Imetamine algajale emale: praktiline juhend esimesteks päevadeks ja nädalateks

Imetamine võib enne lapse sündi tunduda täiesti loomuliku tegevusena: beebi sünnib, pannakse rinnale ja hakkab sööma. Päriselus vajavad aga nii ema kui ka vastsündinu sageli aega, et rinnaga toitmine selgeks õppida.

Esimestel päevadel võivad tekkida küsimused:

• kas mul üldse on piisavalt piima;
• kas beebi võtab rinda õigesti;
• kui kaua peaks üks imetamine kestma;
• kui tihti peaks vastsündinu sööma;
• kas mõlemat rinda tuleb ühe toitmise ajal pakkuda;
• miks nibud valutavad;
• kuidas aru saada, kas laps saab piima kätte;
• kas öösel peab imetama;
• kas rinnapump on vajalik;
• millal on vaja imetamisnõustaja abi?

Kõige tähtsam teadmine algajale emale on see:

imetamine on oskus, mida õpivad korraga nii ema kui ka laps.

Mõnel ema ja beebi paaril hakkab toitmine kiiresti sujuma. Teistel kulub hea asendi, sügava imemisvõtte ja sobiva rütmi leidmiseks päevi või nädalaid.

See ei tähenda, et midagi oleks tingimata valesti.

Samas ei pea tugevat valu, katkiseid nibusid ega lapse vähest piimasaamist lihtsalt ära kannatama. Õigel ajal saadud praktiline abi võib muuta imetamise väga palju lihtsamaks.

Kui beebi on alles esimestel elupäevadel, tasub lugeda ka Minibeebi uuemat juhendit esimesed nädalad vastsündinuga, kus käsitleme lisaks toitmisele und, mähkmeid, naba ja vastsündinu tavapärast käitumist.

Mis toimub rinnas pärast sünnitust?

Rinnapiima tootmine ei alga alles siis, kui rinnad muutuvad suureks või piima hakkab nähtavalt palju tulema.

Esimestel päevadel toodavad rinnad ternespiima ehk kolostrumit.

See on:

• kollakas või kuldne;
• paks;
• väga kontsentreeritud;
• toodetud väikestes kogustes.

Vastsündinu vajabki alguses väikeseid koguseid.

Seetõttu ei tähenda see, et rinnast ei tule esimesel päeval 50 või 100 ml piima, et emal ei oleks piima.

Esimestel päevadel toimub imetamise üks tähtsamaid protsesse: beebi sage imemine annab kehale signaali suurendada piimatootmist.

Mõne päeva jooksul hakkab piimakogus suurenema ning rinnad võivad tunduda:

• täidlasemad;
• soojemad;
• raskemad;
• pinges.

Seda nimetatakse sageli „piima rinda tulekuks“.

Tegelikult on tegemist järkjärgulise üleminekuga ternespiimalt suurema koguse küpsema rinnapiima tootmisele.

Imetamise kõige tähtsam põhimõte: nõudlus mõjutab pakkumist

Rinnapiima tootmine põhineb suuresti nõudluse ja pakkumise põhimõttel.

Lihtsustatult:

mida sagedamini ja tõhusamalt piim rinnast eemaldatakse, seda tugevama signaali saab keha piima juurde toota.

Piima eemaldab rinnast:

• rinnast sööv beebi;
• käsitsi lüpsmine;
• rinnapump.

Seetõttu on imetamise alguses oluline, et laps saaks regulaarselt rinnale.

Kui beebi rinnast hästi ei söö, võib piimatootmise säilitamiseks olla vajalik rinnapiima käsitsi lüpsta või pumbata.

Kui tihti vastsündinut rinnaga toita?

Vastsündinu sööb palju sagedamini kui suurem laps.

Tavaline orientiir on umbes 8–12 või rohkem imetamist ööpäevas.

See ei tähenda, et laps sööks täpselt iga kahe tunni järel.

Ühel päeval võib beebi süüa:

• kell 7.00;
• 9.00;
• 10.30;
• 12.30;
• 15.00;
• 17.00;
• 18.00;
• 19.00;
• 21.30;
• 00.00;
• 03.00;
• 05.00.

Teisel päeval võib rütm olla hoopis teistsugune.

Eriti õhtuti võib esineda kobartoitmist, kus beebi soovib mitu korda järjest väikeste vahedega rinnale.

See võib tunduda emale nii, nagu laps oleks kogu õhtu rinnal.

Kobartoitmine ei tähenda automaatselt, et piima oleks liiga vähe.

Kui soovid toitmissagedust põhjalikumalt jälgida, vaata eraldi Minibeebi juhendit kui tihti vastsündinut toita.

Ära oota alati, kuni beebi nutab

Nutt on tavaliselt hiline näljamärk.

Imetamist on sageli lihtsam alustada siis, kui beebi on veel rahulik.

Varased näljamärgid võivad olla:

• pea pööramine;
• rinna otsimine;
• suu avamine;
• keele liigutamine;
• huulte matsutamine;
• rusikate või sõrmede suhu panemine;
• suurenenud liigutamine;
• rahutus.

Kui laps hakkab tugevalt nutma, võib ta olla nii ärritunud, et rinnale kinnitumine muutub raskemaks.

Sellisel juhul rahusta kõigepealt last:

• võta ta sülle;
• hoia naha vastas;
• räägi rahulikult;
• proovi siis uuesti rinda pakkuda.

Nahk-naha kontakt aitab imetamist alustada

Nahk-naha kontakt tähendab, et ainult mähkmega või paljas beebi asetatakse ema paljale rinnale.

Sellel võib olla mitu praktilist kasu.

Beebi võib:

• rahuneda;
• muutuda erksamaks;
• hakata rinda otsima;
• näidata selgemalt näljamärke.

Ema jaoks võib rahulik naha vastas hoidmine aidata märgata lapse märguandeid ja muuta toitmise alustamise lihtsamaks.

Nahk-naha kontakti ei pea tegema ainult sünnitustoas.

Seda võib kasutada ka hiljem, näiteks kui:

• beebi on väga unine;
• laps ei taha hästi rinnale tulla;
• toitmine on olnud pingeline;
• ema ja laps vajavad lihtsalt rahulikku lähedust.

Kuidas saada beebi õigesti rinnale?

Hea imemisvõte ehk latch on imetamise alustamisel üks tähtsamaid oskusi.

Kui beebi haarab rinnast ainult nibu otsa, võib toitmine muutuda:

• valulikuks;
• ebatõhusaks;
• väga pikaks.

Samuti võib nibule tekkida:

• hõõrdumine;
• haav;
• lõhe;
• veritsus.

Hea lähteasend on järgmine:

1. hoia beebi keha enda lähedal;
2. lapse pea ja keha peaksid olema samas joones;
3. beebi nina võiks olla nibu kõrgusel;
4. puuduta nibuga õrnalt lapse ülahuule piirkonda;
5. oota, kuni laps avab suu väga laialt;
6. too beebi kiiresti enda poole, mitte ära kummardu rinnaga lapse poole;
7. beebi lõug võiks puutuda rinda.

Hea haarde puhul on lapse suus mitte ainult nibu, vaid ka osa nibuväljast.

Sageli on nibuvälja rohkem näha lapse ülahuule kohal kui alahuule all.

Kuidas aru saada, et imemisvõte on hea?

Hea imemisvõtte tunnused võivad olla:

• lapse suu on laialt avatud;
• huuled on väljapoole pöördunud;
• lõug puudutab rinda;
• põsed jäävad ümaraks;
• laps teeb sügavaid imemisliigutusi;
• pärast esialgseid kiireid tõmbeid on kuulda või näha neelamist;
• ema ei tunne tugevat teravat valu.

Imemise alguses võib olla mõni hetk tugevat tõmbe- või venitustunnet.

Kuid kogu toitmise vältel kestev:

• terav valu;
• põletav valu;
• nibu muljumise tunne

ei ole midagi, mida peaks lihtsalt normaalseks pidama.

Kui imetamine teeb haiget, tasub esimese asjana kontrollida lapse kinnitumist rinnale.

Milline peab nibu pärast toitmist välja nägema?

Pärast hea imemisvõttega toitmist peaks nibu säilitama enam-vähem oma tavapärase kuju.

Kui nibu tuleb lapse suust välja:

• lapikuna;
• kiilukujulisena;
• tugevalt valgena;
• huulepulga otsa meenutava kujuga,

võib see viidata sellele, et lapse haare oli liiga pindmine või nibule avaldus liigne surve.

Üksik selline kord ei tähenda katastroofi.

Kui see kordub koos valuga, tasub imemisvõte üle kontrollida.

Milline imetamisasend on kõige parem?

Ühte kõigile parimat asendit ei ole.

Oluline on, et:

• emal oleks mugav;
• beebi keha oleks toetatud;
• laps saaks hästi rinna haarata;
• ema ei peaks kogu toitmise aja pinges olema.

Alguses tasub proovida mitut asendit.

Hälliasend

Beebi lamab ema käel kõht ema poole.

See on klassikaline asend, kuid päris vastsündinuga võib teise asendi abil olla alguses lihtsam lapse pead täpsemalt juhtida.

Ristihälliasend

Kui beebi sööb vasakust rinnast, toetab ema last parema käega.

See võimaldab kontrollida lapse pea asendit ja võib olla hea imemisvõtte õppimiseks.

Kaenlaalune ehk jalgpalliasend

Beebi keha paikneb ema küljel kaenla all.

See võib olla mugav:

• pärast keisrilõiget;
• suuremate rindade puhul;
• kaksikute imetamisel;
• juhul, kui tavapärane asend on ebamugav.

Külili imetamine

Ema ja beebi lamavad külili üksteise poole.

See võib olla kasulik öösel ja sünnitusest taastudes, kuid oluline on jälgida turvalist unekeskkonda ning panna beebi pärast toitmist tagasi tema turvalisele magamispinnale.

Poollamav ehk laid-back asend

Ema toetub tahapoole ning beebi lebab kõhuli ema keha peal.

See võib mõnele ema-lapse paarile olla väga loomulik ja mugav.

Kas imetamine peab kestma 10, 20 või 30 minutit?

Ühte õiget aega ei ole.

Üks vastsündinu võib aktiivselt süüa:

• 10 minutit;

teine:

• 30 minutit;

kolmas:

• kauem.

Olulisem kui kell on see, mida beebi rinnal teeb.

Tõhusa toitmise ajal võiks näha:

• aktiivset imemist;
• sügavaid lõualiigutusi;
• neelamist.

Kui laps lihtsalt:

• hoiab nibu suus;
• tukub;
• teeb väga väikeseid pinnapealseid liigutusi

pikalt ilma neelamiseta, ei pruugi kogu rinnal veedetud aeg olla aktiivne söömine.

Kas ühe toitmise ajal peab andma mõlemat rinda?

Mitte alati.

Lase beebil esimesest rinnast aktiivselt süüa.

Kui ta:

• laseb ise rinna lahti;
• lõpetab aktiivse imemise;
• jääb rahulikuks,

võid vajadusel pakkuda teist rinda.

Mõnikord soovib laps teist rinda.

Mõnikord mitte.

Järgmist toitmist võib alustada rinnast, mida eelmisel korral vähem kasutati.

Ei ole vaja iga toitmist minutite järgi mõlemale rinnale võrdselt jagada.

Kas rinda peab enne toitmist pesema?

Tavapärase hügieeni korral ei ole vaja nibu enne iga imetamist:

• seebiga pesta;
• desinfitseerida;
• alkoholiga puhastada.

Liigne pesemine võib nahka hoopis kuivatada ja ärritada.

Tavaline igapäevane pesemine on enamasti piisav.

Kuidas aru saada, et beebi saab piisavalt rinnapiima?

See on üks kõige tavalisemaid küsimusi, sest rinnast söödud piima ei saa milliliitrites silmaga mõõta.

Piisavat piimasaamist hinnatakse mitme märgi järgi.

Vaata:

• kas beebi neelab toitmise ajal;
• kas rinnad tunduvad pärast toitmist pehmemad;
• kas beebi on pärast vähemalt osa toitmistest rahulik;
• kas märgi mähkmete arv suureneb;
• kas väljaheide muutub esimestel päevadel;
• kas laps ärkab söömiseks;
• kas kaaluiive hakkab ootuspäraselt paranema.

Umbes viiendast elupäevast alates on hästi sööval vastsündinul tavaliselt vähemalt ligikaudu kuus korralikult märga mähet ööpäevas.

Ainult üksik märk ei tõesta piimakogust.

Kõige parem on vaadata kogu pilti.

Mis siis, kui rinnad ei tundu enam täis?

See ei tähenda automaatselt, et piim oleks kadunud.

Esimestel nädalatel võivad rinnad sageli tunduda:

• väga täis;
• pinges;
• lekkivad.

Kui piimatootmine hakkab lapse vajadusega paremini kohanema, võivad rinnad muutuda pehmemaks.

Pehme rind võib täiesti edukalt piima toota.

Samuti ei näita rinnapumbaga saadud kogus täpselt seda, kui palju beebi rinnast kätte saab.

Beebi võib olla piima eemaldamisel tõhusam kui pump.

Miks beebi tahab kogu aeg rinda?

Põhjuseid võib olla mitu.

Beebi võib tahta rinnale:

• nälja tõttu;
• janu tõttu;
• kasvuspurdi ajal;
• kobartoitmise tõttu;
• läheduse vajadusest;
• rahunemiseks;
• enne uinumist.

Sage rinnasoov ei tähenda automaatselt piimapuudust.

Kui aga laps:

• on peaaegu lakkamatult rinnal;
• neelab väga vähe;
• ei jää pärast toitmist rahule;
• pissib vähe;
• ei võta piisavalt kaalus juurde,

tasub toitmisvõtet ja piima ülekandumist spetsialistiga hinnata.

Minibeebi artiklis beebi sööb halvasti käsitleme eraldi olukordi, kus kehva söömist tuleks tähelepanelikumalt uurida.

Kas öösel peab rinnaga toitma?

Noor vastsündinu vajab tavaliselt süüa nii päeval kui ka öösel.

Öised toitmised on imetamise alguses olulised, sest:

• beebi magu on väike;
• ööpäevane energiavajadus on suur;
• sage piima eemaldamine toetab piimatootmise kujunemist.

Vastsündinu öine ärkamine söömiseks ei ole halb harjumus.

Samuti ei tohiks väikese beebi toitmist teadlikult edasi lükata ainult selleks, et õpetada teda kauem magama.

Mida teha väga unise vastsündinuga?

Mõni vastsündinu on nii unine, et ei küsi piisavalt sageli süüa.

See võib olla eriti oluline näiteks juhul, kui laps:

• on enneaegne;
• on väikese sünnikaaluga;
• on kollane;
• ei ole sünnikaalu taastanud;
• võtab halvasti kaalus juurde.

Unise lapse äratamiseks võib aidata:

• mähkme vahetamine;
• üleliigsete riiete eemaldamine;
• nahk-naha kontakt;
• lapse õrn puudutamine;
• imetamine kohe esimeste ärkamismärkide ajal.

Kui last on väga raske äratada või ta ei jaksa rinnal aktiivselt imeda, tuleb küsida kiiresti tervishoiutöötaja nõu.

Miks nibud imetamisel valutavad?

Esimestel päevadel võivad nibud olla tavapärasest tundlikumad.

Kuid tugev ja püsiv valu vajab tähelepanu.

Kõige tavalisem põhjus on liiga pindmine imemisvõte.

Probleemile võivad viidata:

• valu kogu toitmise jooksul;
• nibulõhed;
• veritsus;
• nibu muutumine pärast toitmist lapikuks;
• laps laseb rinnast pidevalt lahti;
• kuuldav klõpsutamine;
• väga pikad toitmised koos vähese neelamisega.

Esimene lahendus ei peaks olema lihtsalt valu ära kannatamine.

Parem on lasta imetamisnõustajal või ämmaemandal vaadata tervet toitmiskorda.

Kas nibukaitse aitab?

Nibukaitse võib teatud olukorras olla kasulik abivahend, kuid seda ei tasu võtta automaatse lahendusena igale valulikule imetamisele.

Kõigepealt tuleb välja selgitada:

miks toitmine teeb haiget?

Kui põhjus on halb imemisvõte, ei kõrvalda nibukaitse tingimata selle põhjust.

Nibukaitse kasutamisel tasub küsida imetamisnõustaja abi, eriti kui:

• beebi on väga väike;
• kaaluiive tekitab muret;
• laps ei suuda ilma kaitseta rinda haarata.

Minibeebi imetamiseks vajalike tarvikute kategooriast leiad nibukaitsmed, rinnapadjad, rinnapumba ja teised praktilised imetamise abivahendid.

Mida teha rindade tugeva täitumise ja piimapaisu korral?

Piimakoguse suurenedes võivad rinnad muutuda:

• väga täis;
• kõvaks;
• hellaks;
• kuumaks.

Kui rind on nii pinges, et beebil on raske nibu ja nibuvälja haarata, võib enne toitmist aidata väikese koguse piima käsitsi välja lüpsmine.

Eesmärk ei ole rinda iga kord täiesti „tühjaks pumbata“.

Liigne pumpamine võib anda kehale signaali veel rohkem piima toota ja probleemi süvendada.

Kasulik võib olla:

• sage lapse märguannetele vastav imetamine;
• hea imemisvõtte kontroll;
• jahe kompress pärast toitmist;
• mugav rinnahoidja, mis ei pigista.

Tugevat agressiivset rindade masseerimist ei ole vaja teha.

Millal kahtlustada rinnapõletikku?

Mastiit ehk rinnapõletik võib tekkida kiiresti.

Tunnused võivad olla:

• valulik piirkond rinnas;
• kuumus;
• turse;
• punetus;
• kõva või tihke piirkond;
• palavik;
• külmavärinad;
• gripilaadne halb enesetunne.

Kui sümptomid on tugevad või ei hakka paranema, tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Imetamist ei pea mastiidi tõttu tavaliselt automaatselt lõpetama.

Täpse raviplaani otsustab vajadusel arst.

Kas rinnapump on igale imetavale emale vajalik?

Ei.

Kui:

• beebi sööb hästi rinnast;
• ema ja laps on enamasti koos;
• piima pole vaja varuda,

võib juhtuda, et rinnapumpa kasutatakse väga harva või üldse mitte.

Rinnapump võib olla praktiline, kui:

• ema ja laps peavad olema lahus;
• beebi ei saa ajutiselt hästi rinnast süüa;
• on vaja säilitada piimatootmist;
• ema soovib rinnapiima varuda;
• ema naaseb tööle.

Kui pumpa on vaja, vaata eraldi Minibeebi juhendit kuidas valida õige rinnapump.

Kas esimestel päevadel on käsitsi lüpsmine kasulik?

Jah, seda tasub osata isegi siis, kui sul on rinnapump.

Käsitsi lüpsmisest võib olla abi:

• ternespiima kogumisel;
• väga täis rinna pehmendamisel;
• olukorras, kus pumpa pole käepärast;
• juhul, kui beebi ei saa ajutiselt rinnast süüa.

Ämmaemand või imetamisnõustaja saab tehnikat praktiliselt näidata.

See on üks oskus, mida on lihtsam õppida päriselt kellegi juhendamisel kui ainult kirjelduse järgi.

Kuidas väljapumbatud rinnapiima säilitada?

Kui hakkad piima pumpama, muutuvad tähtsaks:

• puhtad käed;
• puhtad pumbaosad;
• õiged säilitusnõud;
• piima kiire jahutamine;
• kuupäeva märkimine;
• ohutu sulatamine.

Kuna säilitamisajad sõltuvad sellest, kas piim on:

• värske;
• külmikus;
• sügavkülmas;
• sulatatud;
• soojendatud,

oleme selle teema eraldi põhjalikult lahti kirjutanud artiklis rinnapiima säilitamine: kui kaua säilib rinnapiim toas, külmikus ja sügavkülmas.

Kas rinnapumba ja pudelite osi peab puhastama?

Jah.

Kõik piimaga kokku puutuvad osad tuleb pärast kasutamist korralikult puhastada vastavalt tootja juhistele.

Eriti väikese beebi puhul on toitmistarvikute hügieen oluline.

Kui kasutad väljapumbatud rinnapiima jaoks pudeleid, vaata ka Minibeebi juhendit kuidas pudeleid ja lutte steriliseerida.

Kas imetav ema peab jooma tohutult vett?

Ei ole vaja sundida end jooma ebamõistlikult suuri veekoguseid.

Praktiline põhimõte on:

• joo janu järgi;
• hoia joogivesi imetamise ajal käeulatuses;
• söö regulaarselt;
• ära jäta ennast päevaks söömata lihtsalt sellepärast, et beebi vajab palju tähelepanu.

Imetamise ajal võib janu suureneda.

Seetõttu on väga lihtne nipp panna joogipudel või veeklaas sinna, kus tavaliselt last toidad.

Kas imetav ema peab järgima erilist dieeti?

Enamik imetavaid emasid ei vaja ranget „imetamisdieeti“.

Tavaliselt võib süüa mitmekesist tavatoitu.

Ilma mõjuva põhjuseta ei ole vaja oma menüüst automaatselt eemaldada:

• piimatooteid;
• gluteeni;
• kapsast;
• kaunvilju;
• puuvilju;
• vürtse.

Ema soolestikus tekkiv gaas ei lähe rinnapiima sisse ega muuda seetõttu automaatselt beebit gaasiliseks.

Kui lapsel tekivad aga korduvad sümptomid, mis võivad viidata allergiale või muule terviseprobleemile, aruta olukorda tervishoiutöötajaga enne väga piirava dieedi alustamist.

Milliseid ravimeid võib imetamise ajal võtta?

Paljud ravimid sobivad rinnaga toitmise ajal kasutamiseks, kuid mitte kõik.

Seetõttu ära:

• lõpeta vajalikku ravi omal algatusel;
• lõpeta automaatselt imetamist ainult sellepärast, et sulle määrati ravim.

Ütle arstile või apteekrile alati, et toidad last rinnaga.

Siis saab hinnata konkreetset:

• toimeainet;
• annust;
• lapse vanust;
• lapse tervist.

Kas lutt rikub imetamise?

Ühest vastust kõigile peredele ei ole.

Kui imetamine alles kujuneb ja beebi:

• ei haara rinda hästi;
• sööb liiga harva;
• ei võta piisavalt kaalus juurde,

on tähtsam kõigepealt tagada piisav rinnaga toitmine.

Lutti ei tohiks kasutada selleks, et teadlikult lükata edasi näljase vastsündinu toitmist.

Kui imetamine toimib hästi ja laps kasvab, võivad pered luti kasutamise osas teha oma vajadustele sobiva otsuse.

Kas piimasegu lisamine rikub imetamise?

Mitte tingimata.

Mõnikord on lisatoitmine meditsiiniliselt vajalik.

Oluline on mõista, et kui pudelist antud piimasegu asendab rinnaga toitmise ja rinnast piima samal ajal ei eemaldata, väheneb rinnale antav nõudlussignaal.

Kui eesmärk on rinnapiima tootmist säilitada või suurendada, võib olla vajalik:

• pakkuda rinda sagedasti;
• hinnata imemisvõtet;
• vajadusel pumbata või käsitsi lüpsta.

Kui lisapiima on vaja kehva kaaluiibe, kollasuse, vedelikupuuduse või muu meditsiinilise põhjuse tõttu, järgi lapsele antud toitmisplaani.

Kui rinnapiima kõrval on vaja piimasegu, aitab valikut teha Minibeebi piimaasendaja valimise juhend.

Kas imetamise ajal peab beebi krooksutama?

Kõik rinnapiima saavad lapsed ei vaja pärast iga söögikorda pikka krooksutamist.

Kui laps:

• sööb rahulikult;
• neelab vähe õhku;
• tundub pärast toitmist mugav,

ei pruugi krooksu alati tulla.

Kui laps tundub ebamugav, võib proovida teda mõne minuti vältel püstisemalt hoida.

Ära kuluta 20–30 minutit iga söögikorra järel tingimata krooksu ootamisele, kui laps on rahulik.

Miks beebi rinnal magama jääb?

Vastsündinu võib rinnal väga kergesti uinuda.

See on tavaline.

Küsimus on selles, kas laps jõudis enne uinumist piisavalt aktiivselt süüa.

Kui enne uinumist oli:

• sügav imemine;
• neelamine;
• laps tundub rahul;
• märgi mähkmeid on piisavalt;

ei ole rinnal uinumine iseenesest probleem.

Kui aga laps jääb iga kord paari minuti jooksul magama ilma korraliku neelamiseta ning kaaluiive või mähkmed tekitavad muret, vajab toitmine hindamist.

Kui kaua peaks ema proovima imetada?

Ei ole olemas päeva, mil ema „peab“ tõestama, et imetamine õnnestub.

WHO soovitab võimaluse korral ainult rinnapiimaga toitmist esimesel kuuel elukuul ning pärast lisatoiduga alustamist jätkata imetamist kuni kahe aasta vanuseni või kauem.

Kuid pere tegelik olukord võib olla erinev.

Imetamise eesmärgid võivad muutuda sõltuvalt:

• ema tervisest;
• lapse tervisest;
• piimatootmisest;
• tööst;
• vaimsest heaolust;
• pere võimalustest.

Abi küsimine ei tähenda, et ema oleks midagi valesti teinud.

Samuti ei ole piimasegu kasutamine põhjus ema häbistamiseks.

Eesmärk on, et laps saaks piisavalt toitu ja ema-lapse toitmissuhe oleks võimalikult turvaline ja toimiv.

Millal tasub kindlasti imetamisnõustaja poole pöörduda?

Abi tasub küsida vara, mitte alles siis, kui probleem on väga suureks muutunud.

Võta ühendust ämmaemanda või imetamisnõustajaga, kui:

• imetamine teeb tugevalt haiget;
• nibud lõhenevad või veritsevad;
• beebi ei saa rinda korralikult haarata;
• laps laseb rinnast pidevalt lahti;
• toitmise ajal kostab pidevat klõpsutamist;
• laps sööb väga pikalt, kuid tundub ikka näljane;
• neelamist on väga vähe kuulda;
• märgi mähkmeid on liiga vähe;
• beebi kaal ei tõuse ootuspäraselt;
• laps on rinnal väga unine;
• rinnad on väga valusad või tekib korduv piimapais;
• tekib mastiidikahtlus;
• soovid minna rinnalt kombineeritud toitmisele;
• hakkad regulaarselt pumpama;
• tunned lihtsalt, et sul ei ole imetamise osas kindlust.

Mõnikord piisab ühest toitmiskorra jälgimisest ja väikese asendi- või haardemuudatuse tegemisest.

Millal vajab beebi kiiret meditsiinilist hindamist?

Ära käsitle kõiki toitmisprobleeme ainult imetamisvõtte küsimusena.

Kiiremat meditsiinilist hinnangut vajab näiteks olukord, kus:

• vastsündinut on raske äratada;
• laps ei jaksa süüa;
• imemine muutub järsku väga nõrgaks;
• märgi mähkmeid tuleb selgelt vähem;
• suu tundub kuiv;
• laps muutub väga loiuks;
• nahavärv muutub hallikaks või sinakaks;
• esineb hingamisraskus;
• alla kolme kuu vanuse lapse kehatemperatuur on 38 °C või rohkem;
• laps oksendab korduvalt või oksendab rohelist vedelikku.

Selliste sümptomite korral ei ole küsimus enam ainult selles, kuidas imetamisasendit parandada.

Algaja ema 10 kõige olulisemat imetamisreeglit

Kui kogu artikkel tundub korraga liiga palju infot, jäta meelde need kümme asja.

1. Paku rinda lapse näljamärkide järgi.

Ära oota alati nutuni.

2. Vastsündinu sööb sageli.

8–12 või rohkem toitmist ööpäevas võib olla täiesti normaalne.

3. Hea imemisvõte on väga oluline.

Lapse suu peab olema laialt avatud ja rinnast tuleb haarata sügavalt.

4. Püsiv tugev valu ei ole eesmärk.

Kontrolli asendit ja küsi abi.

5. Kuula neelamist.

Rinnal olemise aeg ei ole sama mis aktiivne söömine.

6. Jälgi mähkmeid ja kaaluiivet.

Need annavad piima saamise kohta rohkem infot kui üksiku toitmise pikkus.

7. Sage imetamine toetab piimatootmist.

Eriti esimestel päevadel ja nädalatel.

8. Rinnapump pole kohustuslik.

Kasuta seda siis, kui sul on selleks põhjus.

9. Ära oota probleemiga nädalaid.

Imetamisnõustajalt võib abi küsida juba esimeste raskuste korral.

10. Imetamine ei pea olema täiuslik.

Eesmärk on toimiv ja turvaline toitmine, mitte ideaalse pildi saavutamine.

Korduma kippuvad küsimused imetamise kohta

Kui kiiresti pärast sünnitust võiks beebi rinnale panna?

Kui ema ja lapse seisund seda võimaldab, toetatakse rinnaga toitmise alustamist võimalikult varakult pärast sündi koos naha-naha kontaktiga.

Kas esimesel päeval on rinnas üldse piima?

Jah. Esimestel päevadel toodab rind ternespiima ehk kolostrumit, mida tuleb väikestes, vastsündinu vajadustele sobivates kogustes.

Kui tihti vastsündinut imetada?

Tavaliselt vähemalt umbes 8–12 korda ööpäevas ja vastavalt lapse näljamärkidele.

Kas beebi võib rinnale tahta iga tunni järel?

Jah. Eriti esimestel päevadel ja kobartoitmise ajal võib see olla normaalne.

Kas mõlemat rinda tuleb alati anda?

Ei. Lase lapsel esimesest rinnast aktiivselt süüa ja paku seejärel teist. Kõik beebid ei soovi igal toitmisel mõlemat.

Kas 10-minutiline imetamine on liiga lühike?

Mitte tingimata. Oluline on aktiivne imemine, neelamine, lapse märjad mähkmed ja kaaluiive.

Kas 40-minutiline imetamine on normaalne?

Võib olla, eriti alguses. Kui toitmised on alati väga pikad ja neelamist on vähe, tasub imemisvõtet kontrollida.

Kas imetamine peab haiget tegema?

Tugev või kogu toitmise vältel püsiv valu ei ole normaalne eesmärk ja vajab põhjuse otsimist.

Kuidas teada, kas rinnapiima jätkub?

Vaata lapse neelamist, märgi mähkmeid, üldist rahulolu, väljaheite muutumist ja kaaluiivet.

Kas pehme rind tähendab, et piim on otsas?

Ei. Piimatootmise stabiliseerudes võivad rinnad muutuda pehmemaks.

Kas rinnapumbaga saadud väike kogus tähendab, et mul on vähe piima?

Mitte tingimata. Pump ei mõõda täpselt kogu piimatootmist ning beebi võib piima tõhusamalt eemaldada.

Kas vastsündinut tuleb öösel imetada?

Jah, esimestel nädalatel vajavad vastsündinud tavaliselt ka öiseid toitmisi.

Kas rinnaga toidetud beebile peab vett andma?

Esimese kuue elukuu jooksul ainult rinnapiima saav terve beebi ei vaja tavaliselt eraldi vett.

Kas rinnapump peab enne beebi sündi olemas olema?

Mitte tingimata. Kui sul pole teada konkreetset pumpamise vajadust, saab sobiva pumba vajadusel ka hiljem valida.

Millal imetamisnõustaja poole pöörduda?

Kohe, kui toitmine on valulik, beebi ei haara hästi rinda, piima saamine või kaaluiive tekitab muret või soovid lihtsalt oma tehnikat kontrollida.

Kokkuvõte

Imetamine algajale emale ei pea tähendama kümnete reeglite korraga meelde jätmist.

Kõige tähtsamad põhimõtted on:

1. hoia beebit palju enda lähedal;
2. õpi märkama varaseid näljamärke;
3. paku vastsündinule rinda sageli;
4. keskendu sügavale ja mugavale imemisvõttele;
5. jälgi aktiivset imemist ja neelamist;
6. ära mõõda imetamise edukust ainult minutite järgi;
7. jälgi märgi mähkmeid ja kaaluiivet;
8. ära kannata tugevat nibude valu lihtsalt ära;
9. kasuta rinnapumpa vajaduse, mitte kohustuse tõttu;
10. küsi abi varakult.

Imetamise algus võib olla intensiivne.

Mõnel päeval võib tunduda, et beebi ainult:

sööb, magab ja tahab uuesti süüa.

See on vastsündinuperioodil sageli täiesti ootuspärane.

Mõne nädala jooksul muutub lapse imemisvõte tavaliselt tõhusamaks, ema õpib oma lapse näljamärke paremini tundma ning toitmine ei nõua enam nii palju teadlikku keskendumist.

Kõige olulisem on mitte võrrelda enda imetamist kellegi teise ideaalse kogemusega.

Ema ja beebi moodustavad ühe ainulaadse toitmispaari.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Kui tihti vastsündinut toita? Rinnaga ja pudelist toitmise sagedus
• Esimesed nädalad vastsündinuga: mida oodata ja kuidas hakkama saada?
• Rinnapiima säilitamine: kui kaua säilib rinnapiim toas, külmikus ja sügavkülmas?
• Kuidas valida õige rinnapump? Praktiline juhend emadele
• Beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid
• Kuidas pudeleid ja lutte steriliseerida?
• Piimaasendaja valimine: kuidas valida beebile sobiv imiku piimasegu?

Minibeebi.ee e-poest leiad

• imetamiseks vajalikud tarvikud;
• musliinlapid.

Imetamiseks vajalike tarvikute valikus on praegu muu hulgas:

• rinnapadjad;
• nibukaitsmed;
• rinnapiima koguja;
• imetamisrinnahoidja;
• manuaalne rinnapump.