Esimesed nädalad vastsündinuga võivad olla korraga imelised, väsitavad ja segadust tekitavad. Beebi magab palju, kuid ärkab sageli. Ta võib soovida süüa peaaegu pidevalt, nutta ilma nähtava põhjuseta, ajada piima tagasi, luksuda, aevastada, punnitada ja teha unes kummalisi hääli.

Värske lapsevanema jaoks tekib kiiresti küsimus: mis on vastsündinu puhul normaalne ja millal peaks muretsema?

Esimestel nädalatel ei ole eesmärk saavutada ideaalset päevakava. Kõige olulisem on, et beebi:

• sööks piisavalt;
• pissiks ja kakaks;
• hingaks rahulikult;
• ärkaks toitmiseks;
• kasvaks;
• magaks turvalises keskkonnas;
• saaks piisavalt lähedust.

Kui kodus ei ole veel kõiki vajalikke tarvikuid, aitab ülevaate saada Minibeebi juhend mida vajab vastsündinu? Täielik nimekiri beebi esimesteks kuudeks.

Selles juhendis vaatame esimese nelja elunädala kaupa, mida võib vastsündinu käitumiselt oodata, kuidas korraldada toitmist, und ja hooldust ning millised sümptomid vajavad arstlikku hindamist.

Esimesed 24 tundi kodus

Haiglast koju jõudmine on paljudele vanematele hetk, mil vastutus tundub korraga väga suur.

Haiglas olid lähedal ämmaemandad ja õed. Kodus tuleb ise otsustada:

• millal beebi sööma panna;
• kas ta magab liiga kaua;
• kas mähe on piisavalt märg;
• kas naba näeb normaalne välja;
• kas lapsel on liiga soe;
• miks ta nutab.

Esimene oluline teadmine on, et vastsündinu ei pea koju jõudes olema kindlas graafikus.

Tema päev koosneb enamasti:

söömisest → mähkmevahetusest → lühikesest ärkvelolekust → magamisest → uuesti söömisest.

Mõnikord võib kogu ärkvelolekuaeg kuluda ainult toitmisele ja mähkmevahetusele.

See on normaalne.

Kui palju vastsündinu esimestel nädalatel sööb?

Vastsündinu magu on väike ning ta vajab sööki sageli.

Rinnapiima saav vastsündinu sööb esimestel nädalatel tavaliselt vähemalt 8–12 korda ööpäevas, mõnikord isegi sagedamini.

Mõnel ajal võib laps tahta rinnale:

• iga kahe tunni järel;
• iga tunni järel;
• mitu korda järjest väga väikeste vahedega.

Viimast nimetatakse sageli kobartoitmiseks.

Eriti tavaline võib see olla õhtuti.

Vastsündinu toitmise kohta on Minibeebi.ee-s eraldi põhjalik juhend kui tihti vastsündinut toita?.

Ära oota alati nutuni

Nutt on pigem hiline näljamärk.

Varasemad näljamärgid võivad olla:

• pea pööramine ja rinna otsimine;
• suu avamine;
• huulte matsutamine;
• keele liigutamine;
• rusikate või sõrmede suhu panemine;
• rahutu siputamine.

Kui laps hakkab neid märke näitama, on sageli lihtsam teda toita enne tugevat nutmist.

Kas magav vastsündinu tuleb söömiseks äratada?

Esimestel elunädalatel võib see olla vajalik.

Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui laps:

• magab väga pikalt;
• sündis enneaegsena;
• oli väikese sünnikaaluga;
• on kollane;
• imeb nõrgalt;
• ei ole veel sünnikaalu taastanud;
• võtab halvasti kaalus juurde.

Kui vastsündinut on raske äratada või ta ei jaksa ärgates aktiivselt süüa, ei tohiks seda lihtsalt „hea unena“ võtta.

Sellisel juhul küsi nõu ämmaemandalt, pereõelt või arstilt.

Kui laps hakkab sööma järjest kehvemini, vaata ka juhendit beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid.

Kuidas aru saada, kas beebi saab piisavalt piima?

Rinnapiima puhul ei näe vanem täpselt, mitu milliliitrit laps sõi.

Seetõttu hinnatakse mitut asja korraga.

Märjad mähkmed

Esimestel päevadel suureneb märgade mähkmete arv järk-järgult.

Umbes viiendaks elupäevaks võiks hästi sööval vastsündinul olla tavaliselt vähemalt umbes kuus märga mähet ööpäevas.

Uriin peaks muutuma heledamaks.

Kui:

• märgi mähkmeid tuleb väga vähe;
• uriin on tumedaks muutunud;
• lapse suu on kuiv;
• beebi sööb halvasti;
• laps muutub loiuks,

tuleb küsida nõu.

Neelamine

Imetamise ajal peaks olema kuulda või näha, et laps päriselt neelab, mitte ainult ei lutsuta rinda.

Kaal

Vastsündinu kaotab pärast sündi tavaliselt osa sünnikaalust.

Seejärel peaks kaal hakkama uuesti tõusma ning paljud lapsed taastavad sünnikaalu ligikaudu esimese kahe nädala jooksul.

Kui rinnapiima ei ole piisavalt või kasutatakse piimasegu

Mõni laps saab:

• ainult rinnapiima;
• ainult piimasegu;
• rinnapiima ja piimasegu kombineeritult.

Kõik need olukorrad võivad olla lapse jaoks sobivad, kui toitmine on turvaline ja laps saab piisavalt toitu.

Kui piimasegu on vaja, vali lapse vanusele sobiv sünnist alates kasutatav imiku piimasegu ning järgi valmistamisel täpselt pakendi juhendit.

Piimasegu ei tohi:

• teha tavapärasest lahjemaks;
• teha tugevamaks;
• valmistada teise segu mõõtelusikaga;
• korduvalt soojendada.

Piimasegude erinevusi selgitab piimaasendaja valimise põhjalik juhend.

Pudelite ja luttide puhtus on esimestel nädalatel eriti oluline

Vastsündinu immuunsüsteem alles areneb.

Kui kasutad:

• lutipudeleid;
• pudelilutte;
• rinnapumba osi;
• lutte,

tuleb neid hoolikalt puhastada vastavalt tootja juhistele.

Enne piimasegu valmistamist:

1. pese käed;
2. kasuta puhast tööpinda;
3. kasuta puhast pudelit;
4. mõõda vesi ja pulber täpselt.

Vastsündinu toitmise tarvikuid ei tohiks jätta pikaks ajaks määrdunult seisma.

Esimeste päevade kaka võib tunduda väga kummaline

Vastsündinu esimene väljaheide on mekoonium.

See on tavaliselt:

• väga tume;
• rohekas-must;
• kleepuv;
• paks.

Kui laps hakkab rohkem piima saama, muutub väljaheide järk-järgult.

Rinnapiima saava beebi kaka võib hiljem olla:

• kollane;
• sinepikarva;
• teraline;
• väga pehme;
• üsna vedel.

See võib tulla mitu korda päevas või isegi pärast paljusid toitmisi.

Seetõttu ei tähenda vastsündinu vedel kaka automaatselt kõhulahtisust.

Beebi piss ja kaka on üks parimaid vihjeid

Esimestel nädalatel tasub mähkmeid päriselt jälgida.

Märgi üles:

• mitu märga mähet tuleb;
• kas kaka värvus muutub;
• kas väljaheites on verd;
• kas beebi pissib regulaarselt.

Mähkmevahetus muutub väga kiiresti üheks kõige sagedasemaks tegevuseks kodus.

Igapäevaelu lihtsustavad mähkimisalused ja -katted ning beebi hügieenitarvikud.

Vastsündinu uni on väga katkendlik

Vastsündinu ei tunne veel täiskasvanule omast päeva ja öö rütmi.

Ta võib:

• päeval mitu tundi järjest magada;
• õhtul väga ärkvel olla;
• öösel iga paari tunni järel süüa;
• teha palju lühikesi uinakuid.

See ei tähenda, et lapse unerütm oleks „valesti õpetatud“.

Esimestel elunädalatel ei tasu keskenduda sellele, et beebi magaks terve öö.

Palju olulisem on:

• piisav toitmine;
• turvaline uni;
• lapse vajadustele reageerimine.

Kui uneprobleemid hakkavad perele küsimusi tekitama, vaata ka artiklit miks beebi ei maga?.

Kuidas vastsündinu turvaliselt magama panna?

Iga une alguses pane beebi:

• selili;
• kindlale;
• tasasele;
• horisontaalsele magamispinnale.

Voodis ei peaks vastsündinu ümber olema:

• patju;
• suuri pehmeid mänguasju;
• voodipehmendusi;
• lahtiseid raskeid tekke;
• muid pehmeid esemeid, mis võivad sattuda lapse näo ette.

Ka refluksi või piima tagasiheitega beebi pannakse magama selili.

Madratsit ei ole vaja refluksi tõttu kallutada.

Vastsündinu teeb magades kummalisi hääli

Värske lapsevanem võib esimestel öödel avastada, et beebi ei maga sugugi vaikselt.

Vastsündinu võib unes:

• nohiseda;
• niutsuda;
• teha lühikesi häälitsusi;
• siputada;
• naeratada;
• kulmu kortsutada;
• teha imemisliigutusi;
• hingata hetkiti ebaühtlaselt.

Kõik see võib olla normaalne.

Murettekitav on aga olukord, kus laps:

• hingab pidevalt raskelt;
• roiete vahed tõmbuvad sisse;
• ägiseb iga hingetõmbega;
• teeb pikki hingamispause;
• muutub sinakaks või hallikaks.

Sellisel juhul vajab laps kiiret abi.

Esimestel nädalatel võib beebi palju nutta

Nutt on vastsündinu peamine suhtlemisvahend.

Ta võib nutta, sest:

• tal on kõht tühi;
• mähe on märg;
• tal on liiga soe;
• tal on külm;
• ta on väsinud;
• tahab sülle;
• kõhus on õhk;
• tal on ebamugav.

Kõiki nutuhoogusid ei ole võimalik täpselt seletada.

Mõnikord vajab beebi lihtsalt:

• vanema häält;
• süles olemist;
• nahk-naha kontakti;
• rahulikku kõndimist;
• õrna kiigutamist.

Gaasid võivad esimestel nädalatel suureneda

Seedimine alles õpib töötama.

Beebi võib:

• puuksutada;
• punnitada;
• tõmmata jalgu kõhu poole;
• muutuda näost punaseks;
• olla õhtuti rahutu.

Kui laps sööb ja kasvab hästi ning puuduvad muud sümptomid, on gaasid sageli arenguliselt normaalsed.

Abi võib olla:

• krooksutamisest;
• rahulikust toitmisest;
• õrnast kõhumassaažist;
• jalgade „jalgratta“ liigutustest;
• süles kandmisest.

Põhjalikumalt saad lugeda artiklist beebi gaasivalud: põhjused ja leevendamine.

Piima tagasiheide on väga tavaline

Väike kogus piima võib pärast söömist:

• suunurgast välja valguda;
• krooksutamisel tagasi tulla;
• musliinlapile sattuda.

Kui laps:

• sööb hästi;
• on rahulik;
• kasvab;
• ei tundu valulik,

on väike piima tagasiheide sageli normaalne.

Praktiliselt tähendab see, et musliinlapid saavad esimestel nädalatel väga palju kasutust.

Minibeebi avaldatud juhend aitab valida ka koguse: mitu musliinlappi vastsündinule?.

Murettekitav on oksendamine, mis on:

• korduvalt väga jõuline;
• purskkaevuna;
• roheline;
• verine;
• seotud lapse loiduse või kehva söömisega.

Vastsündinu luksumine on tavaline

Luksumine võib värske lapsevanema jaoks tunduda ebamugav, kuid beebit ennast ei pruugi see üldse häirida.

Luksumine võib tekkida:

• pärast söömist;
• õhu neelamise järel;
• täiesti juhuslikult.

Kui laps on muidu rahulik, ei ole vaja luksumist eraldi ravida.

Aevastamine ei tähenda alati nohu

Vastsündinud aevastavad sageli.

See aitab puhastada väikeseid ninakäike:

• tolmust;
• piimapiiskadest;
• limast;
• muudest ärritajatest.

Üksikud aevastused ilma muude sümptomiteta ei tähenda tavaliselt haigust.

Kui aga nina muutub päriselt kinniseks ja see hakkab söömist häirima, vaata juhendit beebi nohu: mida teha kinnise või vesise ninaga?.

Vastsündinu nahk võib kooruda

Esimestel nädalatel võib naha kuivus ja koorumine olla täiesti normaalne.

Eriti võib seda näha:

• pahkluudel;
• randmetel;
• jalgadel;
• kätel.

Nahka ei ole vaja:

• jõuga koorida;
• hõõruda;
• tugeva seebiga pesta.

Õrn hooldus on tavaliselt piisav.

Kui nahale tekib:

• tugev punetus;
• mäda;
• villid;
• leemendamine;
• kiiresti leviv lööve,

vajab laps arstlikku hindamist.

Vastsündinut ei pea iga päev vannitama

Igapäevane vann ei ole vastsündinule vajalik.

Oluline on regulaarselt puhastada:

• nägu;
• kaelavolte;
• käsi;
• mähkmepiirkonda.

Vannitamisel:

• kasuta meeldivalt sooja vett;
• hoia tuba soojana;
• väldi tugevalt lõhnastatud tooteid;
• ära hõõru nahka tugevalt;
• kuivata nahavoldid hoolikalt.

Kõige tähtsam vannireegel on lihtne:

beebit ei tohi vannis mitte hetkekski üksi jätta.

Vannitamiseks vajalikud praktilised abivahendid leiad Minibeebi vannitarvikute valikust.

Naba eest hoolitsemine

Nabanööri jäänus kuivab järk-järgult ja tuleb tavaliselt ise ära.

Seda ei ole vaja jõuga eemaldada.

Hoia piirkond:

• puhas;
• võimalikult kuiv;
• mähkme servast vabana, kui võimalik.

Kui naba määrdub uriini või kakaga, võib seda õrnalt puhta vee abil puhastada ja seejärel korralikult kuivatada.

Arstiga tuleb ühendust võtta, kui naba ümbrus:

• muutub järjest punasemaks;
• paisub;
• hakkab eritama mäda;
• lõhnab halvasti;
• tundub lapsele valulik.

Kollasus esimestel päevadel

Paljud vastsündinud muutuvad mõne päeva vanuses veidi kollakaks.

Kollasus ehk ikterus tekib bilirubiini kogunemise tõttu.

Seda võib näha:

• nahal;
• silmavalgetel.

Tavaline vastsündinu kollasus algab sageli teisel või kolmandal elupäeval ning taandub enamasti järk-järgult.

Kiiremini tuleb nõu küsida, kui:

• kollasus tekib esimese 24 tunni jooksul;
• laps muutub järjest kollasemaks;
• beebi sööb halvasti;
• teda on raske äratada;
• väljaheide muutub väga heledaks või valkjaks;
• uriin on ebatavaliselt tume;
• kollasus püsib pikalt.

Kollase ja väga unise vastsündinu puhul tuleb eriti tähelepanelikult jälgida toitmist.

D-vitamiin alates teisest elunädalast

Eestis soovitatakse lapsele alates 2. elunädalast anda iga päev D3-vitamiini.

Tavapärane soovitus on:

10 µg ehk 400 IU D3-vitamiini päevas.

Jälgi alati konkreetse preparaadi tugevust, sest „üks tilk“ ei tähenda kõikide toodete puhul sama D-vitamiini kogust.

Ära suurenda annust omal algatusel.

Kas vastsündinule võib lutti anda?

Luti kasutamine on pere valik.

Mõni beebi võtab luti kohe omaks, teine ei soovi seda üldse.

Oluline on valida:

• lapse vanusele sobiv suurus;
• terve ja kahjustusteta lutt;
• ohutu materjal.

Minibeebi juhendist saad lugeda kuidas valida beebile sobivat lutti ning sobivaid tooteid leiad luttide ja närimisrõngaste valikust.

Kui rinnaga toitmine alles kujuneb ja luti kasutamise suhtes tekib küsimusi, võib nõu küsida ämmaemandalt või imetamisnõustajalt.

Esimesed nädalad ei vaja ranget päevakava

Üks suurimaid eksiarvamusi on, et vastsündinu peaks kiiresti kindlasse graafikusse saama.

Esimestel nädalatel võib iga päev olla erinev.

Ühel päeval:

• beebi magab väga palju.

Järgmisel:

• tahab terve õhtu rinnal olla.

Kolmandal:

• on gaaside tõttu rahutum.

See ei tähenda, et vanem teeks midagi valesti.

Vastsündinu areng toimub kiiresti ning tema:

• magu kasvab;
• seedimine küpseb;
• piimakogused suurenevad;
• närvisüsteem areneb;
• ärkvelolekuajad pikenevad.

Rutiini võib hakata kujundama väikeste korduvate tegevustega, kuid kellaaegade põhine range päevakava ei ole esimestel nädalatel vajalik.

Esimene elunädal

Esimene nädal on peamiselt kohanemise aeg.

Võid oodata:

• väga sagedast toitmist;
• väga palju magamist;
• tumedast mekooniumist heledamaks muutuvat kakat;
• märgade mähkmete arvu suurenemist;
• võimalikku kollasust;
• nabanööri kuivamist;
• palju nahk-naha kontakti;
• väga ebaregulaarset und.

Vanema põhiülesanne ei ole „õige rutiini“ loomine.

Piisab sellest, kui laps:

• sööb;
• pissib;
• magab turvaliselt;
• saab soojust ja lähedust.

Teine elunädal

Teisel nädalal hakkab pere sageli beebi käitumist juba paremini tundma.

Võid hakata märkama:

• milline hääl tähendab nälga;
• millal beebi tahab magada;
• kuidas ta kõige paremini krooksutab;
• millises asendis söömine sujub.

Selleks ajaks jälgitakse ka seda, kuidas lapse kaal taastub.

Samuti lisandub igapäevasesse rutiini D-vitamiin.

Beebi võib endiselt süüa väga sageli ja öösel korduvalt ärgata.

Kolmas elunädal

Kolmandal nädalal võivad osal lastest muutuda märgatavamaks:

• gaasid;
• õhtune rahutus;
• pikemad ärkvelolekuhetked;
• suurem vajadus süles olla.

See võib vanemale tunduda tagasiminekuna:

„Esimesel nädalal magas ta kogu aeg, nüüd enam ei maga.“

Tegelikult muutub laps lihtsalt ärksamaks.

Neljas elunädal

Esimese kuu lõpuks võib beebi juba:

• pikemalt vanema nägu vaadata;
• häälele reageerida;
• tugevamalt liigutada;
• mõneks ajaks rahulikult ärkvel olla;
• hakata näitama veidi selgemat päeva ja öö erinevust.

Samas ei pea ühekuune laps:

• terve öö magama;
• kindlal ajal sööma;
• iseseisvalt uinuma;
• pika päevakava järgi elama.

Lähedus ei riku vastsündinut ära

Vastsündinut ei saa esimeste nädalate jooksul „liiga palju sülle võtta“.

Ta on alles tulnud keskkonnast, kus oli pidevalt:

• soe;
• kitsas;
• liikumine;
• ema südamelöögid;
• kehaline kontakt.

Seetõttu on normaalne, et laps tahab:

• süles olla;
• vanema vastas magama jääda;
• sageli rinda;
• palju nahk-naha kontakti.

See ei tähenda halba harjumust.

Une ajaks tuleb beebi siiski asetada turvalisele magamispinnale.

Külalised esimestel nädalatel

Vastsündinu nägemine tekitab lähedastes elevust, kuid külalised võiksid arvestada beebi ja vanemate vajadustega.

Hea põhimõte on:

• haigena ei tulda külla;
• enne beebi puudutamist pestakse käed;
• beebit ei suudelda näkku ega kätele;
• suitsetamise või veipimise järel ei hoita last määrdunud riietega tihedalt enda vastas;
• vanemate soovi rahu ja puhkuse järele austatakse.

Kõiki sugulasi ei pea esimesel nädalal vastu võtma.

Esimene jalutuskäik

Terve ajalise vastsündinuga ei ole tavaliselt vaja nädalaid toas oodata ainult sellepärast, et laps on väike.

Alustada võib rahuliku ja lühema jalutuskäiguga, kui:

• lapse enesetunne on hea;
• ilm on sobiv;
• beebi on õigesti riietatud.

Oluline on vältida:

• ülekuumenemist;
• otsest tugevat päikest;
• väga külma või ekstreemset ilma;
• vankri täielikku kinnikatmist tekiga.

Millal mõõta beebi temperatuuri?

Temperatuuri ei ole vaja tervel vastsündinul pidevalt „igaks juhuks“ mõõta.

Mõõda, kui laps:

• tundub kuum;
• on tavapärasest loium;
• sööb halvemini;
• on väga viril;
• väriseb;
• tundub haige.

Kõige praktilisem on kasutada digitaalset termomeetrit.

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või rohkem vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Beebi palaviku kohta loe lähemalt artiklist beebi palavik: mida teha ja millal arstile pöörduda?.

Millal vastsündinuga kiiresti arstiga ühendust võtta?

Väga väikese lapse puhul tuleb abi küsida pigem varem kui hiljem.

Kiiret meditsiinilist hinnangut vajab olukord, kus:

• temperatuur on 38 °C või rohkem;
• laps sööb järsku väga halvasti;
• beebit on raske äratada;
• märgi mähkmeid tuleb selgelt vähem;
• oksendamine on korduv või purskkaevuna;
• okse on roheline;
• väljaheites või okses on verd;
• kollasus suureneb ja laps muutub uniseks;
• naba ümbrus muutub tugevalt punaseks või mädaseks;
• laps tundub vanema arvates ebatavaliselt haige.

Helista 112, kui beebi:

• hingab raskelt;
• lõpetab hingamise;
• muutub sinakaks või hallikaks;
• ei ärka;
• saab krambihoo;
• vajub ebatavaliselt lõdvaks;
• tema seisund halveneb kiiresti.

Kui sa ei tea, kas olukord vajab erakorralist abi, saab Eestis nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.

Mida esimesteks nädalateks päriselt vaja on?

Vastsündinu ei vaja kümneid keerulisi seadmeid.

Kõige rohkem kasutatakse igapäevaselt:

• mähkmeid;
• varuriideid;
• musliinlappe;
• mähkimisalust;
• termomeetrit;
• vannirätikut;
• turvalist magamiskohta;
• vajadusel pudeleid;
• beebi vanusele sobivat lutti.

Minibeebi.ee beebitarvete kategooriast leiad erinevad igapäevase hoolduse, toitmise ja magamise tarvikud.

Kõige tähtsam: ära võrdle oma vastsündinut liiga palju teistega

Üks beebi:

• sööb iga tunni järel.

Teine:

• iga kolme tunni järel.

Üks:

• ajab palju piima tagasi.

Teine:

• peaaegu üldse mitte.

Üks:

• magab rahulikult oma voodis.

Teine:

• tahab peaaegu kogu aeg süles olla.

Normaalne areng on väga lai.

Olulisem kui täpsed kellaajad on see, kas:

• laps sööb;
• kasvab;
• pissib;
• hingab normaalselt;
• reageerib;
• üldseisund on hea.

Esimese kuu lihtne kontrollnimekiri

Iga päev tasub jälgida viit põhiasja:

1. Söömine

Kas laps sööb aktiivselt ja piisavalt sageli?

2. Mähkmed

Kas märgi mähkmeid tuleb tavapäraselt?

3. Ärkvelolek

Kas beebi ärkab toitmiseks ja reageerib vanemale?

4. Hingamine

Kas hingamine on rahulik ja nahavärv normaalne?

5. Kasv ja üldseisund

Kas laps tundub üldiselt hästi ja kaal liigub õiges suunas?

Kui need viis asja on korras, ei pea iga:

• luks;
• aevastus;
• puuks;
• punnitus;
• häälitsus

vanemat muretsema panema.

Kokkuvõte

Esimesed nädalad vastsündinuga ei pea olema täiuslikult organiseeritud.

Esimestel nädalatel on kõige olulisem:

1. toita last sageli ja tema näljamärke jälgides;
2. jälgida märgi mähkmeid;
3. kontrollida lapse kaaluiivet;
4. panna laps iga une alguses selili;
5. kasutada kindlat ja tasast magamispinda;
6. anda palju lähedust ja nahk-naha kontakti;
7. hooldada naba puhtalt ja kuivalt;
8. vannitada õrnalt, mitte tingimata iga päev;
9. alustada Eestis D-vitamiiniga 2. elunädalal;
10. jälgida palavikku, hingamist, äratatavust ja söömist.

Esimese kuu jooksul muutuvad nii beebi kui ka vanemad iga päevaga osavamaks.

Alguses võib isegi mähkmevahetus tunduda suur projekt. Mõne nädala pärast toimub suur osa toimingutest juba automaatselt.

Eesmärk ei ole saada vastsündinut kiiresti täiskasvanu graafikusse.

Eesmärk on õppida tundma oma last.

Korduma kippuvad küsimused

Kui tihti peab vastsündinu sööma?

Rinnapiima saav vastsündinu sööb tavaliselt vähemalt 8–12 korda ööpäevas ning võib teatud perioodidel süüa veel sagedamini.

Kas vastsündinu tuleb öösel söömiseks äratada?

Esimestel nädalatel võib see olla vajalik, eriti enne sünnikaalu taastumist või juhul, kui laps on väga unine või kaaluiive ei ole piisav.

Mitu märga mähet peab vastsündinul olema?

Esimestel päevadel suureneb arv järk-järgult. Umbes viiendast päevast on hästi sööval lapsel tavaliselt vähemalt ligikaudu kuus märga mähet ööpäevas.

Kas vastsündinu võib terve öö magada?

Noor vastsündinu vajab tavaliselt ka öiseid toitmisi. Väga pikki toitmisvahesid tuleks esimestel nädalatel arutada ämmaemanda või arstiga.

Kas vastsündinu peab olema päevakavas?

Ei. Esimestel nädalatel pole range päevakava vajalik.

Kas beebi võib palju süles olla?

Jah. Lähedus on vastsündinu loomulik vajadus.

Kas vastsündinu vedel kaka on normaalne?

Rinnapiima saava lapse kaka võib olla üsna vedel ja sage. Olulisem on järsk muutus lapse tavapärases väljaheites ja tema üldseisund.

Kas beebi luksumine on normaalne?

Jah. Luksumine on vastsündinutel väga sage.

Kas sage aevastamine tähendab nohu?

Mitte tingimata. Vastsündinu võib aevastades lihtsalt ninakäike puhastada.

Kas piima tagasiheide on normaalne?

Väike pingutuseta piima tagasiheide on väga tavaline. Korduv purskkaevuna, roheline või verine oksendamine vajab arstlikku hindamist.

Kui tihti vastsündinut vannitada?

Iga päev vannitamine ei ole vajalik. Oluline on regulaarne näo, voltide ja mähkmepiirkonna puhastamine.

Millal nabanöör ära kukub?

See kuivab ja eraldub tavaliselt ise esimeste elunädalate jooksul. Seda ei tohi jõuga eemaldada.

Millal alustada D-vitamiiniga?

Eestis soovitatakse alustada 2. elunädalast ning tavapärane päevane annus on 10 µg ehk 400 IU D3-vitamiini.

Millal võib vastsündinuga õue minna?

Terve ajalise vastsündinuga võib sobiva ilmaga õues käia juba varakult. Alustada võib rahulikest lühematest jalutuskäikudest.

Millal on vastsündinu palavik ohtlik?

Alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur 38 °C või rohkem vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Millal helistada 112?

Hingamisraskuse, sinakuse või hallika nahavärvi, teadvusetuse, raskesti äratatavuse või krambi korral tuleb helistada 112.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Mida vajab vastsündinu? Täielik nimekiri beebi esimesteks kuudeks
• Kui tihti vastsündinut toita?
• Mitu musliinlappi vastsündinule?
• Kuidas valida lutti?
• Piimaasendaja valimine
• Beebi sööb halvasti: põhjused ja ohumärgid
• Beebi gaasivalud
• Beebi nohu
• Beebi palavik
• Miks beebi ei maga?

Minibeebi.ee e-poest leiad

Esimestel nädalatel kõige rohkem kasutatavad tarvikud leiad siit:

• beebitarbed;
• musliinlapid;
• lutid ja närimisrõngad;
• mähkimisalused ja -katted;
• hügieenitarvikud;
• vannitarvikud.