D-vitamiin on üks väheseid toitaineid, mida beebile soovitatakse Eestis regulaarselt toidulisandina anda juba esimestest elunädalatest. Selle peamine ülesanne on aidata organismil kasutada kaltsiumi ja fosforit ning toetada lapse luustiku normaalset kasvu ja arengut.

Eestis kehtiva riikliku toitumissoovituse järgi tuleb lapsele anda alates 2. elunädalast kuni 2. eluaasta lõpuni iga päev 10 mikrogrammi ehk 400 IU D3-vitamiini.

Soovitatud on õlilahuseline preparaat, mis sisaldab D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli.

Kõige olulisemad põhimõtted on seega lihtsad:

• D-vitamiiniga alustatakse beebi 2. elunädalal;
• tavapärane ennetav päevane annus on 10 µg;
• 10 µg võrdub 400 IU-ga;
• D-vitamiini antakse iga päev;
• seda jätkatakse kuni lapse 2. eluaasta lõpuni;
• preparaadiks eelistatakse D3-vitamiini õlilahust;
• annust tuleb määrata toimeaine koguse, mitte lihtsalt tilkade arvu järgi;
• erinevatel toodetel võib ühes tilgas olla erinev D-vitamiini kogus.

Viimane punkt on eriti oluline. Ühe tootja puhul võib 400 IU sisalduda ühes tilgas, teise puhul võib vajaliku annuse saamiseks olla vaja teistsugust tilkade arvu. Seetõttu tuleb alati lugeda konkreetse preparaadi pakendit ja kasutusjuhendit.

Kiire ülevaade

Küsimus	Vastus
Millal D-vitamiiniga alustada?	2. elunädalast
Kui palju anda?	10 µg ehk 400 IU päevas
Kui kaua anda?	Kuni 2. eluaasta lõpuni
Kas anda iga päev?	Jah
Kas anda ka suvel?	Jah, soovitus hõlmab kogu perioodi
Millist vormi eelistada?	Õlilahuseline D3-vitamiin
Kas rinnapiimatoidul beebi vajab D-vitamiini?	Jah
Kas piimasegu saav laps vajab D-vitamiini?	Eesti üldsoovitus kehtib lastele 2. elunädalast 2. eluaasta lõpuni; erivajaduse korral järgi arsti juhist
Kas võib anda rohkem kui 400 IU?	Mitte omal algatusel
Mis teha, kui annus jäi vahele?	Ära anna järgmisel korral topeltannust
Mis teha vale või liiga suure annuse korral?	Küsi nõu mürgistusinfoliinilt 16662

Miks vajab beebi D-vitamiini?

D-vitamiin aitab organismil kaltsiumi ja fosforit kasutada. Need mineraalained on lapse kasvava luustiku ja hammaste arenguks olulised.

Piisav D-vitamiini saamine toetab:

• luude normaalset kasvu;
• luude mineraliseerumist;
• kaltsiumi normaalset omastamist;
• fosfori normaalset kasutamist;
• lihaste normaalset talitlust;
• immuunsüsteemi normaalset talitlust.

Imikueas toimub väga kiire kasv. Esimese eluaasta jooksul kasvab laps pikkuses märkimisväärselt ning luustik peab selle arenguga kaasa tulema.

Tõsine ja pikaajaline D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti.

Mis on rahhiit?

Rahhiit on kasvava lapse luustiku mineraliseerumise häire, mille üks tuntumaid põhjuseid on raske D-vitamiini puudus.

D-vitamiini vähesuse korral ei saa organism kaltsiumi ja fosforit optimaalselt kasutada ning kasvavad luud võivad muutuda liiga pehmeks.

Raske puuduse korral võivad aja jooksul tekkida näiteks:

• luude pehmenemine;
• kasvu aeglustumine;
• lihasnõrkus;
• luustiku deformatsioonid;
• jalgade kõverdumine;
• randmete või pahkluude piirkonna laienemine;
• motoorse arengu aeglustumine;
• väga raske puuduse korral kaltsiumitaseme langusega seotud krambid.

Rahhiidi ennetamine ongi üks peamisi põhjuseid, miks D-vitamiini soovitatakse beebidele regulaarselt anda.

Tervele beebile ei ole vaja puuduse sümptomeid ootama jääda – D-vitamiini antakse ennetavalt.

Millal D-vitamiiniga alustada?

Eesti riikliku soovituse järgi alustatakse D-vitamiini andmist beebi 2. elunädalast.

Praktiliselt tähendab see, et D-vitamiini ei pea hakkama andma kohe sünnitusmajas esimesel elupäeval, kuid see muutub kiiresti lapse igapäevase hooldusrutiini osaks.

Hea viis unustamise vältimiseks on siduda D-vitamiin mõne kindla igapäevase tegevusega:

• hommikuse toitmisega;
• esimese mähkmevahetusega;
• hommikuse näopesuga;
• mõne teise alati toimuva rutiiniga.

Kui vastsündinu toitmise sagedus tekitab küsimusi, vaata ka juhendit kui tihti vastsündinut toita?.

Kui palju D-vitamiini beebile anda?

Tavapärane ennetav annus Eestis on:

10 µg D3-vitamiini päevas = 400 IU päevas.

Oluline ühikute teisendus:

1 µg D-vitamiini = 40 IU

Seega:

• 5 µg = 200 IU;
• 10 µg = 400 IU;
• 25 µg = 1000 IU.

Beebile sobivat päevast annust ei tohiks määrata pelgalt selle järgi, et „sõbranna annab ühe tilga“ või „eelmisel pudelil oli üks tilk“.

Kontrolli alati pakendilt:

• mitu mikrogrammi sisaldab üks tilk;
• mitu IU-d sisaldab üks tilk;
• millisest vanusest on preparaat lubatud;
• milline on tootja soovitatud päevane annus.

Miks ei saa lihtsalt öelda „üks tilk päevas“?

Sest D-vitamiini preparaatide kontsentratsioonid erinevad.

Näiteks võib üks toode sisaldada ühes tilgas 400 IU, kuid teine toode võib olla märgatavalt kontsentreeritum.

Kõige turvalisem küsimus ei ole:

„Mitu tilka anda?“

vaid:

„Mitu IU-d või mikrogrammi D-vitamiini selles tilkade koguses on?“

Beebi tavapärane Eesti ennetav annus on 400 IU ehk 10 µg päevas.

Millist D-vitamiini beebile valida?

Eesti riiklikus soovituses peetakse silmas rasvlahustuvat ehk õlilahuselist preparaati, mis sisaldab D3-vitamiini.

D3-vitamiini nimetatakse ka:

kolekaltsiferooliks.

Apteegis võib näha väga erinevaid tooteid:

• õlilahused;
• tilgad;
• spreid;
• D-vitamiini sisaldavad multivitamiinid;
• D-vitamiini ja teiste ainete kombinatsioonid.

Beebi puhul on lihtsa koostisega ja õigesti doseeritavat preparaati tavaliselt kõige lihtsam kasutada.

Valides kontrolli:

1. kas toode sobib beebi vanusele;
2. kas see sisaldab D3-vitamiini;
3. kui palju D-vitamiini sisaldab üks tilk;
4. milline on soovitatud päevane annus;
5. millised muud koostisosad tootes on;
6. kuidas toodet säilitada;
7. kui kaua preparaat pärast avamist säilib.

D2 või D3 – mis vahe on?

D-vitamiinil on kaks tuntumat vormi:

• D2 ehk ergokaltsiferool;
• D3 ehk kolekaltsiferool.

Eesti imikute soovituses on nimetatud D3-vitamiini sisaldavat õlilahuselist preparaati.

Seetõttu tasub beebile toodet ostes pakendilt otsida nimetust:

vitamiin D3 / kolekaltsiferool / cholecalciferol.

Kas rinnapiimatoidul beebi vajab D-vitamiini?

Jah.

Rinnapiim on beebi jaoks väga väärtuslik toit, kuid D-vitamiini sisaldus ei pruugi katta lapse vajadust.

Seetõttu ei tähenda:

• ainult rinnapiimaga toitmine;
• ema enda D-vitamiini võtmine;
• tervislik ema toitumine

automaatselt seda, et beebi D-vitamiini lisandit enam ei vaja.

Eesti soovituse järgi antakse beebile D-vitamiini 2. elunädalast alates.

D-vitamiini lisand ei vähenda rinnapiima väärtust ega tähenda, et rinnapiimas oleks midagi „valesti“. D-vitamiin on lihtsalt üks väheseid toitaineid, mille puhul kasutatakse imikueas ennetavat lisandit.

Kui ema võtab D-vitamiini, kas beebile peab seda ikka andma?

Tavapärase ema D-vitamiini annuse korral küll.

D-vitamiin jõuab rinnapiima, kuid tavalise ema toidulisandi kasutamine ei ole Eesti soovitustes beebile antava 400 IU päevase annuse asendus.

On uuritud ka väga suuri emale antavaid D-vitamiini annuseid, mille eesmärk on tõsta rinnapiima D-vitamiini sisaldust, kuid seda ei tohiks hakata iseseisvalt kasutama beebi tavapärase D-vitamiini asemel.

Kui emale või lapsele on arst määranud tavapärasest erineva raviskeemi, tuleb järgida arsti juhiseid.

Kas piimasegu saav beebi vajab D-vitamiini?

Imiku piimasegud sisaldavad lisatud vitamiine, sealhulgas D-vitamiini.

Riikide soovitused piimasegu saavate laste kohta erinevad. Mõnes riigis sõltub lisandi vajadus sellest, kui palju rikastatud piimasegu laps ööpäevas joob.

Eesti kehtiv riiklik soovitus sõnastab aga D-vitamiini soovituse kõigile lastele 2. elunädalast kuni 2. eluaasta lõpuni: 10 µg ehk 400 IU päevas.

Seetõttu tasub Eestis lähtuda sellest soovitusest, kui lapse arst ei ole andnud teistsugust juhist.

Kui laps:

• saab meditsiinilist eripiimasegu;
• sündis enneaegsena;
• saab teisi vitamiinipreparaate;
• põeb kroonilist haigust;
• talle on määratud individuaalne vitamiinravi,

tuleb kogu D-vitamiini kogus üle vaadata koos arstiga.

Piimasegude erinevustest saad lugeda artiklist piimaasendaja valimine: kuidas valida beebile sobiv imiku piimasegu?.

Kas D-vitamiini peab andma ka suvel?

Jah.

Eestis soovitatakse lapsele 2. elunädalast kuni 2. eluaasta lõpuni D-vitamiini iga päev, mitte ainult sügisel ja talvel.

Beebi D-vitamiini vajadust ei tasu lahendada lapse tahtliku päikese käes hoidmisega.

Imiku nahk on päikesekiirguse suhtes tundlik ning päikesepõletust tuleb vältida.

Seega ei ole mõistlik mõelda:

„Täna olime kolm tundi õues, järelikult jätan D-vitamiini andmata.“

Jätka tavapärast päevast annust.

Kas päike annab beebile piisavalt D-vitamiini?

Inimese nahk suudab UVB-kiirguse toimel D-vitamiini sünteesida, kuid selle kogus sõltub väga paljudest teguritest:

• aastaajast;
• kellaajast;
• laiuskraadist;
• pilvisusest;
• naha pigmentatsioonist;
• riietusest;
• päikesekaitsevahenditest;
• õues viibimise kestusest.

Beebi puhul on esmatähtis naha kaitsmine liigse UV-kiirguse ja päikesepõletuse eest.

Seetõttu ei kasutata beebi päevitama panemist D-vitamiini saamise meetodina.

Kas lisatoitu saav beebi vajab D-vitamiini?

Jah.

Pärast umbes kuue kuu vanust hakkab lapse menüüsse lisanduma järjest rohkem tavatoitu.

D-vitamiini sisaldavad näiteks:

• rasvane kala;
• munakollane;
• D-vitamiiniga rikastatud tooted.

Kuid beebi söödavad kogused on väikesed ning toit ei asenda selles vanuses Eesti soovitatud D-vitamiini lisandit.

D-vitamiini jätkatakse iga päev kuni 2. eluaasta lõpuni.

Lisatoidu alustamise kohta loe artiklist lisatoit beebile: millal ja kuidas alustada?.

Kuidas D-vitamiini beebile anda?

Järgi alati konkreetse preparaadi kasutusjuhendit.

Sõltuvalt tootest saab tilga tavaliselt anda:

• otse lapse suhu;
• väikesele lusikale;
• väikese koguse toidu sisse, kui lapse vanus seda võimaldab.

Kõige olulisem on olla kindel, et laps sai kogu vajaliku annuse.

Kas D-vitamiini võib panna lutipudelisse?

Kui vitamiin panna terve pudelitäie piima sisse ja laps kogu pudelit ära ei joo, ei ole võimalik teada, kui palju D-vitamiini ta tegelikult sai.

Seetõttu on praktilisem anda D-vitamiin:

• otse vastavalt preparaadi juhendile;
• või väga väikese koguse toidu või vedelikuga, mille laps kindlasti ära saab.

Ära lisa omal algatusel vitamiine terve päeva piimasegu kogusesse.

Kas D-vitamiini võib anda tühja kõhuga?

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ning õlilahuselise preparaadi puhul on toimeaine juba rasvkeskkonnas.

Terve beebi puhul ei ole tavaliselt vaja D-vitamiini manustamise ümber keerulist söögigraafikut luua.

Kõige olulisem on:

• anda õige annus;
• anda seda regulaarselt;
• kasutada toodet õigesti.

Kui konkreetse preparaadi infolehel on manustamise kohta teistsugune juhis, järgi seda.

Kas D-vitamiini võib anda õhtul?

Jah.

Pole vaja otsida ühte kindlat „parimat kellaaega“.

D-vitamiini võib siduda:

• hommikuse;
• lõunase;
• või õhtuse

rutiiniga.

Praktiliselt on parim aeg see, mil vanem seda kõige kindlamalt iga päev mäletab.

Mis teha, kui D-vitamiin jäi ühel päeval andmata?

Üks vahele jäänud annus ei tähenda, et järgmisel päeval tuleb anda topeltkogus.

Kui päevane annus jäi vahele:

• jätka järgmisel päeval tavapärase annusega;
• ära anna kahte annust korraga.

D-vitamiin on rasvlahustuv ning üks juhuslikult vahele jäänud päev ei põhjusta tervele lapsele järsku D-vitamiini puudust.

Mis teha, kui ma ei mäleta, kas andsin täna D-vitamiini?

Kui sa tõesti ei mäleta, kas annus sai juba antud, ei ole mõistlik lihtsalt igaks juhuks uut täisannust anda.

Jätka järgmisel päeval tavapärase skeemiga.

Unustamise vältimiseks võib kasutada:

• telefoni meeldetuletust;
• linnukest kalendris;
• ravimipäevikut;
• kindlat hommikurutiini.

Kas D-vitamiini saab liiga palju anda?

Jah.

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ning organism suudab seda talletada. Seetõttu võib pikaajaline liiga suur annus põhjustada mürgistuse.

D-vitamiini puhul ei kehti põhimõte:

„Mida rohkem, seda parem.“

Beebile ei tohiks anda tavapärasest suuremat annust:

• internetisoovituse;
• sõbra soovituse;
• sotsiaalmeedia video;
• täiskasvanu vereanalüüsi;
• põhjamaise kliima

põhjal.

Suuremaid ravidoose kasutatakse ainult meditsiinilise näidustuse korral ja tervishoiutöötaja juhendamisel.

Miks juhtub D-vitamiiniga doseerimisvigu?

Üks sagedasemaid põhjuseid on preparaadi vahetamine.

Vanem on harjunud:

„üks tilk päevas“

ning ostab uue pudeli, kus D-vitamiini sisaldus tilga kohta on teistsugune.

Seetõttu tee iga uue pudeli puhul uuesti kontroll:

1. Mis on toimeaine?

D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool.

2. Kui palju sisaldab üks tilk?

Vaata väärtust µg või IU.

3. Kui palju peab beebi päevas saama?

Tavapäraselt 10 µg ehk 400 IU.

4. Mitu tilka annab selle annuse?

See sõltub konkreetsest tootest.

Ära anna korraga mitut D-vitamiini sisaldavat toodet

D-vitamiini võib sisaldada rohkem kui ühes kodus kasutatavas preparaadis.

Näiteks:

• D-vitamiini tilgad;
• multivitamiin;
• kalamaksaõli;
• mõni kombineeritud toidulisand.

Kui neid kasutatakse korraga, võib D-vitamiini päevane kogus märkamatult liiga suureks muutuda.

Loe kõikide toodete etikette.

Ära anna beebile korraga mitut vitamiinipreparaati ilma selge põhjuseta.

Kalamaksaõli ei ole sama mis tavalised D-vitamiini tilgad

Kalamaksaõli võib sisaldada:

• D-vitamiini;
• A-vitamiini;
• oomega-3-rasvhappeid.

Seetõttu ei saa kalamaksaõli annust käsitleda lihtsalt D-vitamiini tilkadega samamoodi.

Liigne A-vitamiini saamine võib samuti olla kahjulik.

Beebi tavapärase D-vitamiini lisandina eelista lihtsat ja selgelt doseeritavat beebile sobivat preparaati.

Mis juhtub D-vitamiini üleannustamisel?

Liiga suur D-vitamiini kogus võib tõsta veres kaltsiumisisalduse liiga kõrgeks.

Seda nimetatakse hüperkaltseemiaks.

Võimalikud sümptomid võivad olla:

• halb söögiisu;
• iiveldus;
• oksendamine;
• kõhukinnisus;
• tavapärasest suurem janu;
• sage urineerimine;
• vedelikupuudus;
• nõrkus;
• ebatavaline väsimus või unisus.

Väga raske ja pikaajaline üleannustamine võib kahjustada neere ja teisi organeid.

D-vitamiini mürgistus tekib enamasti toidulisandi liiga suurest kasutamisest, mitte tavapärasest toidust või päikesevalgusest.

Mida teha, kui andsin kogemata liiga palju D-vitamiini?

Kui andsid lapsele:

• vale arvu tilku;
• palju suurema annuse;
• teadmata kontsentratsiooniga toodet;
• täiskasvanutele mõeldud kõrge kontsentratsiooniga preparaati,

ära hakka internetis annust oletama.

Pane valmis:

• lapse vanus;
• lapse kehakaal;
• toote nimi;
• pakend;
• toimeaine kontsentratsioon;
• antud tilkade või milliliitrite kogus;
• manustamise kellaaeg.

Seejärel helista mürgistusinfoliinile 16662.

Kui laps on teadvuseta, saab krambihoo, hingab raskelt või tema seisund on muul viisil eluohtlik, helista 112.

D-vitamiini pudel võib põhjustada ka teistsuguse mürgistuse

D-vitamiini preparaadid on sageli väikestes tilgapudelites.

Kodudes võivad samasugustes pudelites olla ka:

• eeterlikud õlid;
• silmatilgad;
• kõrvatilgad;
• tinktuurid;
• nikotiinivedelikud;
• teised ravimid.

Väsinud vanem võib kogemata haarata vale pudeli.

Seetõttu:

• hoia D-vitamiini kindlas kohas;
• ära hoia seda koos teiste sarnaste pudelitega;
• kontrolli etiketti enne iga manustamist;
• pane pudel kohe pärast kasutamist tagasi;
• hoia kõik ravimid ja toidulisandid lapse käeulatusest eemal.

Kas D-vitamiin võib põhjustada gaase?

Mõni lapsevanem seostab D-vitamiini alustamist:

• gaaside;
• kõhuvalu;
• rahutuse;
• kõhukinnisuse;
• kõhulahtisusega.

Alati ei ole võimalik kindlaks teha, kas põhjus on D-vitamiinis või langeb preparaadiga alustamine kokku ajaga, mil beebi seedimine niigi kiiresti areneb.

Kui sümptomid tekivad iga kord pärast konkreetse preparaadi andmist, võib arutada apteekri või perearstiga teise sobiva koostisega D3-preparaadi proovimist.

Ära jäta D-vitamiini pikemaks ajaks täielikult ära ilma tervishoiutöötajaga nõu pidamata.

Beebi gaaside kohta loe artiklist beebi gaasivalud: põhjused ja turvalised leevendusvõtted.

Kas D-vitamiin võib põhjustada kõhukinnisust?

Tavapärane ennetav D-vitamiini annus ei peaks tervel lapsel põhjustama pikaajalist tugevat kõhukinnisust.

Kui probleem algab uue preparaadi kasutamisel, võib küsimus olla:

• juhuslikus kokkulangevuses;
• preparaadi mõnes abiaines;
• lapse toitumise muutuses;
• lisatoidu alustamises;
• liiga väikeses vedelikukoguses;
• mõnes muus seedimisprobleemis.

Püsiva kõhukinnisuse korral vaata juhendit beebi kõhukinnisus: tunnused, põhjused ja turvalised leevendusvõtted.

Kas D-vitamiin võib põhjustada oksendamist?

Tavapärane D-vitamiini annus ei tohiks põhjustada korduvat tugevat oksendamist.

Kui beebi oksendab:

• korduvalt;
• iga toitmise järel;
• purskkaevuna;
• roheliselt;
• veriselt,

ei tohiks seda lihtsalt D-vitamiini kõrvaltoimeks pidada.

Sellised sümptomid vajavad eraldi hindamist.

Loe ka beebi oksendamine: millal on see normaalne ja millal ohtlik?.

Kas D-vitamiini puudust saab vereanalüüsiga kontrollida?

D-vitamiini seisundit hinnatakse veres tavaliselt 25-hüdroksü-D-vitamiini ehk 25(OH)D järgi.

Tervele, hästi kasvavale beebile, kes saab korrektselt ennetavat D-vitamiini annust, ei ole tavaliselt vaja rutiinselt D-vitamiini vereanalüüsi teha.

Analüüsi võib vaja minna, kui arst kahtlustab:

• D-vitamiini puudust;
• rahhiiti;
• toitainete imendumishäiret;
• kroonilist maksa- või neeruhaigust;
• muud D-vitamiini ainevahetust mõjutavat haigust.

Analüüsi vajaduse ja tulemuse tõlgendamise otsustab arst.

Kas enneaegne beebi vajab sama annust?

Enneaegselt sündinud lapse toitainete vajadused võivad erineda ajalise beebi vajadustest.

Enneaegsele lapsele võivad olla määratud:

• D-vitamiin;
• raud;
• teised vitamiinid ja mineraalained;
• spetsiaalne piimasegu või rinnapiima rikastaja.

Sellisel juhul ei tohiks tavapärast 400 IU juhendit automaatselt olemasolevale skeemile lisada.

Järgi neonatoloogi, lastearsti või perearsti koostatud raviplaani.

Millal võib arst määrata suurema D-vitamiini annuse?

Tavapärasest suuremat annust võib vaja minna näiteks diagnoositud D-vitamiini puuduse või teatud haiguste korral.

See on raviannus, mitte tavaline ennetav annus.

Raviannus:

• võib olla palju suurem kui 400 IU;
• võib olla määratud kindlaks ajaks;
• võib vajada vereanalüüse;
• võib vajada kaltsiumitaseme jälgimist.

Ära kasuta teise lapse raviskeemi enda beebil.

Kas D-vitamiin tugevdab beebi immuunsust?

D-vitamiin osaleb immuunsüsteemi normaalses talitluses, kuid see ei tähenda, et suurem D-vitamiini annus muudaks lapse viiruste suhtes „immuunseks“.

D-vitamiini ei tohiks kasutada:

• nohu ravimiseks;
• gripi ravimiseks;
• palaviku langetamiseks;
• antibiootikumi asendamiseks;
• suure annusena haiguste ennetamiseks.

Eesmärk on tagada lapse normaalne D-vitamiini vajadus, mitte anda võimalikult palju.

Kas D-vitamiin aitab hammaste tulekule kaasa?

D-vitamiin osaleb luude ja hammaste normaalses arengus, kuid D-vitamiini suurema annuse andmine ei pane beebi hambaid kiiremini tulema ega leevenda hammaste tuleku valu.

Hammaste lõikumise kohta saad lugeda artiklist hammaste tulek beebil: sümptomid, leevendamine ja esimeste hammaste hooldus.

Millal D-vitamiini pudel välja vahetada?

Kontrolli alati:

• aegumiskuupäeva;
• avatud pudeli säilivusaega;
• säilitamistemperatuuri;
• kas toodet tuleb hoida valguse eest kaitstult;
• kas pudelit võib hoida külmkapis.

Ära kasuta preparaati, kui:

• säilivusaeg on möödas;
• pudel on olnud valedes tingimustes;
• sisu välimus või lõhn on ootamatult muutunud;
• tilguti on kahjustatud;
• etikett ei ole enam loetav.

Praktiline D-vitamiini päevakava

Kõige lihtsam viis on muuta D-vitamiin automaatseks harjumuseks.

Näiteks:

07.30 – beebi ärkab
07.40 – esimene toitmine
08.00 – mähkmevahetus
08.05 – D-vitamiin 400 IU

Seejärel märgi telefonis või päevikus annus tehtuks.

Kui D-vitamiini annab kord üks vanem ja kord teine, võib ühine märkimissüsteem vältida topeltannust.

7 olulist reeglit D-vitamiini andmisel

1. Vaata IU-sid, mitte ainult tilkade arvu

Tilkade arv sõltub preparaadi kontsentratsioonist.

2. Anna beebile tavapäraselt 400 IU päevas

See vastab 10 µg D-vitamiinile.

3. Alusta 2. elunädalast

Ära oota lisatoidu alustamiseni.

4. Jätka ka suvel

Eesti soovitus kehtib kuni 2. eluaasta lõpuni.

5. Ära anna topeltannust ununenud päeva eest

Jätka järgmisel päeval tavapärase annusega.

6. Kontrolli kõiki teisi toidulisandeid

Veendu, et laps ei saa D-vitamiini mitmest preparaadist korraga.

7. Hoia pudelit teistest väikepudelitest eraldi

Nii vähendad vale aine manustamise ohtu.

Millal tuleb D-vitamiini küsimusega arstiga nõu pidada?

Võta perearsti või lastearstiga ühendust, kui:

• beebi sündis enneaegselt;
• lapse kasv ei ole ootuspärane;
• kahtlustatakse rahhiiti;
• lapsel on krooniline neeru- või maksahaigus;
• lapsel on toitainete imendumishäire;
• kasutatakse mitut vitamiinipreparaati;
• arst on varem määranud suurema D-vitamiini annuse;
• laps saab eritoitu;
• sa ei ole kindel sobivas annuses.

Kui beebi üldseisund on halb, loe ka juhendit beebi ohumärgid: millal pöörduda perearsti, EMO või 112 poole?.

Levinud vead D-vitamiini andmisel

„Kõik D-vitamiinid on ühe tugevusega“

Ei ole. Kontrolli iga uue pudeli kontsentratsiooni.

„Üks tilk tähendab alati 400 IU“

Ei tähenda.

„Suvel pole D-vitamiini vaja“

Eestis soovitatakse seda 2. elunädalast kuni 2. eluaasta lõpuni regulaarselt.

„Rinnapiimatoidul beebi saab ema D-vitamiinist piisavalt“

Tavapärase ema annuse puhul ei asenda see beebi enda soovitatud lisandit.

„Mida rohkem D-vitamiini, seda tugevamad luud“

Vale. Liigne D-vitamiin võib olla mürgine.

„Kui eile ununes, annan täna kaks korda rohkem“

Topeltannust ei ole vaja.

„Beebi oli päikese käes, jätan tänase annuse ära“

D-vitamiini annust ei kohandata igapäevase ilma või õues viibimise järgi.

„Kalamaksaõli ja D-vitamiini tilku võib koos anda“

Mõlemad võivad sisaldada D-vitamiini ning kalamaksaõli võib sisaldada ka palju A-vitamiini. Koguannus tuleb enne üle kontrollida.

Kokkuvõte

Eestis on D-vitamiini soovitus beebile väga konkreetne:

alates 2. elunädalast kuni 2. eluaasta lõpuni 10 µg ehk 400 IU D3-vitamiini päevas.

Olulised põhimõtted:

• anna D-vitamiini iga päev;
• jätka ka suvel;
• eelista beebile sobivat õlilahuselist D3-preparaati;
• vaata pakendilt alati IU või µg sisaldust;
• ära eelda, et üks tilk võrdub alati 400 IU-ga;
• ära anna mitut D-vitamiini sisaldavat toodet korraga;
• ära suurenda annust omal algatusel;
• unustatud annuse tõttu ära anna järgmisel päeval topeltkogust;
• vale või liiga suure annuse korral küsi nõu mürgistusinfoliinilt 16662.

Regulaarse väikese ennetava annuse eesmärk ei ole ravida haigust, vaid tagada kasvavale lapsele D-vitamiini kogus, mida tema luustiku normaalseks arenguks vaja on.

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju D-vitamiini peab beebile andma?

Eestis soovitatakse 10 µg ehk 400 IU D3-vitamiini päevas.

Millal D-vitamiini andmist alustada?

Beebi 2. elunädalast.

Kui kaua peab beebile D-vitamiini andma?

Eesti riikliku soovituse järgi kuni lapse 2. eluaasta lõpuni.

Kas D-vitamiini peab andma iga päev?

Jah.

Kas suvel peab beebile D-vitamiini andma?

Jah. Soovitus ei piirdu ainult talvekuudega.

Kas rinnapiimatoidul beebi vajab D-vitamiini?

Jah.

Kui ema võtab D-vitamiini, kas beebi vajab seda ikka?

Tavapärase ema D-vitamiini annuse korral jah.

Kas piimasegu saav beebi vajab D-vitamiini?

Eesti kehtiv üldsoovitus näeb 2. elunädalast kuni 2. eluaasta lõpuni ette 400 IU D3-vitamiini päevas. Erisegu või individuaalse raviplaani korral järgi arsti juhist.

Kas üks tilk D-vitamiini on 400 IU?

Mitte alati. Kontrolli konkreetse toote etiketti.

Mis vahe on 10 µg ja 400 IU?

Need tähendavad sama D-vitamiini kogust. Üks mikrogramm D-vitamiini võrdub 40 IU-ga.

Milline D-vitamiin beebile valida?

Eesti soovitus käsitleb õlilahuselist D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli.

Millal päeval D-vitamiini anda?

Kindlat vajalikku kellaaega ei ole. Vali aeg, mida on lihtne iga päev meeles pidada.

Kas D-vitamiini võib anda pudelisse?

Parem on vältida terve pudelitäie sisse panemist, sest kui laps kõike ära ei joo, ei tea sa saadud annust.

Mis teha, kui üks päev jäi vahele?

Jätka järgmisel päeval tavalise annusega. Ära anna topeltannust.

Mis teha, kui ma ei mäleta, kas D-vitamiin sai antud?

Kui sa pole kindel, ära anna igaks juhuks uut täisannust. Jätka järgmisel päeval tavapäraselt.

Kas D-vitamiini võib üle doseerida?

Jah. Pikaajaline liiga suur annus võib põhjustada mürgistust ja vere kaltsiumitaseme ohtlikku tõusu.

Mis teha, kui beebi sai kogemata liiga palju D-vitamiini?

Kontrolli toote kontsentratsiooni ja helista mürgistusinfoliinile 16662.

Kas D-vitamiin põhjustab gaase?

Tavapärane annus ei peaks tugevaid gaasivalusid põhjustama. Kui probleem kordub konkreetse preparaadiga, küsi teise preparaadi kohta apteekrilt või arstilt.

Kas D-vitamiini vereanalüüsi peab beebile tegema?

Tervele, hästi kasvavale ja tavapärast ennetavat annust saavale beebile ei ole seda üldjuhul rutiinselt vaja.

Kas enneaegne beebi vajab rohkem D-vitamiini?

Võib vajada teistsugust toitainete skeemi. Järgi neonatoloogi või lastearsti juhiseid.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Kui tihti vastsündinut toita?
• Piimaasendaja valimine: kuidas valida beebile sobiv imiku piimasegu?
• Lisatoit beebile: millal ja kuidas alustada?
• Beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid
• Beebi gaasivalud: põhjused ja leevendamine
• Beebi kõhukinnisus
• Beebi oksendamine: millal normaalne ja millal ohtlik?
• Beebi kõhulahtisus: põhjused ja vedelikupuudus
• Beebi ohumärgid: millal pöörduda arsti poole?
• Kõik beebi tervise ja ohutuse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Beebi igapäevase toitmise ja hoolduse lihtsustamiseks leiad Minibeebi.ee valikust:

• kõik beebitarbed;
• beebi hügieeni- ja hooldustarvikud;
• pehmed musliinlapid;
• pudipõlled;
• elektroonilised toitmis- ja hooldustarvikud;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.

Minibeebi.ee ei asenda D-vitamiini preparaadi valikul apteekri või tervishoiutöötaja nõu. D-vitamiini ostmisel kontrolli alati toote vanusesobivust ja toimeaine kogust.