Beebi punetavad põsed, lööve, oksendamine, kõhulahtisus või rahutus võivad panna lapsevanema kiiresti mõtlema allergiale. Tegelikult esineb imikueas palju samu sümptomeid ka täiesti muudel põhjustel – näiteks viirushaiguse, refluksi, kuiva naha, ekseemi, gaaside või uue toiduga harjumise tõttu.

Seetõttu ei saa beebi allergiat diagnoosida ühe sümptomi põhjal.

Allergiat tasub rohkem kahtlustada siis, kui sümptomid:

• tekivad kindla toidu, ravimi või muu ainega kokkupuute järel;
• korduvad sama vallandajaga;
• tekivad üsna kiiresti pärast söömist;
• mõjutavad korraga mitut organsüsteemi;
• põhjustavad nõgestõbe, turset, oksendamist või hingamissümptomeid.

Mõned allergilised reaktsioonid tekivad mõne minuti jooksul. Teised, eriti teatud lehmapiimavalguallergia vormid, võivad avalduda alles mitme tunni või isegi päeva jooksul.

Kõige tähtsam on osata ära tunda anafülaksia ehk raske allergilise reaktsiooni tunnused.

Kui beebil tekib pärast toitu, ravimit või muud võimalikku allergeeni:

• hingamisraskus;
• vilistav või lärmakas hingamine;
• keele või kõri turse;
• neelamisraskus;
• järsk loidus;
• kokkuvajumine;
• sinakad või hallikad huuled;

helista kohe 112.

Kui lapsele on varem määratud adrenaliini autoinjektor, tuleb seda anafülaksia kahtluse korral kasutada vastavalt lapse allergiaplaanile ja seejärel helistada 112.

Üldise abi otsimise juhendi leiad ka artiklist beebi ohumärgid: millal pöörduda arsti või EMO poole?.

Kiire ülevaade: millised võivad olla beebi allergia tunnused?

Sümptom	Võimalik tähendus
Nõgestõbi mõne minuti jooksul pärast söömist	Võimalik kiire allergiline reaktsioon
Huulte või silmalaugude turse	Võimalik allergiline reaktsioon
Üksnes suu ümbruse kerge punetus	Võib olla ka kontaktärritus
Korduv oksendamine pärast kindlat toitu	Võimalik allergia, vajab hindamist
Veri või lima väljaheites	Võib esineda teatud hilist tüüpi allergia korral
Püsiv tugev ekseem	Võib mõnel lapsel olla allergiaga seotud
Vilistav hingamine pärast söömist	Kiiret abi vajav allergiline reaktsioon
Keele või kõri turse	112
Hingamisraskus	112
Järsk lõtvus või kokkuvajumine	112
Sümptomid tekivad alati sama toidu järel	Aruta perearstiga
Gaasid või rahutus ilma muude sümptomiteta	Üksi ei tõesta allergiat

Mis on allergia?

Allergia tähendab, et immuunsüsteem reageerib ainele, mis enamiku inimeste jaoks on ohutu.

Sellist ainet nimetatakse allergeeniks.

Beebi puhul võivad allergeenid olla näiteks:

• toit;
• ravim;
• putukamürk;
• harvem muud keskkonnas olevad ained.

Toiduallergia korral reageerib immuunsüsteem mõnele toidus sisalduvale valgule.

Kõige sagedamini tekitavad väikelastel allergiat näiteks:

• lehmapiim;
• muna;
• maapähkel;
• pähklid;
• nisu;
• soja;
• seesam;
• kala;
• koorikloomad.

See ei tähenda, et neid toite peaks terve lapse menüüs igaks juhuks vältima.

Allergia ei ole sama mis toidutalumatus

Neid mõisteid aetakse sageli segamini.

Toiduallergia

Toiduallergia hõlmab immuunsüsteemi.

See võib põhjustada näiteks:

• nõgestõbe;
• turset;
• oksendamist;
• kõhulahtisust;
• hingamisraskust;
• anafülaksiat.

Toidutalumatus

Toidutalumatuse korral ei ole reaktsiooni peamiseks põhjuseks sama tüüpi immuunreaktsioon.

Näiteks laktoositalumatus on seotud piimasuhkru ehk laktoosi seedimisega.

Laktoositalumatus võib põhjustada:

• gaase;
• kõhupuhitust;
• kõhuvalu;
• vesist väljaheidet.

Laktoositalumatus ei põhjusta tüüpiliselt:

• nõgestõbe;
• huulte turset;
• keele turset;
• anafülaksiat.

Väikestel imikutel on primaarne laktoositalumatus haruldane.

Kiire ja hiline allergiline reaktsioon

Beebi toiduallergia võib toimida erineval viisil.

Kiire ehk IgE-vahendatud allergia

Kiire allergiline reaktsioon tekib tavaliselt:

• mõne minuti;
• kuni umbes kahe tunni

jooksul pärast allergeeniga kokkupuudet.

Tüüpilised sümptomid on:

• nõgestõbi;
• punetav ja sügelev lööve;
• huulte turse;
• silmalaugude või näo turse;
• oksendamine;
• köha;
• vilistav hingamine;
• hingamisraskus.

Raske reaktsioon võib areneda anafülaksiaks.

Hiline ehk mitte-IgE-vahendatud allergia

Mõne allergia sümptomid ilmuvad aeglasemalt.

Need võivad tekkida:

• mõne tunni pärast;
• järgmisel päeval;
• mõnikord kuni paari-kolme päeva jooksul.

Sagedamini võivad esineda:

• kõhulahtisus;
• kõhukinnisus;
• refluks;
• korduv oksendamine;
• veri või lima väljaheites;
• kõhuvalu;
• valulikud gaasid;
• söömisest keeldumine;
• ekseemi ägenemine;
• halb kaaluiive.

Selliseid sümptomeid nähakse näiteks mõne lehmapiimavalguallergia vormi korral.

Probleem on selles, et kõik need sümptomid võivad esineda ka täiesti ilma allergiata.

Seetõttu on hilist allergiat sageli raskem diagnoosida.

1. Nahalööve ja nõgestõbi

Üks tuntumaid allergia tunnuseid on nõgestõbi ehk urtikaaria.

See võib välja näha nagu:

• nahast kõrgemad kublad;
• punetavad või nahavärvi laigud;
• ebakorrapärase kujuga kõrgemad piirkonnad;
• ühest kohast kaduvad ja teise tekkivad laigud.

Nõgestõbi võib:

• sügeleda;
• tekkida kiiresti;
• levida üle keha.

Kui nõgestõbi tekib mõne minuti jooksul pärast uue toidu söömist, tuleb seda käsitleda võimaliku allergilise reaktsioonina.

Kui nõgestõvega kaasneb:

• hingamisraskus;
• keele või kõri turse;
• korduv tugev oksendamine;
• järsk loidus;
• kahvatus või sinakus,

helista 112.

Beebi eri lööbeid aitab võrrelda artikkel beebi lööve: põhjused, tüübid ja ohumärgid.

2. Huulte, näo või silmade turse

Allergilise reaktsiooni korral võivad paiste minna:

• huuled;
• silmalaud;
• põsed;
• nägu.

Kerge lokaalne turse ei tähenda automaatselt anafülaksiat, kuid reaktsiooni tuleb tähelepanelikult jälgida.

Eriti ohtlikud on:

• keele turse;
• suu sisemine turse;
• kõri turse;
• kähe hääl;
• neelamisraskus;
• hingamisraskus.

Sellisel juhul helista kohe 112.

3. Punetus suu ümber

Suu ümber tekkiv punetus pärast söömist ei tähenda alati allergiat.

Näiteks võivad nahka ärritada:

• tomat;
• apelsin;
• mandariin;
• marjad;
• teised happelised toidud.

Kui toit puutub tundliku nahaga kokku, võib suu ümber tekkida piiratud punetus.

Kontaktärritusele viitab rohkem see, kui:

• punetus paikneb ainult toiduga kokku puutunud nahal;
• kublasid ei teki;
• huuled ei paisteta;
• mujal kehal löövet pole;
• lapsel pole oksendamist ega hingamissümptomeid.

Tõelise allergia korral võib reaktsioon olla ulatuslikum.

Kui sa ei ole kindel, tee nahamuutusest foto ja räägi sellest perearstiga.

4. Beebi oksendab pärast söömist

Üksik piima tagasiheide ei tähenda allergiat.

Imikueas on refluks ja piima tagasiheide väga sagedased.

Allergiat tasub rohkem kahtlustada, kui oksendamine:

• tekib selgelt pärast kindlat toitu;
• kordub sama toidu pakkumisel;
• on tugev;
• tekib koos nõgestõvega;
• tekib koos näotursega;
• tekib koos hingamisprobleemidega;
• kaasneb kõhulahtisusega;
• kaasneb vere või limaga väljaheites;
• mõjutab kaaluiivet.

Beebi oksendamise erinevaid põhjuseid käsitleb artikkel beebi oksendamine: millal on see normaalne ja millal ohtlik?.

5. Kõhulahtisus

Kõhulahtisus võib kuuluda allergilise reaktsiooni juurde, kuid kõige sagedamini on ägeda kõhulahtisuse põhjuseks infektsioon.

Allergiale võib rohkem viidata:

• korduv seos kindla toiduga;
• samaaegne ekseem;
• veri või lima väljaheites;
• korduv oksendamine;
• toitmisraskus;
• halb kaaluiive.

Üksik vedelam kaka ei tõesta allergiat.

Loe ka beebi kõhulahtisus: põhjused ja vedelikupuuduse tunnused.

6. Veri või lima väljaheites

Veri beebi väljaheites vajab tähelepanu.

Võimalikud põhjused ei piirdu allergiaga.

Veri võib tekkida näiteks:

• pärakulõhe;
• soolenakkuse;
• tugeva kõhukinnisuse;
• sooleprobleemi;
• mõne toiduallergia

korral.

Teatud hilist tüüpi lehmapiimavalguallergia puhul võib beebil esineda:

• väikesi verekiude;
• lima;
• vedelamat väljaheidet.

Samas ei tohi verega väljaheidet ise interneti põhjal piimaallergiaks diagnoosida.

Võta perearstiga ühendust.

Kui verd on palju või laps:

• on kahvatu;
• loid;
• oksendab;
• tal on tugev kõhuvalu;

vajab ta kiiremat hindamist.

7. Ekseem

Ekseem ja toiduallergia on omavahel seotud, kuid iga ekseem ei ole toiduallergia.

Atoopilise dermatiidiga lapse nahk võib olla:

• kuiv;
• kare;
• punetav;
• sügelev;
• põletikuline.

Toiduallergiat võib rohkem kahtlustada siis, kui:

• ekseem on mõõdukas või raske;
• korralik nahahooldus ja määratud ravi ei anna piisavat tulemust;
• konkreetne toit põhjustab korduvalt selge ägenemise;
• lisaks ekseemile tekivad nõgestõbi, oksendamine või muud allergiasümptomid.

Ära jäta beebi menüüst toite välja ainult kuiva naha tõttu.

Kuiva naha ja ekseemi kohta loe artiklist beebi kuiv nahk: põhjused ja hooldus.

8. Nohu, aevastamine ja vesised silmad

Kiire allergilise reaktsiooni korral võivad tekkida:

• aevastamine;
• vesine nina;
• ninakinnisus;
• silmade punetus;
• silmade sügelus või vesitsemine.

Üksnes beebi nohu on siiski palju tõenäolisemalt seotud viiruse või muu ärritusega kui toiduallergiaga.

Allergiat võib rohkem kahtlustada, kui ninaja silmasümptomid tekivad kohe koos:

• nõgestõve;
• näoturse;
• oksendamise

või muu reaktsiooniga.

9. Köha ja vilistav hingamine

Äkki pärast allergeeniga kokkupuudet tekkinud:

• köha;
• vilistav hingamine;
• kähedus;
• lärmakas hingamine;
• hingamisraskus

võivad olla raske allergilise reaktsiooni tunnused.

Hingamisprobleem on alati olulisem kui lööbe suurus.

Beebil võib olla anafülaksia isegi siis, kui nahalöövet peaaegu ei ole.

Hingamisraskuse korral helista 112.

10. Beebi muutub järsku loiuks

Väikese beebi raske allergiline reaktsioon ei pruugi välja näha samasugune nagu suurema lapse või täiskasvanu reaktsioon.

Beebi ei oska öelda:

• „mul on raske hingata“;
• „kurk on kinni“;
• „mul on pearinglus“.

Raskele reaktsioonile võivad viidata:

• järsk ebatavaline unisus;
• äkiline lõtvus;
• nõrk kontakt;
• kahvatus;
• tavapärasest erinev tugev nutt;
• lohutamatu rahutus;
• järsk rohke süljevool;
• söömisest keeldumine.

Kui sellised sümptomid tekivad kiiresti pärast võimalikku allergeeni ja lapse seisund tundub halb, otsi viivitamatult abi.

Mis on anafülaksia?

Anafülaksia on kiiresti arenev raske allergiline reaktsioon, mis võib olla eluohtlik.

See võib mõjutada:

• hingamisteid;
• hingamist;
• vereringet;
• seedetrakti;
• nahka.

Anafülaksia võib tekkida:

• mõne minuti;
• harvem mõne tunni

jooksul pärast allergeeniga kokkupuudet.

Anafülaksia ohumärgid beebil

Helista kohe 112, kui pärast võimalikku allergeeni tekib:

Hingamisteede turse

• keele turse;
• kõri turse;
• neelamisraskus;
• kähe või muutunud nutt;
• rohke äkiline süljevool.

Hingamisprobleem

• vilistav hingamine;
• raske hingamine;
• lärmakas hingamine;
• roiete vahede sissetõmbumine;
• laps ei jaksa nutta või süüa.

Vereringehäire

• beebi muutub väga kahvatuks;
• nahk muutub hallikaks või sinakaks;
• laps muutub lõdvaks;
• kontakt väheneb;
• laps vajub kokku;
• laps muutub teadvusetuks.

Mitme organsüsteemi reaktsioon

Näiteks:

• nõgestõbi + korduv oksendamine;
• näoturse + hingamisraskus;
• lööve + järsk loidus.

Anafülaksia korral ei tohi jääda ootama, kas reaktsioon ise üle läheb.

Kui lapsel on adrenaliini autoinjektor

Kui lapsele on varem diagnoositud raske allergia ja arst on määranud adrenaliini autoinjektori, järgi lapse allergia tegevusplaani.

Anafülaksia kahtlusel on adrenaliin esmane erakorraline ravim.

Pärast adrenaliini kasutamist:

• helista 112;
• ütle, et tegemist on anafülaksia kahtlusega;
• jää lapse juurde;
• järgi häirekeskuse juhiseid.

Antihistamiin ei asenda anafülaksia korral adrenaliini.

Millised toidud põhjustavad beebidel sagedamini allergiat?

Tuntumad toiduallergeenid on:

• lehmapiim;
• muna;
• maapähkel;
• pähklid;
• nisu;
• soja;
• seesam;
• kala;
• koorikloomad.

Allergia võib siiski tekkida peaaegu iga toidu suhtes.

Kõige sagedasem allergia ei tähenda ka seda, et neid toite tuleks terve beebi menüüst pikalt eemal hoida.

Lehmapiimavalguallergia tunnused

Lehmapiimavalk on üks olulisemaid allergeene imikueas.

Lehmapiimavalguallergia võib olla kiire või hiline.

Kiire reaktsioon

Sümptomid võivad tekkida mõne minuti kuni umbes kahe tunni jooksul:

• nõgestõbi;
• näo või huulte turse;
• oksendamine;
• köha;
• vilistav hingamine;
• hingamisraskus.

Hiline reaktsioon

Sümptomid võivad olla:

• refluks;
• korduv oksendamine;
• kõhulahtisus;
• kõhukinnisus;
• lima või veri väljaheites;
• kõhuvalu;
• tugev rahutus;
• valulik toitmine;
• toitmisest keeldumine;
• ekseem;
• halb kaaluiive.

Oluline on mõista, et näiteks:

• gaasid;
• nutt;
• refluks;
• kõhukinnisus

on beebidel väga sagedased ka ilma allergiata.

Üks sümptom ei tõesta lehmapiimavalguallergiat.

Lehmapiimavalguallergia ja laktoositalumatus ei ole sama

See on üks levinumaid segadusi.

Lehmapiimavalguallergia on reaktsioon piimas olevatele valkudele.

Laktoositalumatus tähendab probleemi piimasuhkru ehk laktoosi seedimisega.

Seetõttu ei ole laktoosivaba tavaline piimasegu lehmapiimavalguallergia ravi.

Laktoosivaba segu võib endiselt sisaldada lehmapiimavalku.

Samuti ei ole lehmapiimavalguallergia korral automaatselt sobivad:

• kitsepiimasegu;
• tavaline comfort-segu;
• osaliselt hüdrolüüsitud HA-segu.

Piimasegude erinevusi selgitab artikkel piimaasendaja valimine: kuidas valida beebile sobiv imiku piimasegu?.

Kas rinnapiimatoidul beebil võib olla toiduallergia?

Jah, kuid ainult rinnapiima saaval beebil on näiteks lehmapiimavalguallergia harvem kui piimasegu saaval lapsel.

Mõned ema söödud toiduvalgud võivad väikestes kogustes jõuda rinnapiima.

See ei tähenda, et rinnaga toitev ema peaks ennetavalt vältima:

• piima;
• muna;
• pähkleid;
• gluteeni;
• kala

või teisi levinud allergeene.

Ennetav tugev toidupiirang ei ole vajalik ja võib muuta ema menüü põhjendamatult ühekülgseks.

Kui arst kahtlustab rinnapiimatoidul beebil hilist lehmapiimavalguallergiat, võib teatud juhtudel soovitada emale ajutist piimavalguvaba dieeti.

Seda tuleks teha läbimõeldult ning vajadusel dietoloogi või tervishoiutöötaja juhendamisel.

Rinnaga toitmist saab üldjuhul jätkata.

Kas piimasegu tuleb allergiakahtlusel kohe välja vahetada?

Mitte iga gaasi, lööbe või oksendamise järel.

Kui arst kahtlustab lehmapiimavalguallergiat, võib vaja minna spetsiaalset ravisegu, näiteks:

• ulatuslikult hüdrolüüsitud piimasegu;
• teatud juhtudel aminohappepõhist segu.

Ära hakka piimasegusid juhuslikult vahetama.

Eriti ei tohiks diagnoositud piimavalguallergia raviks ise valida:

• kitsepiimasegu;
• laktoosivaba tavalist segu;
• comfort-segu.

Kas gaasid tähendavad allergiat?

Tavaliselt mitte.

Gaasid on esimestel elukuudel väga sagedased.

Allergiat tasub rohkem kaaluda, kui gaaside kõrval esineb näiteks:

• veri väljaheites;
• tugev ekseem;
• püsiv kõhulahtisus;
• korduv oksendamine;
• toitmisest keeldumine;
• halb kaaluiive.

Beebi tavapäraste gaasivalude kohta loe artiklist beebi gaasivalud: põhjused ja leevendamine.

Kas kõhukinnisus võib olla allergia tunnus?

Teatud hilist tüüpi lehmapiimavalguallergia korral võib esineda kõhukinnisust.

Kuid kõhukinnisus on palju sagedamini seotud muude põhjustega.

Allergiale viitab rohkem olukord, kus kõhukinnisusega kaasnevad:

• ekseem;
• toitmisprobleem;
• veri või lima väljaheites;
• kehv kaaluiive;
• teised püsivad seedetrakti sümptomid.

Kas refluks võib olla allergia tunnus?

Mõnel juhul küll, kuid refluks on beebidel iseenesest väga sage.

Lehmapiimavalguallergiat võib rohkem kahtlustada, kui refluksiga kaasneb:

• veri väljaheites;
• püsiv kõhulahtisus;
• tugev ekseem;
• toitmisest keeldumine;
• halb kaaluiive;
• muu korduv allergiline sümptom.

Tavalise refluksiga hästi kasvaval beebil ei ole vaja automaatselt piimavalku menüüst eemaldada.

Allergia või viirus?

Mõlemad võivad põhjustada löövet ja seedimissümptomeid.

Viirushaigusele viitab rohkem:

• palavik;
• nohu;
• köha;
• haiged pereliikmed;
• sümptomid ei ole seotud ühe kindla toiduga;
• kõhulahtisus või oksendamine kestab mitu päeva.

Allergiale viitab rohkem:

• reaktsioon tekib pärast konkreetset toitu;
• sama muster kordub;
• tekib nõgestõbi;
• nägu või huuled paisuvad;
• sümptomid algavad kiiresti pärast söömist.

Kuid neid ei ole alati kodus võimalik kindlalt eristada.

Allergia või hammaste tulek?

Hammaste tulek võib põhjustada:

• ilastamist;
• närimisvajadust;
• igemete hellust;
• kerget rahutust.

See ei põhjusta tüüpiliselt:

• nõgestõbe;
• huulte turset;
• hingamisraskust;
• tugevat korduvat oksendamist;
• ulatuslikku allergilist reaktsiooni.

Loe ka artiklit hammaste tuleku sümptomid või haigus.

Millal allergiat põhjustavaid toite beebile tutvustada?

Lisatoidu alustamine toimub enamasti umbes kuue kuu vanuses.

Allergiat sagedamini põhjustavaid toite ei soovitata terve lapse puhul tarbetult kaua edasi lükata.

Neid võib lisatoidu alustamise perioodil pakkuda:

• ükshaaval;
• väikeses koguses;
• eakohases ja ohutus vormis.

Nii on reaktsiooni tekkimisel lihtsam aru saada, milline toit selle põhjustas.

Näiteks võib eraldi tutvustada:

• hästi kuumtöödeldud muna;
• maapähklit sobivas pehmes vormis;
• piimatooteid;
• nisu;
• kala;
• seesamit.

Terveid pähkleid ja pähklitükke ei anta beebile lämbumisohu tõttu.

Lisatoidu alustamise põhjaliku juhendi leiad artiklist lisatoit beebile: millal ja kuidas alustada?.

Kas allergeenseid toite tuleks võimalikult kaua vältida?

Ei.

Vanasti soovitati mitmeid allergeenseid toite pikemalt edasi lükata. Tänapäevased soovitused seda üldjuhul ei toeta.

Kui toit on lapsele vanuse poolest sobiv ja ta talub seda, tasub see jätta tavapärase menüü osaks.

Allergeense toidu tutvustamise edasilükkamine ei taga allergia vältimist.

Eriti maapähkli ja muna puhul on uuringud näidanud, et põhjendamatu hiline tutvustamine ei ole allergia ennetamiseks kasulik.

Millal allergeeni tutvustamisel arstiga enne nõu pidada?

Räägi perearsti või lastearstiga enne teatud allergeenide tutvustamist, kui beebil on:

• raske ekseem;
• juba diagnoositud toiduallergia;
• varem olnud kiire allergiline reaktsioon;
• arstilt saadud eraldi allergiaplaan.

Sellisel juhul võib toidu tutvustamise viis sõltuda lapse riskist.

Kuidas uut allergeenset toitu turvaliselt tutvustada?

Kui beebi on lisatoiduks valmis:

1. vali päev, mil laps on terve;
2. ära tutvusta korraga mitut uut allergeeni;
3. anna esialgu väike kogus;
4. paku toitu hommikul või päeval, mitte vahetult enne ööund;
5. jälgi last pärast söömist;
6. kui toit sobib, jäta see regulaarselt menüüsse.

Ära testi võimalikku allergiat kodus uuesti, kui lapsel on selle toidu järel varem tekkinud:

• hingamisraskus;
• näo või keele turse;
• ulatuslik nõgestõbi;
• tugev korduv oksendamine;
• muu tõsine kiire reaktsioon.

Sellise reaktsiooni järel aruta edasist tegevust arstiga.

Mida teha kerge reaktsiooni korral?

Kui pärast uut toitu tekib näiteks piiratud lööve või nõgestõbi, kuid laps:

• hingab rahulikult;
• on ärkvel;
• ei ole paistes suust ega keelest;
• ei oksenda korduvalt;

lõpeta kahtlustatava toidu andmine.

Seejärel:

• jälgi last;
• tee lööbest foto;
• kirjuta üles kellaaeg;
• kirjuta üles söödud toit ja kogus;
• võta ühendust perearsti või 1220-ga.

Ära anna uut portsjonit lihtsalt selleks, et kontrollida, kas reaktsioon tuleb uuesti.

Mida teha raske reaktsiooni korral?

Kui tekib:

• hingamisraskus;
• keele või kõri turse;
• järsk hingamise muutus;
• sinakus;
• kokkuvajumine;
• tugev loidus;

helista 112.

Kui lapsel on talle määratud adrenaliini autoinjektor, kasuta seda vastavalt tegevusplaanile.

Ära jää ootama, kas antihistamiin aitab.

Kuidas beebi allergiat diagnoositakse?

Allergia diagnoos algab tavaliselt põhjalikust sümptomite kirjeldusest.

Arst soovib teada:

• mida laps sõi;
• kui palju ta sõi;
• kui kiiresti sümptomid tekkisid;
• millised sümptomid tekkisid;
• kui kaua need kestsid;
• kas sama reaktsioon on varem kordunud;
• kas lapsel on ekseem;
• milline on lapse kasv;
• kas perekonnas on allergiaid.

Kiire allergia uuringud

IgE-vahendatud allergia kahtlusel võib kasutada:

• naha torketesti;
• allergeenispetsiifilise IgE vereanalüüsi.

Positiivne test üksi ei tähenda alati kliinilist allergiat.

Tulemust tuleb hinnata koos lapse sümptomitega.

Hiline allergia

Mitte-IgE-vahendatud allergia puhul võivad tavalised allergiatestid olla negatiivsed.

Diagnoos võib põhineda:

1. sümptomite hindamisel;
2. kahtlustatava toidu ajutisel eemaldamisel;
3. sümptomite paranemise jälgimisel;
4. planeeritud toidu uuesti menüüsse toomisel.

Seda tuleks teha tervishoiutöötaja juhendamisel, eriti imikul.

Kas internetist ostetud allergiatestid töötavad?

Väldi diagnoosi tegemist juhuslike:

• „toidutalumatuse testide“;
• juukseanalüüside;
• bioresonantsi;
• suure hulga IgG-toidutestide

põhjal.

Need võivad näidata kümneid „probleemseid“ toite ja viia täiesti põhjendamatute dieedipiiranguteni.

Beebi allergiadiagnoos peab põhinema sümptomitel ja tõenduspõhistel uuringutel.

Miks ei tohiks beebi menüüst palju toite omal käel eemaldada?

Väikese lapse kasv sõltub piisavast:

• energiast;
• valgust;
• rasvast;
• kaltsiumist;
• rauast;
• vitamiinidest;
• mineraalainetest.

Kui näiteks piim, muna, nisu ja soja korraga ära jätta, võib menüü kiiresti väga piiratud muutuda.

See võib mõjutada:

• kaaluiivet;
• pikkuskasvu;
• toitainete saamist;
• lapse suhtumist söömisse.

Seetõttu tuleb suuremad eliminatsioonidieedid teha koos arstiga ja vajadusel dietoloogiga.

Pea allergiapäevikut

Kui kahtlustad allergiat, võib väga palju aidata lihtne päevik.

Näiteks:

Kellaaeg	Toit	Kogus	Sümptom	Sümptomi algus
09.00	muna	1/4 tl	puudub	–
09.15	–	–	punased kublad lõual	15 min
09.25	–	–	kublad rinnal	25 min

Pane kirja ka:

• oksendamine;
• kaka muutused;
• ekseem;
• ravimid;
• lapse üldseisund.

Pildista nähtavaid nahareaktsioone.

Selline info võib olla arstile palju väärtuslikum kui üldine lause „tal vist on allergia“.

Millal pöörduda perearsti poole?

Võta perearsti või pereõega ühendust, kui:

• reaktsioon kordub sama toidu järel;
• lapsel tekib nõgestõbi;
• huuled või silmalaud paisuvad;
• laps oksendab korduvalt pärast kindlat toitu;
• väljaheites on verd või palju lima;
• beebil on püsiv kõhulahtisus;
• ekseem on tugev või raskesti ravitav;
• laps keeldub toidust;
• kaaluiive on halb;
• kahtlustad lehmapiimavalguallergiat;
• vajad nõu allergeenide tutvustamiseks.

Kui tervisemure tekib ajal, mil perearstikeskus on suletud, saab Eestis helistada 1220.

Millal helistada kohe 112?

Helista 112, kui pärast võimalikku allergeeni tekib:

• keele turse;
• kõri või suu turse;
• hingamisraskus;
• vilistav või väga lärmakas hingamine;
• neelamisraskus;
• beebi muutub sinakaks või hallikaks;
• laps vajub lõdvaks;
• kontakt kaob;
• laps kaotab teadvuse;
• seisund halveneb kiiresti.

Raske allergiline reaktsioon võib areneda kiiresti.

Levinud eksiarvamused beebi allergia kohta

„Punased põsed tähendavad piimaallergiat“

Mitte tingimata.

Punetavaid põski võivad põhjustada:

• kuiv nahk;
• külm ilm;
• sülg;
• kuumus;
• ekseem;
• naha hõõrdumine.

„Kõik gaasid tulevad ema söödud toidust“

Ei.

Gaasid on väikestel beebidel väga sagedased ka ilma allergiata.

„Beebi refluks tähendab piimaallergiat“

Ei.

Refluks on imikueas väga sage. Allergia muutub tõenäolisemaks siis, kui lisanduvad teised selged sümptomid.

„Laktoosivaba segu ravib piimaallergiat“

Ei.

Laktoosivaba segu võib endiselt sisaldada lehmapiimavalku.

„Kitsepiim on piimaallergiaga beebile parem“

Tavaliselt mitte. Lehmapiima ja kitsepiima valgud on piisavalt sarnased, et laps võib reageerida mõlemale.

„Ekseem tähendab, et tuleb piim ära jätta“

Ei.

Enamik ekseemiga lapsi ei vaja automaatselt piimavaba dieeti.

„Allergeenseid toite ei tohiks anda enne esimest sünnipäeva“

Tänapäevased soovitused seda üldjuhul ei toeta.

„Kui esimesel korral reaktsiooni ei tekkinud, allergiat ei saa tulla“

Allergia võib avalduda ka hilisema kokkupuute järel.

„Antihistamiin peatab anafülaksia“

Ei. Anafülaksia esmane ravim on adrenaliin. Antihistamiin ei asenda seda.

Praktiline kontrollnimekiri pärast võimalikku allergilist reaktsiooni

Kontrolli nahka

• Kas tekivad kublad?
• Kas lööve levib?
• Kas huuled paisuvad?
• Kas silmad paisuvad?

Kontrolli hingamist

• Kas beebi hingab rahulikult?
• Kas kostab vilinat?
• Kas köha algas järsku?
• Kas laps teeb hingamiseks tugevat tööd?

Kontrolli suud

• Kas keel on paistes?
• Kas laps neelab normaalselt?
• Kas süljevool suurenes järsku?
• Kas nutt muutus kähedaks?

Kontrolli seedimist

• Kas laps oksendab?
• Kas tekib kõhulahtisus?
• Kas väljaheites on verd?

Kontrolli üldseisundit

• Kas laps on kontaktne?
• Kas ta muutub järsku uniseks?
• Kas beebi tundub lõtv?
• Kas nahavärv on normaalne?

Kokkuvõte

Beebi allergia võib avalduda väga erinevalt.

Võimalikud allergia tunnused on:

• nõgestõbi;
• punetav sügelev lööve;
• huulte või näo turse;
• oksendamine;
• kõhulahtisus;
• veri või lima väljaheites;
• ekseemi ägenemine;
• köha;
• vilistav hingamine;
• hingamisraskus.

Kiire allergiline reaktsioon tekib tavaliselt mõne minuti kuni umbes kahe tunni jooksul.

Hiline allergia võib põhjustada sümptomeid alles tundide või päevade pärast ning väljenduda rohkem:

• seedimisprobleemide;
• ekseemi;
• toitmisraskuse;
• kehva kaaluiibena.

Üksnes:

• gaasid;
• nutt;
• refluks;
• kuiv nahk;
• üks vedel kaka

ei tõesta allergiat.

Kui reaktsioon kordub sama toidu järel, pöördu perearsti poole.

Kui tekib hingamisraskus, keele või kõri turse, sinakus, kokkuvajumine või muu raske reaktsioon, helista kohe 112.

Korduma kippuvad küsimused

Millised on beebi allergia esimesed tunnused?

Kiire allergia esimesteks tunnusteks võivad olla nõgestõbi, huulte või näo turse, oksendamine, köha või vilistav hingamine.

Kui kiiresti toiduallergia tekib?

IgE-vahendatud allergia tekib sageli mõne minuti kuni umbes kahe tunni jooksul. Mõne hilise allergia sümptomid võivad ilmuda tundide või päevade pärast.

Kas punased põsed tähendavad allergiat?

Mitte alati. Punetuse põhjus võib olla kuiv nahk, sülg, külm, kuumus või ekseem.

Kas beebi gaasid võivad olla allergia tunnus?

Võivad kuuluda sümptomite hulka, kuid gaasid üksi ei tõesta allergiat.

Kas refluks võib olla piimaallergia?

Mõnikord, kuid refluks on beebidel väga sage ka ilma allergiata.

Kas beebi ekseem tähendab toiduallergiat?

Ei. Toiduallergiat kaalutakse rohkem raske või ravile halvasti alluva ekseemi ja teiste allergiasümptomite korral.

Kas veri beebi väljaheites võib olla allergia?

Jah, mõne hilise lehmapiimavalguallergia korral võib esineda verd või lima väljaheites, kuid verel on ka teisi võimalikke põhjuseid.

Kas oksendamine võib olla allergia?

Jah. Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui oksendamine algab pärast kindlat toitu ja sellega kaasneb nõgestõbi, turse või hingamissümptom.

Mis vahe on piimaallergial ja laktoositalumatusel?

Piimaallergia on immuunreaktsioon piimavalgule. Laktoositalumatus on probleem piimasuhkru seedimisega.

Kas laktoosivaba piimasegu sobib piimaallergiaga beebile?

Mitte tingimata. Laktoosivaba segu võib endiselt sisaldada lehmapiimavalku.

Kas kitsepiimasegu sobib lehmapiimavalguallergia korral?

Üldjuhul mitte.

Kas rinnapiimatoidul beebil võib olla piimaallergia?

Jah, kuid see on harvem. Vajadusel hindab arst ema dieedi muutmise vajadust.

Kas ema peab allergia vältimiseks piima või pähkleid mitte sööma?

Üldjuhul mitte. Rinnaga toitva ema põhjendamatu eliminatsioonidieet ei ole soovitatav.

Millal allergiat põhjustavaid toite tutvustada?

Tavaliselt lisatoidu alustamise perioodil umbes kuue kuu vanuses, eakohases vormis ja ükshaaval.

Kas muna ja maapähklit tuleb esimese sünnipäevani vältida?

Üldjuhul ei. Põhjendamatu hiline tutvustamine ei ole allergia ennetamiseks soovitatav.

Kas pähkleid võib beebile anda?

Terveid pähkleid ei anta lämbumisohu tõttu. Pähklit saab tutvustada eakohases peenestatud või sileda pähklivõi vormis.

Mida teha, kui uue toidu järel tekib lööve?

Lõpeta toidu andmine, jälgi last, tee lööbest foto ja küsi perearstilt või 1220-lt nõu.

Kas allergilist toitu võib kodus uuesti proovida?

Pärast tugevat või kiiret allergilist reaktsiooni ei tohiks seda omal käel uuesti testida.

Kuidas allergiat diagnoositakse?

Kiire allergia korral kasutatakse haigusloo kõrval naha torketesti või spetsiifilise IgE vereanalüüsi. Hilise allergia korral võib vaja minna kontrollitud eliminatsiooni ja uuesti tutvustamist.

Millal on allergiline reaktsioon eluohtlik?

Hingamisraskus, keele või kõri turse, teadvusehäire, sinakus või kokkuvajumine võivad viidata anafülaksiale.

Millal helistada 112?

Helista kohe 112, kui beebil tekib raske hingamis- või neelamisraskus, keele või kõri turse, sinakus, järsk lõtvus või teadvusehäire.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Beebi lööve: põhjused, tüübid ja ohumärgid
• Beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid
• Piimaasendaja valimine: kuidas valida beebile sobiv imiku piimasegu?
• Lisatoit beebile: millal ja kuidas alustada?
• Beebi oksendamine: millal normaalne ja millal ohtlik?
• Beebi kõhulahtisus: põhjused ja vedelikupuuduse tunnused
• Beebi kuiv nahk: põhjused ja hooldus
• Beebi gaasivalud: põhjused ja leevendamine
• Hammaste tuleku sümptomid või haigus
• Beebi ohumärgid: millal pöörduda arsti või EMO poole?
• Kõik beebi tervise ja ohutuse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Lisatoidu turvaliseks ja mugavaks pakkumiseks leiad Minibeebi.ee valikust:

• beebi söögitarvikud;
• pudipõlled;
• musliinlapid;
• beebi hügieenitarvikud;
• kõik beebitarbed;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.

Söögitarvikud ei vähenda toiduallergia riski. Uusi toite tuleb pakkuda lapse vanusele ja arengule sobivas vormis ning võimaliku allergilise reaktsiooni korral lähtuda lapse sümptomitest.