Turvavöö kasutamine on raseduse ajal vajalik kogu raseduse vältel – alates esimestest nädalatest kuni sünnituseni. Õigesti kinnitatud kolmepunktiturvavöö kaitseb liiklusõnnetuse või järsu pidurdamise korral nii lapseootel naist kui ka veel sündimata last.

Kasvav kõht ei ole põhjus turvavöö kasutamisest loobumiseks. Vastupidi: kinnitamata inimene võib kokkupõrkel paiskuda vastu rooli, armatuurlauda, istet või teisi autos viibijaid. Ema tugev vigastus, kõhule saadud löök või sõidukist välja paiskumine ohustab otseselt ka loodet.

Raseduse ajal tuleb turvavöö kinnitada nii, et:

• alumine vöö jookseb kõhu alt üle puusade ja vaagnaluude;
• diagonaalvöö kulgeb rindade vahelt üle rinnaku;
• diagonaalvöö läheb üle õla, mitte kaela;
• vöö on keha vastas ja sellest on eemaldatud lõtk;
• kumbki vööosa ei paikne kasvava kõhu peal;
• diagonaalvööd ei panda kaenla alt ega selja taha.

Turvavöö peab olema kinnitatud nii autos, taksos, bussis kui ka lennukis, kui vastaval istekohal on turvavöö olemas.

Kiire vastus: kuidas rase peab turvavöö kinnitama?

Turvavöö osa	Õige asend
Alumine vöö	Madalal kõhu all, üle puusade ja vaagnaluude
Diagonaalvöö	Rindade vahelt üle rinnaku ja õla
Vöö pingsus	Tihedalt keha vastas, ilma liigse lõtkuta
Istumisasend	Võimalikult püstine ja selg vastu seljatuge
Turvapadi	Jäetakse üldjuhul sisse lülitatuks
Rool	Suunatud rinnaku, mitte kõhu poole
Juhi kaugus roolist	Nii suur kui võimalik, säilitades pedaalide ja rooli kindla juhtimise
Paks üleriie	Vöö tuleb asetada võimalikult keha lähedale
Turvavöö suunaja	Kasuta ainult sõiduki tootja heakskiidetud lahendust
Pärast liiklusõnnetust	Võta kohe ühendust tervishoiuasutusega ka siis, kui enesetunne on hea

Kas rase peab Eestis turvavööd kasutama?

Jah. Rase peab Eestis turvavööd kasutama samamoodi nagu teised juhid ja sõitjad.

Rasedus ise ei anna õigust sõita turvavööta.

Erand on võimalik üksnes juhul, kui arstil on konkreetse terviseseisundi tõttu põhjust otsustada, et turvavöö kasutamine on vastunäidustatud. Sellisel juhul peab inimesel kaasas olema nõuetekohaselt vormistatud arsti kirjalik otsus.

Tavaline arstitõend, rasedakaart või suuline soovitus ei pruugi asendada ametlikku turvavöö kasutamise vastunäidustuse otsust.

Turvavööst vabastamine ei muuda autosõitu turvaliseks. Kokkupõrke korral ei ole kinnitamata rase ega loode turvavöö pakutava kaitsega kaetud. Seetõttu kasutatakse meditsiinilist erandit vaid põhjendatud olukorras.

Miks on turvavöö raseduse ajal oluline?

Loode on emakas kaitstud:

• emaka lihaskihi;
• lootevee;
• ema kõhuseina;
• vaagna ja teiste kudede poolt.

See kaitse ei suuda aga täielikult summutada suure kiirusega kokkupõrke või järsu pidurduse jõudu.

Turvavöö ülesanne on:

• hoida inimene istmel;
• vähendada vastu salongi paiskumist;
• jaotada kokkupõrkejõud tugevamatele kehapiirkondadele;
• vähendada sõidukist välja paiskumise riski;
• aidata turvapadjal õigesti töötada.

Õigesti asetatud alumine vöö kannab koormuse vaagnaluudele, mitte pehmele kõhupiirkonnale. Diagonaalvöö jaotab jõudu rindkerele ning õlavöötmele.

Ilma turvavööta võib ka linnakiirusel toimunud kokkupõrge põhjustada:

• ema pea- ja rindkerevigastusi;
• kõhu otsest lööki;
• platsenta kahjustust;
• lootevee puhkemist;
• enneaegse sünnituse algust;
• loote vigastust;
• ema või loote surma.

Turvavöö ei välista kõiki vigastusi, kuid õigesti kasutatuna vähendab raskete tagajärgede tõenäosust märkimisväärselt.

Kuidas asetada alumine turvavöö?

Alumine ehk sülevöö peab paiknema:

• võimalikult madalal;
• kasvava kõhu all;
• üle puusade;
• vastu vaagnaluid;
• ligikaudu reite ülaosa kohal.

Vöö ei tohiks paikneda:

• naba kõrgusel;
• kõhu kõige suurema osa peal;
• emaka kohal;
• lahtiselt kõhu ees;
• ainult ühe puusa peal.

Kõhu kasvades kontrolli vöö asendit iga kord pärast autosse istumist. Riided, istme asend ja liikumine võivad põhjustada alumise vöö ülespoole nihkumist.

Kui alumine vöö kipub kõhu peale liikuma:

1. istu võimalikult püstiselt;
2. lükka puusad korralikult istme taha;
3. aseta vöö käsitsi kõhu alla;
4. tõmba diagonaalvööst lõtk välja;
5. kontrolli, et alumine vöö toetuks mõlemale puusale.

Turvavöö ei pea olema valusalt pingul, kuid see ei tohiks jääda keha ette lõdvalt rippuma.

Kuhu peab jääma diagonaalvöö?

Diagonaalvöö peab kulgema:

• rindade vahelt;
• üle rinnaku;
• üle õla keskosa;
• kaelast eemal;
• kõhu küljelt mööda.

Diagonaalvööd ei tohi panna:

• kaenla alt;
• mõlema rinna alt;
• selja taha;
• kaela peale;
• ainult õlavarrele;
• kõhu ette horisontaalselt.

Kaenla alla või selja taha pandud vöö ei suuda kokkupõrkel ülakeha kontrollitult kinni hoida. Samuti võib see koondada jõu ribidele, kõhule või muudele haavatavamatele piirkondadele.

Kui vöö hõõrub kaela:

• kontrolli, kas istud istme keskel;
• reguleeri turvavöö ülemise kinnituspunkti kõrgust;
• reguleeri istme kõrgust;
• kontrolli seljatoe kallet;
• veendu, et diagonaalvöö jookseks üle õla, mitte õlast mööda.

Ära lahenda kaela hõõrumist diagonaalvöö kaenla alla või selja taha panemisega.

Kui tugevalt peab turvavöö keha vastas olema?

Turvavöö peab paiknema keha vastas ja sellest tuleb eemaldada liigne lõtk.

Liiga lõtv vöö võimaldab kehal enne vöö pidurdavat mõju liiga palju ettepoole liikuda. See võib suurendada:

• vastu salongi paiskumist;
• vöö alla libisemist;
• kõhule langevat koormust;
• pea- ja rindkerevigastusi;
• kokkupõrkejõudu vööga kokku puutudes.

Pärast vöö kinnitamist:

1. kontrolli alumise vöö asendit;
2. tõmba diagonaalosa õrnalt ülespoole;
3. eemalda alumisest osast lõtk;
4. lase tagasikerimismehhanismil vöö pingule võtta;
5. kontrolli, et vöö ei oleks keerdus.

Turvavöö peab jääma lamedalt vastu keha. Keerdus vöö koondab kokkupõrkejõu väiksemale pinnale.

Kas turvavöö võib kõhtu või beebit vigastada?

Õigesti paigutatud turvavöö ei suru tavapärase autosõidu ajal loodet ohtlikult kokku.

Turvavöö alumine osa peab olema kõhu all, mitte selle peal. Nii kandub suurem osa koormusest vaagnaluudele.

Kokkupõrke korral võib turvavöö kasutamisega siiski kaasneda:

• naha punetus;
• verevalum;
• rindkere hellus;
• kõhupiirkonna valulikkus.

Need võimalikud vigastused on üldjuhul väiksem risk kui kinnitamata sõitmisega kaasnev keha paiskumine vastu sõiduki sisemust või autost välja.

Kui pärast järsku pidurdust või kokkupõrget tekib turvavöö piirkonda valu või jälg, tuleb raseduse ajal alati meditsiinilist nõu küsida.

Kas turvavöö peab olema kinnitatud ka lühikesel sõidul?

Jah.

Turvavöö tuleb kinnitada enne auto liikuma hakkamist sõltumata sellest, kas sõit kestab:

• mõne minuti;
• ühe kilomeetri;
• ainult kodust poodi;
• ainult parklas;
• aeglasel linnatänaval.

Liiklusõnnetus võib toimuda ka kodu lähedal ja väikesel kiirusel. Samuti võib järsk pidurdus olla vajalik siis, kui teine sõiduk, jalakäija või loom ootamatult teele ilmub.

Ära vabasta turvavööd enne, kui sõiduk on peatunud turvalises kohas.

Kas rase võib istuda esiistmel?

Rase võib istuda esiistmel, kui iste, turvavöö ja turvapadi on õigesti kasutatud.

Kui sa ei juhi autot, lükka kõrvaliste võimaluse korral tahapoole, kuid ära kalluta seljatuge liiga lamavasse asendisse. Väga lamav asend võib halvendada turvavöö paiknemist ja suurendada vöö alt läbi libisemise riski.

Kõrvalistujana:

• istu püstiselt;
• hoia selg vastu seljatuge;
• aseta alumine vöö kõhu alla;
• hoia diagonaalvöö rindade vahel;
• jäta turvapadi sisse;
• ära toeta jalgu armatuurlauale.

Jalgade armatuurlauale tõstmine võib kokkupõrkel põhjustada raskeid puusa-, vaagna-, jala- ja kõhuvigastusi.

Kui saad valida, võib tagaistmel sõitmine anda esiistmega võrreldes rohkem ruumi ja vähendada otsest kokkupuudet armatuurlaua või rooliga. Ka tagaistmel tuleb turvavöö alati kinnitada.

Kuidas peab rase juhiistme seadistama?

Juht peab istuma nii, et:

• pedaalid on täielikult ja kindlalt kasutatavad;
• põlved jäävad pedaali lõpuni vajutamisel veidi kõveraks;
• selg toetub vastu seljatuge;
• rooli saab hoida kergelt kõverdatud kätega;
• näidikud ja tee on hästi nähtavad;
• kõht ei puuduta rooli;
• rooli ja rinnaku vahele jääb võimalikult palju ruumi.

Võimaluse korral võiks rinnaku ja rooli vahele jääda ligikaudu 25 sentimeetrit. Seda vahemaad ei tohi saavutada pedaalide kindla juhtimise või rooli ulatuse arvelt.

Kõhu kasvades:

1. lükka istet järk-järgult tahapoole;
2. tõsta või langeta istet hea nähtavuse saavutamiseks;
3. reguleeri roolisamba kaugust;
4. suuna rool rinnaku, mitte kõhu poole;
5. kontrolli, et jõuaksid endiselt piduripedaali täielikult vajutada;
6. väldi väga lamavat seljatuge.

Kui kõht puudutab rooli ning sa ei saa istet ohutult tahapoole nihutada, võib olla mõistlik vähendada ise juhtimist ja kasutada võimaluse korral teist juhti.

Rasedusaegsete pikemate sõitude ja trombiriski kohta loe artiklist reisimine ja lendamine raseduse ajal.

Kuidas peab peatugi paiknema?

Peatugi aitab vähendada pea ja kaela järsku edasi-tagasi liikumist kokkupõrkel.

Peatoe:

• ülemine serv peaks olema vähemalt pealaega samal kõrgusel;
• keskosa peaks jääma ligikaudu kukla taha;
• kaugus peast peaks olema võimalikult väike;
• soovituslik kaugus on ligikaudu 2–5 cm.

Väga madal peatugi ei kaitse kaela piisavalt.

Eemalda pea ja peatoe vahelt:

• suur juukseklamber;
• kõva patsikinnitus;
• tugev kuklasse seotud juuksekaunistus;
• muu ese, mis takistab pea toetamist.

Kas turvapadi tuleb raseduse ajal välja lülitada?

Üldjuhul mitte.

Turvapadi ja turvavöö on kavandatud koos töötama. Turvapadi ei asenda turvavööd ning turvavöö ei muuda turvapatja ebavajalikuks.

Raseduse ajal:

• jäta juhi turvapadi sisse;
• jäta täiskasvanud kõrvalistuja turvapadi üldjuhul sisse;
• kasuta alati turvavööd;
• istu võimalikult püstiselt;
• jäta armatuurlaua ja keha vahele võimalikult palju ruumi;
• suuna rool rinnaku poole.

Kinnitamata inimene võib paiskuda väga kiiresti avanevasse turvapatja ja saada raske vigastuse.

Turvapadja väljalülitamise erand võib tekkida konkreetse sõiduki, terviseseisundi või tootja juhise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda sõiduki kasutusjuhendist ja pädevast meditsiinilisest või tehnilisest nõust.

Beebi seljaga sõidusuunas turvahälli esiistmele paigutamisel kehtivad teised nõuded: aktiivne eesmine turvapadi võib last ohtlikult vigastada. Järgi alati turvahälli ja sõiduki tootja juhendit.

Kas rase võib turvavöö diagonaalosa selja taha panna?

Ei.

Diagonaalvöö selja taha panemine jätab ülakeha kokkupõrkel kinnitamata. Keha võib liikuda suure jõuga ettepoole ja alumine vöö võib tungida kõhupiirkonda.

Samuti ei tohi diagonaalvööd panna:

• kaenla alla;
• õlast täielikult mööda;
• mõlema käe taha;
• ainult kõhu kõrvale.

Kui diagonaalosa on ebamugav, tuleb parandada:

• istme asendit;
• turvavöö ülemise kinnituse kõrgust;
• riietust;
• sõiduki vöö sobivust.

Kas rasedatele mõeldud turvavöö suunajat tasub kasutada?

Turul müüakse lisaseadmeid, mis lubavad suunata alumise turvavöö kõhust eemale. Osa neist kinnitatakse istme ümber ja juhib vöö jalgade vahelt allapoole.

Selline tarvik ei ole automaatselt ohutum kui sõiduki originaalturvavöö.

Lisaseade võib:

• muuta turvavöö tootja määratud liikumisteed;
• lisada vöösüsteemi lõtku;
• suunata kokkupõrkejõu valesse kehapiirkonda;
• puruneda või lahti tulla;
• põhjustada keha vöö alla libisemist;
• segada turvavöö eelpinguti tööd.

Kõige turvalisem lähtekoht on kasutada sõiduki originaalset kolmepunktiturvavööd tootja ettenähtud viisil.

Ära kasuta suunajat ainult seetõttu, et toote nimes on sõnad „rasedale“, „turvaline“ või „testitud“.

Enne lisaseadme kasutamist kontrolli:

• kas sõiduki tootja lubab seda kasutada;
• millise standardi järgi on toodet katsetatud;
• kas katse hõlmas kokkupõrget;
• kas toode sobib konkreetse automudeli ja istmega;
• kas seade muudab originaalvöö asetust;
• kas kindlustus või sõiduki kasutusjuhend seab piiranguid.

Sõiduki tootja heakskiiduta lisatarvikust on mõistlik loobuda.

Kas kasutada turvavöö pikendust?

Turvavöö pikendust võib vaja minna juhul, kui sõiduki originaalvöö ei ulatu nõuetekohaselt kinnituma.

Kasuta ainult:

• konkreetse sõiduki tootja soovitatud pikendust;
• vastava automudeli ja istmekoha jaoks mõeldud toodet;
• õigesti lukustuvat pikendust.

Universaalne internetist tellitud pikendus ei pruugi sobida:

• luku kujuga;
• vöö tugevusega;
• eelpingutiga;
• konkreetse istmekoha konstruktsiooniga.

Turvavöö ei tohi pärast pikenduse lisamist jääda lõdvaks ega asetada lukku kõhu või pehmete kudede kohale.

Kas paks talvejope mõjutab turvavööd?

Väga paks jope võib jätta keha ja turvavöö vahele pehme kihi ning suurendada vöö lõtku.

Talvel:

1. ava paks jope eest;
2. juhi alumine vöö jope alt kõhu alla;
3. aseta diagonaalvöö võimalikult keha lähedale;
4. tõmba liigne lõtk välja;
5. aseta jope hõlmad vajaduse korral vöö peale.

Vöö ei tohiks paikneda paksu salli, koti või muu pehme eseme peal.

Rasedusele sobivate üleriiete ja mugava reisiriietuse kohta loe artiklist rasedariided: millal neid vaja läheb ja mida valida?.

Kas turvavöö ja keha vahel võib olla padi?

Turvavöö ja keha vahele ei tohiks asetada:

• tavalist patja;
• rasedapatja;
• kokku volditud tekki;
• käekotti;
• sülearvutit;
• kõva eset;
• soojakotti;
• kuumaveekotti.

Need võivad muuta turvavöö paiknemist ja takistada jõu õigesti jaotumist.

Pikemal sõidul võib väike seljatugi olla selja ja istme seljatoe vahel, kui see ei lükka keha ette ega muuda turvavöö asendit. Kõhu või vöö ette patja asetada ei tohi.

Rasedapadja kasutamist kodus magades käsitleb artikkel kuidas valida rasedapatja ja millal seda kasutama hakata?.

Turvavöö kasutamine trimestrite kaupa

Esimene trimester

Esimesel trimestril ei pruugi kõht veel nähtavalt kasvanud olla, kuid turvavöö õige asend on juba oluline.

Turvavöö kasutamist võivad ebamugavamaks muuta:

• kõhupuhitus;
• iiveldus;
• rindade hellus;
• pearinglus;
• tugev lõhnatundlikkus;
• väsimus.

Kui diagonaalvöö põhjustab rindade helluse tõttu ebamugavust:

• kontrolli vöö kõrgust;
• kanna pehmet ja toetavat rinnahoidjat;
• väldi vöö alla jäävaid kõvasid õmblusi;
• ära suuna vööd rindade alt.

Esimese trimestri sümptomite kohta saad lugeda artiklist raseduse esimene trimester.

Teine trimester

Teisel trimestril hakkab kõht rohkem kasvama ja alumise turvavöö asendit tuleb teadlikumalt kontrollida.

Sel ajal:

• nihuta alumine vöö alati kõhu alla;
• kohanda istme kaugust;
• jälgi, et kõht ei puudutaks rooli;
• väldi pika sõidu ajal liikumatult istumist;
• tee regulaarseid pause;
• toeta vajaduse korral alaselga.

Teise trimestri muutusi käsitleb artikkel raseduse teine trimester.

Kolmas trimester

Kolmandal trimestril võib autosse istumine ja turvavöö kinnitamine muutuda keerulisemaks.

Kasulik võib olla:

• istuda enne vöö haaramist korralikult istme taha;
• kinnitada vöö rahulikult ja ilma keha pööramata;
• vajaduse korral paluda kaaslasel kontrollida vöö keerdumist;
• lükata iste veidi tahapoole;
• kasutada vahekäigu- või uksepoolset istet;
• teha pikemal sõidul sagedasi pause;
• vältida sõitmist väga tugeva väsimuse või valulike kokkutõmmetega.

Kolmanda trimestri ohumärkide kohta loe artiklist raseduse kolmas trimester.

Kas turvavöö võib põhjustada kõrvetisi või iiveldust?

Turvavöö ise ei põhjusta tavaliselt rasedusaegseid kõrvetisi, kuid liiga kõrgele paigutatud või tugevalt ülakõhule suruv vöö võib ebamugavust suurendada.

Kõrvetiste korral:

• aseta alumine vöö madalale kõhu alla;
• istu püstiselt;
• väldi väga lamavat asendit;
• ära söö vahetult enne autosõitu väga suurt einet;
• kanna pehme vöökohaga riideid;
• tee pikemal sõidul pause.

Kõrvetiste leevendamise kohta saad lugeda artiklist kõrvetised raseduse ajal.

Iivelduse korral võib aidata:

• jahedam salong;
• väike vahepala;
• värske õhk;
• rahulik sõidustiil;
• eespoole vaatamine;
• regulaarne veejoomine.

Rasedusaegse iivelduse kohta loe artiklist rasedusaegne iiveldus: millal see algab ja kuidas enesetunnet leevendada?.

Turvavöö kasutamine selja- ja vaagnavalu korral

Selja- või vaagnavalu võib muuta pikalt autos istumise raskeks, kuid turvavööst ei tohiks selle tõttu loobuda.

Proovi:

• sättida seljatugi võimalikult püstiseks;
• kasutada alaselja taga õhukest tuge;
• reguleerida istme kõrgust;
• hoida mõlemad jalad toetatud;
• teha sagedasi puhkepause;
• vältida istmele või sealt välja järsku pööramist;
• liigutada jalad autost välja koos;
• vahetada pikemal teekonnal juhti.

Ära aseta tuge turvavöö ja kõhu vahele.

Selja- ja vaagnavalu leevendamise kohta loe artiklist seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal.

Turvavöö kasutamine bussis

Kui bussis on turvavöö, tuleb see kinnitada.

Raseda turvavöö asend bussis on sama nagu autos:

• alumine vöö kõhu all;
• diagonaalvöö rindade vahel;
• vöö keha vastas;
• võimalikult püstine isteasend.

Kui bussis on ainult sülevöö, aseta see võimalikult madalale üle puusade ja vaagna, mitte kõhule.

Bussis:

• ära kõnni sõidu ajal ilma vajaduseta;
• hoia püsti liikudes käsipuust kinni;
• ära jäta kõvasid esemeid vöö ja keha vahele;
• aseta pagas nii, et see ei saaks pidurdamisel liikuma hakata;
• kasuta võimaluse korral istet, kust on lihtne tualetti või väljapääsu juurde liikuda.

Turvavööta püsti seismine ei ole ohutum kui õigesti kinnitatud turvavööga istumine.

Kas taksos peab turvavöö kinnitama?

Jah.

Taksos või sõidujagamisteenust kasutades:

• kinnita turvavöö enne sõidu algust;
• kontrolli vöö asendit;
• ära hoia kotti kõhu ja vöö vahel;
• palu juhil sõita rahulikult;
• vali teine auto, kui turvavöö on katki või puudub.

Rasedus ei ole põhjus taksos turvavööta sõita.

Turvavöö lennukis raseduse ajal

Lennukis tuleb turvavöö kinnitada:

• madalale kõhu alla;
• üle puusade ja vaagnaluude;
• võimalikult tihedalt;
• ilma keerdudeta.

Hoia turvavöö kinnitatuna kogu istumise ajal, sest turbulents võib tekkida ootamatult ka siis, kui turvavöö märgutuli ei põle.

Ära aseta lennuki turvavööd:

• kõhu peale;
• naba kõrgusele;
• lahtiselt kõhu ette;
• teki või padja peale.

Kui vöö ei ulatu, küsi salongipersonalilt nõuetekohast pikendust.

Rasedusaegse lendamise, lennufirmade piirangute ja trombiriski kohta loe põhjalikumalt artiklist reisimine ja lendamine raseduse ajal.

Kuidas muuta pikk autosõit turvalisemaks?

Pikem kui neljatunnine istumine võib suurendada trombiriski ning põhjustada turset, seljavalu ja jäikust.

Pikal autosõidul:

• kasuta turvavööd kogu sõidu ajal;
• tee regulaarselt peatusi;
• kõnni peatuse ajal mõni minut;
• liiguta istudes hüppeliigeseid;
• joo vett;
• väldi liiga kitsaid riideid;
• kanna mugavaid jalanõusid;
• ära hoia jalgu pikalt ristis;
• jaga võimaluse korral juhtimist;
• ära juhi autot tugeva väsimuse või pearinglusega.

Rasedatele sobiva mõõduka liikumise kohta loe artiklist trenn raseduse ajal: millised harjutused sobivad?.

Mida teha, kui turvavöö ei ulatu ümber kõhu?

Esmalt kontrolli:

• kas iste on õigesti reguleeritud;
• kas vöö ei ole keerdus;
• kas vöö on täielikult välja tõmmatav;
• kas lukk ei ole riiete või istmepadja all;
• kas kasutad õige istme lukku.

Kui vöö endiselt ei ulatu:

• ära sõida kinnitamata;
• ära kasuta juhuslikku universaalset pikendust;
• võta ühendust sõiduki tootja või esindusega;
• küsi konkreetsele automudelile sobivat pikendust;
• kasuta teist istekohta või sõidukit, kus vöö sobib nõuetekohaselt.

Turvavööd ei tohi kinnitada poolikult või valesse lukku.

Mida teha pärast liiklusõnnetust?

Raseduse ajal tuleb pärast liiklusõnnetust võtta kohe ühendust tervishoiuasutusega ka siis, kui nähtavat vigastust ei ole ja enesetunne tundub hea.

See kehtib nii:

• juhi;
• esiistmel sõitja;
• tagaistmel sõitja;
• turvavööga kinnitatud;
• kinnitamata raseda kohta.

Kokkupõrge võib põhjustada probleeme, mis ei anna kohe tugevaid sümptomeid.

Hindamist võivad vajada:

• ema vererõhk ja pulss;
• kõhu ja rindkere seisund;
• loote südametegevus;
• emaka kokkutõmbed;
• platsenta seisund;
• loote liigutused;
• tupeverejooks;
• lootevee võimalik leke;
• ema veregrupp ja RhD-faktor.

RhD-negatiivse veregrupiga rase võib pärast kõhutraumat vajada anti-D immunoglobuliini. Selle vajaduse ja manustamise aja otsustab tervishoiutöötaja.

Veregrupi ja RhD-faktori tähenduse kohta loe artiklist vereanalüüsid raseduse ajal: mida erinevad näitajad tähendavad?.

Kuhu pärast õnnetust pöörduda?

Olenevalt õnnetuse raskusest:

• helista 112;
• pöördu erakorralise meditsiini osakonda;
• võta ühendust sünnitusosakonnaga;
• järgi kiirabi või oma ämmaemanda juhiseid.

Ära juhi ennast ise haiglasse, kui tunned:

• pearinglust;
• nõrkust;
• valu;
• hingamisraskust;
• minestustunnet.

Millised sümptomid pärast õnnetust on ohtlikud?

Helista kohe 112 või pöördu erakorralisse abi, kui tekib:

• tupeverejooks;
• lootevee sarnane leke;
• tugev või süvenev kõhuvalu;
• regulaarsed valulikud kokkutõmbed;
• kõhu tugev või püsiv pingulolek;
• beebi liigutuste vähenemine;
• minestamine;
• tugev pearinglus;
• rindkerevalu;
• hingamisraskus;
• tugev peavalu;
• segasus;
• jäseme nõrkus;
• rohke verejooks;
• nähtav vigastus;
• turvavööjälg koos valuga.

Beebi liigutuste vähenemise korral ei tohi jääda järgmist päeva või tavapärast vastuvõttu ootama. Võta kohe ühendust sünnitusosakonnaga.

Looteliigutuste kohta loe artiklist loote liigutused: kui palju on normaalne ja millal abi otsida?.

Kas kontrolli on vaja ka väikese plekimõlkimise järel?

Ka väikesena tunduv õnnetus võib põhjustada järsu pidurduse, turvavöö pinguldumise või kõhule kanduva jõu.

Pärast väiksemat kokkupõrget võta vähemalt kohe ühendust:

• oma ämmaemandaga;
• sünnitusosakonnaga;
• erakorralise meditsiini nõuandeliiniga;
• muu tervishoiuasutusega.

Tervishoiutöötaja otsustab:

• kas vajad kohest läbivaatust;
• kas on vaja loote jälgimist;
• kui kaua tuleb sümptomeid jälgida;
• milliste tunnuste korral tagasi pöörduda.

Turvavöö kasutamine ei tähenda, et kontroll pole vajalik.

Kas raseduse ajal võib pärast õnnetust ultraheli teha?

Vajaduse korral võib arst kasutada:

• loote südametegevuse kuulamist;
• kardiotokograafiat;
• ultraheliuuringut;
• vereanalüüse;
• muid uuringuid.

Uuringute valik sõltub:

• rasedusnädalast;
• õnnetuse tugevusest;
• sümptomitest;
• ema ja loote seisundist.

Üks normaalne ultraheli ei pruugi alati välistada kõiki traumaga seotud probleeme, mistõttu võib olla vaja jälgida ka emaka kokkutõmbeid ja muid sümptomeid.

Rasedusaegsete ultraheliuuringute kohta loe artiklist raseduse ultraheliuuringud: millal neid tehakse ja mida hinnatakse?.

Levinud eksiarvamused

„Turvavöö surub beebit“

Õigesti kinnitatud alumine vöö paikneb kõhu all üle vaagna. Loodet ohustab rohkem ema kinnitamata jätmine ja kokkupõrkel vastu salongi paiskumine.

„Raseduse lõpus ei pea enam vööd kasutama“

Turvavöö on vajalik kuni sünnituseni, sealhulgas teel sünnitusmajja.

„Lühikesel sõidul pole turvavööd vaja“

Õnnetus või järsk pidurdus võib toimuda ka kodu lähedal ja väikese kiirusega.

„Tagaistmel pole turvavööd vaja“

Tagaistmel kinnitamata inimene võib paiskuda vastu esiistet, teisi sõitjaid või sõidukist välja.

„Diagonaalvöö on mugavam kaenla all“

Kaenla alla pandud vöö ei hoia ülakeha õigesti ning võib põhjustada raskeid rindkere- ja kõhuvigastusi.

„Turvapadi tuleb raseduse ajal välja lülitada“

Üldjuhul mitte. Turvapadi ja õigesti kinnitatud turvavöö töötavad koos.

„Rasedate turvavöö suunaja on alati originaalvööst ohutum“

Mitte tingimata. Lisaseade võib muuta turvavöö asendit, suurendada lõtku või mõjutada kokkupõrkejõu jaotumist.

„Turvavöö peab jääma kõhu peale, et see alla ei libiseks“

Alumine vöö peab paiknema kõhu all üle puusade ja vaagna.

„Paks jope kaitseb turvavöö surve eest“

Paks jope võib hoopis tekitada vöö alla liigset lõtku. Turvavöö peaks paiknema võimalikult keha lähedal.

„Kui pärast õnnetust midagi ei valuta, pole kontrolli vaja“

Rasedusega seotud probleemid ei pruugi kohe sümptomeid anda. Pärast liiklusõnnetust tuleb meditsiinilist nõu küsida ka hea enesetunde korral.

Praktiline kontrollnimekiri enne sõitu

Enne auto käivitamist

• Istu seljaga vastu seljatuge.
• Reguleeri iste võimalikult püstiseks.
• Kontrolli peatoe kõrgust.
• Jäta kõhu ja rooli vahele võimalikult palju ruumi.
• Suuna rool rinnaku, mitte kõhu poole.
• Kinnita turvavöö.
• Aseta alumine vöö kõhu alla.
• Aseta diagonaalvöö rindade vahele.
• Eemalda vööst lõtk.
• Kontrolli, et vöö ei oleks keerdus.
• Eemalda kõvad esemed vöö ja keha vahelt.
• Jäta turvapadi sisse.

Pikema sõidu ajal

• Tee regulaarseid peatusi.
• Liiguta jalgu.
• Joo vett.
• Vaheta võimaluse korral juhti.
• Ära vabasta turvavööd sõidu ajal.
• Ära sõida tugeva väsimuse või pearinglusega.
• Kontrolli pärast peatust uuesti alumise vöö asendit.

Pärast kokkupõrget

• Peata sõiduk ohutult.
• Helista vajaduse korral 112.
• Ära jätka teekonda ilma tervishoiutöötajaga ühendust võtmata.
• Teata, et oled rase.
• Kirjelda rasedusnädalat ja õnnetuse tugevust.
• Teata turvavööjäljest või kõhulöögist.
• Jälgi verejooksu, valu, lootevee leket ja beebi liigutusi.
• Ära jää üksi, kui enesetunne on halb.

Kokkuvõte

Raseduse ajal tuleb turvavööd kasutada kogu raseduse vältel.

Turvavöö õige asend on:

• alumine vöö madalal kõhu all üle puusade ja vaagnaluude;
• diagonaalvöö rindade vahelt üle rinnaku ja õla;
• vöö tihedalt keha vastas;
• ilma keerdude ja liigse lõtkuta.

Turvavööd ei tohi:

• panna kõhu peale;
• suunata kaenla alt;
• asetada selja taha;
• jätta lõdvaks;
• kinnitada kõva eseme peale.

Rase juht peaks:

• istuma võimalikult püstiselt;
• jätma kõhu ja rooli vahele võimalikult palju ruumi;
• ulatuma endiselt kindlalt pedaalide ja roolini;
• suunama rooli rinnaku poole;
• jätma turvapadja sisse.

Rasedatele müüdavaid turvavöö suunajaid ei tasu kasutada ilma sõiduki tootja heakskiiduta, sest lisaseade võib muuta originaalvöö liikumisteed ja toimimist.

Pärast liiklusõnnetust tuleb raseduse ajal kohe tervishoiuasutusega ühendust võtta ka siis, kui enesetunne on hea ja nähtavat vigastust pole.

Korduma kippuvad küsimused

Kas rase peab autos turvavööd kasutama?

Jah. Rasedus ei vabasta Eestis turvavöö kasutamise kohustusest.

Millal võib rase turvavööta sõita?

Ainult meditsiiniliselt põhjendatud erandjuhtumil ja nõuetekohase arsti kirjaliku otsusega.

Kuhu panna alumine turvavöö?

Alumine vöö asetatakse võimalikult madalale kõhu alla üle puusade ja vaagnaluude.

Kuhu panna diagonaalvöö?

Diagonaalvöö kulgeb rindade vahelt üle rinnaku ja õla, kaelast eemal.

Kas turvavöö võib olla kõhu peal?

Ei. Alumine turvavöö peab paiknema kasvava kõhu all.

Kas diagonaalvöö võib panna kaenla alla?

Ei. Kaenla alla pandud vöö ei kaitse ülakeha õigesti ja võib põhjustada raskeid vigastusi.

Kas turvavöö võib panna selja taha?

Ei. See jätab ülakeha kokkupõrkel kinnitamata.

Kas turvavöö peab olema väga lõtv?

Ei. Vöö peab olema keha vastas ja liigne lõtk tuleb eemaldada.

Kas turvapadi tuleb raseduse ajal välja lülitada?

Üldjuhul mitte. Turvapadi ja turvavöö töötavad koos.

Kui kaugel peaks rase roolist istuma?

Kõhu ja rooli vahele tuleb jätta võimalikult palju ruumi. Võimaluse korral võiks rinnaku ja rooli vahele jääda ligikaudu 25 cm, säilitades pedaalide ja rooli kindla kasutamise.

Kas kõht võib rooli puudutada?

Seda tuleks vältida. Kui turvalist vahemaad ei ole enam võimalik saavutada, kaalu teise inimese juhtimist.

Kas rasedate turvavöö suunaja on vajalik?

Üldjuhul ei ole. Õigesti kasutatud sõiduki originaalturvavöö asetub kõhu alla ilma lisaseadmeta.

Kas turvavöö suunaja võib olla ohtlik?

Heakskiiduta lisaseade võib muuta vöö asendit, suurendada lõtku või suunata kokkupõrkejõu valesse piirkonda.

Kas paksu jopega võib turvavöö kinnitada?

Vöö tuleks juhtida võimalikult keha lähedale, näiteks avatud jope alt. Paks riidekiht võib tekitada lõtku.

Kas turvavöö ja kõhu vahele võib panna padja?

Ei. Padi, kott või muu ese võib muuta turvavöö asendit ja toimimist.

Kas tagaistmel peab turvavööd kasutama?

Jah. Turvavöö tuleb kinnitada igal turvavööga varustatud istekohal.

Kas taksos peab rase turvavöö kinnitama?

Jah.

Kas bussis peab rase turvavööd kasutama?

Kui istekohal on turvavöö, tuleb see kinnitada ja asetada kõhu alla.

Kuhu kinnitada lennukis turvavöö?

Lennuki sülevöö kinnitatakse madalale kõhu alla üle puusade.

Kas sünnituse ajal haiglasse sõites peab turvavöö kinnitama?

Jah. Turvavöö on vajalik ka valude ajal haiglasse sõites.

Kas pärast väikest liiklusõnnetust peab kontrolli minema?

Raseduse ajal tuleb pärast iga liiklusõnnetust kohe tervishoiuasutusega ühendust võtta, isegi kui enesetunne on hea.

Millised sümptomid pärast õnnetust on ohtlikud?

Kiiret abi vajavad verejooks, lootevee leke, tugev kõhuvalu, regulaarsed kokkutõmbed, hingamisraskus, minestamine või vähenenud looteliigutused.

Loe lisaks Minibeebi.ee blogist

• Reisimine ja lendamine raseduse ajal
• Töötamine raseduse ajal: tõstmine, seismine ja töökoha riskid
• Rasedariided: millal neid vaja läheb ja mida valida?
• Seljavalu ja vaagnavalu raseduse ajal
• Trenn raseduse ajal: millised harjutused sobivad?
• Raseduse esimene trimester
• Raseduse teine trimester
• Raseduse kolmas trimester
• Vereanalüüsid raseduse ajal
• Raseduse ultraheliuuringud
• Loote liigutused: kui palju on normaalne?
• Mida võtta kaasa sünnitusmajja?
• Kõik raseduse, sünnituse ja emaduse juhendid

Minibeebi.ee e-poest leiad

Turvavöö õiget kasutamist ei saa asendada ühegi lisatarvikuga. Beebi sünniks ja esimesteks autosõitudeks valmistudes leiad Minibeebi.ee valikust:

• kõik beebitarbed;
• turvahällis kasutamiseks mõeldud tekid ja soojakotid;
• beebitarvete kotid;
• emale mõeldud tooted;
• kogu Minibeebi.ee tootevalik.

Turvahällis kasutatava teki või soojakoti puhul järgi alati turvahälli tootja juhendit. Turvahälli rihmad peavad saama paikneda tihedalt lapse keha lähedal ning paks materjal ei tohiks jääda lapse selja ja turvarihmade vahele.