Beebi ei söö lisatoitu või lükkab lusika järjepidevalt eemale? Lisatoiduga alustamine ei tähenda tavaliselt seda, et laps hakkab kohe sööma terveid portsjoneid. Esimestel nädalatel õpib beebi alles uusi maitseid, lõhnu, tekstuure ning toidu suus liigutamist ja neelamist.
Mõni laps avab juba esimesel korral huviga suu, teine katsub toitu kätega, kortsutab nägu või sülitab selle välja. Uue toidu tagasilükkamine ei tähenda tingimata, et lapsele see toit ei maitse või et vanem teeb midagi valesti. Uue maitse ja tekstuuriga harjumiseks võib kuluda kümme või rohkem pakkumiskorda.
Oluline on eristada tavapärast õppimisperioodi olukorrast, kus laps ei saa söömisel hakkama, keeldub pikema aja jooksul peaaegu kõigist tahketest toitudest või tema kasv ja üldine enesetunne võivad olla mõjutatud.
Selles juhendis vaatame:
- miks beebi võib lisatoidust keelduda;
- kui palju peaks beebi lisatoitu sööma;
- kuidas muuta söögikord rahulikumaks;
- mida teha, kui beebi ei taha püreed või tükilist toitu;
- kuidas eristada öökimist lämbumisest;
- millal tuleks söömisraskuse tõttu nõu küsida.
Kas on normaalne, et beebi ei söö alguses lisatoitu?
Jah. Lisatoiduga alustamise eesmärk ei ole kohe rinnapiima või imiku piimasegu asendada. Alguses on sama tähtsad toidu vaatamine, katsumine, suhu viimine, maitse tundmine ja söömisoskuse harjutamine.
Ühel päeval võib laps süüa mitu lusikatäit ning järgmisel päeval kõik tagasi lükata. Pigem tasub hinnata lapse toitumist pikema perioodi jooksul, mitte ühe toidukorra või päeva põhjal. NHS märgib, et päeviti erinev söögiisu ja ka kogu toidu tagasilükkamine mõnel päeval võivad olla lisatoiduga harjumise ajal tavapärased.
Kui lisatoiduga alles alustatakse, tutvu kõigepealt põhjaliku juhendiga lisatoit beebile – millal ja kuidas alustada.
Millal on beebi lisatoiduks valmis?
Enamik lapsi on lisatoidu proovimiseks valmis umbes kuue kuu vanuselt. Vanusest üksi siiski ei piisa. Laps peaks olema saavutanud ka vajalikud arengulised oskused.
Lisatoiduvalmidusele võivad viidata järgmised märgid:
- laps suudab pead kindlalt hoida;
- istub toetatult suhteliselt stabiilses asendis;
- suudab toitu vaadata, haarata ja suu juurde viia;
- neelab toitu ega lükka kõike automaatselt keelega suust välja;
- tunneb pere söömise vastu huvi.
Lisatoiduga alustamise valmisolek tekib üldjuhul umbes kuuendal elukuul ning lapse söömise juures tuleb arvestada tema individuaalse arenguga.
Vaata ka, millised oskused võivad selles vanuses kujuneda artiklist beebi areng 6 kuu vanuselt.
Kui laps ei hoia veel pead, vajub söögitoolis tugevalt küljele või ei suuda toitu suus juhtida, ei pruugi ta olla lisatoidu söömiseks veel valmis. Sellisel juhul ei tohiks last sööma sundida.
Miks beebi lisatoidust keeldub?
1. Beebi alles õpib sööma
Rinnast või pudelist imemine erineb oluliselt lusikalt söömise, närimise ja tahke toidu neelamise oskusest. Beebi peab õppima:
- kuidas toitu huultega lusikalt võtta;
- kuidas toitu keelega suus liigutada;
- kuidas pehmet toitu igemetega töödelda;
- kuidas sobiva suurusega suutäit neelata;
- kuidas koordineerida söömist ja hingamist.
Seetõttu võib laps esimestel kordadel toidu suust välja lükata, seda pikalt suus hoida või teha üllatunud nägu. See ei tähenda automaatselt keeldumist.
2. Beebi ei ole õigel hetkel näljane
Kui lisatoitu pakutakse kohe pärast suurt rinnapiima- või piimasegukorda, ei pruugi laps näljane olla. Samas võib väga näljane beebi muutuda kärsituks ja soovida ainult kiiresti voolavat piima.
Alguses võib sobida järgmine järjekord:
- paku vajaduse korral veidi rinnapiima või piimasegu;
- lase lapsel rahuneda;
- paku väike kogus lisatoitu;
- lõpeta söögikord taas piimaga, kui laps seda soovib.
Väga näljane, väsinud või ärritunud laps ei ole tavaliselt valmis rahulikult uut oskust õppima.
3. Laps on väsinud või üle stimuleeritud
Lisatoitu tasub pakkuda ajal, mil laps on:
- ärkvel;
- rahulik;
- mõõdukalt näljane;
- hästi toetatud istumisasendis;
- ilma tugeva müra ja segavate ekraanideta.
Kui laps hõõrub silmi, haigutab, keerab pea ära või hakkab nutma, ei ole tõenäoliselt hea hetk söömist jätkata.
4. Maitse või tekstuur on uus
Beebi võib uue maitse peale kulmu kortsutada või toidu välja sülitada. Selline näoilme ei tähenda tingimata, et toit talle ei meeldi. Laps alles töötleb uut kogemust.
Sama toitu võib pakkuda uuesti mõne päeva pärast. Uue toidu vastuvõtmiseks võib vaja minna vähemalt kümmet rahulikku kokkupuudet.
Ära tee pärast esimest keeldumist järeldust, et laps „ei söö köögivilju“ või „ei armasta tükilist toitu“.
5. Beebi soovib ise süüa
Mõni laps keeldub lusikast, kuid võtab toitu meelsasti ise käega. Sellisel juhul võib pakkuda:
- pehmeid köögiviljapulki;
- pehmeid puuviljatükke;
- lusikat, mida laps saab ise hoida;
- väikest kogust püreed eraldi kausis;
- toitu, mida saab pigistada ja uurida.
Sõrmedega söömine aitab lapsel toidu tekstuuri tundma õppida ning toetab käe ja silma koostööd. Toit peab olema lapse oskustele sobivalt pehme ja ohutu kujuga.
Söömise harjutamiseks leiad Minibeebi.ee valikust beebide kausid, lusikad, tassid ja muud söögitarvikud.
6. Lapsele ei sobi pakutav asend
Beebi peab söömisel olema ärkvel ja võimalikult püstises, stabiilses asendis. Lamavas või tahapoole vajunud asendis on toitu raskem ohutult neelata.
Sobiv söögitool beebile aitab toetada lapse vaagnat, selga ja jalgu. Turvarihmad peavad olema õigesti kinnitatud ning täiskasvanu peab viibima kogu söögikorra ajal lapse kõrval.
7. Beebi öögib ja vanem lõpetab toidu pakkumise
Öökimine võib vanemat ehmatada, kuid see on lisatoiduga alustamisel sageli tavapärane kaitserefleks. Laps õpib alles, kui suurt suutäit ta suudab närida ja neelata.
Öökimise ajal võib beebi:
- teha valju häält;
- köhatada;
- ajada keele ette;
- muutuda näost punaseks;
- tuua toidu suu etteossa;
- mõnikord oksendada.
Öökimine on tavaliselt häälekas. Lämbumise korral võib laps olla vaikne, mitte saada hingata, köhida ega nutta ning tema naha või huulte värvus võib muutuda.
Lämbumisohtu aitab vähendada toidu õige valmistamine, väikeste ümarate ja kõvade toitude vältimine ning lapse pidev jälgimine.
Vanematel ja teistel last hoidvatel täiskasvanutel tasub läbida imikute esmaabikoolitus.
8. Beebil on nohu või muu haigus
Kinnine nina võib muuta söömise ja neelamise ebamugavaks. Haige laps võib olla väsinud, tal võib olla kurguvalu või tavapärasest väiksem söögiisu.
Nohu ajal võib laps eelistada rinnapiima või piimasegu ning lükata tahke toidu ajutiselt tagasi. Loe lisaks, mida teha, kui beebil on nina kinni või vesine.
Haiguse ajal ei ole mõistlik last uute toitudega survestada. Jätka tavapärase piima pakkumist ning proovi lisatoitu uuesti pärast enesetunde paranemist.
9. Hammaste tulek muudab igemed hellaks
Hammaste lõikumise ajal võivad kõvemad, kuumad või hapud toidud tunduda ebamugavad. Mõni laps eelistab sel ajal pehmemat või veidi jahedamat toitu.
Söögiisu võib ajutiselt väheneda, kuid väga halb üldseisund, kõrge palavik, korduv oksendamine või pikalt kestvad söömisraskused ei tohiks automaatselt jääda hammaste tuleku arvele.
10. Kõhukinnisus või kõhuvalu
Lisatoidu alustamisel võib väljaheide muutuda tahkemaks ja roojamise sagedus väheneda. Valulik kõht võib vähendada lapse huvi söömise vastu.
Kõhukinnisusele võivad viidata:
- kõva ja kuiv väljaheide;
- valulik roojamine;
- tugev punnitamine;
- väikesed kõvad väljaheitepallid;
- kõhuvalu;
- söögiisu vähenemine.
Loe põhjalikumalt beebi kõhukinnisuse põhjustest ja turvalistest leevendusvõtetest.
11. Laps saab enne sööki palju piima või muid vahepalasid
Rinnapiim ja imiku piimasegu on esimesel eluaastal jätkuvalt tähtsad, kuid vanema beebi puhul võib vahetult enne söögikorda antud suur piimakogus vähendada huvi lisatoidu vastu.
Alla aastane laps ei vaja tavaliselt eraldi küpsise-, püree- või krõpsuvahepalasid. Kui laps tundub toidukordade vahel näljane, võib talle pakkuda rinnapiima või piimasegu.
Ära vähenda piimakoguseid järsult ainult selleks, et sundida last tahket toitu sööma.
12. Söömisega kaasneb surve
Kui iga suutäis muutub veenmiseks, tähelepanu kõrvale juhtimiseks või lapse käte kinni hoidmiseks, võib laps hakata söögikorda ebameeldiva olukorraga seostama.
WHO soovitab reageerivat toitmist: vanem pakub sobivat toitu ja toetab last, kuid jälgib tema nälja- ja täiskõhusignaale ega suru söömist peale.
Täiskõhutundele võivad viidata:
- pea eemale pööramine;
- suu sulgemine;
- lusika eemale lükkamine;
- toidu maha viskamine;
- huvi kadumine;
- ärritumine.
Kui laps annab selgelt märku, et ta ei soovi jätkata, lõpeta söögikord rahulikult ja proovi järgmisel korral uuesti.
Kui palju peaks beebi lisatoitu sööma?
Lisatoiduga alustamisel ei ole vajalik saavutada kiiresti kindlat grammide või lusikatäite arvu. Alguses võib mõni laps maitsta ainult ühe või kaks väikest suutäit.
Olulisem on järk-järgult suurendada:
- toitude mitmekesisust;
- maitsete hulka;
- tekstuuride keerukust;
- lapse iseseisvat osalemist;
- regulaarsete söögikordade arvu.
Umbes kuue kuu vanuselt võib laps alles maitsta. Järgnevate kuude jooksul hakkab lisatoidu kogus tavaliselt suurenema, kuid rinnapiim või imiku piimasegu jääb jätkuvalt oluliseks toidu- ja energiaallikaks.
Ära võrdle oma lapse söödud koguseid sotsiaalmeedias nähtud taldrikute või teiste perede lastega.
Mida teha, kui beebi ei söö püreed?
Mõni laps ei soovi lusikalt ühtlast püreed, kuid võtab meelsasti ise pehmeid toidutükke. Teine eelistab esialgu just püreed.
Proovi:
- muuta püree veidi paksemaks või vedelamaks;
- anda lapsele oma lusikas;
- panna väike kogus toitu lapse ette uurimiseks;
- pakkuda sama koostisosa pehme sõrmetoiduna;
- süüa samal ajal ise;
- proovida teistsugust temperatuuri;
- vahetada lusika kuju või materjali;
- teha toidukord lühemaks ja rahulikumaks.
Püreed ei pea tingimata täielikult vältima, kuid laps peaks aja jooksul saama proovida ka eakohaseid paksemaid ja tükilisemaid tekstuure.
Mida teha, kui beebi ei söö tükilist toitu?
Tükilise toidu tagasilükkamine võib olla seotud sellega, et tekstuur on lapse jaoks uus või liiga keeruline. Tekstuuri tuleks suurendada järk-järgult.
Näiteks võib liikuda:
- täiesti siledalt püreelt;
- paksemale püreestatud toidule;
- kahvliga purustatud toidule;
- pehmete väikeste tükkidega toidule;
- pehmele sõrmetoidule.
Ära lükka tekstuuridega tutvumist põhjendamatult pikalt edasi. Korduv ja järkjärguline kokkupuude aitab lapsel uute toitude ning konsistentsidega harjuda.
Kui laps köhib või lämbub korduvalt ka väga pehme toiduga, ei liiguta toitu suus või ei suuda vanusele sobivate tekstuuridega edasi minna, küsi nõu tervishoiutöötajalt.
Kuidas õpetada beebit lisatoitu sööma?
Alusta väga väikesest kogusest
Pane taldrikule või kaussi ainult väike kogus. Suur portsjon võib mõjuda ülekoormavalt ning tekitada vanemas tunde, et laps „ei söönud midagi“.
Paku sama toitu korduvalt
Kui laps toidu esimesel korral välja sülitab, paku seda mõne päeva pärast uuesti. Välimust või valmistamisviisi võib veidi muuta.
Näiteks võib brokolit pakkuda:
- püreestatult;
- kahvliga purustatult;
- pehme varrena lapse kätte;
- teise tuttava toiduga koos.
Lase lapsel toitu puudutada
Toidu katsumine, määrimine ja pigistamine on osa õppimisest. Laps tutvub tekstuuri ja lõhnaga enne, kui otsustab toidu suhu panna.
Söögikorra koristamise muudab lihtsamaks kergesti puhastatav pudipõll.
Sööge võimaluse korral koos
Beebid jäljendavad täiskasvanuid. Peresöögil osalemine aitab lapsel näha, kuidas teised toitu võtavad, närivad ja naudivad.
Ühine söögikord ei pea olema pikk. Tähtis on rahulik õhkkond ja vanema positiivne eeskuju.
Väldi ekraani abil söötmist
Telefon või teler võib aidata lapsele rohkem lusikatäisi suhu saada, kuid lapsel on raskem märgata enda nälja- ja täiskõhutunnet ning õppida teadlikult sööma.
Ekraani asemel:
- räägi lapsega;
- nimeta toite;
- söö koos temaga;
- lase lapsel ise lusikat hoida;
- aktsepteeri, kui toidukord jääb lühikeseks.
Ära suru lusikat suhu
Lusikat ei tohiks lapse suletud huulte vahelt sisse suruda. Oota, kuni laps avab ise suu või liigub lusika poole.
Kui laps keeldub järjepidevalt, lõpeta pakkumine rahulikult. Toitu saab uuesti proovida järgmisel päeval.
Paku valikut, kuid mitte liiga palju
Taldrikul võib olla:
- üks tuttavam toit;
- üks uus või vähem tuttav toit;
- veidi vett tassist, kui laps on alustanud lisatoiduga.
Liiga palju erinevaid toite ja suuri koguseid võib lapse tähelepanu hajutada.
Kuidas peaks söögikord välja nägema?
Praktiline söögikord võib olla järgmine:
- Laps on ärkvel ja rahulik.
- Käed ning söögipind on puhtad.
- Laps istub stabiilselt ja turvarihmad on kinnitatud.
- Taldrikul on väike kogus eakohast toitu.
- Laps saab toitu puudutada ja võimaluse korral ise suhu viia.
- Vanem pakub vajaduse korral lusikalt, kuid ei sunni.
- Söögikord lõpeb, kui laps kaotab huvi või muutub rahutuks.
- Koristamine toimub ilma lapse söömist kommenteerimata või hindamata.
Vanema ülesanne on otsustada, mida, millal ja kus pakkuda. Laps otsustab, kas ja kui palju ta sööb.
Millal beebi lisatoidust keeldumise tõttu nõu küsida?
Võta ühendust perearsti, pereõe või lastearstiga, kui:
- üle üheksakuune laps keeldub peaaegu kõigist tahketest toitudest;
- söömisraskus püsib või süveneb;
- lapse kehakaal langeb või kaalutõus tekitab muret;
- laps köhib, läkastab või lämbub söömisel korduvalt;
- laps ei suuda toitu neelata;
- toit või vedelik tuleb sageli ninast välja;
- laps oksendab korduvalt või tugevalt;
- söömine näib põhjustavat valu;
- laps kaardub söömisel tugevalt tahapoole;
- väljaheites on verd;
- lapsel tekib toidu järel lööve, turse või hingamisraskus;
- laps ei suuda vanusele sobivate tekstuuridega edasi liikuda;
- märgi mähkmeid on tavapärasest vähem;
- laps on ebatavaliselt loid.
Ameerika Lastearstide Akadeemia sümptomijuhend soovitab arstiga nõu pidada muu hulgas siis, kui üle üheksakuune laps keeldub enamikust tahketest toitudest, kaotab kaalu või toitmisprobleem kordub.
Loe ka põhjalikumat artiklit beebi halva söömise põhjustest ja ohumärkidest.
Sõltuvalt probleemist võib abi olla lastearstist, logopeedist või neelamis- ja toitmisterapeudist, tegevusterapeudist või laste toitumisspetsialistist.
Kokkuvõte
Kui beebi ei söö lisatoitu, ei tähenda see enamasti, et ta ei hakkagi tahket toitu sööma. Lisatoiduga harjumine on järkjärguline õppimisprotsess.
Kõige olulisemad põhimõtted on järgmised:
- alusta lisatoiduga siis, kui laps on arenguliselt valmis;
- arvesta, et alguses võivad kogused olla väga väikesed;
- paku uusi toite korduvalt ja ilma surveta;
- vali hetk, mil laps on ärkvel, rahulik ja mõõdukalt näljane;
- lase lapsel toitu katsuda ja võimaluse korral ise süüa;
- paku järk-järgult erinevaid tekstuure;
- jälgi lapse nälja- ja täiskõhusignaale;
- ära kasuta sundimist, meelitamist ega ekraani;
- õpi eristama tavapärast öökimist lämbumisest;
- küsi abi, kui laps ei arene söömises edasi, söömine põhjustab valu või kasv tekitab muret.
Üksik kehv söögikord või mõni päev kestnud keeldumine ei näita veel probleemi. Palju olulisemad on lapse üldine enesetunne, areng, kasv, märgade mähkmete arv ja see, kas söömisoskus aja jooksul edasi areneb.
Korduma kippuvad küsimused
Miks kuuekuune beebi ei söö lisatoitu?
Kuuekuune võib alles harjuda uute maitsete, lusika ja tahkema tekstuuriga. Kontrolli, kas laps on arenguliselt valmis, istub stabiilselt ning kas toitu pakutakse ajal, mil ta pole liiga näljane ega väsinud.
Kui palju peaks kuuekuune beebi lisatoitu sööma?
Alguses võib laps süüa vaid ühe või kaks väikest suutäit. Kindlast portsjonist olulisem on toiduga tutvumine ning söömisoskuse harjutamine.
Mida teha, kui beebi sülitab kogu lisatoidu välja?
Paku väga väikest kogust, lase lapsel toitu puudutada ja proovi sama toitu mõne päeva pärast uuesti. Toidu väljasülitamine võib olla osa uuest tekstuurist õppimisest.
Miks beebi ajab lisatoiduga öökima?
Öökimine on tavapärane kaitserefleks, mis aitab lapsel liiga suure suutäie suu etteossa tuua. Öökimine on üldjuhul häälekas. Lämbumine võib olla vaikne ja vajab kiiret sekkumist.
Kas beebit võib sööma sundida?
Ei. Sundimine võib muuta söögikorra pingeliseks ja suurendada toidust keeldumist. Paku sobivat toitu, kuid järgi lapse nälja- ja täiskõhusignaale.
Mitu korda tuleks sama toitu pakkuda?
Uue maitse või tekstuuri omaksvõtmiseks võib vaja minna kümmet või rohkem pakkumiskorda. Paku seda rahulikult eri päevadel, mitte mitu korda järjest ühe söögikorra ajal.
Kas rinnapiim või piimasegu võib lisatoidu isu ära võtta?
Vahetult enne söögikorda joodud suur piimakogus võib vähendada huvi tahke toidu vastu. Piimakordi ei tohiks siiski järsult vähendada, sest rinnapiim või imiku piimasegu on esimesel eluaastal endiselt oluline.
Mida teha, kui beebi ei söö tükilist toitu?
Liigu tekstuuridega järk-järgult edasi: siledalt püreelt paksemale püreele, kahvliga purustatud toidule ja seejärel pehmetele tükkidele. Kui laps ei suuda tekstuuridega üldse edasi liikuda või lämbub korduvalt, küsi spetsialisti nõu.
Millal muutub lisatoidust keeldumine murettekitavaks?
Nõu tasub küsida, kui üle üheksakuune laps keeldub peaaegu kõigist tahketest toitudest, tema kaal ei tõuse, söömine põhjustab valu või laps köhib ja lämbub toiduga korduvalt.
Loe lisaks Minibeebi.ee blogist
- Lisatoit beebile: millal ja kuidas alustada?
- Beebi sööb halvasti: põhjused, lahendused ja ohumärgid
- Beebi kõhukinnisus: tunnused, põhjused ja turvalised leevendusvõtted
- Beebi areng 6 kuu vanuselt: istumine, lisatoit, uni ja uued oskused
- Beebi areng 7 kuu vanuselt: istumine, liikumine, lisatoit, uni ja mängud
- Beebi areng 8 kuu vanuselt: istumine, roomamine, lisatoit, uni ja mängud
- Beebi areng 9 kuu vanuselt: istumine, roomamine, püstitõusmine, lisatoit ja uni
- Beebi nohu: mida teha, kui beebil on nina kinni või vesine?

