Raseduse viimastel nädalatel võib iga uus tunne panna mõtlema: kas sünnitus hakkab nüüd pihta?Kõht tõmbub kõvaks. Alaselg valutab. Beebi tundub olevat madalamale vajunud. Tekib rohkem voolust või eritub limakork. Mõnel naisel muutub seedimine, teisel suureneb surve vaagnale. Kolmandal võivad esimesed selged märgid olla alles regulaarsed sünnitustuhud või lootevee puhkemine. Kuidas aru saada et sünnitus läheneb?

Sünnituse lähenemine ei näe kõigil ühesugune välja.

Mõned märgid võivad ilmneda juba päevi või isegi nädalaid enne sünnitust, samal ajal kui teised viitavad sellele, et sünnitustegevus on tõenäoliselt juba alanud.

Kui oled raseduse viimastes kuudes, aitab suuremast pildist aru saada ka Minibeebi põhjalik juhend raseduse kolmanda trimestri sümptomite, uuringute ja sünnituseks valmistumise kohta.

Selles artiklis vaatame eraldi:

• millised märgid võivad sünnituse lähenemisele viidata;
• millised märgid ei ennusta sünnituse aega usaldusväärselt;
• kuidas eristada harjutustuhusid päris sünnitustuhkudest;
• mida tähendab limakorgi eritumine;
• kuidas aru saada, kas lootevesi on puhkenud;
• millal helistada sünnitusosakonda;
• millal tuleb haiglasse minna kiiresti;
• millal kutsuda kiirabi.

Lühike vastus: kuidas aru saada, et sünnitus läheneb?

Sünnituse lähenemisele võivad viidata:

1. beebi laskumine vaagnasse;
2. suurenenud surve vaagnale;
3. limakorgi eritumine;
4. suurenenud tupevoolus;
5. alaselja- või menstruatsioonivalu sarnane tunne;
6. harjutustuhude sagenemine;
7. järjest regulaarsemaks muutuvad tuhud;
8. lootevee puhkemine.

Kõige kindlamad sünnituse algusele viitavad märgid on tavaliselt järjest regulaarsemad, tugevamad ja sagedasemad tuhud ning/või lootevee puhkemine.

Limakorgi eritumine, kõhu allavajumine või vaagnasurve võivad tekkida palju varem ega võimalda täpselt ennustada, kas laps sünnib samal päeval või alles hiljem.

1. Beebi laskub vaagnasse

Raseduse lõpus võib beebi pea liikuda järjest sügavamale vaagnasse.

Seda nimetatakse sageli beebi laskumiseks.

Võid märgata, et:

• kõht tundub madalamal;
• hingata on veidi lihtsam;
• ülakõhus on vähem survet;
• vaagnas on rohkem raskustunnet;
• kõndimine muutub ebamugavamaks;
• urineerimisvajadus suureneb;
• alakõhus või tupes võib olla survetunne.

Esimese raseduse korral võib beebi laskumine toimuda mõnda aega enne sünnitust. Järgmiste raseduste korral võib see juhtuda alles üsna sünnituse lähedal.

Seetõttu ei tähenda madalamale vajunud kõht automaatselt, et sünnitus algab täna või homme.

2. Vaagnas suureneb surve

Kui beebi pea liigub vaagnasse, võib suureneda surve:

• alakõhus;
• häbemeluu piirkonnas;
• tupes;
• pärasoole piirkonnas;
• alaseljas.

Mõni naine kirjeldab tunnet nii, nagu beebi „suruks allapoole“.

Samuti võib tekkida:

• sagedasem urineerimine;
• raskustunne kõndides;
• terav lühiajaline valu vaagnas;
• tugevam surve püsti seistes.

Vaagnasurve võib olla tavaline raseduse lõpu sümptom, kuid tugev või kiiresti süvenev valu ei ole midagi, mida peaks lihtsalt sünnituse eelmärgiks pidama.

Kui sul on kahtlus, võta ühendust ämmaemanda või sünnitusosakonnaga.

3. Limakork võib erituda

Üks tuntumaid sünnituse lähenemise märke on limakorgi eritumine.

Raseduse ajal paikneb emakakaela kanalis paks limakiht, mis aitab emakakaela piirkonda kaitsta.

Kui emakakael hakkab sünnituseks valmistudes pehmenema ja muutuma, võib osa limast väljuda.

Limakork võib olla:

• läbipaistev;
• valkjas;
• kollakas;
• roosakas;
• pruunikas;
• veniv ja geeljas;
• vähese vereseguga.

See võib väljuda:

• ühe suurema tükina;
• mitme väiksema tükina;
• järk-järgult suurenenud limase voolusena.

Kas limakorgi eritumine tähendab, et sünnitus algab kohe?

Ei.

Sünnitus võib alata:

• mõne tunni pärast;
• järgmisel päeval;
• mitme päeva pärast;
• mõnikord isegi hiljem.

Seetõttu on limakork pigem märk sellest, et keha valmistub sünnituseks, mitte täpne „taimer“.

Samuti ei märka kõik rasedad limakorgi eritumist üldse.

Millal ei ole tegemist lihtsalt limakorgiga?

Vähene roosakas või pruunikas veresegu limas võib sünnituse lähenedes esineda.

Rohke erkpunane verejooks ei ole aga tavaline limakorgi eritumine.

Sellisel juhul võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.

4. Tupevoolus võib suureneda

Raseduse lõpus võib tupevoolus muutuda:

• rikkalikumaks;
• vedelamaks;
• limasemaks.

See võib olla seotud hormonaalsete muutuste ja emakakaela ettevalmistumisega.

Probleem seisneb selles, et mõnikord võib olla keeruline eristada:

• tavalist voolust;
• uriini;
• limakorki;
• lootevett.

Kui aluspesu või hügieeniside muutub korduvalt märjaks ja vedelikku tuleb juurde, tasub mõelda lootevee lekkimise võimalusele.

5. Alaseljavalu võib suureneda

Sünnituse lähenedes võib tekkida:

• tuim alaseljavalu;
• menstruatsioonivalule sarnane tunne;
• vaagnasse kiirguv valu;
• alaselja ja alakõhu vahelduv valulikkus.

Mõnel naisel on sünnitustuhud kõige tugevamalt tuntavad just seljas.

Samas on alaseljavalu raseduse lõpus väga tavaline ka ilma sünnituse alguseta.

Olulisem on jälgida, kas valu:

• tuleb lainetena;
• muutub korrapärasemaks;
• tugevneb;
• kordub järjest lühemate vahedega.

6. Harjutustuhud võivad sageneda

Braxton Hicksi ehk harjutustuhud võivad esineda juba palju enne sünnitust.

Raseduse lõpus võivad need muutuda märgatavamaks.

Kõht võib muutuda mõneks ajaks:

väga kõvaks ja pingul.

Seejärel emakas lõõgastub.

Harjutustuhud võivad olla ebamugavad ning mõnikord ka valulikud, mistõttu ei saa sünnitustuhte ja harjutustuhte eristada ainult küsimusega „kas see teeb haiget?“.

Palju olulisem on tuhkude muster.

Harjutustuhud või päris sünnitustuhud?

Harjutustuhud

Harjutustuhud on sageli:

• ebaregulaarsed;
• erineva pikkusega;
• erineva tugevusega;
• pikkade ja juhuslike vahedega;
• ilma selge tugevnemise mustrita.

Need võivad mõnikord rahuneda:

• puhates;
• asendit vahetades;
• pärast vedeliku joomist;
• sooja duši all.

Sünnitustuhud

Sünnituse algusele viitavad rohkem tuhud, mis:

• muutuvad järjest korrapärasemaks;
• kestavad järjest kauem;
• muutuvad tugevamaks;
• tulevad järjest sagedamini;
• jätkuvad hoolimata puhkusest või asendi muutmisest.

Näiteks võivad tuhud alguses tulla:

10–15-minutiliste vahedega,

seejärel:

8 minuti järel,

siis:

6 minuti järel,

ning lõpuks umbes 5 minuti järel.

Oluline pole ainult üks konkreetne number, vaid selgelt edasi arenev muster.

Kuidas tuhkude aega mõõta?

Tuhkude jälgimisel pane kirja kaks asja.

1. Tuhu kestus

Mõõda aega:

tuhu algusest kuni selle lõpuni.

Näiteks võib tuhu kestus olla 45–60 sekundit.

2. Tuhkude vahe

Tuhkude vahet mõõdetakse:

ühe tuhu algusest järgmise tuhu alguseni.

Kui tuhud muutuvad korrapäraseks, tasub nende aega mõnda aega üles märkida.

Telefonis võib kasutada:

• stopperit;
• märkmeid;
• tuhkude mõõtmise rakendust.

Rakendus ei otsusta siiski sinu eest, millal haiglasse minna.

Kui sul tekib kahtlus, helista oma sünnitusosakonda.

Kas reegel „5-1-1“ kehtib alati?

Internetis kohtab sageli nn 5-1-1 reeglit:

• tuhud iga 5 minuti järel;
• üks tuhu kestab umbes minuti;
• muster kestab vähemalt tunni.

See võib olla kasulik üldine orientiir, kuid ei ole universaalne reegel.

Haiglasse mineku aeg sõltub muu hulgas:

• kas tegemist on esimese või järgmise sünnitusega;
• kui kiiresti eelmised sünnitused kulgesid;
• kui kaugel haiglast elad;
• kas rasedus on madala või kõrgema riskiga;
• kas ootad kaksikuid;
• kas lootevesi on puhkenud;
• millised juhised on sulle andnud sinu sünnitusmaja või ämmaemand.

Seetõttu lähtutakse kõigepealt oma sünnitusmaja juhistest.

7. Lootevesi võib puhkeda

Lootevee puhkemine on üks selgemaid märke sellest, et sünnitusega seotud protsess on alanud.

Filmides kujutatakse seda sageli suure veeloiguna.

Tegelikkuses võib lootevesi väljuda:

• suurema pahvakuna;
• aeglase nirena;
• korduvate väikeste kogustena;
• pideva niiskustundena.

Lootevett ei ole alati lihtne uriinist või tavalisest voolusest eristada.

Kuidas aru saada, kas tegemist võib olla looteveega?

Lootevesi on sageli:

• vesine;
• suhteliselt läbipaistev;
• kahvatukollakas või kergelt roosakas.

Lootevee lekkimist ei saa tavaliselt tahtlikult peatada samamoodi nagu urineerimist.

Kui kahtlustad lootevee puhkemist:

1. pane tähele kellaaega;
2. vaata vedeliku värvi;
3. pane tähele võimalikku lõhna;
4. kasuta puhast hügieenisidet;
5. ära kasuta tampooni;
6. võta ühendust sünnitusosakonnaga.

Ära jää ootama ainult sellepärast, et tuhud pole veel alanud.

Milline lootevesi vajab kiiret hindamist?

Võta kohe sünnitusosakonnaga ühendust, kui lootevesi on:

• roheline;
• pruun;
• tugevalt verine;
• ebameeldiva lõhnaga.

Samuti vajab kiiret hindamist lootevee puhkemine enne 37. rasedusnädalat.

8. Seedimine võib muutuda – aga see pole kindel sünnituse märk

Mõnel rasedal tekib enne sünnitust:

• pehmem väljaheide;
• sagedasem kakamisvajadus;
• iiveldus;
• kõhus keeramine.

See võib juhtuda, kuid kõhulahtisus ei ole usaldusväärne viis ennustada sünnituse algust.

Kõhulahtisust võivad põhjustada ka:

• toit;
• viirus;
• seedetrakti ärritus;
• muud põhjused.

Seetõttu ei tasu ainult seedimise muutuse põhjal järeldada, et laps sünnib kohe.

9. „Pesapunumise“ tunne ja energiapuhang

Paljud lapseootel emad kirjeldavad raseduse lõpus soovi:

• koristada;
• organiseerida;
• pesta beebiriideid;
• lõpetada pooleliolevad tööd;
• teha kodu beebi jaoks valmis.

Seda nimetatakse vahel pesapunumise instinktiks.

See võib raseduse lõpus esineda, kuid ei ole meditsiiniliselt usaldusväärne sünnituse alguse märk.

Energiapuhang ei ütle, kas sünnitus algab kahe tunni või kahe nädala pärast.

Haiglakott ja kodused ettevalmistused tasub seetõttu teha varem, mitte oodata erilist „tunnet“.

Minibeebi kontrollnimekirja saad kasutada artiklist mida võtta kaasa sünnitusmajja.

10. Emakakael hakkab muutuma

Sünnituseks valmistudes võib emakakael:

• pehmeneda;
• lüheneda;
• õheneda;
• hakata avanema.

Neid muutusi saab hinnata tervishoiutöötaja.

Koduste sümptomite järgi ei saa usaldusväärselt teada, mitu sentimeetrit emakakael avanenud on.

Samuti ei ole vaja emakakaela ise kontrollida.

Eriti lootevee puhkemise korral ei tohiks teha tarbetuid tupekaudseid manipulatsioone.

Kas sünnituse lähenedes liigub beebi vähem?

Ei tohiks eeldada, et beebi peab enne sünnitust vähem liikuma.

Raseduse lõpus on emakas küll vähem ruumi ning liigutuste iseloom võib muutuda.

Teravate löökide asemel võid tunda rohkem:

• sirutamist;
• rullumist;
• keha nihkumist;
• tugevat survet.

Kuid sinu beebi tavapärane aktiivsus ei peaks lihtsalt „ruumipuuduse tõttu“ järsult kaduma.

Kui beebi:

• liigub tavapärasest selgelt vähem;
• liigutused muutuvad oluliselt nõrgemaks;
• tavapärane aktiivne aeg möödub peaaegu liigutusteta;
• sa ei tunne liigutusi,

võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.

Ära oota hommikuni ega jää ootama sünnitustuhude algust.

Loe kindlasti ka Minibeebi uuemat põhjalikku juhendit loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?.

Sünnituse eelmärk või päriselt alanud sünnitus?

Lihtsustatult võib märke jagada kaheks.

Keha valmistub sünnituseks

Siia võivad kuuluda:

• beebi laskumine;
• vaagnasurve;
• limakorgi eritumine;
• vooluse suurenemine;
• harjutustuhud;
• alaselja ebamugavus.

Need võivad tekkida päevi või nädalaid enne sünnitust.

Sünnitus on tõenäolisemalt alanud

Tugevamad märgid on:

• regulaarsed tuhud;
• tuhkude järkjärguline tugevnemine;
• tuhkude vahede lühenemine;
• tuhkude jätkumine hoolimata puhkusest;
• emakakaela avanemine;
• lootevee puhkemine.

Mis on sünnituse latentne faas?

Sünnituse alguses toimub nn varane ehk latentne faas.

Selle ajal hakkab emakakael:

• pehmenema;
• õhenema;
• avanema.

Tuhud võivad esialgu olla:

• nõrgad;
• ebaregulaarsed;
• üksteisest üsna kaugel.

Mõnel naisel kestab see faas mitu tundi, teisel oluliselt kauem.

Eriti esimese sünnituse korral ei tähenda esimesed tuhud tingimata seda, et laps sünnib paari tunni pärast.

Kui sinu ja beebi enesetunne on hea ning sünnitusosakond ei ole soovitanud haiglasse tulla, võib varases faasis sageli kodus:

• puhata;
• juua;
• süüa kerget toitu;
• liikuda vastavalt enesetundele;
• kasutada sooja dušši;
• proovida hingamist ja lõdvestumist.

Eesmärk on hoida energiat sünnituse aktiivsema osa jaoks.

Millal sünnitusosakonda helistada?

Helista oma sünnitusosakonda, kui:

• arvad, et sünnitus on alanud;
• tuhud muutuvad regulaarseks ja tugevnevad;
• lootevesi puhkeb või kahtlustad selle lekkimist;
• sa ei suuda eristada lootevett tavalisest voolusest;
• beebi liigub tavapärasest vähem;
• esineb verejooks;
• tunned tugevat või ebatavalist valu;
• sul on palavik või väga halb enesetunne;
• sünnituse märgid tekivad enne 37. nädalat;
• sul on lihtsalt tunne, et midagi pole korras.

Sa ei pea ootama, kuni oled täiesti kindel.

Sünnitusosakonda võib helistada ka nõu küsimiseks.

Millal sünnitusmajja minna?

Täpsed juhised sõltuvad sünnitusmajast ja raseduse eripäradest.

Haiglasse kutsutakse sageli siis, kui tuhud on muutunud:

• regulaarseks;
• valulikuks;
• tugevamaks;
• järjest sagedasemaks.

Umbes viieminutiliste vahedega regulaarsed tugevad tuhud on paljudes juhistes oluline orientiir, kuid sinu sünnitusmaja võib anda teistsuguse juhise.

Varem tasub haigla poole liikuda, kui:

• sul on varem olnud väga kiire sünnitus;
• sünnitusmaja on kaugel;
• ootad mitmikuid;
• sul on kõrgema riskiga rasedus;
• arst või ämmaemand on andnud sulle erijuhised.

Millal ei tohi kodus oodata?

Võta sünnitusosakonnaga kohe ühendust, kui:

• beebi liigutused vähenevad või lakkavad;
• esineb tupeverejooks;
• lootevesi on roheline või pruun;
• lootevesi on halva lõhnaga;
• lootevesi puhkeb enne 37. nädalat;
• regulaarsed tuhud algavad enne 37. nädalat;
• tekib tugev või pidev kõhuvalu;
• sul on palavik ja halb enesetunne;
• sul tekib tugev peavalu koos nägemishäirete või järsku suurenenud tursega;
• tunned, et sinu või beebiga pole midagi korras.

Need ei ole olukorrad, kus tasub oodata järgmise päeva vastuvõttu.

Millal helistada 112?

Kutsu kiirabi, kui olukord on erakorraline, näiteks:

• tekib väga tugev verejooks;
• kaotad teadvuse;
• tekib krambihoog;
• tekib tugev hingamisraskus;
• tunned tugevat pressimisvajadust ja beebi sünd tundub olevat kohe toimumas;
• lapse pea või nabanöör on nähtav;
• esineb muu otsene oht ema või lapse elule.

Mis peaks sünnituse lähenedes valmis olema?

Raseduse viimastel nädalatel tasub valmis panna vähemalt:

• haiglakott;
• isikut tõendav dokument;
• vajalikud rasedusega seotud dokumendid;
• telefon ja laadija;
• sünnitusosakonna telefoninumber;
• transport sünnitusmajja;
• turvahäll;
• esimesed beebiriided;
• vajalikud hügieenitarbed.

Praktiline on läbi mõelda ka:

• kes viib sind haiglasse;
• kes hoolitseb teiste laste eest;
• kes hoolitseb lemmikloomade eest;
• mida teha, kui sünnitus algab öösel;
• kui kaua võtab sõit haiglasse.

Kui haiglakott on veel pakkimata, vaata Minibeebi sünnitusmaja kontrollnimekirja.

Mida ei ole vaja sünnituse lähenedes teha?

Raseduse lõpus tekib sageli soov sünnituse algust kuidagi „kiirendada“.

Internetist leiab soovitusi:

• erinevate taimsete preparaatide;
• toidulisandite;
• intensiivse treeningu;
• erinevate jookide;
• muude koduste meetodite kohta.

Ära kasuta sünnituse esilekutsumiseks meetodeid, mille ohutus sinu puhul pole tervishoiutöötajaga läbi arutatud.

Sünnituse täpset algust ei saa koduste nippidega turvaliselt ette programmeerida.

Sünnitus võib alata ilma paljude eelmärkideta

Oluline on teada, et sa ei pea kogema kõiki selles artiklis kirjeldatud märke.

Mõnel naisel:

• ei tule märgatavat limakorki;
• kõht ei tundu nähtavalt madalam;
• ei ole kõhulahtisust;
• pole erilist energiapuhangut;
• harjutustuhud pole märgatavad.

Ja siis algavad lihtsalt regulaarsed tuhud.

Teisel võib limakork erituda mitu päeva varem.

Kolmandal võivad veed puhkeda enne tugevaid tuhusid.

Kõik need variandid võivad olla võimalikud.

Sünnituse lähenemise kontrollnimekiri

Kui rasedus on lõpus ja tunned muutusi, küsi endalt:

Kas mul on tuhud?

Kui jah:

• kui sageli?
• kui kaua need kestavad?
• kas need muutuvad tugevamaks?
• kas vahed lühenevad?

Kas lootevesi võib olla puhkenud?

Kui jah:

• mis kell?
• mis värvi vedelik on?
• kas vedelikku tuleb juurde?

Kas esineb verejooksu?

Vähene limaga segunenud määrimine erineb rohke erkpunase verejooksu tekkest.

Kas beebi liigub tavapäraselt?

Kui liigutused on vähenenud, võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.

Mitmes rasedusnädal on?

Enne 37. nädalat alanud sünnitusele viitavad sümptomid vajavad kiiret hindamist.

Kuidas ma ennast üldiselt tunnen?

Kui enesetunne on halb või tunned, et midagi pole korras, küsi abi.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua enne sünnitust kõht alla vajub?

See on väga individuaalne. Kõht võib tunduda madalamal juba mõnda aega enne sünnitust või beebi võib vaagnasse laskuda alles sünnituse lähedal.

Kui kaua pärast limakorgi tulekut sünnitus algab?

Seda ei saa limakorgi põhjal täpselt ennustada. Sünnitus võib alata tundide või päevade pärast ning mõnikord veel hiljem.

Kas sünnitus võib alata ilma limakorgi märkamiseta?

Jah. Paljud naised ei märka limakorgi eritumist üldse.

Kas sünnitus võib alata ilma lootevee puhkemiseta?

Jah. Lootevesi võib puhkeda alles sünnituse käigus.

Kas veed võivad puhkeda enne tuhusid?

Jah. Mõnel naisel puhkeb lootevesi enne regulaarsete tuhkude algust.

Kuidas eristada lootevett uriinist?

Lootevesi võib tulla pideva nirena või väikeste kogustena ning selle lekkimist pole tavaliselt võimalik teadlikult peatada. Kahtluse korral kasuta hügieenisidet ja võta ühendust sünnitusosakonnaga.

Mis tunne on päris sünnitustuhul?

Tunne on individuaalne, kuid tuhu ajal muutub emakas kõvaks ning valu või surve suureneb ja seejärel taandub. Sünnituse edenedes muutuvad tuhud üldiselt korrapärasemaks, tugevamaks ja sagedasemaks.

Kas valulik tuhu tähendab alati sünnitust?

Ei. Ka harjutustuhud võivad mõnikord olla ebamugavad või valulikud. Olulisem on see, kas tuhud hakkavad selgelt edasi arenema.

Kas kõhulahtisus tähendab, et sünnitus algab?

Mõnel naisel võib seedimine enne sünnitust muutuda, kuid ainult kõhulahtisuse põhjal ei saa sünnituse algust ennustada.

Kas enne sünnitust tuleb energiapuhang?

Mõnel naisel tekib soov kodu korrastada või ettevalmistusi teha, kuid see ei ole usaldusväärne sünnituse alguse märk.

Kas beebi liigub enne sünnitust vähem?

Beebi liigutuste iseloom võib raseduse lõpus muutuda, kuid märgatavat liigutuste vähenemist ei tohiks pidada normaalseks sünnituse eelmärgiks.

Millal sünnitusmajja minna?

Lähtuda tuleb oma sünnitusmaja juhistest. Ühendust tuleb võtta regulaarselt tugevnevate tuhkude, lootevee puhkemise, verejooksu, liigutuste vähenemise või muu mure korral.

Mida teha, kui ma pole kindel, kas sünnitus on alanud?

Helista oma sünnitusosakonda või ämmaemandale. Sa ei pea enne helistamist ise kindlat diagnoosi panema.

Kokkuvõte

Sünnituse lähenemist võivad märgata anda:

• beebi laskumine;
• suurenenud vaagnasurve;
• limakorgi eritumine;
• vooluse muutumine;
• alaseljavalu;
• harjutustuhude sagenemine.

Need ei ütle siiski täpselt, millal laps sünnib.

Sünnituse algusele viitavad tugevamalt:

• regulaarsed tuhud;
• järjest tugevnevad ja sagenevad tuhud;
• lootevee puhkemine;
• sünnituse käigus toimuvad emakakaela muutused.

Kõige olulisem on raseduse lõpus meeles pidada:

beebi liigutused ei peaks sünnituse lähenedes lihtsalt kaduma.

Vähenenud liigutuste, verejooksu, rohelise või pruuni lootevee, enne 37. nädalat alanud sünnitustunnuste või halva enesetunde korral tuleb abi otsida kiiresti.

Kahtluse korral helista oma sünnitusosakonda.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Raseduse kolmas trimester: sümptomid, uuringud ja sünnituseks valmistumine
• Loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?
• Mida võtta kaasa sünnitusmajja? Täielik nimekiri
• Raseduse, sünnituse ja emaduse blogiartiklid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Sünnituseks ja esimesteks päevadeks valmistumisel võivad kasulikud olla:

• beebitarvete kotid;
• emade pesu ja bandaažid;
• imetamiseks vajalikud tarvikud;
• musliinlapid;
• turvahällitekid.