Töötamine raseduse ajal.

Enamik tavapäraselt kulgeva rasedusega naisi saab töötamist jätkata, kuid rasedus võib muuta seni tavalisena tundunud tööülesanded koormavamaks või tervisele ohtlikumaks. Kasvav kõht, muutuv raskuskese, liigeste suurem liikuvus, väsimus, iiveldus, vererõhu kõikumine ja selja- või vaagnavalu võivad mõjutada nii füüsilist võimekust kui ka tööohutust.

Raseduse ajal ei pea töötaja lihtsalt ebamugavust või ohtlikku töökorraldust ära kannatama. Kui töö sisaldab raskuste tõstmist, pikaajalist seismist, sundasendeid, kemikaale, nakkusohtu, tugevat vibratsiooni, kiirgust, kukkumisohtu või muud võimalikku terviseriski, peab tööandja pärast rasedusest teadasaamist riskid uuesti üle hindama ja vajaduse korral töötingimusi muutma.

Sobiv lahendus võib olla:

• ohtliku tööülesande eemaldamine;
• töökoormuse vähendamine;
• kergemale tööle üleviimine;
• tööpäeva või vahetuse lühendamine;
• sagedasemate puhkepauside võimaldamine;
• öötöö asendamine päevase tööga;
• istumis- ja lamamisvõimaluse loomine;
• tehnilise abivahendi kasutamine;
• ajutine tööülesannetest vabastamine, kui ohutut tööd ei ole võimalik pakkuda.

Töötingimuste kohandamine ei tähenda automaatselt, et rase oleks töövõimetu. Eesmärk on võimaldada töötamist viisil, mis ei ohusta ema tervist ega raseduse kulgu.

Kiire ülevaade: millised töötingimused vajavad tähelepanu?

Töötingimus	Mida tuleks raseduse ajal teha?
Vähemalt 5 kg raskuse käsitsi teisaldamine	Eesti tööohutuse nõuete järgi rasedale töötajale keelatud
Pikaajaline seismine	Võimaldada istumist, asendivahetust ja puhkepause
Pikaajaline istumine	Tõusta regulaarselt, kohandada töökoht ja toetada jalgu
Korduv kummardamine või kükitamine	Vähendada sagedust ja muuta töövahendite kõrgust
Töö redelil või kõrgustes	Hinnata kukkumisriski ja anda ohutumad ülesanded
Öötöö ja pikad vahetused	Vajaduse korral muuta tööaega või viia päevasele tööle
Tugev vibratsioon või põrutused	Kokkupuude tuleb riskianalüüsis eraldi hinnata
Väga kuum või külm keskkond	Vähendada kokkupuudet ning võimaldada puhkamist ja joomist
Ohtlikud kemikaalid	Kontrollida ohutuskaarti ja kõrvaldada reproduktiivtervise risk
Ioniseeriv kiirgus	Vajalik range riskihindamine ja kokkupuute piiramine
Nakkusoht	Hinnata haigustekitajat, immuunsust ja kaitsemeetmeid
Töö üksinda	Hinnata, kas abi on terviseprobleemi korral kiiresti kättesaadav
Vaimne ülekoormus	Kohandada töökoormust, tempot, vahetusi ja pause

Kas raseduse ajal võib tööl käia?

Jah. Rasedus ei tähenda iseenesest, et töötamine tuleks lõpetada.

Kontoritöö, teenindus, õpetamine, tervishoid, tootmine, laotöö, koristamine, iluteenindus, põllumajandus ja muud ametid võivad olla väga erineva koormuse ja riskidega. Seetõttu ei saa töö sobivust otsustada ainult ametinimetuse järgi.

Näiteks võib üks kontoritöö olla rahulik ja paindlik, teine aga sisaldada:

• väga pikki tööpäevi;
• pingelist suhtlemist;
• väheseid pause;
• pidevat istumist;
• sagedasi töölähetusi;
• öötööd;
• suurt vaimset koormust.

Samamoodi võib üks teenindustöö võimaldada asendite vahetamist, teine aga nõuda terve vahetuse püsti seismist ja kauba tõstmist.

Töö sobivuse hindamisel tuleb vaadata tegelikke tööülesandeid:

• mida töötaja tõstab või kannab;
• kui kaua ta seisab või istub;
• kui palju peab kummardama;
• kas kasutatakse kemikaale;
• kas esineb nakkusohtu;
• kas töökoht on kuum või külm;
• kas esineb kukkumis- või vägivallaohtu;
• kui pikad on vahetused;
• kas töötatakse öösel;
• kui kiiresti saab vajaduse korral puhata või abi kutsuda.

Millal tuleb tööandjale rasedusest teatada?

Rasedusest teatamise täpset nädalat ei ole seadusega üldjuhul ette kirjutatud. Töötaja otsustab ise, millal ta tööandjat teavitab.

Tööandja saab aga rasedale ette nähtud erikaitset, riskihindamist ja töötingimuste kohandamist rakendada alles siis, kui ta teab rasedusest.

Varasem teavitamine on eriti oluline, kui töö sisaldab:

• vähemalt 5 kg raskuste teisaldamist;
• ohtlikke kemikaale;
• ioniseerivat kiirgust;
• nakkusohtu;
• tööd kõrgustes;
• tugevat vibratsiooni;
• äärmuslikku kuumust või külma;
• öötööd;
• pikki vahetusi;
• suurt füüsilist koormust;
• võimalikku kõhulööki;
• üksinda töötamist ohtlikus keskkonnas.

Teavitus tasub teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Nii on hiljem võimalik tõendada, millal tööandja rasedusest teada sai ja milliseid töötingimuste muudatusi taotleti.

Terviseandmed on konfidentsiaalsed. Tööandja ei tohiks töötaja rasedust kolleegidele või klientidele avaldada ilma töötaja nõusolekuta.

Mida peab tööandja pärast rasedusest teadasaamist tegema?

Tööandja peab raseda töötaja töökoha ja tööülesannete riskid uuesti üle vaatama.

Riskide hindamisel tuleb arvestada:

• ohuteguri iseloomu;
• kokkupuute tugevust;
• kokkupuute kestust;
• tööülesannete sagedust;
• raseduse kestust;
• töötaja terviseseisundit;
• võimalikku mõju raseduse kulule;
• võimalikku mõju lootele.

Tööandja peab töötajat teavitama:

• millised ohud töökohal esinevad;
• milline on nende võimalik mõju;
• milliseid abinõusid rakendatakse;
• millised ülesanded eemaldatakse;
• kuidas muudetakse tööaega või töökorraldust.

Kui tööandjal puuduvad teadmised riski hindamiseks, tuleb kaasata:

• töökeskkonnaspetsialist;
• töötervishoiuarst;
• töötaja ämmaemand või arst;
• vajaduse korral kemikaaliohutuse või muu valdkonna spetsialist.

Tööandja peab rasedale võimaldama kasutada lamamisvõimalusega puhkeruumi. See on oluline näiteks pearingluse, iivelduse, kõhu pinguldumise või nõrkuse korral.

Raskuste tõstmine raseduse ajal töökohal

Kas rase tohib tööl raskusi tõsta?

Eesti kehtiv tööohutuse määrus käsitleb raskuste käsitsi teisaldamisena vähemalt 5 kg massiga eseme:

• tõstmist;
• langetamist;
• käes hoidmist;
• kandmist;
• tõmbamist;
• lükkamist.

Sama määruse järgi on rasedale töötajale selline teisaldustöö keelatud.

See tähendab, et tööandja ei tohiks anda rasedale tööülesandeks vähemalt 5 kg raskuste käsitsi teisaldamist.

Piirang puudutab töökohal tehtavat teisaldustööd. See ei ole üldine meditsiiniline väide, et rase ei võiks igapäevaelus mitte kunagi tõsta viiekilost eset. Koduse tegevuse, trenni ja tööülesande õiguslik hindamine ei ole sama.

Rasedatele sobiva jõutreeningu kohta saad lugeda artiklist trenn raseduse ajal: millised harjutused sobivad?.

Miks võib tööalane tõstmine olla eriti koormav?

Tööl tehtav tõstmine erineb üksikust kodusest tõstest, sest see võib olla:

• korduv;
• pikaajaline;
• kiire tempoga;
• ebamugavas asendis;
• põrandalt alustatav;
• õlgadest kõrgemale suunatud;
• kehast eemal;
• pööramisega;
• libedal pinnal;
• ebastabiilse esemega;
• ilma piisava taastumisajata.

Raseduse ajal muutub keha raskuskese ning kõhu kasvades on raskust raskem keha lähedal hoida. Samuti muutuvad hormonaalse toime tõttu liigesed ja sidemed liikuvamaks, mis võib suurendada selja-, vaagna- ja muude luu-lihaskonna vaevuste riski.

Suure füüsilise koormusega tööd on uuringutes seostatud suurema:

• selja- ja vaagnavalu;
• luu-lihaskonna vigastuste;
• kukkumiste;
• enneaegse sünnituse;
• mõne muu rasedustüsistuse tõenäosusega.

Seos ei tähenda, et üksik tõste põhjustaks kindlasti tüsistuse. Risk sõltub raskuse suurusest, sagedusest, tööasendist, raseduse kestusest ja töötaja tervisest.

Kuidas tõstmist sisaldavat tööd kohandada?

Tööandja saab:

• eemaldada raskuste käsitsi tõstmise tööülesannetest;
• jagada kauba väiksemateks, alla 5 kg pakkideks;
• kasutada tõstukit, käru või tõstelauda;
• anda tõstmise teisele töötajale;
• paigutada sagedamini kasutatavad esemed sobivale kõrgusele;
• korraldada kauba vastuvõtu teisiti;
• vältida põrandalt ja pea kohale tõstmist;
• lühendada kandmisteekonda;
• muuta tööülesandeid ajutiselt.

Abivahendi kasutamine peab ise olema ohutu. Näiteks väga raske käru lükkamine või tõmbamine võib samuti olla teisaldustöö ja põhjustada suurt koormust.

Kas rase võib tööl väikest last tõsta?

Lasteaias, koolis, hoolekandeasutuses ja tervishoius võib töö sisaldada laste või patsientide tõstmist.

Ka lapse või patsiendi tõstmine on käsitsi teisaldamine. Tööandja peab korraldama töö nii, et rase töötaja ei peaks vähemalt 5 kg koormust käsitsi tõstma, hoidma ega kandma.

Võimalikud lahendused on:

• teine töötaja aitab;
• kasutatakse tõsteabivahendit;
• laps ronib ise sobivale alusele;
• mähkimis- või hoolduspind tehakse ligipääsetavaks;
• töötaja ülesandeid muudetakse;
• rase viiakse ajutiselt teisele tööle.

Patsiendi tõstmine võib olla eriti ettearvamatu, sest inimene võib liikuda, libiseda või kogu raskusega töötajale toetuda.

Pikaajaline seismine raseduse ajal

Seismine ei ole raseduse ajal automaatselt keelatud, kuid pidev seistes töötamine on füsioloogiline ohutegur, mida tööandja peab hindama.

Pikaajaline seismine võib süvendada:

• jalgade turset;
• veenilaiendeid;
• jalavalu;
• alaseljavalu;
• vaagnavöötmevalu;
• väsimust;
• pearinglust;
• minestustunnet;
• vaagnapõhja raskustunnet.

Füüsiliselt raske töö ja väga pikaajaline seismine võivad koos teiste koormusteguritega suurendada ka rasedustüsistuste tõenäosust.

Ühte kõigile sobivat maksimaalset seismisaega Eesti õigusaktid ei sätesta. Riski tuleb hinnata töö tegeliku koormuse järgi.

Oluline on:

• mitu tundi järjest seistakse;
• kas saab kõndida või peab seisma ühe koha peal;
• milline on põrand;
• kas kasutatakse sobivaid jalanõusid;
• kas tehakse samal ajal tõstmist;
• kas töötempo on kiire;
• kas ruum on kuum;
• kui sageli saab istuda;
• kas töötajal on valu või turse.

Kuidas seisvat tööd kohandada?

Tööandja võiks võimaldada:

• sobiva kõrgusega tooli või tugitoe;
• regulaarset istumist;
• istuva ja seisva töö vaheldamist;
• sagedasemaid lühikesi pause;
• koormust vähendavat põrandamatti;
• mugavaid ja toetavaid jalanõusid;
• võimalust jalgu puhkeajal tõsta;
• töökoha kõrguse reguleerimist;
• väiksemat töötempot;
• lühemat vahetust;
• ajutist teist tööülesannet.

Paus ei pea tähendama, et töötaja seisab puhketoas edasi. Seisvat tööd tegevale rasedale peab olema loodud tegelik istumis- ja vajaduse korral lamamisvõimalus.

Millal on seismine muutunud liiga koormavaks?

Töökorraldus vajab muutmist, kui tekib:

• tugev või süvenev alaseljavalu;
• häbemeluu- või vaagnavalu;
• tuimus või valu jalgades;
• tugev turse;
• pearinglus;
• minestustunne;
• vaagnapõhja raskus;
• uriinileke;
• valulik kõhu pinguldumine;
• raskus pärast tööpäeva liikuda;
• valu, mis ei taandu puhates.

Selja- ja vaagnapiirkonna vaevuste kohta loe artiklist seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal.

Pikaajaline istumine ja kontoritöö

Kontoritööd peetakse sageli automaatselt kergeks, kuid pikaajaline istumine võib samuti tervist koormata.

Võimalikud vaevused on:

• alaseljavalu;
• puusade jäikus;
• jalgade turse;
• kõhukinnisus;
• randme- ja käevalu;
• kaela- ja õlavöötmepinge;
• väsimus;
• pika liikumatuse korral suurenenud trombirisk.

Kuidas kontoritöökohta kohandada?

• Vaheta asendit regulaarselt.
• Tõuse vähemalt kord tunnis püsti.
• Tee lühikesi kõndimis- ja liikumispause.
• Toeta jalad põrandale või jalatoele.
• Paiguta ekraan otse enda ette.
• Toeta alaselga.
• Hoia hiir ja klaviatuur keha lähedal.
• Väldi pikka ettepoole küürutamist.
• Kasuta vajaduse korral reguleeritavat lauda.
• Ära jää kogu päevaks ainult seisma ka seisulaua taga.
• Joo regulaarselt vett.
• Ära lükka tualetis käimist edasi.

Kõhukinnisust süvendava istuva töö korral leiad lisasoovitusi artiklist kõhukinnisus raseduse ajal: mida süüa ja millal abi küsida?.

Kummardamine, kükitamine ja korduvad liigutused

Korduv kummardamine, pööramine ja kükitamine võivad kõhu kasvades muutuda ebamugavaks.

Riski suurendavad:

• esemete võtmine põrandalt;
• töövahendite liiga madal asukoht;
• sama liigutuse kiire kordamine;
• ülakeha pööramine koormuse all;
• töötamine kitsas ruumis;
• pikaajaline ettepoole kummardumine;
• põlvitamine kõval pinnal;
• raskus püsti tõusmisel.

Töökohta saab kohandada:

• tõstes tööpinna kõrgemale;
• kasutades pika varrega töövahendeid;
• paigutades materjalid vöökoha kõrgusele;
• vähendades korduste arvu;
• vaheldades tööülesandeid;
• kasutades istet või põlvetuge;
• vältides põrandalt tõstmist;
• võimaldades aeglasemat töötempot.

Töö kõrgustes ja kukkumisrisk

Raseduse edenedes nihkub raskuskese ning tasakaal võib halveneda. Liigesed on liikuvamad ja nähtavus jalgade ette võib suure kõhu tõttu väheneda.

Kõrgusest kukkumise riskiga töö tuleb raseda riskianalüüsis eraldi läbi hinnata.

Erilist tähelepanu vajavad:

• redelil töötamine;
• tellingud;
• katused;
• platvormid;
• tõstukikorvid;
• libedad trepid;
• märjad põrandad;
• ebatasane maapind;
• kõrged riiulid;
• ronimist nõudvad ülesanded.

Võimalik kohandus on anda rasedale ülesanded, mida saab teha kindlal ja tasasel pinnal.

Tavaline madal aste ei ole automaatselt keelatud, kuid kui esineb pearinglust, vaagnavalu või tasakaaluhäireid, tuleb ka väikest kukkumisriski vähendada.

Vibratsioon, põrutused ja masinatega töötamine

Riskianalüüsis tuleb arvestada põrutuste, vibratsiooni ja vibratsiooni tekitavate töövahenditega.

Kokkupuude võib tekkida näiteks:

• traktori või metsamasina juhtimisel;
• ehitusmasinas;
• kahveltõstukil;
• veokis;
• maastikusõidukis;
• vibreeriva käsitööriista kasutamisel;
• ebatasasel teel pikka aega sõites;
• tootmisseadmete läheduses.

Vibratsiooni mõju sõltub:

• tugevusest;
• sagedusest;
• kokkupuute kestusest;
• sellest, kas vibratsioon kandub kätele või kogu kehale;
• istme ja vedrustuse seisukorrast;
• tööasendist;
• raseduse kestusest.

Kogu keha vibratsiooni ja tugevate põrutustega töö võib vajada tööaja vähendamist, teist töövahendit või ülesannete muutmist.

Müra raseda töökohal

Müra võib põhjustada:

• stressi;
• väsimust;
• keskendumisraskusi;
• kuulmiskahjustust;
• suhtlemisprobleeme;
• õnnetusriski suurenemist.

Tugeva müra korral peab tööandja rakendama üldiseid mürakaitsemeetmeid ja arvestama riskianalüüsis ka rasedusega.

Ainult kuulmiskaitsevahend ei pruugi kogu probleemi lahendada, sest väga tugev madalsageduslik müra võib levida ka läbi keha.

Kuumus, külm ja välitöö

Pidev kõrge või madal temperatuur on raseda puhul eraldi hinnatav ohutegur.

Kuumas töötamine

Kuumust võivad suurendada:

• köök;
• pagaritööstus;
• saun või spaa;
• kasvuhoone;
• kuum tootmisruum;
• otsene päike;
• kaitseriietus;
• raske füüsiline töö;
• halb ventilatsioon.

Raseduse ajal võib kuumus põhjustada kiiremini:

• vedelikupuudust;
• pearinglust;
• nõrkust;
• peavalu;
• südamekloppimist;
• minestamist;
• ülekuumenemist.

Tööandja peaks võimaldama:

• joogivett;
• jahedaid pause;
• sobivat ventilatsiooni;
• kergemat tööriietust;
• tööaja muutmist;
• väiksemat füüsilist koormust;
• kuumema perioodi vältimist.

Ülekuumenemise kohta loe lähemalt artiklist saun raseduse ajal: kas ja kuidas võib saunas käia?.

Külmas töötamine

Külmhoones, õues või tugeva tuuletõmbega ruumis töötades tuleb tagada:

• sobiv kaitseriietus;
• soojad jalanõud;
• soojendusega puhkeruum;
• regulaarne taastumisaeg;
• märgade riiete vahetamise võimalus;
• libisemisohu vähendamine.

Raseduse ajal võib külmast tingitud lihaspinge süvendada selja- ja vaagnavaevusi.

Kemikaalid töökohal

Raseduse ajal tuleb kemikaalidega kokkupuudet hinnata eriti hoolikalt. Kõik tugeva lõhnaga ained ei ole tingimata lootele ohtlikud ning lõhnatu aine ei ole tingimata ohutu.

Kemikaal võib organismi sattuda:

• sissehingamisel;
• läbi naha;
• suhu sattudes;
• saastunud tööriietuse kaudu.

Risk sõltub:

• aine omadustest;
• kontsentratsioonist;
• kokkupuute kestusest;
• ventilatsioonist;
• töövõttest;
• isikukaitsevahenditest;
• naha seisundist;
• raseduse etapist.

Millised kemikaalid vajavad erilist tähelepanu?

Riskianalüüsis tuleb arvestada muu hulgas:

• plii ja pliiühenditega;
• elavhõbedaühenditega;
• orgaaniliste lahustitega;
• süsinikmonooksiidiga;
• tsütostaatiliste ravimitega;
• kantserogeensete ainetega;
• mutageensete ainetega;
• reproduktiivtoksiliste ainetega;
• naha kaudu imenduvate kemikaalidega;
• pestitsiididega;
• mõne desinfektsioonivahendiga;
• värvide, liimide ja vaikudega.

Rasedat ei tohi lubada tööle kokkupuutes plii või selle ühenditega.

Kuidas kontrollida kemikaali?

Iga ohtliku kemikaali kohta peab olema ohutuskaart.

Ohutuskaardi 2. jaost otsi ohulauseid, näiteks:

• H340 või H341 – geneetiliste kahjustuste oht;
• H350 või H351 – vähktõve oht;
• H360 või H361 – viljakuse või loote kahjustamise oht;
• H362 – võib kahjustada rinnaga toidetavat last;
• H370 või H371 – võib kahjustada elundeid.

Töötaja ei pea ise otsustama, kas kokkupuude on ohutu. Tööandja peab hindama tegelikku kokkupuudet ning vajaduse korral kaasama töötervishoiuarsti.

Isikukaitsevahendi sobivust tuleb raseduse edenedes uuesti kontrollida. Näiteks respiraator, kaitseriietus või turvarakmed ei pruugi keha muutudes enam õigesti sobida.

Töö ilusalongis

Juuksuri-, küüne-, kosmeetiku- ja ripsmetehniku töö võib sisaldada:

• lahusteid;
• akrülaate;
• liime;
• värve;
• formaldehüüdi vabastavaid tooteid;
• desinfektsioonivahendeid;
• pikaajalist seismist;
• sundasendeid;
• puudulikku ventilatsiooni.

Oluline on:

• toimiv kohtventilatsioon;
• toodete ohutuskaartide kontrollimine;
• õiged kindad;
• söömise ja joomise vältimine tööalal;
• käte pesemine;
• kemikaalide nahale sattumise vältimine;
• anumate suletuna hoidmine;
• töökoormuse ja seismise vähendamine.

Meditsiiniline mask ei kaitse enamiku keemiliste aurude eest.

Tervishoiu- ja hooldustöö

Tervishoiutöötaja või hooldaja võib kokku puutuda:

• nakkushaigustega;
• vere ja kehavedelikega;
• tsütostaatiliste ravimitega;
• anesteesiagaasidega;
• ioniseeriva kiirgusega;
• desinfektsioonivahenditega;
• patsientide tõstmisega;
• öötööga;
• pikkade vahetustega;
• vägivallaohuga.

Rasedus ei tähenda automaatselt tervishoiutööst eemaldamist. Tööandja peab aga hindama iga kokkupuudet eraldi ning eemaldama ülesanded, mida ei saa ohutult teha.

Patsientide tõstmine tuleb korraldada abivahendi või teise töötaja abil.

Lastega töötamine

Lasteaias, koolis ja lastehoius võivad töökoha riskid olla:

• laste tõstmine;
• sagedane kummardamine;
• põrandal töötamine;
• nakkushaigused;
• punetised;
• parvoviirus;
• tsütomegaloviirus;
• kehavedelikega kokkupuude;
• müra;
• pidev seismine;
• emotsionaalne koormus.

Punetistesse nakatumise ohuga tööd ei tohi rase teha, kui pole tõendatud piisavat immuunsust.

Kõik nakkuskontaktid ei tähenda automaatselt, et rase peab töölt lahkuma. Oluline on konkreetne haigustekitaja, kokkupuute ulatus, immuunsus ja kaitsemeetmed.

Loomade ja pinnasega seotud töö

Veterinaarias, loomakasvatuses, põllumajanduses ja aianduses tuleb hinnata:

• toksoplasmoosi;
• loomadega levivaid nakkusi;
• pestitsiide;
• desinfektsioonivahendeid;
• loomade löögi- ja hammustusohtu;
• raskuste tõstmist;
• ebatasast maapinda;
• pikka seismist;
• masinate vibratsiooni.

Toksoplasmoosi nakatumise ohuga tööd ei tohi rase teha, kui pole tõendatud piisavat immuunsust.

Kiirgus töökohal

Ioniseeriva kiirguse allikad võivad olla:

• röntgenseadmed;
• kompuutertomograafia;
• tuumameditsiin;
• kiiritusravi;
• tööstuslikud kiirgusallikad;
• laboritöö;
• lennumeeskonna tööga seotud kosmiline kiirgus.

Rasedusest tuleb kiirgusohutuse eest vastutavale isikule varakult teada anda, et hinnata lootele langevat doosi ja kohandada tööülesandeid.

See ei tähenda alati täielikku töölt kõrvaldamist. Õigete kaitsemeetmete ja töökorraldusega võib osa tööd olla jätkatav.

Öötöö, pikad vahetused ja ületunnid

Öötöö ei ole kõigile rasedatele automaatselt keelatud. Riskianalüüsis tuleb siiski arvestada:

• unevõlga;
• vahetuste pikkust;
• töö füüsilist koormust;
• töötempot;
• taastumisvõimalust;
• üksinda töötamist;
• terviseprobleeme;
• tööle ja koju sõitmist.

Öötöö ja pikad ebaregulaarsed vahetused võivad süvendada:

• väsimust;
• iiveldust;
• uneprobleeme;
• peavalu;
• pearinglust;
• vaimset ülekoormust.

Vajaduse korral võib tööandja:

• viia töötaja päevasele tööle;
• lühendada vahetust;
• vähendada järjestikuseid tööpäevi;
• võimaldada rohkem pause;
• muuta vahetuste algus- ja lõpuaega.

Rasedusaegse une kohta loe artiklist uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa.

Vaimne koormus ja tööstress

Raseduse ajal tuleb arvestada ka psühhosotsiaalsete ohuteguritega.

Nende hulka võivad kuuluda:

• liiga suur töökoormus;
• ebarealistlikud tähtajad;
• pidev katkestamine;
• töökiusamine;
• ähvardused;
• klientide vägivald;
• töötamine üksinda;
• monotoonne töö;
• kõrgendatud tähelepanu nõudev töö;
• vähene kontroll oma töötempo üle;
• ebapiisavad puhkeajad;
• väga pikk tööpäev.

Tööandja peab psühhosotsiaalse riski vähendamiseks kohandama töökoormust ja töökorraldust ning võimaldama tööaja hulka kuuluvaid pause.

Rasedus ei muuda töötajat automaatselt vaimselt nõrgemaks. Samas võivad väsimus, iiveldus, unehäired ja rasedusega seotud ärevus vähendada võimet taluda püsivat ülekoormust.

Üksinda töötamine

Üksinda töötamine võib olla probleem, kui:

• tekib minestus;
• esineb kukkumisoht;
• töötatakse masinaga;
• esineb vägivallaoht;
• kasutatakse kemikaale;
• abi ei ole kiiresti kättesaadav;
• puudub telefonilevi;
• töötatakse öösel.

Võimalikud abinõud on:

• regulaarne kontrollkontakt;
• paanikanupp;
• töötamine koos teise inimesega;
• ohtliku tööülesande eemaldamine;
• vahetuse muutmine;
• kiire abi kutsumise võimalus.

Töölähetus ja pikad sõidud

Raseduse ajal võivad töölähetused ja pikad sõidud suurendada:

• väsimust;
• trombiriski;
• selja- ja vaagnavalu;
• iiveldust;
• unehäireid;
• stressi.

Tööandja peaks arvestama:

• rasedusnädalaga;
• reisi pikkusega;
• transpordivahendiga;
• tervishoiu kättesaadavusega;
• puhkepausidega;
• pagasi tõstmisega;
• tööpäeva kogupikkusega.

Lendamise, turvavöö, trombiriski ja kindlustuse kohta loe artiklist reisimine ja lendamine raseduse ajal.

Töötamine raseduse trimestrite kaupa

Esimene trimester

Tööd võivad raskendada:

• iiveldus;
• oksendamine;
• tugev väsimus;
• lõhnatundlikkus;
• pearinglus;
• sage urineerimine;
• madal vererõhk.

Raseduse varases järgus on eriti oluline vältida ohtlikke kemikaale, ioniseerivat kiirgust ja nakkusriske, sest loote elundid alles kujunevad.

Kasulikud kohandused on:

• paindlikum tööpäeva algus;
• lühemad vahetused;
• sagedased väikesed söögipausid;
• joogivee kättesaadavus;
• tugevate lõhnade vältimine;
• võimalus istuda või lamada.

Iivelduse leevendamise kohta loe artiklist rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?.

Teine trimester

Teisel trimestril võib energiat olla rohkem, kuid kõhu kasv hakkab mõjutama:

• tõstmist;
• kummardamist;
• tasakaalu;
• tööasendit;
• pikalt seismist;
• tööriietuse ja kaitsevahendite sobivust.

Sel ajal võib olla vaja:

• eemaldada füüsiliselt rasked ülesanded;
• reguleerida tööpinda;
• suurendada puhkepauside arvu;
• võimaldada istumist;
• vältida tööd kõrgustes.

Kolmas trimester

Kolmandal trimestril võivad süveneda:

• hingeldus;
• turse;
• selja- ja vaagnavalu;
• tasakaaluhäired;
• unevõlg;
• väsimus;
• emaka pinguldumine;
• sage urineerimine.

Töö võib vajada veelgi suuremat kohandamist:

• lühemad vahetused;
• päevane töö;
• rohkem istumist;
• väiksem liikumismaa;
• töötempo vähendamine;
• kukkumisriski eemaldamine;
• kaugtöö;
• kergemad ülesanded.

Kergemale tööle üleviimine

Kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid senistel tingimustel täita, saab arst või ämmaemand väljastada rasedale vastava haiguslehe.

Tööandja peab seejärel hindama, kas saab pakkuda terviseseisundile sobivat tööd.

Kergem töö võib tähendada:

• teisi tööülesandeid;
• väiksemat koormust;
• lühemat tööpäeva;
• sagedasemaid pause;
• päevast vahetust;
• kaugtööd;
• ohtliku kokkupuute kõrvaldamist;
• füüsilise töö asendamist administratiivse tööga.

Mis saab töötasust?

2026. aasta tingimuste järgi kohaldub raseda kergemale tööle üleviimise hüvitis töölepinguga töötavale ravikindlustatud rasedale.

Kui rase viiakse kergemale ja väiksema tasuga tööle:

• tööandja maksab uue töö eest töötasu;
• tööandja makstav tasu peab vastama seaduses ette nähtud miinimumtingimusele;
• Tervisekassa hüvitab tingimustele vastavalt osa palgavahe vähenemisest.

Kui tööandjal ei ole sobivat tööd pakkuda:

• rase võib tööülesannete täitmisest keelduda;
• haiguslehe alusel maksab Tervisekassa hüvitist kehtivate tingimuste järgi;
• töölt eemalolek võib kesta kuni emapuhkuse alguseni, järgides haiguslehe tingimusi.

Kergemale tööle üleviimine ei ole sama mis tavaline haigusleht. Rase võib jätkata töötamist kohandatud tingimustel.

Kas rasedal on õigus arsti või ämmaemanda vastuvõtule minna?

Tööandja peab andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks.

See aeg arvatakse tööaja hulka.

Sünnituseelne läbivaatus võib hõlmata näiteks:

• ämmaemanda vastuvõttu;
• arsti vastuvõttu;
• vereanalüüsi;
• ultraheliuuringut;
• glükoositaluvuse testi;
• muud raseduse jälgimiseks vajalikku uuringut.

Vereanalüüside kohta loe artiklist vereanalüüsid raseduse ajal: mida erinevad näitajad tähendavad?.

Kas raseduse tõttu võib töötajat halvemini kohelda?

Raseduse tõttu ebasoodsam kohtlemine võib olla diskrimineerimine.

Tööandja ei tohiks raseduse tõttu:

• vähendada põhjendamatult töötasu;
• jätta töötajat koolitusest kõrvale;
• alandada ametikohta;
• survestada lahkumisavaldust kirjutama;
• lõpetada lepingut raseduse enda tõttu;
• keelduda vajalikust riskihindamisest;
• sundida tegema keelatud või tervisele ohtlikku tööd.

Samas ei tähenda rasedus, et töösuhet ei saaks kunagi lõpetada. Näiteks ettevõtte tegevuse lõpetamisel või mõnel muul seaduslikul alusel võivad kehtida teised reeglid.

Vaidluse korral tasub säilitada:

• e-kirjad;
• tööandjale saadetud teavitus;
• tööülesannete kirjeldus;
• riskianalüüsi väljavõte;
• arsti või ämmaemanda otsus;
• töögraafikud;
• töötasu andmed;
• tunnistajate kontaktid.

Nõu saab küsida Tööinspektsioonilt, töökeskkonnavolinikult, ametiühingult või võrdõigusvolinikult.

Millal tuleb töö kohe katkestada?

Lõpeta töö ja võta ühendust ämmaemanda, arsti või sünnitusosakonnaga, kui tekib:

• tupeverejooks;
• lootevee sarnane leke;
• regulaarsed valulikud kokkutõmbed;
• tugev või süvenev kõhuvalu;
• minestamine;
• tugev pearinglus;
• rindkerevalu;
• hingamisraskus;
• väga tugev peavalu;
• nägemishäired;
• ühe jala järsk turse või valu;
• järsk näo või käte turse;
• tugev nõrkus;
• beebi liigutuste vähenemine.

Raseduse teises pooles ei tohi vähenenud looteliigutuste korral jääda ootama tööpäeva lõppu. Võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.

Looteliigutuste kohta loe artiklist loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?.

Helista 112, kui:

• kaotad teadvuse;
• verejooks on rohke;
• tekib tugev rindkerevalu;
• hingamine on raskendatud;
• tekib krambihoog;
• toimus raske tööõnnetus;
• seisund halveneb kiiresti.

Millal tuleks töötingimusi muuta ka ilma erakorralise sümptomita?

Räägi tööandja ja tervishoiutöötajaga, kui:

• tööpäeva lõpuks on valu väga tugev;
• valu kestab ka järgmisel päeval;
• töö põhjustab korduvat pearinglust;
• esineb tugev väsimus või hingeldus;
• tekib pidev kõhu pinguldumine;
• jalad tursuvad märgatavalt;
• tööl ei ole võimalik piisavalt süüa või juua;
• töö tõttu jääb uni pidevalt lühikeseks;
• kaitsevahendid ei sobi enam;
• tööl kasutatakse rasedusele ohtlikke kemikaale;
• tööandja nõuab vähemalt 5 kg raskuste teisaldamist;
• puuduvad vajalikud puhkevõimalused;
• tunned, et töö ohustab sind või rasedust.

Tugev väsimus ja hingeldus võivad olla seotud ka rauapuuduse või aneemiaga. Loe lähemalt artiklist rasedusaegne aneemia ja rauapuudus.

Praktiline tegevusplaan rasedale töötajale

1. Pane oma tööülesanded kirja

Kirjelda võimalikult täpselt:

• mida tõstad;
• kui palju ese kaalub;
• kui sageli tõstad;
• mitu tundi seisad;
• milliseid kemikaale kasutad;
• kas töötad öösel;
• milline on temperatuur;
• kas esineb nakkusohtu;
• kas töötad kõrgustes;
• kas saad pause teha.

2. Teavita tööandjat kirjalikult

Kirjuta, et oled rase ja palud hinnata sinu tööülesandeid raseda töötaja riskidest lähtudes.

3. Küsi riskianalüüsi tulemust

Palu selgitada:

• millised ohud tuvastati;
• kuidas neid vähendatakse;
• millised ülesanded eemaldatakse;
• millal muudatused jõustuvad.

4. Paku praktilisi lahendusi

Näiteks:

• tõstmise annab üle teine töötaja;
• saad kasutada tooli;
• vahetad tööülesandeid;
• teed rohkem lühikesi pause;
• töötad päevases vahetuses;
• teed osa tööd kodust;
• kasutad tehnilist abivahendit.

5. Räägi ämmaemanda või arstiga

Kirjelda tervishoiutöötajale tegelikku tööd, mitte ainult ametinimetust.

„Töötan poes“ ei kirjelda, kas pead tõstma raskeid kaste ja seisma üheksa tundi.

6. Vajaduse korral taotle kergemat tööd

Arst või ämmaemand saab hinnata, kas vajad terviseseisundile vastavat tööd ja haiguslehte.

7. Dokumenteeri kokkulepped

Hoia alles kirjavahetus, töögraafikud ja tervishoiutöötaja soovitused.

Levinud eksiarvamused

„Rasedus ei ole haigus, seega peab rase kõike edasi tegema“

Rasedus ei ole haigus, kuid see muudab keha ja võib muuta töökoha ohud olulisemaks. Tööandjal on kohustus riske hinnata ja töötingimusi kohandada.

„Rase võib tõsta nii palju, kui ta ise jaksab“

Töökohal ei lähtuta ainult enesetundest. Eesti määruse järgi on rasedale vähemalt 5 kg raskuse käsitsi teisaldamine tööülesandena keelatud.

„Kui raskus kaalub alla 5 kg, on töö alati ohutu“

Mitte tingimata. Väiksema raskuse väga sage tõstmine, ebamugav tööasend ja kiire tempo võivad samuti põhjustada ülekoormust.

„Seismine ei ole füüsiline töö“

Pidev seismine võib põhjustada väsimust, turset, selja- ja vaagnavalu ning vajab riskihindamist.

„Kontoritöö on alati rasedale ohutu“

Kontoritöö võib sisaldada pikaajalist istumist, stressi, väheseid pause ja väga pikki tööpäevi.

„Tavalised kindad kaitsevad kõigi kemikaalide eest“

Ei. Kinnaste sobivus sõltub konkreetsest kemikaalist ja materjalist. Vajalik info on ohutuskaardil.

„Kui kemikaal ei lõhna, on see ohutu“

Lõhn ei näita usaldusväärselt aine ohtlikkust.

„Rase peab töötingimuste muutmiseks kohe töölt ära jääma“

Sageli saab tööd jätkata kohandatud ülesannete, tööaja või töökoormusega.

„Öötöö on igale rasedale keelatud“

Öötöö ei ole automaatselt keelatud, kuid terviseriski või tervishoiutöötaja soovituse korral tuleb tööaega muuta.

„Tööandjale ei ole vaja rasedusest rääkida“

Töötaja võib teavitamise aja ise valida, kuid tööandja saab erikaitset ja rasedusele vastavat riskihindamist rakendada alles pärast rasedusest teadasaamist.

Kokkuvõte

Enamik tavapäraselt kulgeva rasedusega naisi saab töötamist jätkata, kui töötingimused on ohutud ja koormus vastab terviseseisundile.

Eesti tööohutuse nõuete järgi:

• peab tööandja pärast rasedusest teadasaamist riskid üle hindama;
• tuleb arvestada füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohuteguritega;
• peab töötajat riskidest ja rakendatavatest abinõudest teavitama;
• tuleb võimaldada lamamisvõimalusega puhkeruumi;
• võib töötingimusi, tööaega ja tööülesandeid ajutiselt muuta;
• võib töötaja üle viia päevasele või kergemale tööle;
• on vähemalt 5 kg raskuste käsitsi teisaldamine rasedale tööülesandena keelatud;
• tuleb pikaajalise seismise ja istumise korral võimaldada asendivahetust ning pause;
• võib ohutu töö puudumisel rase tööülesannete täitmisest haiguslehe alusel keelduda.

Töö tuleb kohe katkestada verejooksu, lootevee lekke, regulaarsete valulike kokkutõmmete, tugeva kõhuvalu, minestamise, rindkerevalu, hingamisraskuse või vähenenud looteliigutuste korral.

Korduma kippuvad küsimused

Kas raseduse ajal võib tööl käia?

Jah. Tavapäraselt kulgeva raseduse korral saab enamik naisi töötamist jätkata, kui töötingimused on ohutud.

Millal peab tööandjale rasedusest teatama?

Kindlat nädalat ei ole. Ohuteguritega tööl tasub teatada varakult, sest tööandja saab erikaitset rakendada pärast rasedusest teadasaamist.

Kas rase võib tööl tõsta viiekilost kasti?

Eesti määruse järgi on vähemalt 5 kg raskuse käsitsi teisaldamine rasedale töötajale keelatud.

Kas keeld hõlmab ka kandmist ja lükkamist?

Jah. Teisaldamine hõlmab tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist, tõmbamist ja lükkamist.

Kas rase võib tõsta alla viiekiloseid esemeid?

See sõltub sagedusest, tööasendist ja terviseseisundist. Ka väiksemate esemete korduv käsitsemine võib põhjustada ülekoormust.

Kas raseduse ajal võib terve päeva seista?

Pidev seismine tuleb riskianalüüsis eraldi hinnata. Tööandja peab võimaldama asendivahetust, istumist ja sobivaid puhkepause.

Kas kontoritöö on rasedale ohutu?

Üldiselt võib olla, kuid töökoht peab olema ergonoomiline ning pikaajalist istumist tuleb katkestada.

Kas rase võib redelil töötada?

Kõrgusest kukkumise risk tuleb eraldi hinnata. Raseduse edenedes on ohutum redelit ja kõrgustes töötamist vältida.

Kas rase võib töötada öövahetuses?

Öötöö ei ole automaatselt keelatud, kuid terviseriski või tervishoiutöötaja soovituse korral tuleb töökorraldust muuta.

Kas rase võib töötada kemikaalidega?

See sõltub kemikaalist ja kokkupuute ulatusest. Ohutuskaart ning töökoha riskianalüüs tuleb üle vaadata.

Kas rase võib töötada pliiga?

Ei. Rasedat ei tohi lubada tööle kokkupuutes plii või selle ühenditega.

Kas rase võib töötada lasteaias?

Võib, kui tõstmise, nakkuste, pikaajalise seismise ja muude ohutegurite riskid on kõrvaldatud.

Kas rase võib patsiente tõsta?

Vähemalt 5 kg patsiendi käsitsi tõstmist ei tohiks rasedale tööülesandeks anda. Kasutada tuleb abivahendit või teise töötaja abi.

Kas tööandja peab võimaldama puhkepause?

Jah, kui töökoormus või riskianalüüs seda nõuab. Rasedale tuleb tagada ka lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamine.

Kas rasedal on õigus ämmaemanda vastuvõtule tööajast?

Jah. Arsti või ämmaemanda otsuses näidatud sünnituseelse läbivaatuse aeg arvatakse tööaja hulka.

Mis on kergemale tööle üleviimine?

See tähendab ajutist terviseseisundile sobivat tööd, näiteks kergemaid ülesandeid, lühemat tööpäeva või päevast vahetust.

Kes väljastab kergemale tööle üleviimise haiguslehe?

Selle võib väljastada arst või ämmaemand.

Mis saab siis, kui tööandjal pole kergemat tööd?

Rase võib haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest keelduda ning saada tingimustele vastavat Tervisekassa hüvitist.

Kas kergemale tööle üleviimisel väheneb töötasu?

Tööandja maksab tehtud töö eest tasu ja Tervisekassa võib kehtivate tingimuste järgi hüvitada osa palgavahe vähenemisest.

Kas raseduse tõttu võib töötaja vallandada?

Rasedus ise ei ole lubatud töölepingu lõpetamise põhjus ning raseduse tõttu ebasoodsam kohtlemine võib olla diskrimineerimine.

Kuhu pöörduda, kui tööandja ei muuda ohtlikke töötingimusi?

Pöörduda saab töökeskkonnavoliniku, Tööinspektsiooni, töötervishoiuarsti, ametiühingu või vajaduse korral töövaidluskomisjoni poole.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Trenn raseduse ajal: millised harjutused sobivad?
• Seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal
• Rasedusaegne aneemia ja rauapuudus
• Vereanalüüsid raseduse ajal: mida erinevad näitajad tähendavad?
• Uni raseduse ajal: magamisasendid ja uneprobleemid trimestrite kaupa
• Reisimine ja lendamine raseduse ajal
• Saun raseduse ajal: kas ja kuidas võib saunas käia?
• Raseduse esimene trimester
• Raseduse teine trimester
• Raseduse kolmas trimester
• Rasedusaegne iiveldus
• Kõhukinnisus raseduse ajal
• Loote liigutused: kui palju on normaalne?
• Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Minibeebi.ee tooted ei asenda töökoha riskianalüüsi, töötervishoiuarsti hinnangut ega ämmaemanda või arsti soovitusi. Raseduse ajal mugavamaks puhkamiseks ja beebi tulekuks valmistumiseks leiad:

• emale mõeldud tooted;
• nuudelpadjad külili puhkamiseks;
• mugav pesu ja bandaažid;
• beebitarvete kotid;
• kõik beebitarbed;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.