Raseduse kolmas trimester algab tavaliselt 28. rasedusnädalal ning kestab lapse sünnini. Selle aja jooksul kasvab beebi kiiresti, tema aju ja kopsud küpsevad edasi ning keha kogub sünnijärgseks eluks vajalikku rasvkudet. Lapseootel naise kõht muutub suuremaks, liikumine võib olla raskem ning sageneda võivad kõrvetised, uneprobleemid, selja- ja vaagnavalu, tursed ning harjutustuhud.
Kolmas trimester on ka sünnituseks valmistumise aeg. Sellel perioodil tasub:
- jätkata regulaarseid ämmaemanda või naistearsti visiite;
- jälgida beebi tavapärast liikumismustrit;
- lasta hinnata loote kasvu, asendit ja heaolu;
- teha tervishoiutöötaja määratud vere- ja uriinianalüüsid;
- läbida vajaduse korral ultraheli või KTG-uuring;
- pakkida valmis sünnitusmajja mineku kott;
- tutvuda sünnituse alguse tunnustega;
- koostada sünnitusplaan või panna kirja oma soovid;
- valmistada kodu ette vastsündinu saabumiseks;
- teada sümptomeid, mille korral tuleb kohe abi otsida.
Teise trimestri sümptomite, loote arengu ja anatoomia ultraheli kohta saad lugeda artiklist raseduse teine trimester.
Kiire ülevaade kolmandast trimestrist
| Raseduse etapp | Mida võib lapseootel naine tunda? | Mis toimub beebi arengus? |
|---|---|---|
| 28.–31. nädal | Seljavalu, kõrvetised, unehäired, tugevamad liigutused | Aju ja närvisüsteem arenevad kiiresti |
| 32.–35. nädal | Vaagnasurve, sagenenud urineerimine, tursed, harjutustuhud | Beebi kogub rasvkudet ja kopsud küpsevad |
| 36.–37. nädal | Suurem raskustunne, vaagnasurve, ebaregulaarne emaka pinguldumine | Beebi võib laskuda vaagnasse ja võtta sünniasendi |
| 38.–40. nädal | Sünnituse ootus, limakorgi eritumine, tugevamad kokkutõmbed | Beebi on üldjuhul sünniks valmis |
| Pärast 40. nädalat | Jälgimine võib sageneda | Hinnatakse platsenta, lootevee ja beebi heaolu |
Kõigil ei teki samu sümptomeid ning sünnituse algust ei saa ainult ühe kehalise muutuse põhjal täpselt ennustada.
Millal algab ja lõpeb raseduse kolmas trimester?
Kolmandaks trimestriks nimetatakse tavaliselt perioodi:
28+0 rasedusnädalast kuni lapse sünnini.
Raseduse suurust märgitakse nädalate ja päevade kombinatsioonina:
- 28+0 tähendab 28 täisrasedusnädalat;
- 32+4 tähendab 32 nädalat ja nelja päeva;
- 36+6 tähendab 36 nädalat ja kuut päeva;
- 37+0 tähistab raseduse etappi, millest alates ei loeta sündi enam enneaegseks;
- 40+0 on arvutuslik sünnitustähtaeg.
Sünnitustähtaeg ei ole kindel päev, mil laps peab sündima. Tavapärane sünnitus võib alata nii enne kui ka pärast arvutuslikku kuupäeva.
Raseduse 28.–31. nädal
Kolmanda trimestri alguses kasvab kõht märgatavalt ning beebi liigutused võivad olla tugevad ja selgelt äratuntavad. Emakas surub järjest rohkem maole, põiele ja teistele organitele.
Võimalikud sümptomid
28.–31. rasedusnädalal võivad esineda:
- selja- ja vaagnavalu;
- kõrvetised;
- kõhukinnisus;
- hemorroidid;
- jalakrambid;
- unehäired;
- väsimus;
- õhupuudus füüsilise koormuse ajal;
- sage urineerimisvajadus;
- kerge jalgade turse;
- suurenenud valkjas voolus;
- kõhu ebaregulaarne pinguldumine;
- rindadest ternespiima eritumine;
- tugevad ja nähtavad looteliigutused.
Kasvav kõht muudab keha raskuskeset. Seetõttu võib kõndimine tunduda kohmakam ning tasakaal varasemast ebakindlam.
Liigu rahulikumalt, kanna toetavaid jalanõusid ning kasuta treppidel käsipuud. Kukkumise korral võta tervishoiutöötajaga ühendust, eriti kui said löögi kõhtu või pärast kukkumist tekib valu, verejooks, vedelikuleke või muutus beebi liigutustes.
Beebi areng 28.–31. nädalal
Sellel perioodil:
- areneb aju kiiresti;
- närvisüsteem kontrollib järjest paremini keha funktsioone;
- beebi avab ja sulgeb silmi;
- kuulmine on hästi arenenud;
- beebi võib reageerida tuttavatele häältele;
- kopsud küpsevad edasi;
- keha hakkab koguma rohkem rasvkudet;
- une- ja ärkveloleku perioodid muutuvad selgemaks;
- liigutused on tugevamad ning koordineeritumad.
Beebi võib olla juba peaseisus, kuid tal on veel piisavalt ruumi asendit muuta.
Raseduse 32.–35. nädal
Selles etapis võib kõht tunduda väga suur ning igapäevased tegevused võtta rohkem aega. Beebi kasvab kiiresti ja emakas avaldab suuremat survet vaagnale, põiele ning seedesüsteemile.
Võimalikud sümptomid
32.–35. nädalal võivad esineda:
- sagenenud urineerimine;
- vaagnasurve;
- valu kubemes või häbemeluu piirkonnas;
- alaseljavalu;
- roiete all tuntavad tugevad liigutused;
- kõrvetised;
- kõhukinnisus;
- hemorroidid;
- jalakrambid;
- rahutute jalgade tunne;
- unehäired;
- hingeldamine;
- käte ja jalgade kerge turse;
- harjutustuhud;
- suurenenud voolus;
- ternespiima eritumine.
Kui beebi jalad paiknevad roiete lähedal, võivad tugevad liigutused põhjustada ebamugavust. Asendi muutmine või külili puhkamine võib aidata.
Tugev ja püsiv valu paremal roiete all, eriti kui sellega kaasneb peavalu, nägemishäire või halb enesetunne, vajab kiiret hindamist.
Beebi areng 32.–35. nädalal
Selles etapis:
- kasvab beebi kaal kiiresti;
- nahaalune rasvakiht muutub paksemaks;
- nahk muutub siledamaks;
- aju areng jätkub;
- kopsud küpsevad;
- küüned kasvavad;
- neelamis- ja imemisrefleksid muutuvad tugevamaks;
- beebi harjutab hingamisliigutusi;
- luustik tugevneb, kuid koljuluud jäävad sünnituse jaoks liikuvaks;
- beebi reageerib valgusele, helidele ja puudutusele.
Emakas jääb järjest vähem vaba ruumi, kuid see ei tähenda, et beebi peaks vähem liikuma. Liigutuste iseloom võib muutuda – tugevate löökide asemel võid tunda rohkem sirutamist, pööramist ja keha nihkumist.
Raseduse 36.–37. nädal
Alates 37+0 rasedusnädalast ei loeta sündi enam enneaegseks. Beebi võib laskuda madalamale vaagnasse, eriti esmaraseduse korral.
Võimalikud sümptomid
Selles etapis võivad esineda:
- tugevam vaagnasurve;
- raskustunne alakõhus;
- sagenenud urineerimine;
- teravad lühikesed aistingud vaagnas või emakakaela piirkonnas;
- suurenenud voolus;
- harjutustuhud;
- seljavalu;
- väsimus;
- unehäired;
- raskem liikumine;
- kõhukinnisus või muutused seedimises;
- limakorgi osaline eritumine;
- hingamise mõningane kergenemine, kui beebi laskub madalamale.
Beebi vaagnasse laskumine ei näita täpselt, millal sünnitus algab. Esmaraseduse korral võib see toimuda mitu nädalat enne sünnitust, järgmiste raseduste puhul alles sünnituse alguses.
Beebi areng 36.–37. nädalal
Beebi:
- kogub jätkuvalt rasvkudet;
- harjutab imemist ja neelamist;
- reageerib hästi helidele;
- liigub küll väiksemas ruumis, kuid peab jätkuvalt regulaarselt liikuma;
- valmistub emakaväliseks hingamiseks;
- võib olla võtnud püsivama sünniasendi;
- on 37. nädalaks üldjuhul piisavalt arenenud, et sündida ilma enneaegsusega seotud tavapäraste probleemideta.
Kui beebi ei ole peaseisus, arutab ämmaemand või arst sinuga edasisi võimalusi.
Raseduse 38.–40. nädal
Raseduse viimastel nädalatel võib sünnitus alata igal ajal. Samas ei pruugi ka 40. rasedusnädala täitumine tähendada, et sünnitus algab kohe.
Võimalikud sümptomid
Võid märgata:
- tugevamaid või sagedasemaid harjutustuhte;
- alaselja- ja vaagnavalu;
- suuremat survet pärasoolele;
- sagenenud urineerimist;
- suurenenud voolust;
- limakorgi eritumist;
- vähest veresegust limast voolust;
- kõhulahtisust või seedimise muutumist;
- väsimust või vastupidi soovi kodu korrastada;
- rahutust;
- unehäireid;
- regulaarsete sünnitustuhude algust;
- lootevee puhkemist.
Kõigil ei eritu limakork nähtavalt ning kõik ei märka beebi madalamale laskumist. Sünnitus võib alata ka ilma selgete eelmärkideta.
Beebi areng raseduse lõpus
Beebi:
- jätkab rasvkoe kogumist;
- harjutab hingamisliigutusi;
- neelab lootevett;
- reageerib helidele ja puudutusele;
- säilitab tavaliselt peaseisu;
- liigub jätkuvalt kuni sünnituseni;
- on valmis kohanema emakavälise eluga.
Beebi liigutused võivad tunduda ruumipuuduse tõttu teistsugused, kuid need ei tohiks muutuda märgatavalt harvemaks.
Kõige sagedasemad kolmanda trimestri sümptomid
Selja- ja vaagnavalu
Kasvava kõhu tõttu suureneb koormus alaseljale, vaagnale ja puusadele.
Abiks võivad olla:
- regulaarne rahulik liikumine;
- pikkade seismis- ja istumisperioodide vältimine;
- mugavad jalanõud;
- külili puhkamine;
- padi põlvede vahel;
- asendite sagedane vahetamine;
- füsioterapeudi soovitatud harjutused;
- raske tõstmise vähendamine.
Külili puhkamise mugavamaks muutmisel võib abiks olla toetav nuudelpadi.
Kui valu on tugev, takistab kõndimist või sellega kaasneb tuimus, palavik, urineerimishäire või regulaarne emaka kokkutõmbumine, võta ühendust tervishoiutöötajaga.
Kõrvetised
Kõrvetisi põhjustavad hormonaalsed muutused ja kasvava emaka surve maole.
Proovi:
- süüa väiksemaid portsjoneid;
- vältida suurt einet enne magamaminekut;
- mitte heita kohe pärast sööki pikali;
- süüa aeglasemalt;
- piirata toite, mis just sinu kõrvetisi süvendavad;
- juua suuremad vedelikukogused toidukordade vahel;
- tõsta magades ülakeha kergelt kõrgemale.
Raseduse ajal kasutatava ravimi sobivus tuleb enne tarvitamist üle kontrollida.
Sagenenud urineerimine
Kolmanda trimestri lõpus võib beebi pea avaldada põiele suuremat survet. See võib põhjustada sagedast urineerimisvajadust ja väikest uriinileket köhimisel, aevastamisel või naermisel.
Ära vähenda selle tõttu liigselt veejoomist.
Pöördu tervishoiutöötaja poole, kui urineerimisega kaasneb:
- põletustunne;
- valu;
- palavik;
- ebameeldiva lõhnaga uriin;
- veri uriinis;
- alakõhu- või seljavalu.
Hingeldamine
Kasvav emakas võib suruda vahelihasele ning muuta sügava hingamise ebamugavamaks.
Tavapärase koormuse ajal tekkiv kerge hingeldamine võib esineda, kuid kiiret abi vajavad:
- järsku tekkinud õhupuudus;
- valu rinnus;
- sinakus;
- minestustunne;
- südame väga kiire või ebaregulaarne löögisagedus;
- ühe jala tugev turse ja valu.
Tursed
Kerge turse jalgadel ja pahkluude piirkonnas võib päeva lõpuks suureneda.
Leevendust võivad pakkuda:
- jalgade kõrgemale tõstmine;
- pika seismise vältimine;
- regulaarne liikumine;
- mugavad jalanõud;
- piisav veejoomine;
- vasakul küljel puhkamine.
Kiiret hindamist vajab järsku tekkinud või kiiresti süvenev turse, eriti kui sellega kaasneb:
- tugev peavalu;
- nägemise hägustumine või valgussähvatused;
- tugev valu ülakõhus või roiete all;
- iiveldus ja halb enesetunne;
- näo või käte märgatav turse.
Harjutustuhud
Harjutustuhud ehk Braxton Hicksi kokkutõmbed võivad tekitada tunde, et kõht muutub mõneks ajaks kõvaks ja seejärel lõõgastub.
Harjutustuhud on tavaliselt:
- ebaregulaarsed;
- lühikesed;
- pigem ebamugavad kui valulikud;
- puhkuse või asendi muutmise järel nõrgenevad;
- aja jooksul mitte järjest tugevamad.
Regulaarsed, valulikud ja tugevnevad kokkutõmbed võivad viidata sünnituse algusele.
Enne 37. rasedusnädalat tekkinud regulaarsed kokkutõmbed vajavad kiiret hindamist, sest need võivad olla enneaegse sünnituse tunnuseks.
Unehäired
Und võivad segada:
- suur kõht;
- sagenenud urineerimine;
- kõrvetised;
- beebi liigutused;
- jalakrambid;
- ärevus sünnituse ees;
- raskused sobiva asendi leidmisel.
Und võivad toetada:
- külili magamine;
- padi põlvede vahel ja kõhu all;
- regulaarne õhturutiin;
- ekraanide vähendamine enne magamaminekut;
- kofeiini piiramine päeva teises pooles;
- rahulik päevane liikumine;
- jahedam magamistuba.
Kui ärkad selili, ei pea paanikasse sattuma. Pööra ennast rahulikult küljele ja jätka magamist.
Ternespiim
Rindadest võib juba enne sünnitust erituda kollakat või läbipaistvat ternespiima. Mõnel seda esineb, teisel mitte.
Ternespiima puudumine enne sünnitust ei tähenda, et hiljem rinnapiima ei teki.
Ära hakka rindu või nibusid sünnituse esilekutsumise eesmärgil stimuleerima ilma ämmaemanda või arsti soovituseta.
Beebi liigutused kolmandal trimestril
Kolmandal trimestril on oluline tunda oma beebi tavapärast liikumismustrit.
Kõigil beebidel ei ole ühesugust liigutuste arvu. Olulisem kui kindel löökide arv on märgata:
- millal beebi on tavaliselt aktiivne;
- millised liigutused on talle omased;
- kas liigutuste tugevus või sagedus on muutunud;
- kas tavapärane aktiivne aeg on möödunud ilma liigutusteta.
Beebi ei peaks raseduse lõpus ruumipuuduse tõttu liikumist lõpetama. Liigutused võivad tunduda teistsugused, kuid neid peaks esinema kuni sünnituseni ja ka sünnituse ajal.
Võta kohe ühendust sünnitusosakonna või rasedust jälgiva tervishoiutöötajaga, kui:
- beebi liigub tavapärasest vähem;
- liigutuste muster on muutunud;
- sa ei tunne enam liigutusi;
- sul on tunne, et midagi ei ole korras.
Ära oota järgmise päevani ega järgmise plaanilise visiidini.
Ära püüa väheseid liigutusi kontrollida koduse doppleri, telefoniäpi, külma joogi või magusa toiduga. Kuuldav südamelöök ei kinnita, et beebi enesetunne on hea.
Milliseid uuringuid tehakse kolmandal trimestril?
Kõigile rasedatele ei tehta täpselt samu uuringuid. Jälgimisplaan sõltub raseduse kulust, terviseseisundist, varasematest rasedustest ja võimalikest riskiteguritest.
Regulaarsed ämmaemanda või arsti vastuvõtud
Kolmandal trimestril muutuvad visiidid tavaliselt sagedamaks.
Vastuvõtul võidakse:
- mõõta vererõhku;
- kontrollida kehakaalu ja kaaluiivet;
- uurida uriini;
- mõõta emakapõhja kõrgust;
- kuulata beebi südamelööke;
- küsida looteliigutuste kohta;
- hinnata turseid;
- arutada sünnituse alguse tunnuseid;
- hinnata beebi asendit;
- planeerida edasisi analüüse ja uuringuid.
Visiitide täpne sagedus sõltub raviasutusest ja raseduse individuaalsest jälgimisplaanist.
Vereanalüüsid
Kolmandal trimestril võidakse kontrollida:
- hemoglobiini;
- rauavaegusele viitavaid näitajaid;
- veregrupi ja reesusfaktoriga seotud näitajaid;
- antikehi;
- veresuhkrut;
- muid terviseseisundist sõltuvaid analüüse.
Väsimus, pearinglus ja õhupuudus võivad esineda tavapärase raseduse korral, kuid võivad viidata ka aneemiale. Seetõttu ei tohiks rauapreparaati alustada ainult sümptomite põhjal.
Rauarikaste toitude ja tasakaalustatud menüü kohta loe artiklist mida süüa raseduse ajal.
Uriinianalüüs
Uriinist võidakse kontrollida:
- valku;
- põletikunäitajaid;
- glükoosi;
- muid raseduse jälgimiseks vajalikke näitajaid.
Valk uriinis koos kõrge vererõhu või muude sümptomitega võib vajada täiendavat hindamist.
Ultraheliuuring
Kõigile tavapäraselt kulgeva rasedusega naistele ei ole kolmanda trimestri lisauuring tingimata vajalik.
Ultraheli võidakse teha, kui:
- emaka mõõt ei vasta oodatule;
- kahtlustatakse loote kasvu aeglustumist või liiga kiiret kasvu;
- hinnatakse lootevee hulka;
- on vaja kontrollida platsenta asukohta;
- beebi asend ei ole selge;
- liigutused on vähenenud;
- rasedal on kõrge vererõhk või muu riskitegur;
- oodatakse mitmikuid;
- varasemas raseduses on esinenud tüsistusi.
Ultrahelis võidakse hinnata beebi mõõtmeid, kasvu, asendit, lootevett, platsentat ja verevoolu.
Ultraheliga hinnatud kaal on ligikaudne ning võib tegelikust sünnikaalust erineda.
KTG-uuring
KTG ehk kardiotokograafia registreerib:
- beebi südamelöögisagedust;
- südamelöökide muutumist;
- emaka kokkutõmbeid.
KTG-d võidakse teha:
- raseduse lõpus vastavalt raviasutuse jälgimisplaanile;
- beebi liigutuste vähenemisel;
- verejooksu või valu korral;
- sünnituse alguse kahtlusel;
- kõrge vererõhu või muude riskide puhul;
- sünnituse ajal;
- pärast tähtaja möödumist.
KTG ei ole tavaliselt ainus uuring. Tulemust hinnatakse koos sümptomite, läbivaatuse ja vajaduse korral ultraheliga.
GBS-uuring
B-rühma streptokokk ehk GBS on bakter, mis võib esineda seedetraktis ja suguelundites ilma sümptomeid põhjustamata.
GBS-uuringu vajadus sõltub:
- raviasutuse praktikast;
- varasema raseduse GBS-tulemusest;
- varasemast GBS-nakkusega vastsündinust;
- mitmikrasedusest;
- raseduse ajal leitud GBS-ist uriinis;
- muudest riskiteguritest.
Uuring võidakse teha raseduse lõpus tupe ja päraku piirkonnast võetud prooviga. Positiivne tulemus ei tähenda, et ema või laps on haiged. Vajaduse korral manustatakse antibiootikumi sünnituse ajal, et vähendada vastsündinu nakatumise riski.
Beebi asend enne sünnitust
Raseduse lõpus hinnatakse, kas beebi paikneb:
- peaseisus;
- tuharseisus;
- põikiasendis;
- kaldasendis.
Enamik beebisid pöördub sünnituse ajaks peaseisu.
Kui beebi on 36.–37. nädala paiku tuharseisus, võib arst arutada:
- edasist jälgimist;
- välise pööramise võimalust;
- vaginaalse tuharseisus sünnituse sobivust;
- plaanilise keisrilõike vajadust.
Otsus sõltub konkreetsest olukorrast, beebi suurusest, asendist, platsentast, varasematest sünnitustest ja raviasutuse võimalustest.
Ära proovi internetist leitud pööramisharjutusi ilma ämmaemanda, arsti või füsioterapeudiga nõu pidamata.
Kuidas sünnituseks valmistuda?
Osale perekoolis
Perekoolis võib saada praktilist teavet:
- sünnituse algusest;
- sünnituse etappidest;
- hingamisest ja lõdvestumisest;
- valu leevendamise võimalustest;
- partneri rollist;
- keisrilõikest;
- imetamise alustamisest;
- vastsündinu hooldusest;
- sünnitusjärgsest taastumisest.
Ka siis, kui oled varem sünnitanud, võib perekool aidata teadmisi värskendada.
Tutvu valitud sünnitusmajaga
Kontrolli:
- kuhu sünnitustegevuse alguses helistada;
- millisesse sissepääsu minna;
- kus asub sünnitusosakond;
- millised on parkimisvõimalused;
- kas sünnitusmajaga saab varem tutvuda;
- milliseid dokumente ja analüüse kaasa võtta;
- milline on tugiisiku osalemise kord.
Salvesta sünnitusosakonna telefoninumber nii enda kui ka partneri telefoni.
Paki haiglakott
Haiglakoti võiks suuremas osas valmis panna umbes 34.–36. rasedusnädalaks või varem, kui esineb enneaegse sünnituse risk.
Kotti võivad kuuluda:
- isikut tõendav dokument;
- rasedakaart või vajalikud terviseandmed;
- telefon ja laadija;
- mugavad riided;
- hügieenitarbed;
- sussid;
- veepudel;
- suupisted, kui sünnitusmaja seda lubab;
- riided beebile;
- turvahäll kojusõiduks.
Täieliku kontrollnimekirja leiad artiklist mida võtta kaasa sünnitusmajja.
Mõtle läbi transport
Pane paika:
- kes viib sind sünnitusmajja;
- milline on varuplaan;
- kes hoolitseb teiste laste eest;
- kes hoolitseb lemmikloomade eest;
- mida teha, kui sünnitus algab öösel;
- kui kaua kestab sõit sünnitusmajja;
- millal tuleks pikema teekonna tõttu varem liikuma hakata.
Sünnitustegevuse ajal ei ole turvaline ise autot juhtida.
Koosta sünnitusplaan
Sünnitusplaan ei ole leping ega garantii, et kõik kulgeb täpselt soovitud viisil. See aitab oma eelistused läbi mõelda ja sünnitusmeeskonnale edasi anda.
Võid kirja panna:
- kes on sinu tugiisik;
- milliseid liikumis- ja sünnitusasendeid soovid proovida;
- millised valu leevendamise võimalused sind huvitavad;
- kas soovid võimaluse korral vanni või dušši kasutada;
- millised on sinu hirmud või varasemad kogemused;
- millist suhtlust ja selgitusi vajad;
- kas soovid sünni järel nahk-naha kontakti;
- kuidas soovid alustada imetamist;
- millised on sinu soovid võimaliku keisrilõike korral.
Oluline on jätta ruumi muutusteks, sest sünnituse käiku ei saa täielikult ette ennustada.
Valmista kodu ette
Enne sünnitust peaks valmis olema eelkõige:
- turvaline magamiskoht;
- sobiv turvahäll;
- esmased riided;
- mähkmed;
- hooldus- ja pesemistarbed;
- mõned musliinlapid;
- toitmiseks vajalikud põhitarbed;
- koht mähkmevahetuseks.
Kõike ei ole vaja ette osta. Praktilise nimekirja leiad artiklist mida vajab vastsündinu.
Vastsündinu uneala peab olema tugev, tasane ja tühi. Pehmete äärtega pesade kasutamise kohta loe enne ostmist juhendit kas beebipesa on ohutu.
Valmistu esimesteks päevadeks kodus
Mõtle läbi:
- kes aitab toiduvalmistamise ja koristamisega;
- kuidas saad piisavalt puhata;
- kes saab vajaduse korral poes või apteegis käia;
- kuidas piirata liiga paljusid külalisi;
- kelle poole pöörduda imetamisprobleemide korral;
- kuhu helistada, kui ema või beebi enesetunne tekitab muret.
Praktilised sammud leiad artiklist kuidas valmistuda vastsündinuga haiglast koju naasmiseks.
Kuidas aru saada, et sünnitus läheneb?
Sünnituse võimalikud eelmärgid on:
- beebi laskumine vaagnasse;
- suurem vaagnasurve;
- suurenenud voolus;
- limakorgi eritumine;
- ebaregulaarsete harjutustuhude sagenemine;
- alaseljavalu;
- seedimise muutumine;
- emakakaela muutused, mida hindab tervishoiutöötaja.
Need märgid võivad tekkida päevi või nädalaid enne sünnitust. Ükski neist ei näita täpselt, millal sünnitus algab.
Limakork
Limakork sulgeb raseduse ajal emakakaela kanalit.
See võib erituda:
- ühe suurema limase kogumina;
- osade kaupa;
- läbipaistva, roosaka või pruunika limana;
- koos vähese vereseguse eritisega.
Limakorgi eritumine ei tähenda alati, et sünnitus algab samal päeval. Mõnel algab sünnitus tundide, teisel päevade või isegi nädalate pärast.
Rohke erkpunane verejooks ei ole tavaline limakorgi eritumine ning vajab kiiret hindamist.
Lootevee puhkemine
Lootevesi võib:
- väljuda korraga suurema kogusena;
- lekkida väikeste kogustena;
- olla läbipaistev või kergelt roosakas;
- voolata edasi vaatamata põielihaste pingutamisele.
Kui kahtlustad lootevee puhkemist:
- pane tähele kellaaega;
- vaata vedeliku värvi ja lõhna;
- kasuta puhast hügieenisidet, mitte tampooni;
- võta ühendust sünnitusosakonnaga;
- järgi saadud juhiseid.
Võta kiiresti ühendust, kui vedelik on:
- roheline;
- pruun;
- verine;
- ebameeldiva lõhnaga.
Samuti tuleb kiiresti abi otsida, kui lootevesi puhkeb enne 37. rasedusnädalat või beebi liigutused vähenevad.
Harjutustuhud või päris sünnitustuhud?
| Harjutustuhud | Sünnitustuhud |
|---|---|
| Ebakorrapärased | Muutuvad järjest korrapärasemaks |
| Ei muutu tavaliselt tugevamaks | Muutuvad tugevamaks ja pikemaks |
| Võivad asendi muutmisel väheneda | Jätkuvad vaatamata puhkamisele |
| Sageli pigem ebamugavad | Muutuvad järjest valusamaks |
| Vahed võivad olla juhuslikud | Tuhkude vahed tavaliselt lühenevad |
| Ei põhjusta alati emakakaela avanemist | Aitavad emakakaelal avaneda |
Kahtluse korral helista sünnitusosakonda. Esmakordsel sünnitajal võib olla keeruline harjutus- ja sünnitustuhkudel vahet teha.
Millal sünnitusmajja minna?
Järgi eelkõige enda valitud sünnitusmaja juhiseid.
Võta sünnitusosakonnaga ühendust, kui:
- tuhud muutuvad regulaarseks, tugevaks ja järjest sagedamaks;
- lootevesi puhkeb või kahtlustad selle lekkimist;
- esineb verejooks;
- beebi liigub tavapärasest vähem;
- sünnitus võib alata enne 37. nädalat;
- sul on tugev või ebatavaline valu;
- enesetunne halveneb;
- sa lihtsalt tunned, et midagi ei ole korras.
Varasema kiire sünnituse, mitmikraseduse, pika haiglateekonna või arsti antud erijuhiste korral võib olla vaja varem haiglasse liikuda.
Millal tuleb kiiresti abi otsida?
Võta kohe ühendust sünnitusosakonna, ämmaemanda või erakorralise meditsiiniga, kui esineb:
- beebi liigutuste vähenemine või lakkamine;
- tupest verejooks;
- lootevee puhkemine;
- rohelise või pruuni lootevee eritumine;
- tugev või süvenev kõhuvalu;
- regulaarsed kokkutõmbed enne 37. nädalat;
- tugev peavalu;
- nägemishäired;
- järsku tekkinud näo või käte turse;
- tugev valu roiete all või ülakõhus;
- palavik;
- minestustunne;
- hingamisraskus;
- valu rinnus;
- ühe jala järsk turse, punetus või valu;
- krambihoog;
- väga halb üldseisund.
Helista 112, kui esineb väga rohke verejooks, minestamine, krambihoog, tugev hingamisraskus, järsk väga tugev valu või muu otsene oht elule ja tervisele.
Kolmanda trimestri praktiline kontrollnimekiri
28.–31. nädal
- jätka regulaarsete vastuvõttudega;
- jälgi beebi tavapäraseid liigutusi;
- vaata üle vereanalüüside tulemused;
- aruta toidulisandite vajadust;
- tutvu perekooliga;
- alusta haiglakoti nimekirja;
- hakka planeerima beebi turvalist magamiskohta.
32.–35. nädal
- paki suurem osa haiglakotist;
- pane valmis dokumendid;
- kontrolli turvahälli;
- vali sünnitusmaja ja salvesta kontaktid;
- tee kodus esmased ettevalmistused;
- aruta sünnitusplaani;
- planeeri transport ja teiste laste hoidmine.
36.–37. nädal
- hoia haiglakott käepärast;
- kontrolli beebi asendit;
- aruta vajaduse korral GBS-uuringut;
- tutvu lootevee puhkemise ja sünnituse tunnustega;
- hoia telefon laetuna;
- väldi sünnitusmajast väga kaugele sõitmist;
- järgi tervishoiutöötaja individuaalseid soovitusi.
38. nädalast sünnituseni
- jälgi liigutusi iga päev;
- puhka piisavalt;
- ära proovi koduseid sünnituse esilekutsumise meetodeid ilma nõu küsimata;
- hoia transport valmis;
- helista sünnitusosakonda, kui tekib kahtlus;
- käi kõigil määratud kontrollidel;
- järgi tähtaja ületamisel täpselt jälgimisplaani.
Kokkuvõte
Raseduse kolmas trimester algab tavaliselt 28. rasedusnädalal ja kestab lapse sünnini.
Selle perioodi jooksul:
- kasvab beebi kiiresti;
- küpsevad aju ja kopsud;
- liigutused muutuvad tugevaks ja äratuntavaks;
- kõht avaldab järjest suuremat survet seljale, vaagnale ja siseorganitele;
- võivad tekkida kõrvetised, unehäired, tursed ja harjutustuhud;
- jälgitakse ema vererõhku, analüüse ja beebi kasvu;
- vajaduse korral tehakse ultraheli, KTG või teisi uuringuid;
- hinnatakse beebi asendit;
- valmistutakse sünnituseks ja esimesteks päevadeks vastsündinuga.
Kolmanda trimestri kõige olulisem põhimõte on tunda oma beebi tavapärast liikumismustrit. Beebi liigutuste vähenemisel, verejooksu, lootevee puhkemise, tugeva valu või halva enesetunde korral tuleb abi otsida kohe.
Korduma kippuvad küsimused
Millal algab raseduse kolmas trimester?
Kolmas trimester algab tavaliselt 28+0 rasedusnädalal ning kestab sünnituseni.
Millised on kolmanda trimestri kõige sagedasemad sümptomid?
Levinud on selja- ja vaagnavalu, kõrvetised, sagenenud urineerimine, unehäired, jalakrambid, tursed, harjutustuhud ja hingeldamine.
Kas beebi liigub raseduse lõpus vähem?
Beebi liigutuste iseloom võib ruumipuuduse tõttu muutuda, kuid beebi ei tohiks märgatavalt vähem liikuda. Muutunud või vähenenud liigutuste korral võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.
Millal pannakse haiglakott valmis?
Haiglakoti võiks suuremas osas valmis pakkida umbes 34.–36. nädalaks või varem, kui esineb enneaegse sünnituse risk.
Kas kõigile tehakse kolmandal trimestril ultraheli?
Mitte tingimata. Täiendav ultraheli tehakse sageli näidustuse korral, näiteks kasvu, lootevee, platsenta või beebi asendi hindamiseks.
Millal tehakse KTG?
KTG-d tehakse vastavalt raviasutuse jälgimisplaanile ja meditsiinilisele vajadusele, näiteks liigutuste vähenemise, tähtaja ületamise või sünnituse ajal.
Millal võetakse GBS-proov?
GBS-uuringu vajadus ja aeg sõltuvad raviasutuse praktikast ning raseda varasemast anamneesist. Uuring võidakse teha raseduse viimastel nädalatel.
Kas harjutustuhud võivad olla valusad?
Harjutustuhud võivad olla ebamugavad, kuid tavaliselt ei muutu need järjest tugevamaks ega regulaarsemaks. Regulaarsed ja tugevnevad tuhud võivad viidata sünnituse algusele.
Kas limakorgi eritumine tähendab, et sünnitus algab kohe?
Mitte tingimata. Sünnitus võib alata mõne tunni, päeva või isegi nädala pärast.
Mida teha, kui lootevesi puhkeb?
Pane tähele vedeliku värvi ja puhkemise kellaaega, kasuta hügieenisidet ning võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.
Millal loetakse laps ajalise raseduse järel sündinuks?
Alates 37+0 rasedusnädalast ei loeta sündi enam enneaegseks.
Millal pärast sünnitust koju valmistuda?
Kodused põhitarbed ja turvaline magamiskoht võiksid olla valmis enne sünnitust. Täpsemad soovitused leiad artiklist kuidas valmistuda vastsündinuga haiglast koju naasmiseks.
Loe lisaks Minibeebi.ee blogist
- Raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud
- Raseduse esimene trimester: sümptomid ja uuringud
- Raseduse tunnused nädalate kaupa: 1.–13. nädal
- Mida süüa raseduse ajal? Täielik toitumisjuhend
- Mida raseduse ajal vältida? Toidud, joogid ja tegevused
- Mida võtta kaasa sünnitusmajja? Täielik haiglakoti nimekiri
- Mida vajab vastsündinu? Praktiline nimekiri lapsevanemale
- Kuidas valmistuda vastsündinuga haiglast koju naasmiseks?
- Vastsündinu hooldus: täielik juhend esimesteks elunädalateks
- Kas beebipesa on ohutu? Ohutu kasutamise juhend
- Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid
Minibeebi.ee e-poest leiad
- Kõik emale mõeldud tooted
- Nuudelpadjad ja toetavad padjad
- Beebitarvete kotid haigla- ja mähkmekotiks
- Musliinlapid ja musliinmähed
- Beebi söögitarvikud
- Kõik beebitarbed
Uni, seljavalu ja mugavus raseduse ajal
