Seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal

Seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal on sagedased vaevused, mis võivad alata juba esimestel kuudel, kuid muutuvad tavaliselt märgatavamaks teisel ja kolmandal trimestril. Kasvav kõht muudab keha raskuskeset, kõhulihased venivad ning selja-, puusa- ja vaagnapiirkonna lihastele langeb tavapärasest suurem koormus.

Estimated reading time: 21 minutes

Rasedusaegne valu võib avalduda erinevalt. Mõnel on tuim alaseljavalu, teisel teravam valu häbemeluu piirkonnas, puusades, kubemes, tuharates või ristluu ümbruses. Vaevused võivad tugevneda kõndimisel, trepist liikumisel, voodis pööramisel, autost väljumisel või ühel jalal seismisel.

Seljavalu ja vaagnavalu ei ole päris sama asi. Tavaline alaseljavalu on enamasti seotud seljalihaste ja kehahoiaku muutustega. Rasedusaegne vaagnavöötmevalu võib aga tekkida vaagna eesmistes või tagumistes liigestes ning mõjutada märgatavalt kõndimist ja igapäevaseid liigutusi.

Enamasti ei ole selja- ega vaagnavalu beebile ohtlik. Tugevat, järsku, järjest süvenevat või muude sümptomitega kaasnevat valu ei tohiks siiski automaatselt raseduse tavapäraseks osaks pidada.

Kui soovid vaadata, millised kehalised muutused on raseduse eri etappides tavalisemad, loe põhjalikumalt raseduse teise trimestri ja raseduse kolmanda trimestri juhendeid.

Kiire vastus: mis aitab selja- ja vaagnavalu korral?

Soovitus	Miks see võib aidata?
Vaheta regulaarselt asendit	Vähendab ühe piirkonna pikaajalist ülekoormust
Liigu lühemate perioodide kaupa	Aitab säilitada liikuvust ilma valu liigselt ärritamata
Väldi pikalt ühel jalal seismist	Vähendab vaagnale langevat ebaühtlast koormust
Istu riietumise ajal	Muudab pükste, sokkide ja jalanõude jalga panemise stabiilsemaks
Hoia voodis pööramisel põlved lähestikku	Võib vähendada vaagnaliigestele langevat ebaühtlast koormust
Maga külili, padi põlvede vahel	Aitab hoida puusad ja vaagna mugavamas asendis
Kanna toetavaid jalanõusid	Võib parandada stabiilsust ja vähendada selja koormust
Väldi raskete esemete tõstmist	Vähendab selja ja vaagna ülekoormust
Küsi varakult füsioterapeudi nõu	Individuaalsed harjutused ja liikumisvõtted võivad valu vähendada
Aruta valuvaigistit spetsialistiga	Kõik ravimid ei sobi raseduse ajal iseseisvaks kasutamiseks
Otsi abi ohumärkide korral	Seljavalu võib harva olla seotud infektsiooni, sünnitustegevuse või närviprobleemiga

Milline on tavaline rasedusaegne seljavalu?

Rasedusaegne seljavalu paikneb sageli alaseljas, kuid ebamugavust võib esineda ka selja keskosas või abaluude vahel.

Valu võib olla:

• tuim;
• väsitav;
• pingutav;
• põletav;
• lihaskrambi sarnane;
• päeva lõpuks tugevnev;
• pikema seismise või istumise järel süvenev;
• ühelt või mõlemalt poolt tuntav.

Seljavalu võib tugevneda:

• pikalt seistes;
• pehmel diivanil istudes;
• ette kummardudes;
• raskusi tõstes;
• koristades;
• last või ostukotti ühel puusal kandes;
• pika autosõidu ajal;
• voodist tõustes;
• pärast tavapärasest suuremat füüsilist koormust.

Tavaline lihaspinge võib puhkamise, asendi muutmise või mõõduka liikumise järel leeveneda. Kui valu kiirgub tugevasti jalga, põhjustab tuimust või lihasnõrkust, vajab olukord tervishoiutöötaja hinnangut.

Mis on rasedusaegne vaagnavöötmevalu?

Rasedusaegne vaagnavöötmevalu tähendab valu vaagna eesmistes või tagumistes liigestes ja neid ümbritsevates kudedes. Seda nimetatakse ka rasedusega seotud vaagnavöötmevaluks.

Varem kasutati eesmise vaagnavalu kohta sageli nimetust sümfüüsi düsfunktsioon ehk SPD. Tänapäeval kasutatakse tavaliselt laiemat mõistet vaagnavöötmevalu, sest valulik võib olla nii häbemeliidus vaagna eesosas kui ka ristluu-niudeluu liigeste piirkond selja alaosas.

Vaagnavöötmevalu ei tähenda tingimata, et vaagen oleks kahjustatud või ohtlikult „lahti“. Valu võib siiski olla tugev ning mõjutada kõndimist, und, tööd ja igapäevast toimetulekut.

Kus võib vaagnavalu paikneda?

Valu võib olla tuntav:

• häbemeluu kohal või ümbruses;
• alakõhu kõige alumises osas;
• kubemes;
• ühes või mõlemas puusas;
• tuharates;
• ristluu ümbruses;
• alaselja ühel või mõlemal küljel;
• lahkliha piirkonnas;
• reite sisekülgedel;
• reite ees- või tagaküljel;
• sabakondi ümbruses.

Mõnikord võib liikumisel olla kuulda või tunda klõpsatust, naksumist või hõõrdumist. Need aistingud ei näita üksinda, kui tugev probleem on, kuid koos valu ja liikumisraskusega tasub neist ämmaemandale, arstile või füsioterapeudile rääkida.

Millised liigutused võivad vaagnavalu süvendada?

Vaagnavöötmevalule on iseloomulik, et valu suureneb sageli ebaühtlase või ühepoolse koormuse korral.

Vaevused võivad süveneda:

• kõndimisel;
• pikkade sammude tegemisel;
• trepist üles või alla minemisel;
• ühel jalal seismisel;
• pükste või jalanõude jalga panemisel;
• voodis külje vahetamisel;
• voodist tõusmisel;
• autosse istumisel või autost väljumisel;
• jalgade laiali viimisel;
• tolmuimejaga töötamisel;
• põrandapesul;
• raske koti kandmisel;
• väikelapse tõstmisel;
• pikalt samas asendis püsimisel;
• ebatasasel pinnal liikumisel.

Valu võib olla kõige tugevam liikumise ajal, kuid mõnel püsib ebamugavus ka pärast aktiivsemat päeva või häirib ööund.

Kuidas eristada seljavalu ja vaagnavöötmevalu?

Tunnus	Tavaline seljavalu	Vaagnavöötmevalu
Sagedane asukoht	Alaseljapiirkond ja seljalihased	Häbemeluu, puusad, tuharad, ristluu või kubemepiirkond
Valu iseloom	Tuim, pinges või väsinud tunne	Terav, torkav, sügav või liikumisel „lukustav“ valu
Sagedased vallandajad	Pikalt istumine, seismine, kummardamine ja tõstmine	Kõndimine, trepid, ühel jalal seismine ja voodis pööramine
Jalgade lahku viimine	Ei pruugi valu oluliselt muuta	Võib valu märgatavalt suurendada
Voodis pööramine	Võib olla ebamugav	Sageli üks tüüpilistest valulikest tegevustest
Ravi	Koormuse muutmine, sobiv liikumine ja lihaste toetamine	Varajane füsioteraapia, liigutuste kohandamine ja vajaduse korral tugivahend

Need probleemid võivad esineda ka korraga. Täpsema põhjuse hindab tervishoiutöötaja või rasedate vaevustega tegelev füsioterapeut.

Miks tekib raseduse ajal seljavalu?

Keha raskuskeskme muutumine

Kõhu kasvades nihkub keha raskuskese ettepoole. Tasakaalu säilitamiseks võib rase hakata alaselga rohkem nõgusaks viima või ülakeha tahapoole kallutama.

See võib suurendada koormust:

• alaseljalihastele;
• puusapainutajatele;
• tuharalihastele;
• selgroo väikestele liigestele;
• vaagna ümbruse lihastele.

Kehahoiaku muutus ei tähenda, et rase seisaks tingimata „valesti“. Keha kohaneb kasvava kõhuga, kuid mõnel inimesel tekitab see rohkem lihaspinget ja valu.

Kasvav emakas ja kõht

Emaka suurenedes venivad kõhulihased ning nende võime keret toetada võib ajutiselt muutuda. Samal ajal kannavad selja- ja puusapiirkonna lihased järjest rohkem koormust.

Need muutused on eriti märgatavad teisel trimestril, mil kõht hakkab kiiremini suurenema. Selle perioodi muude sümptomite ja loote arengu kohta saad lugeda artiklist raseduse teine trimester.

Hormonaalsed muutused

Raseduse ajal muutuvad sidemed ja liigesed paindlikumaks. See aitab kehal raseduse ja sünnitusega kohaneda, kuid võib samal ajal muuta mõne liigese ümbruse tundlikumaks.

Valu ei teki tavaliselt ainult ühe hormooni tõttu. Selle kujunemist võivad mõjutada ka:

• varasem selja- või vaagnavalu;
• lihaste töö;
• liigeste liikuvus;
• igapäevane koormus;
• tööasend;
• kehahoiak;
• füüsilise aktiivsuse järsk muutumine;
• vähene taastumine;
• unehäired.

Kõhulihaste venimine

Kasvav kõht venitab kõhu eesseina. Mõnel tekib kõhusirglihaste vahele suurem vahe, mida nimetatakse diastaasiks.

Diastaas ei põhjusta automaatselt seljavalu, kuid koos muutunud lihastöö ja suurema koormusega võib kere toetamine tunduda raskem.

Varasem selja- või vaagnaprobleem

Valu võib tekkida suurema tõenäosusega, kui enne rasedust on esinenud:

• alaseljavalu;
• vaagnavalu;
• puusaprobleeme;
• vaagnavigastust;
• liigeste suurt liikuvust;
• vaagnavöötmevalu varasema raseduse ajal;
• füüsiliselt rasket tööd;
• pikaajalist istuvat tööd.

Varasem probleem ei tähenda, et raseduse ajal peab kindlasti tekkima tugev valu. Varajane koormuse kohandamine võib aidata vaevusi kontrolli all hoida.

Millal võib selja- või vaagnavalu alata?

Esimene trimester

Seljavalu võib tekkida juba raseduse alguses, kuigi kõht ei ole veel nähtavalt kasvanud.

Seda võivad mõjutada:

• hormonaalsed muutused;
• väsimus;
• tavapärasest väiksem liikumine;
• iiveldus;
• pikem voodis või diivanil puhkamine;
• olemasolev seljaprobleem;
• menstruatsioonivalule sarnane alakõhu- ja seljatunne.

Raseduse alguses tekkinud tugeva ühepoolse alakõhu- või vaagnavalu, verejooksu, õlavalu, minestustunde või väga halva enesetunde korral tuleb kiiresti abi küsida.

Raseduse esimeste kuude tavapäraste muutuste kohta leiad põhjalikuma ülevaate artiklist raseduse esimene trimester.

Teine trimester

Teisel trimestril suureneb emakas ja keha raskuskese hakkab märgatavamalt muutuma. Sel ajal võivad esmakordselt tekkida:

• alaseljavalu;
• häbemeluu valu;
• puusavalu;
• ristluu piirkonna valu;
• ebamugavus pikemal kõndimisel;
• valu voodis pööramisel;
• alakõhu külgede venitustunne.

Alakõhu külgedel tekkiv lühiajaline teravam valu võib olla seotud emakat toetavate sidemete venimisega. Tugevat, püsivat või järjest süvenevat valu ei tohiks siiski automaatselt sidemevaluks pidada.

Kolmas trimester

Kolmandal trimestril võivad selja- ja vaagnapiirkonna vaevused suureneda, sest kõht on suurem ning igapäevased liigutused nõuavad rohkem pingutust.

Sageneda võivad:

• alaselja väsimine;
• häbemeluu valu;
• raskused voodis pööramisel;
• ebamugavus pikemal kõndimisel;
• survetunne vaagnas;
• jalakrambid;
• unehäired;
• vajadus sagedamini puhata.

Raseduse lõpus tuleb eristada lihas- ja liigesevalu sünnitustegevusest. Regulaarsed, järjest tugevnevad valud, kõhu korduv kõvastumine, lootevee sarnane leke või veritsus vajavad sünnitusosakonnaga ühenduse võtmist.

Raseduse lõpu muutusi ja sünnituse võimalikke tunnuseid käsitleb põhjalikumalt artikkel raseduse kolmas trimester.

Kas selja- ja vaagnavalu võib ennetada?

Kõiki valusid ei ole võimalik täielikult ennetada. Riski ja sümptomite tugevust võib siiski vähendada, kui:

• säilitad enesetundele sobiva liikumise;
• väldid väga järsku koormuse suurendamist;
• tugevdad enne rasedust ja raseduse ajal sobival viisil kere-, puusa- ja tuharalihaseid;
• vahetad päeva jooksul regulaarselt asendit;
• väldid raskete esemete tõstmist;
• kasutad tõstmisel jalgade jõudu;
• kannad mugavaid ja stabiilseid jalanõusid;
• jaotad kandami mõlema kehapoole vahel;
• küsid esimeste püsivate sümptomite korral varakult füsioterapeudi nõu.

Täielik voodirežiim ei ole tavalise selja- ega vaagnavalu puhul enamasti parim lahendus. Liiga vähene liikumine võib vähendada lihasjõudu ja muuta tavapäraste tegevuste juurde naasmise raskemaks. Samas ei pea valu trotsides jätkama kõiki varasemaid tegevusi.

Eesmärk on leida tasakaal liikumise, koormuse vähendamise ja taastumise vahel.

Kuidas selja- ja vaagnavalu kodus leevendada?

Vaheta sageli asendit

Pikalt istumine, seismine või lamamine võib valu suurendada.

Proovi:

• tõusta istumast vähemalt regulaarselt püsti;
• teha lühikesi liikumispause;
• vältida pikka järjestikust koristamist;
• jaotada kodutööd väiksemateks osadeks;
• puhata enne, kui valu muutub väga tugevaks;
• kasutada istudes seljatuge;
• toetada jalad kindlalt põrandale.

Ühte täiuslikku istumis- või seismisasendit ei ole. Sageli on kõige kasulikum asendite vahetamine.

Kohanda kõndimist

Vaagnavalu korral võivad pikad sammud ja kiire kõndimine sümptomeid suurendada.

Proovi:

• lühemaid samme;
• rahulikumat tempot;
• lühemaid jalutuskäike;
• tasast kõnnipinda;
• puhkehetki enne valu ägenemist;
• vältida väga raskete kottidega kõndimist.

Kui jalutuskäigu järel püsib valu mitu tundi või on järgmisel päeval oluliselt tugevam, võis koormus olla liiga suur.

Väldi pikalt ühel jalal seismist

Ühel jalal seismine koormab vaagnat ebaühtlaselt.

Istu võimaluse korral, kui:

• paned jalga pükse;
• tõmbad jalga sokke;
• paned jalga jalanõusid;
• kuivatad pärast pesemist jalgu;
• raseerid jalgu.

Treppidel liigu rahulikult. Kui trepist käimine põhjustab tugevat valu, aruta sobivat liikumisviisi füsioterapeudiga.

Hoia raskus keha lähedal

Tõstmisel:

1. astu esemele võimalikult lähedale;
2. hoia jalad stabiilselt;
3. painuta põlvi ja puusi;
4. hoia ese keha lähedal;
5. tõuse jalgade jõul;
6. ära pööra ülakeha samal ajal järsult küljele.

Väldi võimaluse korral:

• raske pesukorvi kandmist;
• täis ostukotte ühes käes;
• mööbli liigutamist;
• suure lapse pikalt ühel puusal kandmist;
• raskuse tõstmist põrandalt ette sirutatud kätega.

Kasuta soojust ettevaatlikult

Mõõdukas soojus võib aidata lihaspinget vähendada.

Võid proovida:

• sooja dušši;
• sooja, mitte tulist vanni;
• riidesse mähitud soojakotti alaseljal;
• sooja kompressi lühikese aja jooksul.

Väldi väga kuuma soojakotti otse nahal või kõhul. Kui piirkond muutub punaseks, tekib halb enesetunne või kuumus suurendab valu, lõpeta selle kasutamine.

Proovi õrna massaaži

Õrn massaaž võib aidata vähendada alaselja, tuharate ja puusade ümbruse lihaspinget.

Massaaž ei tohiks:

• põhjustada teravat valu;
• avaldada kõhule tugevat survet;
• jätta piirkonda valulikuks;
• asendada meditsiinilist hindamist tugeva või ebatavalise valu korral.

Rasedate massaaži puhul eelista vastava väljaõppega spetsialisti.

Milline magamisasend võib aidata?

Külili magamine võib olla kasvava kõhuga kõige mugavam.

Proovi:

• asetada padi põlvede ja pahkluude vahele;
• hoida põlved kergelt kõverdatuna;
• toetada kõhtu väikese padjaga;
• asetada padi selja taha;
• hoida puusad enam-vähem ühel kõrgusel;
• pöörata voodis õlad ja puusad võimalikult koos.

Pikem nuudelpadi võib aidata toetada korraga kõhtu, põlvi ja selga. Padi ei ravi vaagnavöötmevalu, kuid võib muuta külili puhkamise mugavamaks.

Voodis pööramisel võib aidata järgmine võte:

1. kõverda põlved;
2. hoia põlved pööramise ajal lähestikku;
3. pinguta õrnalt alakõhtu;
4. pööra õlad ja puusad ühe liigutusena;
5. väldi ühe jala järsku ette viimist.

Voodist tõusmiseks keera esmalt küljele, vii jalad üle voodiserva ja lükka ennast käte abil istuma.

Kuidas autosse istuda ja sealt väljuda?

Vaagnavalu korral võib jalgade eraldi autosse tõstmine olla valulik.

Proovi:

1. seisa seljaga istme poole;
2. istu esmalt istmele;
3. hoia põlved võimalikult lähestikku;
4. pööra jalad ja keha koos autosse;
5. väljumisel tee sama vastupidises järjekorras.

Istmele asetatud sile kilekott võib pööramist lihtsustada, kuid eemalda see enne sõidu alustamist, et iste ei jääks libedaks.

Pikal autosõidul tee võimaluse korral liikumis- ja sirutuspause.

Millised jalanõud võivad olla sobivamad?

Eelista jalanõusid, mis:

• püsivad kindlalt jalas;
• on stabiilse tallaga;
• ei ole väga kõrge kontsaga;
• ei ole täiesti kulunud;
• ei sunni jalga ebaloomulikku asendisse;
• on lihtsasti jalga pandavad.

Väga pehmed või ebastabiilsed jalanõud ei sobi kõigile. Valik sõltub sinu jalgadest, liikumisviisist ja enesetundest.

Kas raseduse ajal võib selja- ja vaagnavalu korral treenida?

Tavapäraselt kulgeva raseduse korral on mõõdukas liikumine üldjuhul kasulik. Selja- või vaagnavalu korral tuleb treeningut kohandada sümptomite järgi.

Sobida võivad:

• lühikesed jalutuskäigud;
• ujumine;
• vees liikumine;
• rahulik velotrenažöör, kui istumine ei tekita valu;
• rasedatele kohandatud jooga;
• kerge jõutreening;
• hingamis- ja liikuvusharjutused;
• füsioterapeudi määratud kere- ja puusaharjutused.

Vaagnavöötmevalu korral ei pruugi sobida:

• hüpped;
• jooksmine;
• väga pikad sammud;
• sügavad väljaasted;
• ühe jala harjutused;
• jalgade tugevasti lahku viimine;
• rasked kükid;
• järsud suunamuutused;
• harjutused, mis põhjustavad teravat häbemeluu- või kubemevalu.

Harjutus ei pea olema täiesti aistinguvaba, kuid see ei tohiks põhjustada teravat valu ega jätta sümptomeid pikaks ajaks oluliselt tugevamaks.

Kui rasedust jälgiv tervishoiutöötaja on liikumist piiranud, järgi tema antud juhiseid.

Kas vaagnapõhjalihaste harjutused aitavad?

Vaagnapõhjalihaste hea koostöö hingamis-, kõhu-, selja- ja puusalihastega toetab vaagnapiirkonda. See ei tähenda siiski, et iga vaagnavalu korral tuleks teha võimalikult palju tugevaid vaagnapõhjalihaste pingutusi.

Mõnel inimesel võivad vaagnapõhjalihased olla nõrgad, teisel ülepinges või halvasti koordineeritud.

Seetõttu peab harjutusprogramm arvestama:

• valu asukohta;
• lihaste tööd;
• raseduse etappi;
• varasemat treenitust;
• liigeste liikuvust;
• uriinipidamatust;
• survetunnet vaagnas;
• sünnituseelseid vajadusi.

Kui harjutused suurendavad valu, survetunnet või urineerimisprobleeme, küsi vaagnapõhja füsioterapeudi nõu.

Millal pöörduda füsioterapeudi poole?

Füsioterapeudi poole tasub pöörduda varakult, kui:

• valu segab kõndimist;
• trepist liikumine on valulik;
• voodis pööramine häirib und;
• tööülesannete täitmine muutub raskeks;
• valu suureneb nädalate jooksul;
• pead valu tõttu järjest vähem liikuma;
• vajad nõu tugivöö või abivahendi kohta;
• varasema raseduse ajal oli tugev vaagnavalu;
• sa ei tea, millised harjutused sulle sobivad.

Füsioterapeut võib hinnata:

• kõnnimustrit;
• selja ja vaagna liikuvust;
• lihaste tööd;
• valulikke tegevusi;
• igapäevast koormust;
• tööasendeid;
• magamis- ja liikumisvõtteid;
• tugivahendi vajadust.

Ravi võib sisaldada individuaalseid harjutusi, koormuse kohandamist, manuaalseid võtteid ja igapäevategevuste muutmist.

Kas raseduse tugivöö aitab?

Vaagnat või kõhtu toetav vöö võib mõnel rasedal vähendada liikumisel tekkivat ebamugavust. Kõigile sama tüüpi vöö ei sobi.

Tugivöö:

• peab olema õiges suuruses;
• ei tohiks takistada hingamist;
• ei tohiks suruda kõhtu ebamugavalt;
• ei tohiks põhjustada tuimust;
• peab paiknema õigel kõrgusel;
• ei asenda sobivat liikumist ega lihaste tööd;
• võiks olla valitud füsioterapeudi või tervishoiutöötaja juhendamisel.

Tavaline sünnitusjärgne kõhuvöö, raseduspüksid ja meditsiiniline vaagnavöö ei ole sama otstarbega tooted.

Kas selja- ja vaagnavalu korral võib võtta valuvaigistit?

Raseduse ajal ei tasu valuvaigistit valida ainult varasema kogemuse põhjal.

Paratsetamooli sisaldavat ravimit võidakse raseduse ajal vajaduse korral kasutada, kuid sobiv annus ja kasutamise kestus tuleb üle kontrollida arsti, ämmaemanda või apteekriga.

Ära alusta omal käel:

• ibuprofeeni;
• diklofenakki;
• naprokseeni;
• aspiriini valuvaigistavas annuses;
• retseptiravimit;
• lihaslõõgastit;
• ravimtaimepreparaati;
• tugeva toimega salvi;
• teise inimese ravimit.

Mõni nahale määritav ravim võib samuti sisaldada raseduse ajal mittesobivat toimeainet. Kontrolli alati pakendi toimeainet, mitte ainult toote nimetust.

Rasedusaegsete ravimite ja muude võimalike riskide kohta saad lugeda artiklist mida raseduse ajal vältida.

Kas selja- ja vaagnavalu korral peab töölt koju jääma?

See sõltub valu tugevusest ja töö iseloomust.

Tööd võib olla vaja kohandada, kui see sisaldab:

• raskuste tõstmist;
• pikaajalist seismist;
• palju trepist liikumist;
• korduvat kummardamist;
• pikkade vahemaade kõndimist;
• ebamugavas asendis töötamist;
• pidevat autosõitu;
• füüsilist tööd ebatasasel pinnal.

Abiks võivad olla:

• sagedasemad lühikesed pausid;
• tööasendite vahetamine;
• raskuste vähendamine;
• tõstmisülesannete ümberjagamine;
• võimalus osa tööst istudes teha;
• kaugtöö;
• ergonoomilisem tool;
• jalatugi;
• ajutiselt lühem tööpäev.

Kui töö põhjustab iga päev tugeva valu ja taastumine võtab kaua aega, räägi töökorraldusest ämmaemanda, arsti ja tööandjaga.

Kas kõhukinnisus võib selja- ja vaagnavalu suurendada?

Kõhukinnisus, tugev pressimine ja kõhupuhitus võivad põhjustada alakõhus ja vaagnas täiendavat survet. See võib muuta olemasoleva vaagnavalu ebamugavamaks.

Kõhukinnisuse korral aitavad tavaliselt:

• kiudainete järkjärguline suurendamine;
• regulaarne veejoomine;
• enesetundele sobiv liikumine;
• roojamistungi mitte edasilükkamine;
• sobiv tualetiasend.

Põhjalikumad soovitused leiad artiklist kõhukinnisus raseduse ajal.

Kas selja- ja vaagnavalu kahjustab beebit?

Tavaline lihas- või vaagnavöötmevalu ei kahjusta üldjuhul beebit.

Valu võib aga mõjutada lapseootel naise:

• liikuvust;
• und;
• meeleolu;
• töövõimet;
• füüsilist aktiivsust;
• söögiisu;
• igapäevast toimetulekut.

Tugevat valu ei pea lihtsalt kannatama. Varajane hindamine ja sobiv ravi võivad aidata säilitada liikuvust kogu raseduse vältel.

Kui valu tõttu liigud tavapärasest vähem, jälgi jätkuvalt beebi tavapärast liikumismustrit. Loote liigutuste jälgimise kohta saad lugeda juhendist loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida.

Kas vaagnavöötmevalu takistab vaginaalset sünnitust?

Enamik vaagnavöötmevaluga naisi saab sünnitada vaginaalselt.

Sünnituse ajal tasub personalile rääkida:

• kus valu paikneb;
• kui palju saad jalgu mugavalt lahku viia;
• millised asendid põhjustavad valu;
• kas oled kasutanud tugivööd või liikumisabivahendit;
• milliseid soovitusi andis füsioterapeut.

Sobida võivad asendid, kus vaagen ja jalad on hästi toetatud, näiteks:

• külili;
• neljakäpukil;
• põlvitades;
• ettepoole toetudes;
• vees;
• ülakeha kõrgemal toetatud asendis.

Keisrilõige ei ole vajalik ainult vaagnavöötmevalu tõttu. Sünnitusviis otsustatakse tervikliku sünnitusabi vajaduse alusel.

Kas valu kaob pärast sünnitust?

Paljudel väheneb selja- ja vaagnavalu pärast sünnitust järk-järgult, kui rasedusaegne koormus väheneb.

Taastumine ei pruugi toimuda kohe. Esimestel nädalatel võivad piirkonda koormata:

• sünnitusest taastumine;
• beebi tõstmine;
• pikad toitmisasendid;
• vähene uni;
• turvahälli kandmine;
• kummardumine mähkimisel;
• beebi ühel kehapoolel hoidmine.

Kui valu pärast sünnitust püsib, suureneb või takistab beebi eest hoolitsemist, pöördu perearsti või füsioterapeudi poole.

Millal võtta ühendust ämmaemanda või arstiga?

Võta ühendust tervishoiutöötajaga, kui:

• valu kestab üle mõne päeva;
• valu süveneb järk-järgult;
• valu häirib und;
• kõndimine muutub raskeks;
• trepist liikumine on väga valulik;
• vajad igapäevaselt valuvaigistit;
• valu kiirgub jalga;
• jalas esineb surinat või tuimust;
• sul on varem olnud seljaoperatsioon või tõsine vigastus;
• valu algas pärast kukkumist;
• sa ei saa tavapäraseid tegevusi teha;
• vajad füsioteraapiat või tugivahendit.

Varane hindamine on oluline, sest väga tugevaks muutunud valu ja vähene liikuvus võivad vajada pikemat taastumist.

Millal tuleb kiiresti abi otsida?

Seljavalu või vaagnavalu vajab kiiret meditsiinilist hindamist, kui sellega kaasneb:

• tugev või järsku alanud valu;
• kiiresti süvenev valu;
• palavik;
• külmavärinad;
• valulik või põletav urineerimine;
• veri uriinis;
• valu küljes või roiete all;
• tupeverejooks;
• lootevee sarnane leke;
• regulaarsed valulikud emaka kokkutõmbed;
• enne 37. rasedusnädalat korduv lainetena selga või alakõhtu tekkiv valu;
• tugev alakõhuvalu;
• minestustunne;
• väga halb üldseisund;
• raseduse hilisemas järgus beebi liigutuste vähenemine;
• võimetus jalale toetuda.

Helista 112 või otsi viivitamata erakorralist abi, kui:

• kaotad tundlikkuse ühe või mõlema jala, tuharate või suguelundite piirkonnas;
• tekib uus põie või soole kontrolli kaotus;
• jalad muutuvad järsku nõrgaks;
• esineb rohke verejooks;
• tekib minestamine;
• valu algas pärast rasket kukkumist või liiklusõnnetust;
• esineb muu otsene oht elule või tervisele.

Praktiline seitsme sammu plaan

1. Hinda valu asukohta

Pane tähele:

• kas valu on alaseljas;
• kas valu paikneb häbemeluu piirkonnas;
• kas valu on ühel või mõlemal pool;
• kas valu kiirgub jalga;
• millised liigutused seda süvendavad;
• kas esineb tuimust või nõrkust.

2. Vähenda valu provotseerivaid tegevusi

Ära lõpeta kogu liikumist, kuid vähenda ajutiselt tegevusi, mis põhjustavad selgelt teravat valu.

Näiteks:

• tee lühemaid jalutuskäike;
• väldi raskeid kotte;
• istu riietumisel;
• vähenda treppidel käimist;
• jaota koristamine mitmele päevale.

3. Muuda magamisasendit

Proovi külili magamist, padi põlvede vahel ja vajaduse korral kõhu all.

Minibeebi.ee valikust leiad näiteks pehme nuud padja, mida saab kasutada külili puhkamise toetamiseks. Padi on mugavustoode ega asenda füsioteraapiat või meditsiinilist ravi.

4. Lisa mõõdukas liikumine

Vali tegevus, mis ei põhjusta teravat valu:

• lühike jalutuskäik;
• ujumine;
• rahulik liikuvusharjutus;
• füsioterapeudi määratud jõuharjutus.

5. Kohanda igapäevaseid liigutusi

Hoia põlved voodis pööramisel lähestikku, väldi ühel jalal seismist ning tõsta esemeid keha lähedalt.

6. Küsi spetsialisti abi

Kui valu häirib kõndimist, und või tööd, pöördu ämmaemanda, arsti või füsioterapeudi poole.

7. Kontrolli ohumärke

Palavik, urineerimisvalu, verejooks, regulaarsed kokkutõmbed, lootevee leke, tundlikkuse kadu või beebi liigutuste vähenemine vajavad kiiret hindamist.

Levinud eksiarvamused

„Selja- ja vaagnavalu peab raseduse ajal lihtsalt ära kannatama“

Ei. Valu on sage, kuid tugev liikuvust piirav valu vajab hindamist. Varajane füsioteraapia ja igapäevategevuste kohandamine võivad enesetunnet oluliselt parandada.

„Vaagnavalu tähendab, et vaagen läheb paigast“

Tavaliselt mitte. Valu võib olla väga tugev ka ilma vaagna liigeste kahjustuse või ohtliku nihkumiseta.

„Valu korral tuleb täielikult voodisse jääda“

Üldjuhul mitte. Pikk liikumatus võib vähendada lihasjõudu. Vajalik on koormuse kohandamine, mitte tingimata kogu liikumise lõpetamine.

„Mida rohkem venitada, seda parem“

Mitte alati. Väga sügavad venitused või jalgade tugevasti lahku viimine võivad vaagnavöötmevalu suurendada.

„Kõik tugivööd sobivad ühtemoodi“

Ei. Kõhtu toetav rasedusvöö, vaagnat stabiliseeriv tugivöö ja sünnitusjärgne kõhuvöö on erineva otstarbega.

„Vaagnavöötmevalu tähendab kindlasti keisrilõiget“

Ei. Enamik vaagnavöötmevaluga naisi saab sünnitada vaginaalselt ning sünnitusasendeid saab kohandada.

Kokkuvõte

Seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal võivad tekkida keha raskuskeskme muutumise, kasvava kõhu, lihaste suurema koormuse, liigeste liikuvuse ja igapäevaste tegevuste koosmõjul.

Tavaline seljavalu paikneb sagedamini alaseljas ning võib suureneda pika istumise, seismise, kummardamise või tõstmise järel.

Vaagnavöötmevalule võivad viidata:

• häbemeluu valu;
• kubemevalu;
• puusa- või tuharavalu;
• valu trepist liikumisel;
• valu ühel jalal seismisel;
• valu voodis pööramisel;
• valu autosse istumisel;
• ebamugavus jalgade lahku viimisel.

Enesetunnet võivad parandada:

• asendite regulaarne vahetamine;
• lühemad liikumisperioodid;
• valu suurendavate tegevuste kohandamine;
• istudes riietumine;
• stabiilsed jalanõud;
• padi põlvede vahel;
• raskuste vältimine;
• füsioterapeudi määratud harjutused;
• vajaduse korral õigesti valitud tugivöö;
• spetsialistiga kooskõlastatud valuvaigisti.

Palaviku, urineerimisvalu, tupeverejooksu, regulaarsete kokkutõmmete, lootevee lekke, beebi liigutuste vähenemise, jalgade nõrkuse või tundlikkuse kadumise korral tuleb kiiresti abi otsida.

Korduma kippuvad küsimused

Kas seljavalu on raseduse ajal normaalne?

Kerge või mõõdukas seljavalu on raseduse ajal sage. Tugevat, järjest süvenevat või igapäevast liikumist takistavat valu ei pea siiski lihtsalt taluma.

Millal seljavalu raseduse ajal algab?

Seljavalu võib tekkida juba esimesel trimestril, kuid muutub sageli märgatavamaks teisel ja kolmandal trimestril, kui kõht kasvab ja keha raskuskese muutub.

Kuidas ära tunda rasedusaegset vaagnavöötmevalu?

Sellele võib viidata valu häbemeluu, kubeme, puusade, tuharate või ristluu piirkonnas, mis suureneb kõndimisel, treppidel, ühel jalal seismisel või voodis pööramisel.

Kas vaagnavalu võib tunda reites?

Jah. Valu võib levida kubemesse, reite sisekülgedele või reite ette ja taha.

Kas vaagnavalu on beebile ohtlik?

Tavaline vaagnavöötmevalu beebit üldjuhul ei kahjusta. See võib aga oluliselt mõjutada ema liikuvust ja elukvaliteeti.

Kas raseduse ajal võib seljavalu korral massaaži teha?

Õrn rasedatele sobiv massaaž võib aidata lihaspinget vähendada. Tugeva, järsu või muude sümptomitega kaasneva valu põhjus tuleb enne üle kontrollida.

Kas soojakotti võib kasutada?

Mõõdukat soojust võib kasutada alaseljal või puusapiirkonnas lühikese aja jooksul. Väldi väga kuuma soojakotti, otsest nahakontakti ja kõhu tugevat kuumutamist.

Kas raseduse ajal võib seljavalu korral trenni teha?

Tavapäraselt kulgeva raseduse korral võib enesetundele sobiv liikumine olla kasulik. Väldi harjutusi, mis põhjustavad teravat valu või jätavad sümptomid pikaks ajaks tugevamaks.

Kas kõndimine aitab vaagnavalu korral?

Lühike rahulik kõndimine võib aidata liikuvust säilitada. Liiga pikk jalutuskäik, kiire tempo või pikad sammud võivad vaagnavöötmevalu hoopis süvendada.

Kas tugivöö aitab?

Mõnel aitab õigesti valitud vaagna- või rasedustugivöö valu vähendada. Sobiva mudeli ja kandmisviisi võiks üle kontrollida füsioterapeudiga.

Millal pöörduda füsioterapeudi poole?

Pöördu siis, kui valu häirib kõndimist, trepist liikumist, voodis pööramist, magamist või töö tegemist. Abi ei pea ootama seni, kuni valu muutub väljakannatamatuks.

Kas vaagnavöötmevaluga saab sünnitada loomulikult?

Enamasti jah. Sünnituse ajal saab kasutada asendeid, mis ei vii jalgu valusalt laiali ning toetavad vaagnat ja puusi.

Kas seljavalu võib olla enneaegse sünnituse tunnus?

Mõnikord võib korduv lainetena tekkiv selja- või alakõhuvalu koos emaka kokkutõmmete, survetunde, veritsuse või lootevee lekkega viidata sünnitustegevusele. Enne 37. rasedusnädalat vajavad sellised sümptomid kiiret hindamist.

Millal on seljavalu ohtlik?

Kiiret abi vajavad tugev või järsku süvenev valu, palavik, urineerimisvalu, verejooks, regulaarsed kokkutõmbed, lootevee leke, tundlikkuse kadu, jalgade nõrkus või põie ja soole kontrolli häire.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud
• Raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine
• Raseduse esimene trimester: sümptomid, uuringud ja praktilised soovitused
• Raseduse tunnused nädalate kaupa: 1.–13. nädal
• Kõhukinnisus raseduse ajal: mida süüa ja millal abi küsida?
• Kõrvetised raseduse ajal: põhjused ja leevendamine
• Rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?
• Millal hakkab rase beebi liigutusi tundma?
• Loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?
• Mida raseduse ajal vältida?
• Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Minibeebi.ee tooted ei asenda selja- või vaagnavalu meditsiinilist hindamist, füsioteraapiat ega ravi. Mugavamaks puhkamiseks ja raseduse järgseks perioodiks leiad:

• nuudelpadjad külili puhkamise toetamiseks;
• pehme nuud padja;
• emale mõeldud tooted;
• beebitarbed sünnituseks ja beebi tulekuks valmistumiseks.