mähe kiiresti;
kasuta õrna ja väheste toodetega nahahooldust;
pane laps igaks uneks selili tugevale ja tasasele madratsile;
hoia padjad, lahtised tekid ja mänguasjad magamiskohast eemal;
ära jäta last vannis ega mähkimislaual hetkekski üksi;
ära raputa vastsündinut kunagi;
alla kolmekuuse 38 °C palaviku korral otsi kiiresti meditsiinilist abi.

Lapsevanem ei pea kõike kohe oskama. Vastsündinu eest hoolitsemine muutub kogemuse kasvades järjest loomulikumaks. Kahtluse korral küsi nõu ämmaemandalt, pereõelt, perearstilt või nõuandeliinilt 1220.

Korduma kippuvad küsimused

Kui sageli tuleb vastsündinut vannitada?

Vastsündinut ei ole vaja iga päev vannitada. Sageli piisab paarist vannikorrast nädalas ning näo, kaela, käte, nahavoltide ja mähkmepiirkonna igapäevasest puhastamisest.

Kas vastsündinu naba võib märjaks saada?

Naba ümbrust võib vajaduse korral puhastada sooja veega, kuid pärast tuleb see hoolikalt kuivatada. Nabakönti ei ole vaja leotada ega määrida kreemi või puudriga.

Kui sageli peab vastsündinu sööma?

Rinnapiima saav vastsündinu vajab sageli vähemalt 8–12 toitmiskorda ööpäevas. Täpne rütm sõltub lapsest, tema kehakaalust ja tervislikust seisundist.

Kas vastsündinut tuleb öösel toitmiseks äratada?

Mõnda last tuleb esimestel nädalatel toitmiseks äratada, eriti kui sünnikaal pole taastunud, esineb kollatõbi, laps sündis enneaegsena või sööb liiga harva. Täpse juhise annab ämmaemand või arst.

Mitu märga mähet peab vastsündinul olema?

Esimestel päevadel märgade mähkmete arv järk-järgult suureneb. Umbes viiendast elupäevast alates on hästi sööval lapsel tavaliselt vähemalt kuus märga mähet ööpäevas.

Kas vastsündinu peab magama selili?

Jah. Vastsündinu tuleb panna igaks uneks selili tugevale, tasasele ja tühjale magamispinnale.

Kas vastsündinu voodisse võib panna teki ja padja?

Patja ei ole vaja ning lahtised tekid, mänguasjad ja voodipehmendused tuleb magamiskohast eemaldada. Sobiva suurusega magamiskott võib olla praktilisem valik.

Milline palavik on vastsündinule ohtlik?

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või rohkem vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Kas vastsündinuga võib õue minna?

Terve vastsündinuga võib üldjuhul jalutama minna, kui laps ja vanem tunnevad end hästi. Alusta lühema jalutuskäiguga ning riieta laps vastavalt ilmastikule.

Miks vastsündinu nii palju nutab?

Nutt võib anda märku näljast, väsimusest, märjast mähkmest, gaasidest, liiga kõrgest või madalast temperatuurist ning lähedusevajadusest. Ebatavalise, lohutamatu või haiguse sümptomitega kaasneva nutu korral küsi nõu.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

Minibeebi.ee e-poest leiad

Autor

Minibeebi

Vastsündinu hooldus: täielik juhend beebi esimeste elunädalate jaoks