Beebi ei oska öelda, kus tal valutab või kui halb tal on. Väikese lapse terviseseisundit tuleb hinnata tema käitumise, hingamise, söömise, urineerimise, nahavärvi ja muude nähtavate sümptomite põhjal.

Paljud imikueas tekkivad vaevused, näiteks kerge nohu, gaasid, hammaste tulek või üks tavapärasest väiksem söögikord, ei vaja erakorralist abi. Samal ajal võib väga väikese beebi seisund kiiresti muutuda ning mõnikord on tõsise haiguse esimeseks märgiks üksnes loidus, nõrk imemine või vanema tunne, et laps ei ole enda moodi.

Kõige olulisem on eristada nelja olukorda:

1. last võib kodus jälgida;
2. vaja on perearsti või pereõe nõu;
3. tervisemure vajab kiiret hindamist EMO-s;
4. lapse elu või tervis võib olla vahetus ohus ja tuleb helistada 112.

Kui sa ei oska olukorra kiireloomulisust hinnata, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Kui laps hingab raskelt, on teadvuseta, raskesti äratatav, muutub sinakaks või saab krambihoo, helista kohe 112.

Kiire otsustusjuhend

Lapse seisund	Kuhu pöörduda?
Kerge nohu või köha, laps sööb, pissib ja hingab rahulikult	Kodune jälgimine
Sümptom kestab, süveneb või häirib söömist ja und	Perearst või pereõde
Sa ei tea, kas laps vajab EMO-t	Perearsti nõuandeliin 1220
Alla 3 kuu vanusel beebil on vähemalt 38 °C palavik	Kiire meditsiiniline hindamine
Beebi sööb mitu korda järjest oluliselt vähem	Perearst, pereõde või 1220
Märgi mähkmeid on selgelt vähem ja laps on loid	Kiire meditsiiniline hindamine
Laps oksendab korduvalt või okse on roheline või verine	Kiire meditsiiniline hindamine
Beebi hingab raskelt või roiete vahed tõmbuvad sisse	112
Huuled või keel muutuvad siniseks või halliks	112
Laps on teadvuseta või teda ei saa korralikult äratada	112
Tekib esimene krambihoog	112
Tekib vajutamisel mitte kahvatuv lööve ja laps on haige	112
Nägu, huuled või keel lähevad paiste ning hingamine on häiritud	112
Beebi võib olla neelanud ravimit, kemikaali või mürgist ainet	Mürgistusinfoliin 16662; raskete sümptomite korral 112

Vaata last, mitte ainult ühte sümptomit

Üksainus sümptom ei näita alati, kui tõsine olukord on.

Näiteks:

• palaviku kõrgus ei kirjelda üksinda lapse üldseisundit;
• nohu võib olla kerge, kuid väga väikese beebi söömist tugevalt häirida;
• oksendamine võib olla üksik ja ohutu või korduv ning vedelikupuudust põhjustav;
• lööve võib olla tavaline nahaärritus või kiiret abi vajava haiguse märk;
• palju magav laps võib olla lihtsalt väsinud või ebatavaliselt loid.

Lapse seisundi hindamisel küsi endalt:

• Kas beebi hingab rahulikult?
• Kas ta ärkab ja reageerib puudutusele?
• Kas ta vaatab vanemale otsa?
• Kas nutt on tavapärane ja lohutatav?
• Kas laps sööb?
• Kas ta neelab normaalselt?
• Kas märgi mähkmeid tuleb tavapäraselt?
• Kas nahavärv on normaalne?
• Kas sümptomid paranevad või süvenevad?
• Kas laps tundub mulle enda moodi?

Vanema sisetunne on oluline. Kui laps tundub tavapärasest selgelt erinev, küsi nõu ka siis, kui sa ei oska ühte konkreetset ohumärki nimetada.

Millal võib beebit kodus jälgida?

Kodune jälgimine võib sobida juhul, kui lapsel on kerge sümptom ning ta:

• hingab rahulikult;
• ärkab normaalselt;
• reageerib vanemale;
• sööb või joob;
• pissib tavapäraselt;
• rahuneb süles;
• nahavärv on normaalne;
• tal ei ole tugevat valu;
• seisund ei halvene.

Kodus võib sageli jälgida näiteks:

• kerget nohu;
• üksikuid köhatusi;
• hammaste tulekuga seotud närimisvajadust;
• kerget igemete hellust;
• gaase;
• üksikut tavapärasest väiksemat söögikorda;
• kerget ja piiratud nahaärritust;
• lühiajalist rahutust.

Kodune jälgimine tähendab aktiivset jälgimist, mitte sümptomite täielikku ignoreerimist.

Pane tähele:

• kui sageli laps sööb;
• märgade mähkmete hulka;
• kehatemperatuuri;
• hingamist;
• une ja ärkamise muutusi;
• uusi sümptomeid;
• lapse üldise enesetunde muutumist.

Kui sümptomid süvenevad, laps muutub loiuks või tekib mõni ohumärk, tuleb abi otsida.

Millal pöörduda perearsti või pereõe poole?

Perearst või pereõde on tavaliselt õige kontakt, kui probleem ei ole eluohtlik, kuid:

• see kestab;
• kordub;
• häirib lapse igapäevast söömist või und;
• vanem vajab diagnoosi või ravisoovitust;
• laps vajab läbivaatust;
• kaaluiive või areng tekitab muret.

Võta perearstikeskusega ühendust, kui:

• nohu kestab pikalt või süveneb;
• köha ei taandu;
• lapsel võib olla kõrvavalu;
• silmast või kõrvast tuleb eritist;
• nahalööve püsib või levib;
• beebi sööb järjepidevalt halvasti;
• toitmine tundub valulik;
• laps köhib või läkastab sageli söömise ajal;
• beebi oksendab korduvalt, kuid üldseisund on stabiilne;
• kõhukinnisus on valulik või pikaajaline;
• väljaheites esineb verd;
• lapse kaaluiive ei ole piisav;
• uni on pikalt väga häiritud;
• laps nutab sageli ja põhjust ei ole võimalik leida;
• vanem märkab arengus taandarengut;
• peakuju, lihastoonus või liikumine tekitab küsimusi;
• sümptom paraneb ja tuleb seejärel uuesti tagasi.

Perearstikeskusele helistades kirjelda lisaks sümptomile ka lapse üldseisundit.

Näiteks ei piisa ainult lausest „beebi köhib“. Kasulikum on öelda:

„Beebi on neljakuune, köha algas eile, palavikku ei ole, ta sööb tavapärasest umbes poole vähem, hingab rahulikult ja viimane mähe oli märg kaks tundi tagasi.“

Millal helistada perearsti nõuandeliinile 1220?

Perearsti nõuandeliin 1220 aitab otsustada, kas:

• last võib kodus jälgida;
• tuleb pöörduda perearsti poole;
• laps vajab EMO-t;
• tuleks helistada 112.

Helista 1220, kui:

• tervisemure tekib õhtul või öösel;
• perearstikeskus on suletud;
• probleem tekib nädalavahetusel või riigipühal;
• viibid kodust eemal;
• sa ei tea, kas minna EMO-sse;
• vajad abi sümptomite hindamisel;
• vajad ravimi kasutamise või annuse kontrollimist;
• vanem on mures, kuid olukord ei tundu eluohtlik.

Eestis töötab anonüümne eestikeelne nõustamine ööpäev läbi. Välismaalt helistades saab kasutada numbrit +372 634 6630.

Nõuandeliin ei asenda hädaabi. Kui lapse elu või tervis võib olla vahetus ohus, helista 112.

Millal pöörduda EMO-sse?

EMO on mõeldud ägedate ja tõsiste terviseprobleemide hindamiseks.

Beebiga tuleb kiiresti meditsiinilisele hindamisele pöörduda, kui:

• väga väikesel beebil tekib palavik;
• laps sööb või joob väga vähe;
• märgi mähkmeid tuleb selgelt vähem;
• beebi oksendab korduvalt;
• lapsel on tugev valu;
• tekib kahtlus tõsisele infektsioonile;
• seisund halveneb kiiresti;
• perearst, nõuandeliin või kiirabi soovitab EMO-sse minna.

EMO-sse pöördumise vajadus ei sõltu ainult kellaajast. Kerge tervisemure ei muutu automaatselt erakorraliseks seetõttu, et perearstikeskus on suletud. Kahtluse korral aitab õige koha valida 1220.

Kui laps ei ole turvaliselt transporditav või tema seisund halveneb, ära hakka ise EMO-sse sõitma – helista 112.

Millal tuleb helistada 112?

Helista 112, kui lapse elu või tervis on ohus või võib kiiresti ohtu sattuda.

Ära jää ootama temperatuuri uut mõõtmist, perearsti vastuvõtuaega ega sugulase saabumist.

Tõsine hingamisraskus

Helista 112, kui laps:

• ahmib õhku;
• hingab väga raskelt;
• teeb hingamisel ägisevat või tugevalt vilisevat häält;
• tõmbab roiete vahed või rinnaku ümbruse tugevalt sisse;
• laiendab hingamisel ninasõõrmeid;
• ei jaksa hingamise tõttu süüa;
• teeb pikki hingamispause;
• muutub sinakaks, hallikaks või väga kahvatuks;
• lõpetab hingamise.

Kui beebi ei hinga normaalselt, järgi päästekorraldaja juhiseid ja alusta vajaduse korral elustamist.

Teadvusehäire või raske loidus

Helista 112, kui laps:

• on teadvuseta;
• ei reageeri puudutusele ega häälele;
• on raskesti äratatav;
• vajub süles ebatavaliselt lõdvaks;
• ei suuda ärkvel püsida;
• käitub väga segaselt;
• kaotab ootamatult kontakti.

Palavikuga laps võib olla väsinud, kuid ta peaks kontrollimisel reageerima.

Krambihoog

Esimese krambihoo korral helista 112.

Krambi ajal:

1. vaata kella;
2. aseta laps turvalisele tasasele pinnale;
3. keera laps võimaluse korral külili;
4. eemalda lähedalt kõvad esemed;
5. ära hoia last jõuga kinni;
6. ära pane midagi lapse suhu;
7. ära anna krambi ajal süüa, juua ega ravimit;
8. jälgi hingamist;
9. järgi päästekorraldaja juhiseid.

Tõsine allergiline reaktsioon

Helista 112, kui tekib:

• huulte, keele või näo kiire turse;
• hingamisraskus;
• kähe hääl;
• neelamisraskus;
• tugev vilistav hingamine;
• laps muutub loiuks või kahvatuks;
• ulatuslik lööve koos üldseisundi halvenemisega.

Kui lapsele on varem määratud adrenaliini autoinjektor, kasuta seda vastavalt saadud juhistele ja helista seejärel 112.

Lämbumine

Helista 112, kui laps:

• ei saa hingata;
• ei saa nutta ega häält teha;
• muutub sinakaks;
• kaotab teadvuse;
• võõrkeha ei ole esmaabivõtetega eemaldunud.

Ära pista sõrmi pimesi lapse suhu. Nii võib võõrkeha sügavamale hingamisteedesse lükata.

Raske vigastus

Helista 112, kui pärast kukkumist, lööki või liiklusõnnetust:

• laps kaotab teadvuse;
• hingamine on häiritud;
• tekib krambihoog;
• laps oksendab korduvalt;
• esineb tugev verejooks;
• jäse või kehaosa on nähtavalt deformeerunud;
• laps ei liiguta mõnda jäset;
• beebi muutub järjest unisemaks;
• tekib kaela- või seljavigastuse kahtlus.

Alla kolme kuu vanune beebi vajab erilist tähelepanu

Vastsündinu ja noore imiku seisund võib halveneda kiiremini kui suuremal lapsel. Tõsise haiguse sümptomid võivad alguses olla väga tagasihoidlikud.

Alla kolme kuu vanuse beebi puhul võta kiiresti tervishoiutöötajaga ühendust, kui:

• kehatemperatuur on vähemalt 38 °C;
• temperatuur on ebatavaliselt madal;
• laps imeb nõrgalt;
• teda on raske toitmiseks äratada;
• beebi jätab söögikordi vahele;
• hingamine on kiire, raske või ebatavaline;
• laps on väga loid;
• nutt on nõrk, kiljuv või tavapärasest erinev;
• nahavärv muutub;
• tekib korduv oksendamine;
• naba ümbrus muutub punetavaks, turseliseks või hakkab eritama;
• märgi mähkmeid tuleb vähe;
• vanem tunneb, et laps ei ole enda moodi.

Ära anna väga väikesele beebile ravimeid omal algatusel enne tervishoiutöötajaga nõu pidamist.

Vastsündinu toitmise sageduse kohta loe artiklist kui tihti vastsündinut toita?.

Hingamisprobleemid: millal on olukord tõsine?

Beebi hingamine võib olla täiskasvanu omast kiirem ja ebaühtlasem. Lühikesed muutused nutmise, söömise või liikumise ajal võivad olla normaalsed.

Muret tekitab hingamine, mis on:

• püsivalt väga kiire;
• silmanähtavalt raske;
• lärmakas;
• ägisev;
• pikkade pausidega;
• koos roietevaheliste lihaste sissetõmbumisega;
• koos sinaka või hallika nahavärviga.

Vaata last rahulikus olekus. Nutmise ajal on hingamine loomulikult kiirem.

Kiiret nõu vajab olukord, kus:

• nohu tõttu ei saa beebi süüa;
• laps väsib toitmisel kiiresti;
• ta higistab söömise ajal tavapärasest rohkem;
• köha põhjustab korduvat oksendamist;
• hingamine muutub haiguse jooksul järjest raskemaks.

Hingamisraskuse, sinakuse või hingamispauside korral helista 112.

Beebi kinnise nina leevendamise kohta loe artiklist beebi nohu: mida teha, kui nina on kinni või vesine?.

Palavik: millal pöörduda arsti poole?

Palavikuks loetakse üldjuhul kehatemperatuuri alates 38 °C.

Temperatuuri kõrval hinnatakse:

• lapse vanust;
• hingamist;
• äratatavust;
• söömist;
• urineerimist;
• nahavärvi;
• muid sümptomeid.

Kiiret meditsiinilist hindamist vajab:

• alla 3 kuu vanune beebi temperatuuriga vähemalt 38 °C;
• 3–6 kuu vanune laps temperatuuriga vähemalt 39 °C;
• palavikus ja raskesti äratatav laps;
• hingamisraskusega laps;
• palavik koos vajutamisel mitte kahvatuva lööbega;
• palavik koos krambihooga;
• palavik koos tugeva vedelikupuudusega;
• laps, kelle seisund kiiresti halveneb.

Põhjaliku koduse tegevusplaani leiad artiklist beebi palavik öösel: mida teha esimese 24 tunni jooksul?.

Üldine palavikujuhend asub artiklis beebi palavik: mida teha ja millal arstile pöörduda?.

Söömine ja vedelikupuudus

Haige beebi võib süüa korraga vähem, kuid vajada sagedamat toitmist.

Murettekitav on, kui laps:

• keeldub rinnast või pudelist;
• jätab mitu söögikorda vahele;
• sööb alla poole oma tavapärasest kogusest;
• ei jaksa imeda;
• jääb söömise ajal korduvalt loiult magama;
• läkastab või köhib igal toitmisel;
• söömine tundub valulik;
• oksendab suure osa toidust välja.

Vedelikupuudusele võivad viidata:

• märgade mähkmete selge vähenemine;
• väga tume uriin;
• kuiv suu;
• kuivad huuled;
• pisarate puudumine nutmisel;
• sissevajunud silmad;
• sissevajunud lõge;
• loidus;
• külmad käed ja jalad;
• laps ei jaksa süüa.

Kui laps on loid, ei suuda vedelikku sees hoida või märgi mähkmeid ei tule, vajab ta kiiret hindamist.

Vaata ka artiklit beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid.

Oksendamine: millal vajab beebi abi?

Väike kogus piima tagasivoolu pärast sööki on imikueas sage. See erineb tugevast või korduvast oksendamisest.

Võta kiiresti arstiga ühendust, kui:

• oksendamine kordub;
• laps ei suuda piima või vedelikku sees hoida;
• okse on roheline;
• okses on verd;
• oksendamine on purskav;
• kõht on tugevalt paistes;
• laps tundub valulik;
• märgi mähkmeid tuleb vähem;
• beebi on loid;
• oksendamisega kaasneb palavik;
• laps ei võta kaalus juurde.

Roheline okse võib viidata soolesulgusele ja vajab kiiret hindamist.

Kõhulahtisus ja veri väljaheites

Kõhulahtisuse puhul on peamine oht vedelikupuudus.

Võta arstiga ühendust, kui:

• väljaheide on väga sage ja vesine;
• väljaheites on verd;
• laps oksendab;
• beebi ei söö;
• märgi mähkmeid tuleb vähe;
• suu on kuiv;
• laps muutub loiuks;
• kõhulahtisusega kaasneb palavik;
• laps on väga väike.

Üksik verekiud väljaheites võib tekkida näiteks pärakulõhest, kuid vere põhjus tuleb eriti väikese beebi puhul tervishoiutöötajaga üle arutada.

Kõhuvalu ja lohutamatu nutt

Imikud nutavad erinevatel põhjustel ning alati ei ole põhjuseks haigus.

Tavapärasemad põhjused võivad olla:

• nälg;
• väsimus;
• märg mähe;
• gaasid;
• vajadus läheduse järele;
• liiga soe või külm keskkond;
• hammaste tulek.

Arstiga tuleb ühendust võtta, kui nutt:

• on väga tugev;
• kestab pikalt;
• ei leevene süles;
• kõlab kiljuvalt või nõrgalt;
• erineb lapse tavapärasest nutust;
• tekib puudutamisel;
• kaasneb kõva või paistes kõhuga;
• kaasneb oksendamise või palavikuga;
• kaasneb jalgade tugeva kõhu poole tõmbamisega;
• laps muutub nutuhoogude vahel loiuks.

Gaasivalude leevendamise kohta loe artiklist beebi gaasivalud: põhjused, tunnused ja praktilised leevendusvõtted.

Lööve: millal on vaja kiiret abi?

Beebidel esineb palju kahjutuid nahamuutusi, kuid löövet tuleb hinnata koos lapse üldseisundiga.

Kiiret abi vajab lööve, kui:

• laps on loid või raskesti äratatav;
• esineb hingamisraskus;
• huuled või keel lähevad paiste;
• lapsel on palavik ja väga halb enesetunne;
• lööve levib kiiresti;
• tekivad suured villid;
• nahk hakkab kooruma;
• lööve on tumepunane või lilla ega kahvatu vajutamisel.

Klaasitest

1. Vajuta läbipaistev joogiklaas lööbe vastu.
2. Vaata läbi klaasi, kas lööve muutub heledamaks.
3. Kui lööve ei kahvatu ja laps tundub haige, helista 112.

Tumedamal nahal võib löövet olla lihtsam märgata:

• peopesadel;
• jalataldadel;
• huultel;
• suu limaskestal;
• silmalaugude sisepinnal.

Klaasitest ei välista kõiki tõsiseid haigusi. Kui laps on raskesti haige, ära jää testi korduvalt tegema.

Ebatavaline unisus või loidus

Haige beebi võib rohkem magada. Tavapärane väsimus erineb seisundist, kus last on raske äratada või ta ei suuda ärkvel püsida.

Kiiret abi vajab laps, kes:

• ei ärka toitmiseks;
• ei reageeri häälele;
• ei vaata vanemale otsa;
• ei liiguta tavapäraselt;
• on süles väga lõtv;
• nutab nõrgalt;
• ei jaksa imeda;
• vajub kohe pärast äratamist tagasi;
• tundub segaduses või ebatavaliselt vaikne.

Kui laps on teadvuseta või ei reageeri, helista 112.

Hammaste tulek või haigus?

Hammaste tulek võib põhjustada:

• ilastamist;
• närimisvajadust;
• punetavaid või tundlikke igemeid;
• kerget rahutust;
• ajutiselt kehvemat und.

Hammaste tuleku tavapäraste sümptomite hulka ei kuulu:

• kõrge palavik;
• tugev kõhulahtisus;
• korduv oksendamine;
• hingamisraskus;
• väga loid olek;
• täielik söögist keeldumine;
• lohutamatu nutt.

Kui laps tundub päriselt haige, ära kirjuta sümptomeid automaatselt hammaste arvele.

Vaata põhjalikku võrdlust hammaste tuleku sümptomid või haigus: kuidas neil vahet teha?.

Kukkumine ja peavigastus

Võta kiiresti tervishoiutöötajaga ühendust, kui beebi on pärast kukkumist:

• ebatavaliselt unine;
• korduvalt oksendanud;
• lohutamatult nutnud;
• kaotanud teadvuse;
• saanud krambihoo;
• lõpetanud tavapärase jäseme liigutamise;
• muutunud käitumiselt teistsuguseks;
• saanud suure turse või sügava haava pähe;
• hakanud ninast või kõrvast veritsema või eritama selget vedelikku.

Helista 112, kui laps on teadvuseta, hingab ebanormaalselt, saab krambihoo või kahtlustad rasket pea-, kaela- või seljavigastust.

Ära raputa last äratamiseks.

Mürgistuse kahtlus

Helista mürgistusinfoliinile 16662, kui beebi võib olla:

• neelanud ravimit;
• saanud vale ravimiannuse;
• pistnud suhu pesukapsli;
• neelanud puhastusainet;
• saanud suhu nikotiinitoote;
• söönud tundmatut taime või marja;
• puutunud kokku eeterliku õliga;
• neelanud patarei või magneti;
• hinganud sisse mürgiseid aure.

Ära jää sümptomite tekkimist ootama.

Helistades pane valmis:

• lapse vanus ja kehakaal;
• aine või ravimi nimetus;
• pakend;
• võimalik kogus;
• juhtumi kellaaeg;
• lapse sümptomid.

Ära kutsu oksendamist esile ega anna aktiivsütt ilma mürgistusinfoliini või tervishoiutöötaja juhiseta.

Hingamisraskuse, teadvusehäire, krambi või muu raske sümptomi korral helista 112.

Võõrkeha ninas, kõrvas või seedetraktis

Pöördu kiiresti tervishoiutöötaja poole, kui laps võib olla neelanud:

• nööppatarei;
• ühe või mitu magnetit;
• terava eseme;
• suure eseme;
• mürgise aine.

Nööppatarei ja magnetid võivad põhjustada raskeid sisemisi vigastusi ka enne nähtavate sümptomite tekkimist.

Ära püüa sügaval ninas või kõrvas olevat eset pintsettide või vatitikuga eemaldada. Ese võib liikuda sügavamale.

Millal on arenguline muutus ohumärk?

Areng toimub lastel erineva tempoga. Mõni oskus ilmub varem ja teine hiljem.

Perearsti või pereõega tasub arutada, kui:

• laps kaotab varem olemas olnud oskuse;
• üks kehapool liigub märgatavalt vähem;
• beebi on pidevalt väga jäik või lõtv;
• peahoid ei arene;
• laps ei reageeri helidele;
• ta ei jälgi pilguga;
• silmad liiguvad ebatavaliselt;
• toitmis- või neelamisoskus halveneb;
• lapsevanem tunneb arengus selget muutust.

Varem omandatud oskuste kaotus vajab alati tähelepanu.

Beebi arengut kuude kaupa käsitlevad Minibeebi.ee vanusepõhised arengujuhendid.

Mida arstile helistades öelda?

Valmista ette võimalikult täpne kirjeldus.

Lapse andmed

• vanus;
• sünniaeg;
• kehakaal;
• kas laps sündis enneaegselt;
• kroonilised haigused;
• kasutatavad ravimid;
• teadaolevad allergiad.

Sümptomid

• mis juhtus;
• millal sümptom algas;
• kas seisund paraneb või halveneb;
• mõõdetud temperatuur;
• kuidas temperatuur mõõdeti;
• kas laps hingab normaalselt;
• kas esineb oksendamist, kõhulahtisust või löövet;
• kas laps tundub valulik.

Söömine ja urineerimine

• millal laps viimati sõi;
• kui palju ta tavapärasega võrreldes sõi;
• millal oli viimane märg mähe;
• kas laps on oksendanud;
• kas väljaheites on verd.

Ravimid

• millist ravimit anti;
• ravimi toimeaine;
• kontsentratsioon;
• antud kogus;
• ravimi andmise kellaaeg.

Kui lapsel on nähtav lööve, paistetus või ebatavaline väljaheide, võib arstiga kokkuleppel olla kasulik sellest foto teha.

Mida EMO-sse minnes kaasa võtta?

Kui olukord võimaldab, võta kaasa:

• lapse dokument;
• mähkmed;
• varuriided;
• rinnapiim või piimasegu vastavalt tavapärasele toitmisele;
• pudel ja vajalikud toitmisvahendid;
• kasutatavate ravimite nimekiri;
• antud ravimi pakend;
• termomeetri näidud ja kellaajad;
• mürgistuse korral aine või ravimi pakend;
• lapse terviseandmete oluline info.

Kiires olukorras ära lükka lahkumist edasi selleks, et kõik asjad kokku pakkida.

Mida ei tohiks teha?

Ära oota, kuni kõik ohumärgid on korraga olemas

Tõsise haiguse korral ei pruugi kõik sümptomid korraga tekkida.

Ära anna ravimeid oletuse põhjal

Ravimi annus sõltub lapse vanusest, kehakaalust, toimeainest ja preparaadi tugevusest.

Ära kasuta teisele lapsele määratud ravimit

Isegi sama sümptom ei tähenda, et ravi peab olema sama.

Ära kirjuta palavikku automaatselt hammaste tuleku arvele

Vähemalt 38 °C palaviku korral tuleb arvestada infektsiooni või muu põhjusega.

Ära sunni loiult või hingamisraskusega last sööma

Hingamisraskuse või teadvusehäire korral võib toitmine suurendada lämbumisohtu.

Ära sõida ise haiglasse, kui lapse seisund on ebastabiilne

Kui laps ei hinga normaalselt, on teadvuseta, saab krambihoo või halveneb kiiresti, helista 112.

Ära karda küsida abi

Tervishoiutöötaja poole pöördumine ei ole ülereageerimine, kui beebi seisund tekitab tõsist muret.

Vanema sisetunne on oluline

Lapsevanem tunneb oma beebi tavapärast käitumist kõige paremini.

Tõsise haiguse tunnus võib mõnikord olla lihtsalt see, et:

• laps ei vaata tavapäraselt otsa;
• nutt kõlab teisiti;
• beebi ei naerata ega reageeri;
• ta ei taha üldse süüa;
• keha tundub süles ebatavaliselt lõtv;
• laps magab teistmoodi;
• vanem tunneb, et midagi on valesti.

Kui su sisetunne ütleb, et laps vajab abi, helista perearstile, 1220 või vajaduse korral 112.

Praktiline kodune kontrollnimekiri

Hingamine

• Kas hingamine on rahulik?
• Kas roiete vahed tõmbuvad sisse?
• Kas laps ägiseb?
• Kas esineb hingamispause?
• Kas huuled on tavapärast värvi?

Ärkvelolek

• Kas laps ärkab?
• Kas ta reageerib puudutusele?
• Kas ta vaatab vanemale otsa?
• Kas keha tundub tavapärase toonusega?

Söömine

• Millal laps viimati sõi?
• Kas ta imeb jõuliselt?
• Kas neelamine on normaalne?
• Kas toitmisel tekib köha või hingamisraskus?

Mähkmed

• Millal oli viimane märg mähe?
• Kas uriin on tavapärase värvusega?
• Kas mähkmeid tuleb tavapärasest vähem?

Nahk

• Kas nahavärv on normaalne?
• Kas esineb löövet?
• Kas lööve kahvatub vajutamisel?
• Kas nägu, huuled või keel on paistes?

Valu ja käitumine

• Kas laps rahuneb süles?
• Kas nutt erineb tavapärasest?
• Kas kõht on paistes või valulik?
• Kas laps liigutab mõlemat kehapoolt?

Kokkuvõte

Beebi puhul tuleb abi otsimise otsus teha lapse üldseisundi, mitte ainult ühe sümptomi järgi.

Kodune jälgimine võib sobida, kui laps:

• hingab rahulikult;
• ärkab ja reageerib;
• sööb;
• pissib;
• rahuneb;
• nahavärv on normaalne;
• seisund ei halvene.

Perearsti või pereõe poole pöördu, kui sümptom:

• kestab;
• kordub;
• süveneb;
• häirib söömist või und;
• mõjutab kaaluiivet;
• tekitab vanemas muret.

Helista 1220, kui sa ei tea, kas laps vajab perearsti, EMO-t või kodust jälgimist.

Pöördu kiiresti meditsiinilisele hindamisele, kui:

• alla kolme kuu vanusel beebil on vähemalt 38 °C palavik;
• laps sööb väga vähe;
• märgi mähkmeid tuleb vähem;
• esineb korduv, roheline või verine oksendamine;
• lapsel on tugev valu;
• seisund halveneb kiiresti.

Helista 112, kui laps:

• hingab raskelt;
• muutub sinakaks või hallikaks;
• on teadvuseta või raskesti äratatav;
• saab krambihoo;
• lämbub;
• saab raske allergilise reaktsiooni;
• on saanud raske vigastuse;
• tema elu või tervis võib olla vahetus ohus.

Mürgistuse või selle kahtluse korral helista mürgistusinfoliinile 16662. Raskete sümptomite korral helista 112.

Korduma kippuvad küsimused

Millal tuleb beebiga arsti poole pöörduda?

Arstiga tuleb ühendust võtta, kui sümptom püsib, süveneb, häirib söömist, vähendab märgade mähkmete hulka või muudab lapse tavapärast käitumist.

Millal peab beebiga EMO-sse minema?

EMO-t võib vaja minna ägeda palaviku väga väiksel beebil, korduva oksendamise, vedelikupuuduse, tugeva valu, raske vigastuse või kiiresti halveneva seisundi korral.

Millal tuleb beebi pärast helistada 112?

Helista 112 hingamisraskuse, sinakuse, teadvusetuse, raskesti äratatavuse, krambi, lämbumise, raske allergilise reaktsiooni või muu eluohtliku olukorra korral.

Kuhu helistada, kui ma ei tea, kas minna EMO-sse?

Helista perearsti nõuandeliinile 1220.

Kas 1220 töötab öösel?

Jah. Anonüümne eestikeelne nõustamine on kättesaadav ööpäev läbi.

Millal on vastsündinu palavik ohtlik?

Alla kolme kuu vanuse beebi kehatemperatuur vähemalt 38 °C vajab kiiret tervishoiutöötaja hinnangut.

Kas beebi loidus on ohumärk?

Jah, eriti kui last on raske äratada, ta ei reageeri, ei söö või tundub süles ebatavaliselt lõtv.

Millal on beebi hingamine ohtlik?

Ohtlikud tunnused on tugev hingamispingutus, roiete vahede sissetõmbumine, ägisemine, hingamispausid ning sinakad või hallikad huuled.

Millal on vähe märgi mähkmeid ohtlik?

Kui märgi mähkmeid tuleb tavapärasest selgelt vähem ja laps sööb halvasti, suu on kuiv või ta muutub loiuks, tuleb kiiresti nõu küsida.

Kas roheline okse on ohtlik?

Jah. Roheline okse võib viidata sooleprobleemile ja vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Millal on lööve ohtlik?

Kiiret abi vajab lööve, mis ei kahvatu vajutamisel ja millega kaasneb palavik, loidus või lapse halb üldseisund.

Kas hammaste tulek võib teha lapse väga haigeks?

Hammaste tulek võib põhjustada kerget rahutust ja igemete hellust, kuid kõrge palavik, tugev kõhulahtisus, loidus või hingamisraskus ei ole tavapärased hammaste tuleku sümptomid.

Mida teha, kui beebi kukub?

Jälgi teadvust, käitumist, oksendamist ja liikumist. Teadvusekaotuse, krambi, korduva oksendamise või raske vigastuse kahtluse korral helista 112.

Mida teha, kui beebi neelas ravimit?

Helista kohe mürgistusinfoliinile 16662. Ära jää sümptomeid ootama ega kutsu oksendamist esile.

Kas vanema sisetunnet tasub usaldada?

Jah. Kui beebi tundub tavapärasest selgelt erinev, on mõistlik küsida nõu ka siis, kui ükski konkreetne sümptom ei tundu väga tugev.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Beebi palavik: mida teha ja millal arstile pöörduda?
• Beebi palavik öösel: esimese 24 tunni tegevusplaan
• Beebi nohu: mida teha, kui nina on kinni või vesine?
• Beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid
• Hammaste tuleku sümptomid või haigus
• Hammaste tulek beebil: sümptomid ja leevendamine
• Beebi gaasivalud: põhjused ja leevendamine
• Miks beebi ei maga?
• Kui tihti vastsündinut toita?
• Kõik beebi tervise ja ohutuse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Beebi koduses hooldus- ja tervisekapis võivad kasulikud olla:

• beebi hügieeni- ja hooldustarvikud;
• pehmed musliinlapid;
• beebitarvete kotid vajalike esemete hoidmiseks;
• kõik beebitarbed;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.

Hooldustarvikud ja termomeeter ei asenda tervishoiutöötaja hinnangut. Kui beebi seisund tekitab tõsist muret, otsi abi.