Kui palju loote liigutusi on normaalne? Sellele küsimusele ei ole ühte kõigile sobivat arvu. Üks beebi võib liikuda sageli ja jõuliselt, teine rahulikumalt. Kõige olulisem on õppida tundma oma beebi tavapärast liikumismustrit ning reageerida, kui liigutused muutuvad selgelt harvemaks, nõrgemaks või teistsuguseks.
Beebi liigutused võivad tunduda:
- löökidena;
- koputustena;
- pööramisena;
- rullumisena;
- sirutamisena;
- õrna värelemisena;
- keha nihkumisena;
- tugeva survena ühes kõhupiirkonnas.
Liigutuste iseloom muutub raseduse edenedes, kuid beebi ei peaks raseduse lõpus lihtsalt ruumipuuduse tõttu märgatavalt vähem liikuma. Liikumist peaks tundma kuni sünnituseni ja ka sünnituse ajal.
Kõige tähtsamad põhimõtted:
- normaalset päevast liigutuste arvu ei saa kõigile ühtemoodi määrata;
- õpi tundma oma beebi tavapärast aktiivsust;
- liigutused suurenevad üldjuhul kuni umbes 32. rasedusnädalani;
- pärast seda võib liigutuste laad muutuda, kuid nende sagedus ei peaks märgatavalt vähenema;
- liigutuste vähenemise, nõrgenemise või kadumise korral võta kohe ühendust sünnitusosakonna või rasedust jälgiva tervishoiutöötajaga;
- ära oota järgmise päevani ega järgmise plaanilise vastuvõtuni;
- ära jää abi otsimise asemel kodus liigutusi magusa toidu, külma joogi või koduse doppleriga kontrollima;
- pärast ühte normaalset kontrolli tuleb uue muutuse korral uuesti abi küsida.
Kui sa ei ole veel beebi esimesi liigutusi tundnud, loe esmalt juhendit millal hakkab rase beebi liigutusi tundma. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas hinnata juba tekkinud liikumismustrit ning millal tuleb muutuse korral abi otsida.
Kiire vastus: kui palju loote liigutusi on normaalne?
| Küsimus | Vastus |
|---|---|
| Mitu korda peab beebi päevas liikuma? | Ühte kõigile sobivat arvu ei ole |
| Kas lööke peab iga päev lugema? | Mitte tingimata, kui tervishoiutöötaja pole seda soovitanud |
| Mis on kõige olulisem? | Oma beebi tavapärase liikumismustri tundmine |
| Millal kujuneb selgem muster? | Sageli raseduse teises pooles, eriti pärast 28. nädalat |
| Kas liigutused vähenevad enne sünnitust? | Nende iseloom võib muutuda, kuid liikumine ei peaks märgatavalt vähenema |
| Mida teha liigutuste vähenemisel? | Võta kohe ühendust sünnitusosakonna või tervishoiutöötajaga |
| Kas võib oodata paar tundi? | Ära viivita, kui liigutused on sinu beebi tavapärasest mustrist selgelt erinevad |
| Kas kodune doppler annab kindlustunde? | Ei, südamelöökide kuulmine ei kinnita beebi head seisundit |
| Kas pärast normaalset kontrolli võib uus muutus tekkida? | Jah, uue muutuse korral tuleb uuesti ühendust võtta |
Mida loetakse loote liigutuseks?
Loote liigutuseks võib lugeda beebi selgelt tajutavat liikumist, näiteks:
- jalalööki;
- käe liikumist;
- pööramist;
- rullumist;
- sirutamist;
- keha nihkumist;
- surumist;
- õrna, kuid selgelt äratuntavat müksu.
Liigutus ei pea olema valus ega kõhu pealt nähtav. Ka nõrgem pööramine või rullumine võib olla loote liigutus.
Beebi luksumine tundub tavaliselt ühe koha peal korrapäraste väikeste hüpetena. See on erinev tavapärastest spontaansetest liigutustest ning ainult luksumise olemasolule ei tohiks beebi üldise aktiivsuse hindamisel toetuda.
Kas on olemas kindel normaalne löökide arv?
Ei ole olemas ühte päevast arvu, mida kõik rasedad peaksid saavutama.
Internetis võib kohata soovitusi:
- kümme liigutust kahe tunni jooksul;
- kümme liigutust ühe tunni jooksul;
- kindel arv lööke pärast söömist;
- liigutuste lugemine kolm korda päevas.
Need on erinevad jälgimismeetodid, mitte kõigile kehtiv universaalne norm.
Üks beebi võib teha kümme liigutust mõne minutiga, teine vajab sama arvu saavutamiseks pikemat aega. Mõni beebi on kõige aktiivsem õhtul, teine hommikul või öösel.
Olulisemad küsimused on:
- kas beebi liigub talle tavapärasel ajal;
- kas liigutused tunduvad tavapärase tugevusega;
- kas liikumise iseloom on muutunud;
- kas aktiivsed ja rahulikumad perioodid on tuttavad;
- kas rase tunneb, et midagi on teisiti.
Kui tervishoiutöötaja on andnud sulle konkreetse liigutuste lugemise juhendi, järgi seda. Üldisest tabelist tähtsam on sinu individuaalne jälgimisplaan.
Millal kujuneb beebil tavapärane liikumismuster?
Esimesed liigutused võivad olla ebaregulaarsed. Umbes 16.–24. rasedusnädala vahel alles õpitakse neid ära tundma ning mõnel päeval võivad need jääda kergesti märkamata.
Raseduse edenedes:
- liigutused muutuvad tugevamaks;
- aktiivsed perioodid muutuvad äratuntavamaks;
- rase hakkab teadma, millal beebi tavaliselt liigub;
- kujuneb beebile iseloomulik päevane muster.
Umbes 28. rasedusnädala paiku on paljudel beebi liikumismuster juba paremini äratuntav.
See ei tähenda, et beebi liigub iga päev täpselt samal kellaajal või teeb alati sama arvu liigutusi. Oluline on üldine tuttav muster ja selle võimalik muutumine.
Raseduse keskpaiga arengust ja uuringutest loe artiklist raseduse teine trimester.
Kuidas liigutused rasedusnädalate jooksul muutuvad?
16.–20. rasedusnädal
Selles etapis võivad liigutused olla:
- väga õrnad;
- ebaregulaarsed;
- mullitamise või värelemise sarnased;
- mõnel päeval märkamatud;
- kergesti seedimisega segiaetavad.
Regulaarset päevast mustrit ei pruugi veel olla.
20.–24. rasedusnädal
Liigutused muutuvad tavaliselt:
- selgemaks;
- sagedasemaks;
- paremini äratuntavaks;
- tugevamateks koputusteks ja pööramisteks.
Kui 24. nädalaks pole kordagi ühtegi liigutust tunda olnud, võta ühendust ämmaemanda või naistearstiga.
Kui liigutused olid juba olemas, kuid vähenevad või kaovad, tuleb samuti kohe nõu küsida.
24.–28. rasedusnädal
Beebi liigutused muutuvad tavaliselt järjest tugevamaks. Rase võib hakata eristama:
- lööke;
- pööramist;
- venitamist;
- luksumist;
- beebi aktiivseid ja rahulikumaid perioode.
Selleks ajaks tasub teadlikult tähele panna, milline on just sinu beebi tavapärane liikumine.
28.–32. rasedusnädal
Liigutuste tugevus ja sagedus võivad suureneda. Beebi võib liigutada kogu kõhtu ning tema käte, jalgade ja keha asendimuutused võivad olla selgelt tajutavad.
Umbes 32. nädalani suureneb liikumine üldjuhul koos beebi kasvu ja närvisüsteemi arenguga.
Pärast 32. rasedusnädalat
Liigutuste laad võib muutuda, sest beebil on emakas vähem ruumi suurteks pööreteks.
Teravate löökide asemel võib tunda rohkem:
- tugevat sirutamist;
- rullumist;
- keha nihkumist;
- jala või käe survet;
- aeglasemaid, kuid jõulisi liigutusi.
Beebi ei tohiks aga lihtsalt ruumipuuduse tõttu märgatavalt vähem liikuda.
Kolmanda trimestri sümptomite ja uuringute kohta loe artiklist raseduse kolmas trimester.
Millal beebi tavaliselt kõige rohkem liigub?
Paljud rasedad märkavad beebi liigutusi paremini:
- õhtul;
- pärast päevase tegevuse lõppu;
- rahulikult istudes;
- külili puhates;
- voodisse minnes;
- pärast söömist.
See ei tähenda, et beebi peab alati pärast söömist liikuma. Toidukord ei ole usaldusväärne test beebi heaolu hindamiseks.
Päeva jooksul aktiivselt liikudes võivad õrnemad liigutused lihtsalt märkamata jääda. Samuti võib ema liikumine beebit rahustada.
Oluline on teada, millal on sinu beebi tavaliselt aktiivsem.
Kas beebi magab emakas?
Jah. Beebil on emakas une- ja ärkvelolekuperioodid. Une ajal võib ta mõnda aega vähem liikuda või liigutused võivad olla väga õrnad.
Üks lühike vaiksem periood ei tähenda automaatselt probleemi.
Abi tuleb siiski küsida, kui:
- vaikne periood kestab sinu jaoks ebatavaliselt kaua;
- beebi tavapärane aktiivne aeg möödub liigutusteta;
- liigutused on selgelt nõrgemad;
- tunned, et beebi liikumismuster on muutunud;
- sul on lihtsalt tunne, et midagi ei ole korras.
Ära eelda automaatselt, et beebi magab, kui liigutused on tavapärasest märgatavalt vähenenud.
Mis võib mõjutada liigutuste tajumist?
Ema on aktiivne või hõivatud
Kõndides, töötades või teiste tegevustega tegeledes võivad liigutused jääda märkamata. Rahulikult istudes või puhates on neid lihtsam tähele panna.
See ei tähenda, et tööpäeva järel avastatud selge liigutuste vähenemine tuleks lihtsalt aktiivse päeva arvele kirjutada.
Platsenta paikneb emaka eesseinal
Eesseinal paiknev platsenta võib pehmendada kõhuseina suunas tulevaid liigutusi.
Liigutused võivad olla:
- hiljem tuntavad;
- kõhu eesosas nõrgemad;
- külgedel tugevamad;
- sõltuvalt beebi asendist erineva tugevusega.
Eesseina platsenta ei ole põhjus ignoreerida juba kujunenud liikumismustri muutust.
Beebi asend
Kui beebi selg paikneb kõhuseina poole, võivad käte ja jalgade liigutused olla suunatud sissepoole ning tunduda nõrgemad.
Peaseis, tuharseis või põikiasend ei tähenda, et beebi ei peaks liikuma.
Ravimid
Mõned tugevatoimelised valuvaigistid, rahustid ja teised ravimid võivad mõjutada beebi aktiivsust või ema võimet liigutusi tajuda.
Ära lõpeta retseptiravimit omal käel. Küsi ravimi mõju kohta arstilt, ämmaemandalt või apteekrilt.
Raseduse ajal ravimite ja muude välditavate ainete kohta loe artiklist mida raseduse ajal vältida.
Alkohol, nikotiin ja muud ained
Alkohol, suitsetamine, veipimine ja narkootilised ained võivad mõjutada rasedust ning beebi heaolu. Nende tarvitamist ei tohiks kasutada liigutuste muutumise selgitusena ega jääda ootama, kas liikumine taastub.
Vähenenud liigutuste korral tuleb sõltumata võimalikust põhjusest ühendust võtta tervishoiutöötajaga.
Kas liigutusi tuleb iga päev üles kirjutada?
Kõigile rasedatele ei ole kohustuslik igapäevast liigutustabelit täita.
Liigutuste ülesmärkimine võib olla kasulik, kui:
- tervishoiutöötaja on seda soovitanud;
- rasedal on keeruline mustrit meeles pidada;
- jälgitakse suurema riskiga rasedust;
- kasutatakse konkreetset professionaalselt soovitatud meetodit.
Liigutustabel ei tohiks:
- tekitada liigset ärevust;
- asendada oma sisetunnet;
- asendada tervishoiutöötaja hinnangut;
- põhjustada abi otsimise edasilükkamist;
- panna uskuma, et kindla arvu saavutamisel on kõik kindlasti korras.
Ka siis, kui oled jõudnud tabelis etteantud arvuni, tuleb selge mustrimuutuse korral nõu küsida.
Kuidas loote liigutusi lugeda, kui tervishoiutöötaja seda soovitab?
Kui sulle on antud liigutuste lugemise juhis, kasuta alati just seda meetodit.
Üks võimalik jälgimisviis võib olla:
- vali aeg, mil beebi on tavaliselt aktiivne;
- istu või puhka rahulikus kohas;
- keskendu beebi liigutustele;
- märgi üles selgelt tajutavad löögid, pööramised, rullumised ja sirutamised;
- pane kirja, kui kaua etteantud arvu saavutamine aega võttis;
- võrdle tulemust beebi tavapärase mustriga;
- järgi ämmaemanda või arsti antud tegevusjuhist.
Ära koosta endale internetist leitud numbri järgi uut meditsiinilist jälgimisplaani, kui sinu tervishoiutöötaja pole seda soovitanud.
Mida teha, kui beebi liigub tavapärasest vähem?
Kui beebi liigutused:
- on tavapärasest harvemad;
- tunduvad nõrgemad;
- on järsku muutunud;
- on lakanud;
- tekitavad sinus muret,
võta kohe ühendust:
- sünnitusosakonnaga;
- oma ämmaemandaga;
- rasedust jälgiva naistearstiga;
- raviasutuse erakorralise vastuvõtuga.
Raseduse hilisemas järgus on tavaliselt kõige õigem helistada otse valitud sünnitusmaja sünnitusosakonda.
Ära:
- oota hommikuni;
- oota järgmist vastuvõttu;
- mine lihtsalt magama;
- piirdu koduse doppleriga;
- proovi beebit tundide kaupa magusaga liikuma panna;
- eelda, et beebi lihtsalt puhkab;
- põhjenda muutust eesseinal paikneva platsentaga;
- karda, et „tülitad“ haiglat.
Sünnitusosakond eelistab, et kahtluse korral võetakse ühendust.
Kas enne helistamist võiks süüa midagi magusat või juua külma vett?
Neid võtteid soovitatakse sageli internetis, kuid need ei tohiks abi otsimist edasi lükata.
Magus toit või külm jook:
- ei kinnita beebi head seisundit;
- ei välista probleemi;
- ei asenda professionaalset hindamist;
- võib anda ajutise ja eksitava kindlustunde;
- ei sobi kõigile, näiteks veresuhkruprobleemidega rasedale.
Kui märkad selget muutust oma beebi tavapärases liikumises, võta kohe ühendust tervishoiutöötajaga.
Kas koduse doppleriga saab kontrollida, kas beebiga on kõik korras?
Ei. Koduse doppleriga kuuldav heli ei anna usaldusväärset teavet beebi üldise seisundi kohta.
Kasutaja võib kuulda:
- enda südamelööke;
- platsenta verevoolu;
- nabanööri verevoolu;
- muid kõhus tekkivaid helisid.
Isegi õigesti leitud beebi südamelöögid ei näita, kas beebi saab piisavalt hapnikku või kas tema seisund vajab täiendavat hindamist.
Kodune doppler võib anda vale turvatunde ning põhjustada abi otsimise hilinemist.
Mida tehakse haiglas vähenenud liigutuste korral?
Hindamine sõltub:
- raseduse suurusest;
- liigutuste muutuse iseloomust;
- varasematest rasedustüsistustest;
- ema terviseseisundist;
- beebi kasvust;
- varasemate uuringute tulemustest.
Tervishoiutöötaja võib:
- küsida, millal ja kuidas liigutused muutusid;
- kuulata beebi südamelööke;
- mõõta vererõhku;
- kontrollida uriini;
- mõõta emaka suurust;
- teha KTG-uuringu;
- korraldada ultraheliuuringu;
- hinnata lootevee hulka;
- hinnata beebi kasvu;
- kontrollida verevoolu Doppler-uuringuga;
- otsustada edasise jälgimise vajaduse.
Enne 24. rasedusnädalat
Kui liigutusi pole 24. nädalaks kordagi tuntud, kontrollitakse tavaliselt beebi südamelööke ning vajaduse korral korraldatakse täiendav uuring.
24.–28. rasedusnädalal
Vähenenud liigutuste korral võidakse kontrollida:
- beebi südamelööke;
- emaka suurust;
- vererõhku;
- uriini;
- raseduse üldist kulgu.
Vajaduse korral tehakse ultraheli.
Pärast 28. rasedusnädalat
Sageli tehakse KTG-uuring, millega registreeritakse beebi südamelööke ja nende muutumist.
Vajaduse korral lisatakse:
- ultraheli;
- lootevee hulga hindamine;
- beebi kasvu mõõtmine;
- platsenta verevoolu hindamine;
- täiendav jälgimine.
Enamikul juhtudel näitab kontroll, et beebiga on kõik korras. Kontrolli eesmärk on siiski võimalik probleem varakult avastada.
Mis on KTG?
KTG ehk kardiotokograafia registreerib:
- beebi südamelöögisagedust;
- südamelöökide muutumist;
- beebi liigutustega seotud reaktsioone;
- emaka kokkutõmbeid.
Raseda kõhule asetatakse tavaliselt kaks andurit. Uuring on valutu ning kestab vastavalt olukorrale sageli vähemalt paarkümmend minutit.
KTG tulemust hindab tervishoiutöötaja koos:
- rasedusnädala;
- sümptomite;
- läbivaatuse;
- varasemate uuringute;
- vajaduse korral ultraheli tulemustega.
Normaalne KTG on rahustav tulemus, kuid uue liigutuste vähenemise korral tuleb hiljem uuesti ühendust võtta.
Mida teha, kui kontroll oli korras, kuid liigutused vähenevad uuesti?
Võta uuesti ühendust.
Ära mõtle, et:
- kontroll oli alles eile;
- eelmisel korral oli kõik korras;
- haiglasse pöördumine oleks liialdamine;
- sind ei võeta enam tõsiselt;
- pead ootama järgmist vastuvõttu.
Iga uus liigutuste muutus vajab uut hindamist. Eelmine normaalne kontroll ei välista hiljem tekkinud probleemi.
Kas liiga tugevad või väga sagedased liigutused võivad olla probleem?
Beebi aktiivsus võib loomulikult varieeruda ning lühike tugev liikumisperiood on sageli tavapärane.
Võta siiski ühendust tervishoiutöötajaga, kui:
- liigutused muutuvad järsku väga ebatavaliseks;
- esineb pikalt kestev harjumatu ja väga intensiivne liikumine;
- tugevale liikumisele järgneb liigutuste märgatav vähenemine;
- liigutustega kaasneb valu, verejooks või halb enesetunne;
- muutus tekitab sinus muret.
Oluline ei ole ainult liigutuste vähenemine, vaid ka beebi tavapärase mustri selge muutus.
Kas liigutused võivad olla valusad?
Raseduse edenedes võivad tugevad liigutused olla ebamugavad või isegi hetkeks valulikud.
Beebi võib suruda:
- roiete alla;
- põiele;
- emakakaela piirkonda;
- kõhu külgedele;
- vaagnasse.
Asendi muutmine või külili puhkamine võib aidata.
Kiiret hindamist vajab:
- tugev püsiv kõhuvalu;
- regulaarselt korduv valu;
- valu koos verejooksuga;
- valu koos lootevee sarnase lekkega;
- valu koos liigutuste vähenemisega;
- valu koos palaviku või halva enesetundega.
Kas beebi liigub sünnituse ajal?
Jah. Beebi peaks liikuma ka sünnituse ajal, kuigi emaka kokkutõmbed ja sünnitustegevus võivad liigutuste tunnetamist muuta.
Kui sünnituse ajal tunned, et liigutused on lakanud või tavapärasest selgelt vähenenud, ütle sellest kohe ämmaemandale.
Millal tuleb kindlasti kiiresti abi otsida?
Võta kohe ühendust sünnitusosakonna või erakorralise vastuvõtuga, kui:
- beebi liigutused on märgatavalt vähenenud;
- liigutused on nõrgenenud;
- liigutuste muster on muutunud;
- beebi ei liigu üldse;
-
- nädalaks pole kordagi liigutusi tuntud;
- esineb tupest verejooks;
- kahtlustad lootevee lekkimist;
- tekib tugev või süvenev kõhuvalu;
- esinevad regulaarsed valulikud kokkutõmbed;
- tekib tugev peavalu või nägemishäire;
- üldine enesetunne muutub halvaks;
- sul on lihtsalt tugev sisetunne, et midagi ei ole korras.
Helista 112, kui esineb:
- väga rohke verejooks;
- minestamine;
- krambihoog;
- tugev hingamisraskus;
- järsk väga tugev valu;
- muu otsene oht elule või tervisele.
Kuidas toetada tervet rasedust?
Beebi liigutuste tähelepanemine on üks osa raseduse jälgimisest. Samuti on oluline:
- käia kõigil ämmaemanda või arsti vastuvõttudel;
- järgida individuaalset uuringuplaani;
- süüa mitmekesiselt;
- juua piisavalt vett;
- liikuda enesetunde järgi;
- puhata;
- vältida alkoholi ja nikotiini;
- kontrollida ravimite ning toidulisandite sobivust;
- võtta sümptomite korral varakult ühendust tervishoiutöötajaga.
Rasedale sobivate toitude kohta loe juhendist mida süüa raseduse ajal.
Raseduse lõpu ettevalmistuste kohta aitab edasi artikkel raseduse kolmas trimester ning haiglakoti pakkimisel juhend mida võtta kaasa sünnitusmajja.
Kokkuvõte
Kui palju loote liigutusi on normaalne? Ühte kindlat kõigile sobivat päevast arvu ei ole.
Kõige tähtsam on:
õppida tundma oma beebi tavapärast liikumismustrit.
Raseduse edenedes muutuvad liigutused tavaliselt tugevamaks ning suurenevad umbes 32. nädalani. Pärast seda võib liigutuste iseloom ruumipuuduse tõttu muutuda, kuid beebi ei peaks märgatavalt vähem liikuma.
Pea meeles:
- löögid, pööramised, rullumised ja sirutamised on kõik liigutused;
- beebil on ka rahulikumad uneperioodid;
- aktiivne päev võib muuta liigutuste märkamise raskemaks;
- eesseinal paiknev platsenta võib liigutusi pehmendada;
- ükski neist ei õigusta selge mustrimuutuse ignoreerimist;
- liigutuste vähenemisel või kadumisel tuleb kohe abi küsida;
- ära oota järgmise päevani;
- ära kasuta abi otsimise asemel magusat toitu, külma jooki ega kodust dopplerit;
- uue muutuse korral pöördu uuesti ka siis, kui eelmine kontroll oli korras.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu korda peab beebi päevas liikuma?
Ühte kõigile sobivat arvu ei ole. Oluline on tunda oma beebi tavapärast liikumismustrit ja märgata selle muutumist.
Kas kümme liigutust kahe tunni jooksul on normaalne?
Seda kasutatakse mõnes liigutuste lugemise meetodis, kuid see ei ole kõigile universaalne reegel. Järgi oma ämmaemanda või arsti antud juhiseid.
Millal peab beebi iga päev liikuma?
Alguses võivad liigutused olla ebaregulaarsed. Raseduse edenedes muutub liikumine järjest sagedasemaks ning pärast 28. nädalat on beebi muster sageli paremini äratuntav.
Kas beebi võib ühe päeva vähem liikuda?
Beebil võib olla rahulikumaid perioode, kuid selget muutust tavapärases liikumises ei tohiks oodata järgmise päevani. Võta ühendust tervishoiutöötajaga.
Kas beebi liigub raseduse lõpus vähem?
Liigutuste tüüp võib muutuda, kuid sagedus ei peaks märgatavalt vähenema. Liikumist tuleb tunda kuni sünnituseni.
Kas eesseina platsentaga on nõrgemad liigutused normaalsed?
Eesseinal paiknev platsenta võib liigutusi pehmendada. Juba kujunenud mustri vähenemist või kadumist ei tohi siiski ainult platsenta asukohaga põhjendada.
Kas luksumine loetakse liigutuseks?
Luksumine on rütmiline ja korduv aisting. Seda võib tunda beebi aktiivsuse osana, kuid ainult luksumise põhjal ei saa hinnata tavapäraste liigutuste piisavust.
Kas magus toit paneb beebi liikuma?
Mõnikord märgatakse pärast söömist rohkem liigutusi, kuid see ei ole usaldusväärne beebi heaolu kontroll. Vähenenud liigutuste korral võta kohe ühendust tervishoiutöötajaga.
Kas koduse doppleriga võib beebi südant kontrollida?
Kodune doppler ei näita usaldusväärselt beebi heaolu. Kuuldav heli võib olla ka ema pulss või verevool ning isegi beebi südamelöökide kuulmine ei välista probleemi.
Mida tehakse haiglas vähenenud liigutuste korral?
Sõltuvalt rasedusnädalast võidakse kuulata südamelööke, teha KTG, mõõta vererõhku ja emakat ning korraldada ultraheli või verevoolu-uuring.
Kas pärast normaalset KTG-d võib koju minna?
Sageli võib pärast rahustavaid uuringutulemusi koju minna. Kui liigutused vähenevad hiljem uuesti, tuleb uuesti ühendust võtta.
Millal helistada 112?
Helista 112 väga rohke verejooksu, minestamise, krambihoo, tugeva hingamisraskuse, järsu väga tugeva valu või muu otsese eluohtliku olukorra korral.
Loe lisaks Minibeebi.ee blogist
- Millal hakkab rase beebi liigutusi tundma?
- Raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud
- Raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine
- Raseduse esimene trimester: sümptomid ja uuringud
- Raseduse tunnused nädalate kaupa: 1.–13. nädal
- Mida süüa raseduse ajal? Täielik toitumisjuhend
- Mida raseduse ajal vältida? Toidud, joogid ja tegevused
- Mida võtta kaasa sünnitusmajja? Täielik haiglakoti nimekiri
- Mida vajab vastsündinu? Praktiline nimekiri lapsevanemale
- Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid
Minibeebi.ee e-poest leiad hilisemaks ettevalmistuseks
