Vastsündinuga koju: esimese 7 päeva tegevusplaan värskele lapsevanemale

Haiglast vastsündinuga koju jõudmine on hetk, mida on sageli pikalt oodatud. Samal ajal võib just koduuksest sisse astudes tekkida tunne, et nüüd tuleb kõigega ise hakkama saada.

Kas beebi sööb piisavalt? Mitu märga mähet peaks tulema? Kas ta magab liiga palju? Kas kollakas nahk on normaalne? Kuidas naba hooldada? Millal võib vannitada? Kas beebi peaks juba mingis päevakavas olema?

Esimene nädal kodus ei pea olema täiuslikult organiseeritud.

Kõige olulisem on jälgida mõnda põhiasja:

• kas beebi sööb regulaarselt;
• kas märgade mähkmete arv suureneb;
• kas väljaheide muutub esimestel päevadel ootuspäraselt;
• kas laps ärkab toitmiseks ja reageerib;
• kas hingamine tundub rahulik;
• kas kehatemperatuur on normaalne;
• kas beebi magab turvalises keskkonnas;
• kas naba paraneb;
• kas kollasus ei süvene;
• kas lapse üldseisund tundub hea.

Kui soovid laiemat ülevaadet kogu esimesest elukuust, loe Minibeebi põhjalikku juhendit esimesed nädalad vastsündinuga: mida oodata ja kuidas hakkama saada.

Selles artiklis keskendume aga konkreetselt esimesele seitsmele päevale kodus ja sellele, mida võiks iga päeva jooksul jälgida.

Enne esimese päeva tegevusplaani: vastsündinul ei ole veel kindlat päevakava

Vastsündinu elu ei käi esimestel päevadel kella järgi.

Tema päev koosneb peamiselt:

söömisest → mähkmevahetusest → lühikesest ärkvelolekust → magamisest → uuesti söömisest.

Üks tsükkel võib olla pikem, teine lühem.

Eriti rinnapiima saav vastsündinu võib süüa väga sageli. Esimestel nädalatel on tavapärane umbes 8–12 või rohkem rinnaga toitmise korda ööpäevas ning mõnel perioodil võib laps soovida rinnale uuesti juba üsna lühikese aja pärast.

Seetõttu ära sea esimesel nädalal eesmärgiks:

• kindlat hommikust ärkamisaega;
• kindlat päevaund;
• terve öö magamist;
• täpset kolmetunnist toitmisgraafikut;
• iseseisvat uinumist.

Eesmärk on õppida tundma oma lapse märguandeid.

Päev 1 kodus: tee elu võimalikult lihtsaks

Esimesel päeval kodus ei ole vaja midagi „saavutada“.

Kui võimalik, vähenda:

• külalisi;
• majapidamistöid;
• sõite;
• kohustusi;
• keerulisi päevaplaane.

Beebi vajab peamiselt:

• söömist;
• soojust;
• lähedust;
• puhast mähet;
• turvalist und.

Vanem vajab:

• süüa;
• juua;
• puhata;
• abi.

Väga kasulik on panna kõige sagedamini kasutatavad esemed ühte kohta.

Näiteks mähkimiskoha juurde:

• mähkmed;
• puhastusvahendid;
• varuriided;
• musliinlapid;
• kreem vajadusel;
• prügikott või prügikast.

Kui mähkimiskoht on alles loomisel, vaata Minibeebi värsket juhendit kuidas valida mähkimisalus.

Esimesel päeval jälgi eelkõige toitmist

Uus keskkond, sünnitusest taastumine ja beebi unisus võivad muuta esimese päeva üsna kaootiliseks.

Ära keskendu ainult kellale.

Vaata ka beebi näljamärke.

Varased näljamärgid võivad olla:

• pea pööramine;
• suu avamine;
• huulte liigutamine;
• keele välja ajamine;
• käte suhu panemine;
• rahutus;
• rinna või pudeli otsimine.

Nutt on sageli juba hilisem näljamärk.

Rinnapiima saav vastsündinu vajab esimestel nädalatel üldjuhul vähemalt umbes 8–12 toitmist ööpäevas. Mõni laps sööb sagedamini ning toitmised võivad koguneda kindlasse päevaossa.

Põhjalikumalt käsitleme seda Minibeebi artiklis kui tihti vastsündinut toita.

Päev 2 kodus: hakka mähkmeid teadlikult jälgima

Vastsündinu mähe annab vanemale väga palju infot.

Esimestel päevadel ei ole märgade mähkmete arv veel sama suur kui nädala lõpus.

Üldise orientiirina suureneb uriini hulk esimese nädala jooksul järk-järgult:

• 1.–2. päeval võib märgi mähkmeid olla umbes 1–2;
• 3.–4. päeval tavaliselt vähemalt umbes 3;
• 5.–6. päeval umbes 5 või rohkem;
• umbes nädala vanuselt võiks hästi sööval lapsel olla vähemalt ligikaudu 6 korralikult märga mähet ööpäevas.

Need numbrid on orientiirid, mitte võistlus. Oluline on näha, et märgade mähkmete arv suureneb koos piimakoguse suurenemisega.

Kui märgi mähkmeid tuleb selgelt vähem kui varem või beebi muutub samal ajal uniseks ja sööb halvasti, küsi nõu tervishoiutöötajalt.

Esimese nädala kaka muutub päev-päevalt

Vastsündinu esimene väljaheide on mekoonium.

See on sageli:

• mustjas;
• tumeroheline;
• väga kleepuv;
• tõrvataoline.

Järgmistel päevadel muutub kaka tavaliselt:

mustast → rohekas-pruuniks → kollakamaks ja pehmemaks.

Rinnapiima saava beebi väljaheide võib hiljem olla:

• sinepikollane;
• teraline;
• üsna vedel.

See ei tähenda automaatselt kõhulahtisust.

Kui esimeste päevade tume mekoonium ei hakka järk-järgult heledamaks muutuma või lapse söömine tekitab muret, räägi ämmaemanda või arstiga.

Päev 3 kodus: jälgi, kas toitmine muutub tõhusamaks

Umbes kolmanda elupäeva paiku võivad rinnaga toitmise puhul toimuda suured muutused.

Piimakogus suureneb ning laps võib hakata:

• aktiivsemalt neelama;
• pikemalt sööma;
• tegema tugevamaid imemisliigutusi.

Samas võivad mõned vastsündinud olla väga unised.

Vaata, kas laps:

• ärkab söömiseks;
• imeb aktiivselt;
• neelab;
• ei jää kohe iga toitmise alguses magama;
• tundub pärast vähemalt osa toitmistest rahul.

Kui rinnaga toitmine on valus, laps ei haara rinda hästi või ei tundu piima kätte saavat, tasub abi küsida võimalikult vara.

Probleemi ei pea mitu nädalat „ära kannatama“.

Kui kasutad lutipudelit

Pudelist toitmisel jälgi samuti lapse märguandeid.

Pudelit ei pea sundima lõpuni tühjendama.

Laps võib anda täiskõhutundest märku näiteks:

• imemise aeglustumisega;
• pea ära pööramisega;
• pudeliluti suust välja lükkamisega;
• käte lõdvestumisega.

Pudelit võiks hoida pigem horisontaalsemalt ning teha vajadusel toitmise ajal pause, et laps saaks piimavooluga ise paremini toime tulla.

Kui kasutad piimasegu ja tekib küsimus, millist valida, vaata Minibeebi juhendit piimaasendaja valimine: kuidas valida beebile sobiv imiku piimasegu.

Päev 3–4: kollasus võib muutuda nähtavamaks

Paljudel vastsündinutel tekib esimestel päevadel naha ja silmavalgete kollakas toon.

Seda nimetatakse vastsündinu kollasuseks ehk ikteruseks.

Kollasust tasub vaadata päevavalguses.

Jälgi eriti, kas:

• laps muutub järjest kollasemaks;
• ta on tavapärasest unisem;
• teda on raske toitmiseks äratada;
• söömine halveneb;
• uriin muutub väga tumedaks;
• väljaheide muutub väga heledaks.

Kollasus võib vastsündinutel olla sage, kuid kollasus koos tugeva unisuse või kehva söömisega vajab tervishoiutöötaja hinnangut.

Kui vanem kahtleb, on õige küsimus mitte „kas ma reageerin üle?“, vaid:

kas ma peaksin ämmaemandale helistama?

Väga väikese lapse puhul on parem küsida nõu varem.

Päev 4 kodus: vaata üle beebi naba

Nabanööri köndi ei ole vaja pidevalt puhastada ega millegagi määrida.

Kõige olulisem on hoida see:

• puhas;
• kuiv;
• võimalusel mähkme servast vabana.

Nabanööri könt kuivab ning kukub tavaliselt ise ära esimeste elunädalate jooksul. Seda ei tohi tõmmata ega ise eemaldada.

Võta tervishoiutöötajaga ühendust, kui naba ümber:

• punetus levib;
• tekib turse;
• tuleb kollakat või mädast eritist;
• tekib halb lõhn;
• piirkond tundub lapsele valulik;
• naba veritseb aktiivselt.

Mõni üksik veretäpp köndi eraldumise ajal võib olla võimalik, kuid aktiivne või jätkuv veritsus vajab hindamist.

Päev 4–5: ära kiirusta beebit iga päev vannitama

Vastsündinut ei ole vaja iga päev vannitada.

Esimestel päevadel piisab sageli sellest, et puhastad:

• nägu;
• kaelavolte;
• käsi;
• mähkmepiirkonda.

Kui vannitad, valmista kõik vajalik enne valmis, sest beebit ei tohi vannis hetkekski järelevalveta jätta.

Vastsündinu naha jaoks piisab esimesel elukuul sageli tavalisest veest ning tugevalt lõhnastatud puhastustooteid pole vaja.

Minibeebi vannitarvikute valikust leiad näiteks vannitamiseks ja igapäevaseks hoolduseks vajalikke abivahendeid.

Päev 5 kodus: märgi mähkmeid peaks olema juba rohkem

Umbes viiendaks elupäevaks on mähkmete jälgimine väga hea praktiline viis hinnata, kuidas toitmine edeneb.

Hästi sööval lapsel võiks selleks ajaks olla tavaliselt umbes viis või enam korralikult märga mähet ööpäevas ning esimese nädala lõpuks ligikaudu kuus või rohkem.

Kui laps:

• sööb vähem;
• pissib vähem;
• on raske äratada;
• muutub järjest kollasemaks,

küsi nõu.

Ära oota lihtsalt järgmist kaalumist, kui lapse seisund tekitab muret.

Päev 5–6: naha kuivus ja koorumine võib olla normaalne

Vastsündinu nahk ei pea välja nägema nagu reklaamfotol.

Esimestel päevadel ja nädalatel võib esineda:

• koorumist;
• kuivust;
• väikseid punetavaid piirkondi;
• erinevaid vastsündinueale iseloomulikke lööbeid.

Eriti võib koorumist märgata:

• kätel;
• randmetel;
• pahkluudel;
• jalgadel.

Nahka ei ole vaja jõuga koorida.

Väldi ka liigset pesemist.

Kui tahad selle teema kohta põhjalikumat juhendit, loe Minibeebi värsket artiklit beebi kuiv nahk: põhjused, hooldus ja millal pöörduda arsti poole.

Arsti hinnangut vajab näiteks kiiresti süvenev:

• tugev punetus;
• turse;
• villiline lööve;
• leemendamine;
• mäda;
• lööve koos halva üldseisundiga.

Päev 6 kodus: ära hinda lapse soojust käte järgi

Vastsündinu käed ja jalad võivad olla jahedamad kui keha.

See ei tähenda automaatselt, et laps vajab veel ühte tekki.

Beebi soojust on mõistlikum hinnata näiteks:

• rindkerelt;
• seljalt;
• kuklalt.

Kui laps:

• higistab;
• tema rind või selg tundub väga kuum;
• nägu muutub tugevalt punetavaks,

võib tal olla liiga soe.

Ülekuumenemist tasub vältida ka une ajal. Turvalise une soovitused rõhutavad, et beebit ei tohiks üle riietada ega magamiskeskkonda liiga kuumaks muuta.

Põhjalikumalt saad lugeda Minibeebi artiklist beebi higistab palju: millal on see normaalne ja millal tasub muretseda.

Päev 7 kodus: ära otsi veel ideaalset rutiini

Kui esimene nädal on möödas, võib tunduda, et nüüd peaks hakkama tekkima päevakava.

Mõnel lapsel tekivad küll esimesed tuttavamad mustrid, kuid seitsmepäevasel vastsündinul ei pea olema:

• kindlat ärkamisaega;
• kindlaid päevauinakuid;
• kindlat õhtust magamaminekuaega;
• kindlat söögivahet.

Hea „rutiin“ on selles vanuses pigem korduv järjestus:

ärkamine → toitmine → mähkmevahetus → lähedus → uni.

Kellaajad võivad iga kord olla erinevad.

Esimese nädala kõige tähtsam oskus on märgata muutust

Kõik vastsündinud on erinevad.

Seetõttu on ühe kindla numbri asemel väga oluline märgata, kui lapse käitumine muutub võrreldes tema tavapärasega.

Näiteks:

eile ärkas laps ise iga paari tunni järel sööma, täna aga teda peaaegu ei õnnestu äratada.

Või:

eile tuli mitu märga mähet, täna peaaegu mitte midagi.

Või:

laps sõi hästi, kuid hakkab järsku kõiki toitmisi katkestama.

Sellised muutused on olulisemad kui püüd võrrelda last internetist leitud „ideaalse vastsündinuga“.

Vastsündinu uni: kõige olulisem on turvalisus, mitte une pikkus

Vastsündinu magab suure osa ööpäevast, kuid uni jaguneb lühikesteks perioodideks.

Beebi võib:

• magada tunni;
• ärgata sööma;
• uuesti uinuda;
• mõnikord ärgata juba üsna kiiresti.

Esimesel nädalal ei ole eesmärk panna last ööd läbi magama.

Olulisem on turvaline magamiskeskkond.

Iga une alguses pane beebi:

• selili;
• tasasele;
• kindlale magamispinnale.

Kõige turvalisem on hoida beebi oma eraldi võrevoodis või hällis vanemaga samas toas. Magamiskoht peaks olema vaba patjadest, pehmetest mänguasjadest, voodipehmendustest ja muudest nägu katta võivatest esemetest.

Kui kasutad magamiskotti, jälgi lapse suurust ja toa temperatuuri. Minibeebi beebi magamiskottide valiku leiad siit.

Piima tagasiheide ei tähenda automaatselt oksendamist

Esimese nädala jooksul võib osa piimast pärast söömist tagasi tulla.

Väike kogus võib:

• valguda suunurgast;
• tulla krooksutamisel;
• sattuda musliinlapile.

See on väga erinev jõulisest oksendamisest.

Kiiret hindamist vajab näiteks:

• roheline okse;
• verine okse;
• korduv väga jõuline oksendamine;
• oksendamine koos tugeva loiduse või kehva söömisega.

Musliinlapid muutuvad just seepärast paljudes kodudes esimeste nädalate üheks enim kasutatavaks tarvikuks. Minibeebi musliinlappide valiku leiad siit.

Punnitamine ja puuksutamine ei tähenda alati gaasivalu

Vastsündinu võib:

• punnitada;
• teha hääli;
• minna näost punaseks;
• puuksutada;
• tõmmata jalgu üles.

Tema seedesüsteem ning lihaste koostöö alles arenevad.

Kõik punnitamine ei tähenda, et lapsel oleks tõsine kõhuvalu.

Kui beebi sööb hästi, kasvab ja üldseisund on hea, on gaasid esimeste elukuude jooksul väga levinud.

Kui kõhuprobleem muutub pere jaoks suureks mureks, vaata Minibeebi juhendit beebi gaasivalud: põhjused, tunnused ja praktilised leevendusvõtted.

Vastsündinu võib aevastada ilma haiguseta

Esimestel päevadel võib beebi üsna palju:

• aevastada;
• nohiseda;
• teha unes erinevaid hääli.

Üksik aevastamine ei tähenda automaatselt nohu.

Kui aga nina muutub päriselt kinniseks ja see hakkab segama:

• söömist;
• hingamist;
• magamist,

tasub olukorda tähelepanelikumalt jälgida.

Vaata ka Minibeebi juhendit beebi nohu: mida teha kinnise või vesise ninaga.

Vastsündinu palavik on alati oluline ohumärk

Väga väikese lapse palavikku tuleb võtta tõsiselt.

Alla kolme kuu vanuse lapse temperatuur 38 °C või rohkem vajab kiiret tervishoiutöötaja hinnangut.

Ära oota lihtsalt järgmise päevani, et näha, kas palavik läheb ise üle.

Kui temperatuur tundub kõrge või laps tundub haige:

• mõõda temperatuur;
• jälgi hingamist;
• jälgi söömist;
• jälgi äratatavust;
• vaata märgi mähkmeid.

Põhjalikuma juhendi leiad artiklist beebi palavik: mida teha ja millal arstile pöörduda.

Millal vastsündinuga kiiresti abi otsida?

Ära jää kodus ootama, kui vastsündinu:

• hingab raskelt;
• muutub sinakaks või hallikaks;
• on väga loid;
• ei ärka tavapäraselt toitmiseks;
• lõpetab söömise;
• pissib selgelt vähem;
• temperatuur on 38 °C või rohkem;
• oksendab rohelist vedelikku;
• saab krambihoo;
• muutub ebatavaliselt lõdvaks;
• seisund halveneb kiiresti.

Hingamisraskus, sinakus, reageerimatus või muu otseselt eluohtlik seisund vajab erakorralist abi.

Kui olukord ei tundu eluohtlik, kuid sa ei tea, kas lapsega tuleks arstile minna, saab Eestis nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220.

Millal alustada D-vitamiiniga?

D-vitamiini ei pea tavaliselt alustama kohe lapse esimesel elupäeval.

Eesti toitumissoovitustes on imikutele soovitatud alates umbes 1.–2. elunädalast 10 µg D3-vitamiini päevas.

Seega esimese nädala jooksul tasub:

• sobiv preparaat valmis vaadata;
• lugeda annustamist;
• kontrollida, mitu mikrogrammi või IU-d sisaldab üks tilk.

Ära eelda, et iga D-vitamiini toote „üks tilk“ sisaldab sama kogust.

Minibeebi värskes juhendis D-vitamiin beebile: kui palju, millal alustada ja kuidas õigesti anda käsitleme annuseid eraldi põhjalikumalt.

Kas vastsündinuga võib esimese nädala jooksul õue minna?

Terve ajalise vastsündinuga ei pea tingimata nädalaid ainult toas olema.

Sobiva ilma ja lapse hea enesetunde korral võib alustada rahuliku jalutuskäiguga.

Esimesel korral ei pea tegema väga pikka ringi.

Olulisem on:

• ilm;
• tuul;
• temperatuur;
• lapse riietus;
• beebi enesetunne.

Väldi nii alajahtumist kui ka ülekuumenemist.

Palava ilmaga ära kata vankri ava tiheda tekiga, mis piirab õhu liikumist.

Külalised esimese nädala jooksul

Vastsündinu külastamine tekitab lähedastes elevust, kuid esimene nädal ei pea muutuma külaliste vastuvõtuks.

Hea põhimõte on:

• haigena külla ei tulda;
• enne beebi puudutamist pestakse käed;
• vanemate soovi puhata austatakse;
• beebit ei pea kõigi külaliste vahel sülest sülle andma.

Kui vanemad tahavad esimese nädala täiesti omaette olla, on see samuti normaalne.

Mida esimese nädala jooksul päriselt vaja läheb?

Vastsündinu ei vaja korraga kümneid keerulisi seadmeid.

Igapäevaselt saavad palju kasutust:

• mähkmed;
• varuriided;
• musliinlapid;
• mähkimisalus;
• termomeeter;
• puhas magamiskoht;
• rätik;
• vajadusel lutipudelid;
• vajadusel lutt.

Kui ostunimekiri on veel pooleli, vaata Minibeebi juhendit mida vajab vastsündinu? Praktiline nimekiri värskele lapsevanemale.

Kõike pole vaja ette ära osta.

Mõne vajaduse saad teada alles siis, kui laps on päriselt kodus.

Esimese nädala lihtne kontrollnimekiri

Esimese seitsme päeva jooksul kontrolli iga päev kuut asja.

1. Söömine

Kas beebi ärkab söömiseks ja sööb aktiivselt?

2. Märjad mähkmed

Kas nende arv suureneb esimese nädala jooksul?

3. Väljaheide

Kas mekoonium muutub järk-järgult heledamaks?

4. Ärkvelolek

Kas laps on ärgates kontaktne ja reageerib?

5. Hingamine ja temperatuur

Kas laps hingab rahulikult ja temperatuur on normaalne?

6. Üldseisund

Kas beebi tundub võrreldes eelmise päevaga sama või parem, mitte järjest loium ja haigem?

Kui mõne punktiga tekib oluline muutus, tasub abi küsida.

Mida ei ole vaja esimese nädala jooksul saavutada?

Sul ei pea esimese nädala lõpuks olema:

• ideaalset unerežiimi;
• ranget toitmisgraafikut;
• täiuslikult korras kodu;
• beebiga tehtud kümmet väljasõitu;
• kõiki beebitarbeid;
• vastust igale nutu põhjusele.

Esimese nädala ülesanne on palju lihtsam:

õppida oma last tundma.

Mõne päeva pärast hakkad märkama:

• milline hääl tähendab nälga;
• kuidas laps tahab süles olla;
• millal ta kõige paremini krooksutab;
• mis teda rahustab;
• millal ta muutub uniseks.

Need teadmised tekivad kogemusega.

Korduma kippuvad küsimused

Kas vastsündinu peab esimese nädala jooksul sööma öösel?

Jah. Vastsündinu vajab tavaliselt ka öiseid toitmisi ning sööb esimestel nädalatel sageli.

Kas vastsündinut peab söömiseks äratama?

Mõnes olukorras jah, eriti kui laps on väga unine, ei ole sünnikaalu taastanud või tervishoiutöötaja on andnud sellise juhise.

Mitu märga mähet peab nädala vanusel beebil olema?

Umbes nädala vanuselt võiks hästi sööval vastsündinul olla tavaliselt vähemalt umbes kuus korralikult märga mähet ööpäevas.

Milline peab vastsündinu kaka olema?

Esimestel päevadel muutub tume mekoonium järk-järgult heledamaks. Rinnapiima saava lapse kaka muutub sageli kollaseks, pehmeks ja teraliseks.

Kas vastsündinut peab iga päev vannitama?

Ei. Iga päev vannitamine pole vajalik ning esimesel elukuul piisab naha pesemiseks sageli tavalisest veest.

Kas nabanööri könti peab desinfitseerima?

Tavaliselt piisab puhta ja kuiva hoidmisest, kui tervishoiutöötaja ei ole andnud teistsugust juhist.

Millal nabanööri könt ära kukub?

See toimub tavaliselt esimeste elunädalate jooksul. Seda ei tohi ise ära tõmmata.

Kas vastsündinu naha koorumine on normaalne?

Kerge kuivus ja koorumine võivad esimestel elunädalatel olla tavalised.

Kas vastsündinu võib palju magada?

Jah, kuid väga unine beebi peab siiski suutma regulaarselt ärgata ja süüa. Kui last on raske toitmiseks äratada, küsi nõu.

Kas vastsündinu võib palju puuksutada?

Jah. Seedimine alles areneb ja gaasid on väikestel beebidel sagedased.

Kas aevastamine tähendab, et vastsündinu on haige?

Mitte tingimata. Üksikud aevastused võivad olla normaalsed.

Millal alustada D-vitamiiniga?

Eestis soovitatakse imikule 10 µg D3-vitamiini päevas alates umbes 1.–2. elunädalast.

Millal on vastsündinu palavik?

38 °C või kõrgem temperatuur alla kolme kuu vanusel lapsel vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Kas vastsündinu võib magada kõhuli?

Une alguses pannakse vastsündinu selili kindlale ja tasasele magamispinnale.

Kas beebi võib magada beebipesas?

Turvalise une seisukohalt eelistatakse eraldi kindlat ja tasast magamispinda, mis on vaba pehmetest esemetest.

Kokkuvõte

Esimene nädal vastsündinuga ei ole test, mille vanem peab perfektselt läbima.

Kõige olulisem on jälgida:

1. söömist;
2. märgi mähkmeid;
3. väljaheite muutumist;
4. lapse äratatavust;
5. kollasust;
6. naba paranemist;
7. kehatemperatuuri;
8. hingamist;
9. turvalist und;
10. lapse üldseisundit.

Esimesel nädalal ei ole vaja luua ranget päevakava.

Beebi vajab eelkõige:

• toitu;
• lähedust;
• puhtust;
• und;
• turvalist keskkonda.

Vanem vajab aega, et õppida neid vajadusi märkama.

Esimese nädala lõpuks ei pruugi kõik küsimused olla kadunud.

Küll aga tunned oma last juba palju paremini kui haiglast koju tulles.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Esimesed nädalad vastsündinuga: mida oodata ja kuidas hakkama saada?
• Kui tihti vastsündinut toita?
• D-vitamiin beebile: kui palju, millal alustada ja kuidas õigesti anda?
• Kuidas valida mähkimisalus?
• Beebi kuiv nahk: põhjused ja hooldus
• Beebi higistab palju: millal on see normaalne?
• Beebi gaasivalud
• Beebi nohu
• Beebi palavik
• Mida vajab vastsündinu?

Minibeebi.ee e-poest leiad

Esimese nädala igapäevahoolduseks võivad kasulikud olla:

• musliinlapid;
• mähkimisalused ja -katted;
• vannitarvikud;
• hügieentarvikud;
• beebi magamiskotid;
• beebitarvete kotid.