Reisimine ja lendamine raseduse ajal on tavapäraselt kulgeva raseduse puhul enamasti võimalik. Rasedus ei tähenda automaatselt, et puhkusereis, pere külastamine, tööreis või pikem autosõit tuleks ära jätta.

Reisi sobivus sõltub siiski mitmest asjaolust:

• raseduse kestusest;
• raseduse kulust;
• reisi pikkusest;
• transpordivahendist;
• sihtkoha kaugusest;
• sihtkoha tervishoiuvõimalustest;
• nakkushaiguste riskist;
• ema terviseseisundist;
• varasematest rasedustüsistustest;
• sellest, kas oodatakse ühte või mitut last.

Tüsistusteta raseduse korral ei ole juhusliku lennureisi puhul leitud, et lennuki salongirõhu muutus põhjustaks raseduse katkemist, enneaegset sünnitust või lootevee puhkemist. Suurem praktiline küsimus on see, kas reisil tekib ootamatu terviseprobleem kohas, kus sünnitusabi või erakorraline abi ei ole kiiresti kättesaadav.

Kõige mugavamaks reisimisajaks peetakse sageli teist trimestrit ehk ligikaudu 14.–28. rasedusnädalat. Selleks ajaks on raseduse alguse iiveldus ja tugev väsimus sageli vähenenud, kuid kõht ei pruugi veel liikumist ja pikalt istumist väga palju häirida.

Reisi ei tohiks planeerida ainult väljalennu kuupäeva järgi. Arvestada tuleb ka sellega, mitmes rasedusnädal on tagasilennu ajal.

Kiire vastus: kas raseduse ajal võib reisida?

Olukord	Üldine soovitus
Tavapäraselt kulgev ühe lapse rasedus	Reisimine on enamasti võimalik kuni raseduse hilise järguni
Esimene trimester	Reisida võib, kuid iiveldus, väsimus ja varaste tüsistuste võimalus võivad muuta reisi raskemaks
Teine trimester	Sageli kõige mugavam aeg reisimiseks
Kolmas trimester	Vajab rohkem planeerimist, lennufirma reeglite kontrollimist ja lähedal asuva sünnitusabi arvestamist
Üle nelja tunni kestev reis	Liigu regulaarselt, tee jalaharjutusi, joo vett ja hinda trombiriski
Mitmikrasedus	Lennupiirangud algavad tavaliselt varem
Verejooks või lootevee leke	Reisile minna ei tohi enne meditsiinilist hindamist
Enneaegse sünnituse oht	Reisimine võib olla vastunäidustatud
Preeklampsia või kõrge vererõhk	Reisi sobivus tuleb arstiga läbi arutada
Raske aneemia	Lennureis võib olla mittesobiv
Malaaria või aktiivse Zika riskiga sihtkoht	Reisi tuleks võimaluse korral vältida või edasi lükata
Euroopa Liidus reisimine	Võta Euroopa ravikindlustuskaart ja eraldi reisikindlustus

Millal on raseduse ajal kõige parem reisida?

Reisimine esimesel trimestril

Esimesel trimestril võib reisida, kui rasedus kulgeb tavapäraselt ja enesetunne seda võimaldab.

Reisimist võivad sel perioodil raskendada:

• iiveldus;
• oksendamine;
• tugev lõhnatundlikkus;
• väsimus;
• pearinglus;
• madal vererõhk;
• sage urineerimine;
• rindade hellus;
• ärevus raseduse püsimise pärast.

Esimesel trimestril on ka raseduse katkemise loomulik tõenäosus suurem kui hiljem. Lennureis ise ei ole tavapäraselt kulgeva raseduse katkemise põhjus, kuid võimalik verejooks või valu võib tekkida ajal, mil oled oma tavapärasest haiglast ja arstist kaugel.

Enne kaugemat reisi tasub arutada, kas:

• raseduse asukoht on kinnitatud;
• lootel on südametegevus;
• esineb emakavälise raseduse risk;
• sul on varem olnud emakaväline rasedus;
• esineb korduvat määrimist või valu;
• iiveldus võimaldab piisavalt juua;
• sihtkohas on vajaduse korral arstiabi kättesaadav.

Raseduse alguse sümptomite ja ohumärkide kohta loe artiklist raseduse esimene trimester: sümptomid, uuringud ja praktilised soovitused.

Kui raseduse kestus või asukoht on ebaselge, võidakse enne reisi soovitada varajast ultraheliuuringut.

Reisimine teisel trimestril

Teine trimester on paljude jaoks kõige mugavam aeg reisimiseks.

Ligikaudu 14.–28. nädala vahel:

• raseduse alguse iiveldus võib olla vähenenud;
• energiat võib olla rohkem;
• kõht ei ole veel väga suur;
• pikaajaline istumine võib olla paremini talutav;
• enneaegse sünnituse tõenäosus on tavaliselt väiksem kui kolmandal trimestril;
• lennufirmade raseduspiirangud ei ole enamasti veel alanud.

See ei tähenda, et teisel trimestril ei saaks tekkida tüsistusi. Reis tuleks läbi arutada, kui esineb:

• platsenta madal asetsus koos verejooksuga;
• emakakaela lühenemine;
• enneaegse sünnituse risk;
• kõrge vererõhk;
• loote kasvuprobleem;
• mitmikrasedus;
• tugev aneemia;
• muu riskirasedus.

Teise trimestri muutuste ja uuringute kohta loe artiklist raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud.

Reisimine kolmandal trimestril

Kolmandal trimestril ei ole reisimine automaatselt keelatud, kuid vajab rohkem ettevalmistust.

Reisi võivad raskendada:

• suur kõht;
• sage urineerimine;
• selja- ja vaagnavalu;
• jalgade turse;
• kõrvetised;
• hingeldus;
• raskused pikalt istumisel;
• uneprobleemid;
• suurem trombirisk;
• võimalik sünnituse algus;
• lennufirmade piirangud.

Pärast 28. rasedusnädalat võib lennufirma küsida arsti või ämmaemanda tõendit, mis kinnitab:

• raseduse kestust;
• eeldatavat sünnitustähtaega;
• loodete arvu;
• seda, et rasedus kulgeb tüsistusteta;
• et lennureis on lubatud.

Raseduse lõpus mõtle eriti hoolikalt:

• kui kaugel on sihtkohas sünnitusosakond;
• kas reisikindlustus katab enneaegse sünnituse;
• kas kindlustus katab vastsündinu ravi;
• kas vajadusel on võimalik kiiresti koju tagasi tulla;
• mitmes rasedusnädal on tagasilennu ajal;
• kas lennufirma lubab sind mõlemale lennule.

Kolmanda trimestri ohumärkide ja sünnituseks valmistumise kohta loe artiklist raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine.

Kas raseduse ajal võib lennata?

Tüsistusteta raseduse korral on juhuslik lennureis üldiselt ohutu.

Lennuki salongis on õhurõhk madalam kui maapinnal ning õhk on kuivem. Terve raseda organism kohaneb nende muutustega tavaliselt hästi.

Lennu ajal võivad siiski süveneda:

• iiveldus;
• ninakinnisus;
• kõrvade lukustumine;
• kõhupuhitus;
• kõrvetised;
• jalgade turse;
• seljavalu;
• väsimus;
• vedelikupuudus.

Olulisem kui lennuk ise on pikk liikumatult istumine. Rasedus suurendab verehüübe tekkimise riski ning pikaajaline istumine suurendab seda veelgi.

Kas lennuki õhurõhk kahjustab beebit?

Tavapäraselt kulgeva raseduse korral ei ole lennuki salongi rõhumuutusi seostatud loote kahjustamisega.

Lendamine võib vajada eraldi hinnangut, kui sul on:

• raske aneemia;
• tõsine südamehaigus;
• tõsine kopsuhaigus;
• hapnikupuudust põhjustav terviseseisund;
• hiljutine suur verejooks;
• muu haigus, mis võib madalama hapnikutaseme juures süveneda.

Rasedusaegse aneemia, hemoglobiini ja ferritiini kohta loe artiklist rasedusaegne aneemia ja rauapuudus.

Kas lennuki turvakontroll on rasedale ohutu?

Tavapärast lennujaama turvakontrolli ei peeta rasedale ega lootele ohtlikuks.

Turvakontrollis kasutatakse sõltuvalt lennujaamast:

• metallidetektorit;
• millimeeterlaine skannerit;
• käsidetektorit;
• vajaduse korral käsitsi kontrollimist.

Küsimuste või ebamugavuse korral võid paluda lennujaama töötajalt selgitust või käsitsi kontrolli, kuid tavapärast turvakontrolli ei ole vaja raseduse tõttu vältida.

Kas lennuki kiirgus on rasedale ohtlik?

Kõrgemal lennates puutub inimene kokku veidi suurema kosmilise kiirgusega kui maapinnal.

Üksikute puhkusereiside puhul peetakse saadavat kogust väga väikeseks ning see ei ole tavaliselt raseduse seisukohalt oluline.

Eraldi nõu vajavad:

• lennukimeeskonna liikmed;
• piloodid;
• väga sagedased tööreisijad;
• inimesed, kes lendavad raseduse jooksul väga palju pikki lennusektoreid.

Nende puhul võib olla vaja hinnata tööalast kumulatiivset kiirguskoormust.

Millal lennufirma nõuab arstitõendit?

Lennufirmade reeglid erinevad ning võivad muutuda.

Paljud lennufirmad:

• lubavad tüsistusteta ühe lapse raseduse korral lennata ligikaudu 36. nädalani;
• piiravad mitmikraseduse korral lendamist varem;
• nõuavad alates 28. nädalast arstitõendit;
• nõuavad, et tõend oleks inglise keeles;
• määravad tõendi maksimaalse vanuse;
• kasutavad oma vormi;
• võivad küsida rasedakaarti või muud rasedusnädalat kinnitavat dokumenti.

airBalticu reeglid 2026. aasta augusti seisuga

airBalticu praeguste tingimuste järgi:

• kuni 27. nädalani võib üldjuhul lennata ilma arstitõendita, kuid kaasas soovitatakse hoida rasedakaarti;
• 28.–36. nädalal on ühe lapse raseduse korral vaja ingliskeelset arstitõendit või lennufirma rasedusvormi;
• mitmikraseduse korral on tõend vajalik alates 28. nädalast;
• tõend peab olema väljastatud kuni 14 päeva enne lendu;
• pärast 36. nädalat ühe lapse raseduse korral lennata ei lubata;
• pärast 32. nädalat mitmikraseduse korral lennata ei lubata.

Kontrolli reegleid alati uuesti enne pileti ostmist ja enne tagasilendu. Teise lennufirma reeglid võivad olla rangemad.

Kui reis sisaldab mitut lennuvedajat, tuleb kontrollida iga vedaja tingimusi eraldi.

Kas lapseootel naine vajab lennukis turvavööd?

Jah. Turvavöö tuleb hoida kinnitatuna kogu istumise aja, sest turbulents võib tekkida ootamatult.

Lennukis aseta turvavöö:

• madalale puusadele;
• kõhu alla;
• tihedalt, kuid mugavalt;
• mitte üle kõhu kõige kõrgema osa.

Kui tavapärane vöö ei ulatu, küsi salongipersonalilt pikendust.

Ära hoia turvavööd lahti ainult sellepärast, et lend tundub rahulik.

Milline istekoht valida?

Pikemal lennul on tavaliselt mugavaim vahekäigupoolne iste.

See võimaldab:

• sagedamini püsti tõusta;
• lihtsamalt tualetti minna;
• jalgu sirutada;
• vältida üle teiste reisijate ronimist;
• vähendada kukkumisriski.

Muud praktilised valikud:

• vali võimalusel iste tiiva lähedal, kus turbulents võib tunduda vähem;
• väldi väga kitsast istet;
• kaalu lisajalaruumiga kohta;
• ära paiguta rasket käsipagasit kõrgele ilma abita;
• hoia ravimid ja dokumendid käsipagasis.

Trombirisk raseduse ja reisimise ajal

Raseduse ajal hüübib veri kergemini. See aitab vähendada sünnitusaegset verekaotust, kuid suurendab samal ajal veenitromboosi riski.

Pikk istumine lennukis, autos, bussis või rongis aeglustab vere liikumist jalgades.

Risk suureneb eriti siis, kui reis kestab üle nelja tunni.

Täiendavad trombiriskid võivad olla:

• varasem süvaveenitromboos või kopsuemboolia;
• teadaolev trombofiilia;
• tugev ülekaal;
• mitmikrasedus;
• suitsetamine;
• vähene liikumine;
• hiljutine operatsioon;
• raske infektsioon;
• tugev vedelikupuudus;
• preeklampsia;
• väga väljendunud veenilaiendid;
• perekonnas esinenud tromboos;
• kõrge vanus raseduse ajal.

Kuidas vähendada lennul trombiriski?

Pikema reisi ajal:

• kanna avaraid riideid;
• väldi säärt tugevalt pigistavaid riideid;
• liiguta hüppeliigeseid regulaarselt;
• siruta ja painuta jalgu;
• liiguta varbaid;
• tõuse võimaluse korral regulaarselt püsti;
• kõnni mööda vahekäiku;
• joo vett;
• piira kofeiiniga jooke;
• väldi alkoholi;
• ära istu pikalt, jalad ristis;
• hoia käsipagas nii, et jalgadel oleks ruumi.

Istuvas asendis saad teha järgmisi harjutusi:

1. tõsta kordamööda kandu;
2. tõsta kordamööda varbaid;
3. tee hüppeliigestega ringe;
4. siruta üks jalg ette;
5. pinguta ja lõdvesta säärelihaseid;
6. liiguta varbaid.

Kas kasutada kompressioonsukki?

Õigesti valitud meditsiinilised kompressioonsukad võivad pika lennu ajal trombi- ja turseriski vähendada.

Sukad peavad olema:

• õige suurusega;
• õige surveastmega;
• korrektselt jalga pandud;
• ilma voltide ja soonivate servadeta.

Tavalised „lennusokid“ ei pruugi olla sama toimega nagu meditsiinilised kompressioonsukad.

Enne kasutamist küsi nõu ämmaemandalt, arstilt, apteekrilt või kompressioonitoodete spetsialistilt, eriti kui sul on:

• diabeet;
• arteriaalse vereringe probleem;
• jalgade nahakahjustus;
• tugev turse;
• varasem tromboos;
• muu veresoonte haigus.

Kas võtta enne lendu aspiriini?

Ära alusta aspiriini, verevedeldaja või muu ravimi kasutamist ainult lennureisi tõttu.

Väikeses annuses aspiriin ei ole tavapärane lennureisiga seotud veenitromboosi ennetamise ravim.

Väga suure trombiriski korral võib arst määrata süstitava hepariini. Seda kasutatakse ainult individuaalse riskihinnangu ja arsti täpse juhise järgi.

Kui pead süstlad lennukisse võtma, võib vaja minna ingliskeelset arstitõendit.

Millal ei tohiks raseduse ajal lennata?

Lennureis võib olla mittesobiv või vajada spetsialisti luba, kui esineb:

• enneaegse sünnituse oht;
• regulaarsed valulikud kokkutõmbed;
• lootevee leke või puhkemine;
• hiljutine märkimisväärne tupeverejooks;
• platsenta eesasetsus koos verejooksuriskiga;
• raske preeklampsia;
• halvasti kontrollitud kõrge vererõhk;
• raske aneemia;
• tõsine südame- või kopsuhaigus;
• hapnikupuudus;
• hiljutine tromboos;
• suur trombirisk ilma ennetusplaanita;
• loote tõsine kasvuprobleem;
• muu seisund, mis võib vajada kiiret erakorralist ravi;
• rasedus on jõudnud lennufirma lubatud piirist kaugemale.

Reisi sobivus tuleb arstiga eraldi läbi arutada ka siis, kui oodatakse kaksikuid või rohkem lapsi.

Reisimine autoga raseduse ajal

Autosõit on raseduse ajal tavaliselt võimalik, kuid pikk istumine võib põhjustada:

• seljavalu;
• vaagnavalu;
• jalgade turset;
• jäikust;
• väsimust;
• trombiriski suurenemist;
• iiveldust.

Pikal sõidul:

• tee regulaarselt peatusi;
• kõnni mõni minut;
• liiguta jalgu;
• joo vett;
• väldi väga pikka järjestikust sõitu;
• jaga juhtimist teise inimesega;
• ära juhi autot, kui oled väga väsinud või pearinglusega;
• hoia ravimid ja dokumendid kättesaadavad.

Kui selja- või vaagnavalu muudab autos istumise raskeks, loe praktilisi soovitusi artiklist seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal.

Kuidas raseduse ajal turvavööd kinnitada?

Autos tuleb alati kasutada kolmepunktiturvavööd.

Aseta:

• alumine vöö madalale kõhu alla, üle puusaluude ja vaagna;
• diagonaalvöö rindade vahelt üle rangluu;
• vöö tihedalt vastu keha;
• jope või paksu riietuse alt võimalikult keha lähedale.

Ära aseta:

• alumist vööd üle kõhu;
• diagonaalvööd kaenla alt;
• diagonaalvööd selja taha;
• turvavööd täiesti lahti.

Rasedatele müüdav turvavöö suunaja ei tohi muuta auto originaalse turvasüsteemi tööd ega vähendada vöö kontakti vaagnaluudega.

Kui kaugel peaks roolist istuma?

Juhiiste tuleks paigutada nii, et:

• kõhu ja rooli vahele jääks võimalikult palju ruumi;
• pedaalid oleksid endiselt kindlalt juhitavad;
• selg oleks vastu seljatuge;
• rool oleks suunatud rinnaku, mitte kõhu poole;
• turvapadi jääks sisse lülitatuks.

Ära lülita turvapatja raseduse tõttu välja, kui sõiduki tootja või spetsialist ei ole selleks konkreetset põhjust andnud.

Mida teha pärast liiklusõnnetust?

Pärast liiklusõnnetust tuleb raseduse ajal meditsiinilist nõu küsida ka siis, kui enesetunne tundub esialgu hea.

Kiiret hindamist vajavad eriti:

• kõhulöök;
• turvavöö tugev surve kõhule;
• tupeverejooks;
• kõhuvalu;
• emaka kokkutõmbed;
• lootevee leke;
• pearinglus;
• minestamine;
• beebi liigutuste vähenemine.

Platsenta kahjustus või muu probleem ei pruugi kohe tugevaid sümptomeid anda.

Reisimine bussi ja rongiga

Bussi- ja rongireisil kehtivad samad pikaajalise istumise põhimõtted nagu lennukis ja autos.

Võimaluse korral:

• vali vahekäigupoolne koht;
• tõuse regulaarselt püsti;
• liigu rongis ettevaatlikult;
• tee istudes jalaharjutusi;
• kanna avaraid riideid;
• joo vett;
• hoia käsipagas kerge;
• arvesta tualeti kättesaadavusega.

Liikuvas bussis püsti kõndimine võib olla kukkumisohu tõttu ohtlik. Tee harjutusi istudes ja kasuta peatusi liikumiseks.

Rong võib pikemaks maismaareisiks olla mugavam, sest seal on tavaliselt rohkem liikumisruumi ja lihtsam tualetti pääseda.

Reisimine laeva või praamiga

Tavapärane lühem praamisõit on tüsistusteta raseduse korral üldiselt võimalik.

Arvesta:

• merehaigusega;
• treppide ja kõrgete lävepakkudega;
• märja ning libeda tekiga;
• meditsiiniabi piiratud võimalustega;
• pika merereisi kestusega;
• laevafirma raseduspiirangutega.

Kruiisifirmad võivad rasedaid pardale mitte lubada juba oluliselt varem kui lennufirmad. Mõne ettevõtte piir algab 24.–28. rasedusnädala paiku.

Enne broneerimist kontrolli:

• mitmenda nädalani pardale lubatakse;
• kas vajatakse arstitõendit;
• kui vana võib tõend olla;
• kas laeval on arst;
• kui kaugel ollakse maismaast ja sünnitusabist;
• mida kindlustus katab.

Merehaiguse ravimite sobivus tuleb raseduse ajal arsti või apteekriga üle kontrollida.

Milline sihtkoht sobib rasedale?

Sihtkoha valimisel ära vaata ainult lennu pikkust ja hotelli kvaliteeti.

Kontrolli ka:

• lähima haigla asukohta;
• kas haiglas on sünnitusosakond;
• kas seal on vastsündinute intensiivravi;
• milline on kiirabi kättesaadavus;
• kas arstiabi on avalik või erameditsiin;
• milline on nakkushaiguste risk;
• kas vajalikud vaktsiinid sobivad rasedale;
• kas piirkonnas esineb malaariat;
• kas piirkonnas esineb Zika viirust;
• kas joogivesi on ohutu;
• milline on õhutemperatuur;
• kas reis hõlmab suurt kõrgust;
• kas sihtkohas on poliitilisi või loodusõnnetustega seotud riske.

Väga eraldatud saar, džungliretk, pikk merereis või mägipiirkond võib raseduse ajal olla keerulisem valik isegi siis, kui kohale lendamine on lubatud.

Reisikindlustus raseduse ajal

Euroopa ravikindlustuskaart ei asenda reisikindlustust.

Enne poliisi ostmist kontrolli, kas kindlustus katab:

• rasedusega seotud erakorralise arstiabi;
• raseduse tüsistused;
• enneaegse sünnituse;
• keisrilõike;
• vastsündinu ravi;
• vastsündinu intensiivravi;
• pikendatud majutuse;
• lennupiletite muutmise;
• meditsiinilise transpordi;
• kodumaale tagasitoomise;
• reisi ärajäämise rasedustüsistuse tõttu;
• juba enne reisi teada olnud seisundid.

Eriti oluline on kontrollida, kas vastsündinu ravi kuulub automaatselt ema kindlustuse alla. Mõnes poliisis võib enneaegselt sündinud lapse haiglaravi olla piiratud või täielikult välistatud.

Teavita kindlustusandjat rasedusest, kui tingimused seda nõuavad.

Ära eelda, et tavaline odavaim reisikindlustus katab kõik raseduse ja sünnitusega seotud kulud.

Euroopa ravikindlustuskaart

Euroopa ravikindlustuskaart annab ajutisel viibimisel juurdepääsu meditsiiniliselt vajalikule riiklikule tervishoiule:

• Euroopa Liidu riikides;
• Islandil;
• Liechtensteinis;
• Norras;
• Šveitsis;
• Ühendkuningriigis.

Abi antakse külastatava riigi kindlustatud inimestega samadel tingimustel ja sama omaosalusega.

Kaart võib katta ka rasedusega seotud vajaliku abi ja ootamatu sünnituse, kui reisi eesmärk ei olnud välismaale sünnitama minna.

Kaart ei kata tingimata:

• erameditsiini;
• pääste- ja transpordikulusid;
• tagasilendu Eestisse;
• kaotatud pagasit;
• kõiki omaosalustasusid;
• ette planeeritud ravi.

Seetõttu on vaja ka eraldi reisikindlustust.

Rasedakaart ja muud dokumendid

Võta reisile kaasa:

• isikut tõendav dokument;
• Euroopa ravikindlustuskaart;
• reisikindlustuse poliis;
• rasedakaart;
• eeldatava sünnitustähtaja info;
• vajaduse korral arstitõend;
• ravimite nimekiri;
• retseptide andmed;
• oluliste analüüside või ultraheli vastused;
• veregrupi ja RhD-faktori info;
• oma ämmaemanda või arsti kontakt;
• sihtkoha haigla kontakt;
• hädaabinumber.

Hoia dokumente käsipagasis, mitte äraantavas pagasis.

Dokumentidest võib teha ka turvalised digitaalsed koopiad.

Raseduse ajal tehtavate vereanalüüside ja veregrupi tähenduse kohta loe artiklist vereanalüüsid raseduse ajal: mida erinevad näitajad tähendavad?.

Ravimid reisile kaasa

Kõik tavapärased reisi- ja käsimüügiravimid ei sobi raseduse ajal.

Enne reisi aruta spetsialistiga:

• valuvaigisti;
• palavikuravim;
• iiveldusvastane ravim;
• merehaiguse ravim;
• kõhulahtisuse ravim;
• kõhukinnisuse ravim;
• kõrvetiseravim;
• allergiaravim;
• putukatõrjevahend;
• malaaria ennetusravim;
• antibiootikum;
• unerohi;
• rahusti.

Võta retseptiravimeid kaasa piisavalt kogu reisiks ja võimaliku viivituse puhuks.

Hoia ravimid:

• originaalpakendis;
• käsipagasis;
• koos retsepti või arstitõendiga;
• sobival temperatuuril;
• lastele kättesaamatus kohas.

Ära kasuta teise inimese ravimit ega osta välismaal tundmatu koostisega toodet.

Ravimite ja muude võimalike ohtude kohta loe artiklist mida raseduse ajal vältida?.

Vaktsiinid ja rasedusaegne reisimine

Reisivaktsiinide vajadus sõltub:

• sihtriigist;
• piirkonnast;
• reisi aastaajast;
• majutuse tüübist;
• planeeritud tegevustest;
• reisi kestusest;
• varasematest vaktsiinidest;
• raseduse kestusest.

Kõik vaktsiinid ei ole raseduse ajal ühesuguse sobivusega.

Üldiselt:

• mõnda inaktiveeritud vaktsiini saab vajaduse korral kasutada;
• elusvaktsiine raseduse ajal tavaliselt välditakse;
• kõrge nakkusriski korral võib vaktsiini kasu olla võimalikust riskist suurem;
• kollapalaviku vaktsiin vajab individuaalset riski ja kasu hindamist;
• vaktsineerimata reisimine kõrge nakkusriskiga piirkonda ei ole automaatselt ohutum.

Võta reisimeditsiini või oma arstiga ühendust vähemalt neli kuni kuus nädalat enne reisi. Kiirema reisi korral küsi nõu siiski ka lühema etteteatamisega.

Ära jäta vajalikku vaktsiini tegemata ega lase seda teha ainult internetist saadud üldise soovituse järgi.

Malaaria ja rasedus

Malaaria võib raseduse ajal kulgeda raskemalt ning ohustada nii ema kui ka loodet.

Malaaria võib suurendada:

• raske haigestumise riski;
• aneemia riski;
• raseduse katkemise riski;
• enneaegse sünnituse riski;
• loote kasvupeetuse riski;
• surnultsünni riski.

Võimaluse korral tuleks raseduse ajal vältida reisimist malaariapiirkonda.

Kui reis on vältimatu:

• pöördu reisimeditsiini spetsialisti poole;
• kontrolli riski konkreetse piirkonna, mitte ainult riigi järgi;
• kasuta rasedusele sobivat ennetusravimit;
• kasuta putukatõrjevahendit;
• kanna pikki riideid;
• maga sääsevõrgu all;
• eelista konditsioneeri või aknavõrkudega majutust;
• otsi palaviku korral kohe meditsiinilist abi.

Kõik malaariaravimid ei sobi raseduse ajal. Ravim sõltub sihtkohas leviva parasiidi ravimiresistentsusest.

Zika viirus ja rasedus

Zika viirus võib kanduda:

• sääsehammustuse kaudu;
• seksuaalsel teel;
• raseduse ajal emalt lootele.

Rasedusaegne nakkus võib põhjustada loote aju ja närvisüsteemi raskeid arengukahjustusi.

Rasedal soovitatakse vältida piirkondi, mille kohta kehtib aktiivne Zika reisihoiatus.

Kui reis on vältimatu:

• kasuta tõhusat putukatõrjevahendit;
• kanna pikkade varrukatega riideid;
• kasuta sääsevõrku;
• eelista konditsioneeriga majutust;
• järgi seksuaalse leviku vältimise juhiseid;
• aruta reis enne arstiga läbi.

Zika riskipiirkonnad võivad muutuda. Kontrolli alati reisi hetkel kehtivat ametlikku sihtkohapõhist infot.

Dengue, chikungunya ja muud sääskedega levivad haigused

Ka dengue ja chikungunya võivad raseduse ajal põhjustada tõsiseid tüsistusi.

Sääsehammustuste vältimiseks:

• kasuta rasedale sobivat tõrjevahendit;
• kanna pikki pükse ja varrukaid;
• kasuta akna- ja uksevõrke;
• maga sääsevõrgu all;
• väldi seisva veega alasid;
• kasuta konditsioneeri;
• järgi tõrjevahendi kasutusjuhendit.

„Looduslik“ eeterlik õli ei pruugi pakkuda piisavat kaitset ega olla raseduse ajal automaatselt ohutu.

Toidu ja joogivee ohutus reisil

Kõhulahtisus ja oksendamine võivad rasedal põhjustada kiiremini vedelikupuudust.

Kõrgema toidu- ja veeriski piirkonnas:

• joo suletud pudelist vett;
• kontrolli pudeli korki;
• kasuta ohutut vett ka hammaste pesemiseks;
• väldi teadmata veest tehtud jääkuubikuid;
• söö korralikult kuumutatud toitu;
• söö toit kuumalt ja värskelt;
• pese või koori puuviljad ise;
• väldi toorest liha ja kala;
• väldi tooreid mereande;
• väldi pastöriseerimata piimatooteid;
• ole ettevaatlik tänavatoiduga;
• pese käsi regulaarselt.

Kõhulahtisuse korral on kõige olulisem vedeliku ja soolade taastamine. Ravimite sobivus tuleb raseduse ajal üle kontrollida.

Kiiret abi otsi, kui:

• vedelik ei püsi sees;
• uriini tuleb väga vähe;
• väljaheites on verd;
• esineb kõrge palavik;
• tekib tugev kõhuvalu;
• esineb minestustunne;
• tekivad regulaarsed emaka kokkutõmbed;
• beebi liigutused vähenevad.

Reisimine kuuma kliimasse

Raseduse ajal võib kuumus olla raskemini talutav.

Ülekuumenemist ja vedelikupuudust aitavad vältida:

• regulaarne veejoomine;
• keskpäevase päikese vältimine;
• hingavad riided;
• peakate;
• varjus viibimine;
• konditsioneeritud ruumis puhkamine;
• väiksema intensiivsusega tegevused;
• alkoholi vältimine;
• väga kuuma sauna ja mullivanni vältimine.

Saunatamise ja ülekuumenemise kohta loe artiklist saun raseduse ajal: kas ja kuidas võib saunas käia?.

Reisimine mägedesse ja suur kõrgus

Suurel kõrgusel sisaldab õhk vähem hapnikku. Terve rase võib mõõdukal kõrgusel lühiajaliselt viibimist taluda, kuid kiire tõus ja tugev füüsiline koormus võivad enesetunnet halvendada.

Suure kõrguse reis vajab eraldi arutelu, kui:

• sul on aneemia;
• südame- või kopsuhaigus;
• kõrge vererõhk;
• loote kasvuprobleem;
• platsenta puudulikkuse risk;
• rasedustüsistus.

Kõrgusega kohanedes:

• tõuse järk-järgult;
• väldi esimestel päevadel tugevat trenni;
• joo vett;
• ära ignoreeri tugevat peavalu;
• lasku madalamale, kui tekib halb enesetunne.

Rasedus ei ole parim aeg alustada ekstreemset mägimatka.

Füüsiline aktiivsus reisil

Puhkusereis võib sisaldada palju rohkem kõndimist kui tavapärane päev.

Planeeri:

• lühemad päevad;
• regulaarsed puhkepausid;
• mugavad jalanõud;
• piisav vesi;
• varuvõimalus hotelli naasta;
• vähem tegevusi ühe päeva kohta;
• varjuline või jahe puhkekoht.

Väldi:

• kukkumisriskiga tegevusi;
• sukeldumist;
• tugevat kontaktspordiala;
• väga kuuma ilmaga intensiivset matka;
• tegevust, mida sa enne rasedust ei harrastanud;
• valu trotsides jätkamist.

Sobiva rasedusaegse koormuse kohta loe artiklist trenn raseduse ajal: millised harjutused sobivad?.

Kuidas leevendada lennul iiveldust?

Lennureis võib rasedusaegset iiveldust süvendada.

Abi võib olla sellest, kui:

• valid lennu ajale, mil enesetunne on tavaliselt parem;
• sööd enne lendu väikese kerge eine;
• väldid täiesti tühja kõhtu;
• võtad kaasa kuiva vahepala;
• väldid tugevaid lõhnu;
• istud vahekäigu lähedal;
• jood väikeste lonksudena vett;
• hoiad oksenduskoti kättesaadaval;
• kasutad ainult rasedusele sobivaks kinnitatud ravimit.

Iivelduse leevendamise kohta loe artiklist rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?.

Kõrvetised ja kõhupuhitus lennukis

Lennuki madalama rõhu tingimustes võivad seedetraktis olevad gaasid paisuda ning põhjustada kõhupuhitust.

Enne lendu ja lennu ajal võib olla kasulik:

• vältida väga suurt einet;
• vältida gaseeritud jooke;
• vältida enda kõrvetisi põhjustavaid toite;
• süüa väiksemate portsjonitena;
• kanda avaraid riideid;
• püsida võimalikult sirges istumisasendis;
• mitte heita kohe pärast söömist pikali;
• kasutada ainult rasedusele sobivat kõrvetiseravimit.

Täpsemad nõuanded leiad artiklist kõrvetised raseduse ajal: põhjused ja leevendamine.

Kõhukinnisus reisi ajal

Reisimine võib kõhukinnisust süvendada, sest muutuvad:

• päevakava;
• toitumine;
• veejoomine;
• liikumine;
• tualetiharjumused.

Ennetamiseks:

• joo regulaarselt;
• söö kiudainerikkaid toite;
• liiguta ennast;
• ära lükka roojamistungi edasi;
• võta vajaduse korral kaasa arsti soovitatud ravim;
• arvesta toidu- ja veehügieeniga.

Kõhukinnisuse turvalise leevendamise kohta loe artiklist kõhukinnisus raseduse ajal: mida süüa ja millal abi küsida?.

Magamine reisil

Uus voodi, ajavahe, müra ja reisiväsimus võivad und häirida.

Võta võimaluse korral kaasa:

• väike toetav padi;
• silmamask;
• kõrvatropid;
• mugavad ööriided;
• vajalikud ravimid;
• tuttav õhturutiin.

Pärast 28. rasedusnädalat on soovitatav uinuda külili. Hotelli lisapatju saab kasutada:

• põlvede vahel;
• kõhu all;
• selja taga;
• ülakeha tõstmiseks kõrvetiste korral.

Rasedusaegsete magamisasendite kohta loe artiklist uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa.

Mida rasedana reisile kaasa võtta?

Dokumendid

• ID-kaart või pass;
• rasedakaart;
• Euroopa ravikindlustuskaart;
• reisikindlustuse andmed;
• vajaduse korral arstitõend;
• retseptide koopiad;
• veregrupi info;
• tervishoiutöötaja kontaktid.

Tervisega seotud asjad

• igapäevased ravimid;
• rasedatele mõeldud vitamiinid;
• arsti soovitatud iiveldus- või kõrvetiseravim;
• termomeeter;
• käte desinfitseerimisvahend;
• kompressioonsukad;
• plaastrid;
• putukatõrjevahend;
• päikesekaitsekreem;
• vajaduse korral glükomeeter või vererõhuaparaat.

Mugavus

• avarad riided;
• toetavad jalanõud;
• veepudel;
• väikesed vahepalad;
• padi;
• lisakiht jaheda lennuki jaoks;
• varupesu;
• oksenduskott;
• niisked salvrätikud.

Raseduse lõpus võib olla mõistlik võtta kaasa ka osa sünnitusmajja minekuks vajalikest dokumentidest ja tarvikutest, eriti kui reisid kodust kaugele.

Millal tuleb reisil kiiresti abi otsida?

Võta kohe ühendust kohaliku tervishoiuasutusega, kui tekib:

• tupeverejooks;
• lootevee sarnane leke;
• regulaarsed valulikud kokkutõmbed;
• tugev või ühepoolne kõhuvalu;
• minestamine;
• tugev pearinglus;
• rindkerevalu;
• hingamisraskus;
• ühe jala järsk turse, kuumus või valu;
• tugev peavalu;
• nägemishäired;
• järsk näo või käte turse;
• valu parema roidekaare all;
• kõrge palavik;
• lakkamatu oksendamine;
• raske kõhulahtisus;
• beebi liigutuste vähenemine.

Raseduse teises pooles ei tohi jääda vähenenud looteliigutuste korral ootama tagasilendu või järgmist päeva. Võta kohe ühendust lähima sünnitusosakonnaga.

Beebi liigutuste jälgimise kohta loe artiklist loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?.

Helista kohaliku riigi hädaabinumbrile, kui:

• kaotad teadvuse;
• hingamine on raskendatud;
• esineb rohke verejooks;
• tekib tugev rindkerevalu;
• tekib krambihoog;
• seisund halveneb kiiresti.

Euroopa Liidus on üldine hädaabinumber 112.

Mida teha pärast reisilt naasmist?

Võta tervishoiutöötajaga ühendust, kui pärast välisreisi tekib:

• palavik;
• lööve;
• liigesevalu;
• silmade punetus;
• püsiv kõhulahtisus;
• oksendamine;
• kollasus;
• tugev peavalu;
• hingamisteede sümptomid;
• ühe jala turse või valu;
• ebatavaline verejooks;
• beebi liigutuste muutus.

Ütle alati:

• millises riigis viibisid;
• millistes piirkondades käisid;
• millal reis toimus;
• kas said sääsehammustusi;
• mida sõid ja jõid;
• kas puutusid kokku haigete inimestega;
• milliseid ravimeid kasutasid.

Mõne reisiga seotud nakkuse sümptomid võivad avalduda alles pärast koju jõudmist.

Praktiline reisieelne kontrollnimekiri

Neli kuni kuus nädalat enne reisi

• Aruta reisiplaani ämmaemanda või arstiga.
• Kontrolli sihtkoha nakkusriske.
• Küsi vaktsiinide kohta.
• Kontrolli malaaria ja Zika riski.
• Vaata üle reisikindlustus.
• Kontrolli lennufirma rasedusreegleid.
• Uuri sihtkoha haiglaid.
• Taotle Euroopa ravikindlustuskaart.
• Hinda trombiriski.
• Planeeri vajalikud retseptid.

Üks kuni kaks nädalat enne reisi

• Kontrolli rasedusnädalat välja- ja tagasilennul.
• Hangi vajaduse korral arstitõend.
• Kontrolli, et tõend vastaks lennufirma vormile.
• Prindi kindlustusdokumendid.
• Pane ravimid käsipagasisse.
• Proovi kompressioonsukki.
• Kontrolli passi kehtivust.
• Pane kokku tervisega seotud reisikott.
• Salvesta haigla ja kindlustuse kontaktid.

Reisipäeval

• Söö kerge eine.
• Joo vett.
• Kanna avaraid riideid.
• Pane kompressioonsukad jalga vastavalt juhisele.
• Saabuge lennujaama piisavalt vara.
• Ära tõsta rasket pagasit.
• Hoia dokumendid käsipagasis.
• Vali vahekäigupoolne iste.
• Kinnita turvavöö kõhu alla.
• Liiguta jalgu regulaarselt.

Reisi ajal

• Joo vett.
• Tõuse regulaarselt.
• Tee istudes jalaharjutusi.
• Ära hoia jalgu pikalt ristis.
• Väldi alkoholi.
• Piira kofeiini.
• Söö väiksemate portsjonitena.
• Puhka.
• Ära ignoreeri ohumärke.
• Jälgi raseduse teises pooles beebi tavapärast liikumist.

Levinud eksiarvamused

„Lendamine põhjustab raseduse katkemise“

Tüsistusteta raseduse korral ei ole juhuslikku lennureisi seostatud raseduse katkemisega.

„Rasedana ei tohi lennujaama turvaväravast läbi minna“

Tavapärast lennujaama turvakontrolli ei peeta rasedale ega lootele ohtlikuks.

„Lennuki salongis ei jätku beebile hapnikku“

Terve raseda organism kohaneb lennuki salongi madalama rõhuga tavaliselt hästi. Eraldi hinnangut vajavad tõsised südame-, kopsu- ja verehaigused.

„Alla neljatunnisel lennul ei pea üldse liikuma“

Ka lühemate lendude ajal on jalgade liigutamine ja mugava asendi vahetamine kasulik. Pikema kui neljatunnise reisi korral muutub trombiennetus eriti oluliseks.

„Aspiriin kaitseb lennureisil trombi eest“

Aspiriini ei tohiks lennureisi tõttu iseseisvalt alustada. Suure trombiriski korral määrab sobiva ennetuse arst.

„Arstitõend kehtib kõikidel lennufirmadel ühtemoodi“

Ei. Lennufirmade nõutud vorm, keel, tõendi vanus ja rasedusnädalate piirid erinevad.

„Euroopa ravikindlustuskaart asendab reisikindlustust“

Ei. See ei kata erameditsiini, tagasilendu, pagasit ega kõiki raseduse ja vastsündinu raviga seotud kulusid.

„Kui lennufirma lubab lennata, on reis meditsiiniliselt kindlasti ohutu“

Lennufirma otsustab pardale lubamise, mitte sinu raseduse meditsiinilise riski. Tervisega seotud otsuse teeb rasedust jälgiv spetsialist.

„Raseduse ajal ei tohi turvavööd kasutada“

Turvavöö on vajalik nii autos kui ka lennukis. Alumine vöö peab paiknema kõhu all üle puusade.

„Teine trimester on kõigile alati ohutu“

Teine trimester on sageli kõige mugavam reisimisaeg, kuid rasedustüsistuse korral võib ka sel ajal reisimine olla mittesobiv.

Kokkuvõte

Tüsistusteta raseduse korral on reisimine ja juhuslik lendamine üldiselt võimalik.

Kõige mugavamaks reisimisajaks peetakse sageli 14.–28. rasedusnädalat. Esimesel trimestril võivad reisi raskendada iiveldus ja väsimus, kolmandal trimestril aga suur kõht, turse, trombirisk, sünnituse võimalik algus ning lennufirmade piirangud.

Lennu planeerimisel:

• kontrolli lennufirma reegleid;
• arvesta rasedusnädalaga ka tagasilennul;
• võta vajaduse korral arstitõend;
• hoia rasedakaart käsipagasis;
• vali vahekäigupoolne iste;
• kinnita turvavöö kõhu alla;
• liiguta jalgu;
• tõuse regulaarselt;
• joo vett;
• väldi alkoholi;
• kasuta vajaduse korral õigesti valitud kompressioonsukki.

Reisi planeerides kontrolli:

• sihtkoha tervishoiuvõimalusi;
• reisikindlustuse rasedustingimusi;
• vastsündinu ravi katmist;
• Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivust;
• vajalikke vaktsiine;
• malaaria ja Zika riski;
• toidu- ja joogivee ohutust.

Reisimine ei ole soovitatav lootevee lekke, tupeverejooksu, enneaegse sünnituse ohu, raske preeklampsia, tõsise südame- või kopsuhaiguse, raske aneemia või muu kiiret arstiabi vajada võiva seisundi korral.

Korduma kippuvad küsimused

Kas raseduse ajal võib lennata?

Tüsistusteta raseduse korral on juhuslik lendamine üldiselt ohutu.

Millal on kõige parem raseduse ajal reisida?

Paljude jaoks on kõige mugavam aeg 14.–28. rasedusnädal.

Mitmenda rasedusnädalani võib lennata?

See sõltub lennufirmast. Paljud piiravad lendamist ühe lapse raseduse korral ligikaudu 36. nädala ja mitmikraseduse korral 32. nädala paiku.

Millal on vaja lennuks arstitõendit?

Paljud lennufirmad nõuavad tõendit alates 28. nädalast. Kontrolli konkreetse lennuvedaja tingimusi.

Kas airBaltic nõuab rasedalt arstitõendit?

2026. aasta augusti seisuga nõuab airBaltic tõendit alates 28. rasedusnädalast. Tingimused võivad muutuda, seega kontrolli neid enne lendu uuesti.

Kas esimesel trimestril võib lennata?

Jah, kui rasedus kulgeb tavapäraselt. Iiveldus, väsimus ja varaste tüsistuste võimalus võivad reisi siiski raskendada.

Kas lennureis võib põhjustada raseduse katkemise?

Tüsistusteta raseduse korral ei ole juhuslikku lendamist seostatud katkemise suurenenud riskiga.

Kas lennuki turvakontroll on rasedale ohutu?

Tavapärast turvakontrolli ei peeta rasedale ega lootele ohtlikuks.

Kuhu panna lennukis turvavöö?

Turvavöö peab paiknema madalal üle puusade ja kõhu all.

Kuidas vältida lennul trombi?

Liiguta jalgu, tõuse regulaarselt, joo vett, kanna avaraid riideid ja kasuta vajaduse korral õigesti valitud kompressioonsukki.

Kas enne lendu võib trombi vältimiseks aspiriini võtta?

Aspiriini ei tohiks lennureisi tõttu omal käel alustada. Suure trombiriski korral määrab ennetuse arst.

Kas rasedana võib pikka autosõitu teha?

Jah, kuid tee regulaarselt peatusi, kõnni ja liiguta jalgu.

Kuidas kinnitada autos turvavöö?

Alumine vöö paikneb kõhu all üle puusaluude ning diagonaalvöö rindade vahelt üle rangluu.

Kas turvapadi tuleb raseduse ajal välja lülitada?

Üldjuhul mitte. Juhiiste tuleb sättida nii, et kõhu ja rooli vahele jääks võimalikult palju ruumi.

Kas raseduse ajal võib kruiisile minna?

Laevafirmadel võivad olla lennufirmadest varasemad raseduspiirangud. Kontrolli ettevõtte tingimusi enne broneerimist.

Kas Euroopa ravikindlustuskaart katab sünnituse välismaal?

Kaart võib katta ajutise viibimise ajal ootamatult vajaliku rasedusabi ja sünnituse riiklikus süsteemis. See ei asenda reisikindlustust ega ole mõeldud planeeritud välismaal sünnitamiseks.

Kas reisikindlustus katab enneaegse sünnituse?

See sõltub poliisist. Kontrolli eraldi ema, sünnituse ja vastsündinu ravi tingimusi.

Kas rasedana võib reisida malaariapiirkonda?

Võimaluse korral tuleks malaariapiirkonda reisimist vältida. Vältimatu reisi korral on vajalik reisimeditsiini konsultatsioon ja sobiv ennetus.

Kas rasedana võib reisida Zika riskiga piirkonda?

Aktiivse Zika reisihoiatusega piirkonda soovitatakse raseduse ajal mitte reisida.

Millal tuleb reisil kiiresti arsti poole pöörduda?

Kiiret abi vajavad verejooks, lootevee leke, regulaarsed valud, tugev kõhuvalu, hingamisraskus, ühe jala turse ja valu, tugev peavalu, nägemishäired või vähenenud looteliigutused.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Raseduse esimene trimester: sümptomid, uuringud ja praktilised soovitused
• Raseduse teine trimester: sümptomid, loote areng ja uuringud
• Raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine
• Raseduse ultraheliuuringud: millal neid tehakse ja mida hinnatakse?
• Vereanalüüsid raseduse ajal: mida erinevad näitajad tähendavad?
• Rasedusaegne aneemia ja rauapuudus
• Trenn raseduse ajal: millised harjutused sobivad?
• Saun raseduse ajal: kas ja kuidas võib saunas käia?
• Uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa
• Rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?
• Kõrvetised raseduse ajal: põhjused ja leevendamine
• Kõhukinnisus raseduse ajal: mida süüa ja millal abi küsida?
• Mida raseduse ajal vältida?
• Loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?
• Mida võtta kaasa sünnitusmajja? Täielik nimekiri
• Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Minibeebi.ee tooted ei asenda reisieelset tervisekontrolli, reisikindlustust ega arsti nõu. Beebi tulekuks ja hilisemateks perereisideks valmistudes leiad:

• emale mõeldud tooted;
• beebitarvete kotid vajalike esemete organiseerimiseks;
• reisivoodid beebiga reisimiseks;
• kõik beebitarbed;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.