Koolikud on üks levinumaid põhjuseid, miks väike beebi võib esimestel elukuudel palju nutta, rahutult siputada ja tunduda lohutamatu. Paljude vanemate jaoks on see väga raske periood, sest laps võib olla söönud, mähkmed on kuivad, palavikku ei ole, aga nutt ei lõpe ikkagi. Siis tekibki küsimus: mis asjad on koolikud ja kas need on beebile ohtlikud?
Lihtsalt öeldes tähendab koolik olukorda, kus muidu terve beebi nutab palju ja sageli ei ole nutule ühte selget põhjust. Beebi võib nutta tugevalt, tõmmata jalgu kõhu poole, muutuda näost punaseks, punnitada, puuksutada või olla eriti rahutu just õhtuti. Koolikud algavad sageli siis, kui laps on mõne nädala vanune, ja paljudel beebidel taanduvad need umbes 3.–4. elukuu paiku.
Kuigi koolikud võivad tunduda väga hirmutavad, ei tähenda need enamasti, et vanem teeks midagi valesti. Samuti ei tähenda koolikud automaatselt, et beebil on raske haigus. Küll aga on oluline teada, millal on tegemist tavapärase koolikunutu ja millal olukorraga, kus tuleks kindlasti arstiga ühendust võtta.
Mis on koolikud?
Koolikud on beebi korduvad nutuhood, mida on raske lohutada ja millel ei ole alati nähtavat põhjust. Beebi võib olla muidu terve, süüa hästi ja võtta kaalus juurde, kuid nutta teatud aegadel väga intensiivselt. Sageli kirjeldavad vanemad, et nutt on teistsugune kui tavaline nälja-, väsimuse- või ebamugavusnutt. See võib olla tugev, terav ja justkui valulik.
Sageli kasutatakse koolikute kirjeldamiseks reeglit, et beebi nutab rohkem kui kolm tundi päevas, vähemalt kolm päeva nädalas. Mõnes allikas lisatakse ka, et selline muster kestab mitu nädalat. Samas ei pea vanem ootama nädalaid, kui laps nutab palju ja tekib mure. Kui beebi nutt tundub ebatavaline või vanem ei tule enam toime, tasub abi küsida varem.
Koolikud ei ole üks kindel haigus, vaid pigem sümptomite kogum. See tähendab, et beebi käitumine vastab teatud mustrile, kuid täpset põhjust ei pruugi alati teada saada.
Kuidas koolikuid ära tunda?
Koolikutega beebi võib nutta pikalt ja teda on raske rahustada. Nutt võib tekkida samal ajal iga päev, sageli pärastlõunal või õhtul. Mõnikord algab nutt just siis, kui vanemad on ise päeva lõpuks väsinud, mistõttu tundub olukord veel raskem.
Koolikutele võivad viidata järgmised tunnused:
- beebi nutab pikalt ja intensiivselt;
- last on raske süles, rinnal või pudeliga rahustada;
- beebi tõmbab jalgu kõhu poole;
- käed võivad olla rusikas;
- nägu võib minna punaseks;
- kõht võib tunduda pinges;
- laps võib punnitada või puuksutada;
- nutt kordub sageli samal kellaajal;
- beebi võib nutu lõppedes olla jälle täiesti rahulik.
Kõik need tunnused ei pea korraga esinema. Mõnel lapsel väljenduvad koolikud peamiselt tugeva nutuna, teisel on rohkem kõhuga seotud märke. HealthyChildren.org kirjeldab, et koolikutega beebid võivad nutta lohutamatult, karjuda, sirutada või tõmmata jalgu üles ja väljutada gaase; nutuhood võivad olla hullemad varasel õhtul.
Mis vahe on koolikutel ja gaasivaludel?
Koolikud ja gaasivalud aetakse väga tihti segamini. See on arusaadav, sest mõlemal juhul võib beebi nutta, punnitada ja jalgu kõhu poole tõmmata.
Gaasivalud on tavaliselt seotud seedesüsteemi ja kõhus oleva õhuga. Beebi võib muutuda rahutuks pärast söömist, rahuneda pärast krooksu või puuksu ning vajada abi gaaside väljutamisel.
Koolikud on laiem mõiste. Koolikutega beebil võib olla ka gaase, kuid kogu nutt ei pruugi tulla ainult gaasidest. Mõnikord on laps lihtsalt ülitundlik, väsinud, üle stimuleeritud või tema närvisüsteem ei oska veel ennast hästi rahustada. Ameerika lastearstide infoportaal HealthyChildren selgitab, et koolik võib olla seotud lapse tundlikkuse ja ebaküpse närvisüsteemiga, mitte ainult seedimisega.
Seega võib öelda nii: gaasid võivad koolikunuttu süvendada, aga iga koolik ei ole ainult gaasivalu.
Miks koolikud tekivad?
Koolikute täpset põhjust ei teata alati. See on üks põhjus, miks see teema vanematele nii segane tundub. Kui põhjus oleks alati üks ja sama, oleks lahendus lihtne. Tegelikult võib koolikute taga olla mitu tegurit korraga.
Võimalikud mõjutajad on:
- beebi ebaküps seedesüsteem;
- gaaside kogunemine;
- õhu neelamine söömise ajal;
- liiga kiire või liiga aeglane piimavool;
- beebi tundlik närvisüsteem;
- üleväsimus;
- liiga palju müra, valgust või tegevust;
- võimalik toidutundlikkus;
- refluks või kõhukinnisus;
- vanema stress, mis võib omakorda muuta lapse rahutumaks.
Mayo Clinic märgib, et koolikute põhjus on teadmata ning võimalikud tegurid võivad olla seotud seedesüsteemi ebaküpsuse, soolebakterite tasakaalu, toidutundlikkuse, toitmise, krooksutamise või pere stressiga.
Oluline on mõista, et koolikud ei ole vanema süü. Laps ei nuta sellepärast, et teda oleks halvasti hoitud või et vanem ei oskaks tema eest hoolitseda.
Millal koolikud algavad ja kaua need kestavad?
Koolikud algavad sageli siis, kui beebi on umbes 2–4 nädala vanune. Kõige raskem periood võib olla umbes kuuenda elunädala paiku. Seejärel hakkab paljudel lastel nutt järk-järgult vähenema. Tavaliselt muutub olukord märgatavalt paremaks 3.–4. elukuu paiku, kuigi mõnel lapsel võib rahutu periood kesta kauem.
See teadmine ei tee raskeid õhtuid kohe lihtsaks, aga aitab vanemal mõista, et tegemist on enamasti ajutise etapiga. Koolikud ei jää tavaliselt püsivaks probleemiks. Lapse seedimine, närvisüsteem ja rahunemisvõime arenevad iga nädalaga.
Kas koolikud on beebile ohtlikud?
Kui beebi on muidu terve, sööb hästi, võtab kaalus juurde ja tal ei ole muid haigustunnuseid, ei ole koolikud enamasti ohtlikud. Need on rohkem kurnavad ja emotsionaalselt rasked vanemale kui lapsele pikaajalises mõttes. Mayo Clinic märgib, et enne 6. elukuud taanduvad koolikud ei põhjusta lapsele lühi- ega pikaajalisi meditsiinilisi probleeme.
Samas ei tohi iga tugevat nuttu automaatselt koolikuteks pidada. Mõnikord võib nutu põhjus olla valu, haigus, kõrvapõletik, refluks, kõhukinnisus, allergia või muu probleem. Kui nutt tundub tavapärasest erinev, laps ei söö, oksendab, tal on palavik või vanemal on halb tunne, tuleks arstiga ühendust võtta.
Kuidas koolikutega beebit aidata?
Koolikute puhul ei ole ühte võluvitsa, mis alati ja kõigile sobib. Sageli tuleb proovida erinevaid rahustamise viise ja leida, mis just sinu beebile sobib. Mõnikord aitab üks asi ühel päeval, teine asi järgmisel päeval.
1. Hoia beebit süles ja paku lähedust
Koolikute ajal vajab beebi sageli palju lähedust. Süles olemine, naha vastas hoidmine ja rahulik hääl võivad aidata lapsel turvatunnet saada. Isegi kui nutt kohe ei lõpe, ei ole lähedus kasutu. Laps tunneb, et ta ei ole oma ebamugavusega üksi.
Võid proovida hoida last kõht vastu enda keha, kanda teda püstisemas asendis või toetada teda õrnalt õlale. Mõnele lapsele sobib kandekott või kandelina, sest vanema liikumine ja kehasoojus mõjuvad rahustavalt.
2. Krooksuta last pärast söömist
Kui beebi neelab söömisel õhku, võib see kõhus ebamugavust tekitada. Krooksutamine võib aidata osa õhust välja saada. Proovi last hoida pärast söömist püstisemas asendis ja silita või patsuta õrnalt selga.
Kõik lapsed ei krooksuta iga kord. Kui laps on rahulik, ei pea krooksu lõputult ootama. Kui aga beebi muutub pärast söömist rahutuks, tasub krooksutamist proovida erinevates asendites.
3. Vaata üle toitmisasend
Pudeliga toitmisel jälgi, et piimavool ei oleks liiga kiire ega liiga aeglane. Kui laps kugistab, köhib või piim valgub suunurgast, võib vool olla liiga kiire. Kui laps pingutab tugevalt ja muutub söömise ajal rahutuks, võib vool olla liiga aeglane.
Rinnaga toitmisel võib abi olla imetamisnõustajast, kui beebi haarab rinda halvasti, laseb sageli lahti, neelab palju õhku või imetamine on valulik. Hea imemisvõte võib vähendada õhu neelamist ja söömisega seotud rahutust.
4. Proovi rahulikku liikumist
Mõned beebid rahunevad, kui neid õrnalt kiigutada, kussutada, süles kõndida või vankriga jalutada. Liikumine peab olema rahulik ja turvaline. Tugev raputamine on ohtlik ja seda ei tohi kunagi teha.
Kui tunned, et oled ise väga pinges, pane beebi korraks turvaliselt voodisse ja võta hingetõmbepaus. Parem on eemalduda minutiks ja rahuneda kui jätkata olukorras, kus oled kontrolli kaotamas.
5. Kasuta valget müra või rahulikku taustaheli
Mõnele beebile mõjub hästi ühtlane taustaheli: valge müra, ventilaatori sarnane heli, vaikne sahin või rahulik muusika. Selline heli võib aidata lapsel liigseid stiimuleid välja lülitada.
Heli ei tohiks olla liiga vali ega asuda lapse kõrva juures. Eesmärk on luua rahulik taust, mitte beebit müraga üle koormata.
6. Tee õrn kõhumassaaž
Kui koolikutega kaasnevad gaasid, võib aidata õrn kõhumassaaž. Masseeri beebi kõhtu väga pehmete liigutustega päripäeva. Võid proovida ka jalgratta liigutusi, kus painutad lapse jalgu õrnalt vaheldumisi kõhu poole.
Ära tee massaaži kohe pärast suurt söömist ega siis, kui laps muutub puudutuse peale veel ärevamaks. Massaaž peaks olema rahustav, mitte sunnitud tegevus.
7. Proovi sooja vanni
Soe vann võib mõne beebi keha lõdvestada ja rahustada. Kõigile lastele vann koolikute ajal ei sobi, aga paljudel võib see olla osa õhtusest rahunemisrutiinist.
Vesi peab olema lapsele sobiva temperatuuriga ning last ei tohi vannis hetkekski järelevalveta jätta.
8. Vähenda õhtust ülestimulatsiooni
Kui beebi on päeva jooksul saanud palju müra, külalisi, ekraane, valgust või tegevust, võib õhtu tuua suure nutu. Väike laps ei oska veel muljeid hästi töödelda.
Proovi õhtul hoida keskkond lihtne: hämaram valgus, vaiksemad hääled, vähem tegevusi ja aeglasem tempo. Mõnikord ei vaja beebi uut mänguasja või rohkem ergutamist, vaid hoopis vähem stiimuleid.
Kas koolikute vastu on ravimit?
Apteekides müüakse erinevaid gaasitilku, probiootikume ja muid preparaate. Mõned vanemad tunnevad, et neist on abi, teised ei märka vahet. NHS märgib, et koolikuvastaseid tilku, taimseid preparaate ja probiootikume müüakse küll, kuid neid ei soovitata rutiinselt, sest tõendus nende mõju kohta koolikute korral on piiratud.
Mayo Clinic lisab, et probiootikumide, taimsete toodete ja muude alternatiivsete lahenduste kohta on tulemused segased ning enne nende kasutamist tuleks rääkida lapse tervishoiutöötajaga.
See ei tähenda, et kõik abivahendid oleksid halvad. See tähendab, et vanem ei peaks lootma ainult tilkadele ega andma beebile midagi ilma juhendita. Väga väikese lapse puhul tasub alati küsida nõu perearstilt, ämmaemandalt või apteekrilt.
Kas ema toit võib koolikuid põhjustada?
Rinnaga toitmise puhul küsitakse sageli, kas ema peaks menüüst midagi välja jätma. Enamasti ei ole vaja igaks juhuks loobuda piimatoodetest, kapsast, sibulast, kohvist või muudest toitudest. Kui ema jätab liiga palju toite välja, võib tema enda toitumine muutuda liiga vaeseks ja väsimus suureneda.
Kui aga tundub, et mõni toit tekitab beebil selgelt rohkem vaevusi, võib pidada toidupäevikut. Kirjuta üles, mida sõid, millal laps nuttis, kas oli gaase, löövet, kõhulahtisust või verd väljaheites. Kui muster kordub, räägi arstiga. Toidutalumatus või allergia on võimalik, kuid seda ei tasu ise kiirustades diagnoosida.
Millal peaks arstiga ühendust võtma?
Arstiga tasub ühendust võtta, kui:
- beebi nutt tundub tavapärasest väga erinev;
- lapsel on palavik;
- beebi oksendab tugevalt või korduvalt;
- okse on roheline või selles on verd;
- väljaheites on verd;
- lapsel on kõhulahtisus;
- beebi ei söö hästi;
- laps ei võta kaalus juurde;
- beebi on loid või ebatavaliselt unine;
- nutt on nõrk, väga kõrge või kummaline;
- kõht on väga punnis, kõva või katsudes valulik;
- lapsel on hingamisraskus;
- vanemal on tunne, et midagi on valesti.
NHS soovitab pöörduda arsti poole ka siis, kui beebi koolikud kestavad pärast 4. elukuud edasi, laps ei kasva ootuspäraselt või vanemal on raske toime tulla. Kiiret abi tuleb otsida, kui lapse nutt on nõrk, kõrgetooniline või täiesti erinev tavalisest nutust.
Kuidas vanem ise koolikute perioodi üle elab?
Koolikutega beebi eest hoolitsemine võib olla väga kurnav. Kui laps nutab tunde ja miski ei aita, võib vanem tunda süüd, viha, abitust või hirmu. Need tunded ei tähenda, et oled halb lapsevanem. Need tähendavad, et olukord on raske.
Kui võimalik, jaga koormust partneri, vanaema, vanaisa või mõne lähedasega. Isegi 20 minutit puhkust võib aidata närvisüsteemil rahuneda. Kui oled üksi ja tunned, et enam ei jaksa, pane laps turvaliselt selili oma voodisse ning mine korraks teise tuppa hingama. Beebi nutt on raske kuulata, kuid laps on turvalises voodis lühikese hetke paremini kaitstud kui väga ülekoormatud vanema süles.
Mayo Clinic soovitab vanematel võtta pause, kasutada beebi voodit lühikesteks rahunemishetkedeks, rääkida oma tunnetest ja mitte hinnata enda vanemlikkust selle järgi, kui palju laps nutab.
Mida koolikute ajal mitte teha?
Koolikute ajal ei tasu teha suuri ja järske muudatusi iga päev. Kui täna vahetad piimasegu, homme jätad menüüst välja kümme toitu ja ülehomme proovid uut rohtu, on raske aru saada, mis tegelikult mõjub.
Samuti ei tohiks beebit kunagi raputada. Raputamine võib põhjustada raskeid vigastusi. Kui tunned, et oled murdumise äärel, pane laps turvaliselt voodisse ja kutsu abi.
Ära süüdista ennast. Koolikud ei tähenda, et laps ei armasta sind või et sa ei oska tema eest hoolitseda. Paljud beebid läbivad selle etapi ka väga hoolivates ja rahulikes peredes.
Kokkuvõte
Koolikud on periood, kus muidu terve beebi nutab palju, intensiivselt ja sageli ilma selge põhjuseta. Need algavad tavaliselt esimeste elunädalate jooksul ja taanduvad paljudel lastel 3.–4. elukuu paiku. Koolikutega võivad kaasneda jalgu kõhu poole tõmbamine, punane nägu, punnitamine, gaasid ja õhtune rahutus.
Koolikute täpset põhjust ei teata alati. Võimalikud mõjutajad on ebaküps seedesüsteem, gaasid, õhu neelamine, tundlik närvisüsteem, üleväsimus ja mõnikord ka toidutundlikkus. Enamasti ei ole koolikud ohtlikud, kuid need võivad olla vanemale väga väsitavad.
Beebit saab aidata läheduse, kandmise, krooksutamise, rahuliku liikumise, kõhumassaaži, sooja vanni, valge müra ja rahulikuma õhtuse keskkonnaga. Kui laps ei söö, ei võta kaalus juurde, oksendab, tal on palavik, veri väljaheites või nutt tundub ebatavaline, tuleb pöörduda arsti poole.
Kõige tähtsam on meeles pidada: koolikud ei ole vanema süü ja see periood möödub.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on koolikud lihtsas keeles?
Koolikud tähendavad seda, et muidu terve beebi nutab palju ja teda on raske lohutada, kuigi nähtavat põhjust ei pruugi olla. Sageli esineb nutt õhtuti ja võib kesta pikalt.
Kas koolikud ja gaasivalud on sama asi?
Ei ole päris sama. Gaasivalud on seotud kõhus oleva õhuga. Koolikud on laiem nutu ja rahutuse muster, mille põhjus ei pruugi olla ainult gaasid.
Kui kaua koolikud kestavad?
Paljudel beebidel muutuvad koolikud kergemaks umbes 3.–4. elukuu paiku. Mõnel lapsel võivad sümptomid kesta veidi kauem.
Kas koolikud tähendavad, et beebil on kõht haige?
Mitte alati. Koolikutega võib kaasneda kõhupinge ja gaasid, kuid põhjus võib olla ka närvisüsteemi ebaküpsus, üleväsimus või lapse tundlikkus.
Kas koolikute vastu aitavad tilgad?
Mõnel lapsel võivad gaasitilgad aidata gaase leevendada, kuid koolikute puhul ei ole ühte kindlat ravimit, mis alati toimiks. Enne preparaatide kasutamist tasub küsida nõu arstilt või apteekrilt.
Kas rinnaga toitev ema peab dieeti pidama?
Tavaliselt ei pea ema igaks juhuks paljusid toite menüüst välja jätma. Kui on tugev kahtlus, et mingi toit mõjutab last, tasub pidada toidupäevikut ja rääkida arstiga.
Millal koolikutega arsti juurde minna?
Arsti poole tuleks pöörduda, kui lapsel on palavik, oksendamine, veri väljaheites, halb söömine, kehv kaalutõus, ebatavaline nutt või kui vanem tunneb, et midagi on valesti.
Vaata lisaks:
- Beebi gaasivalud
- Beebi une regressioon
- Lisatoit beebile
- Mida vajab vastsündinu?
- Vastsündinu vannitamine
- Beebi areng kuude kaupa
- Millal beebi hakkab pöörama?
- Mida osta vastsündinule?
